L.D ja S.S-i kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamiseks kõrvaldada õigusvastase toiminguga tekkinud tagajärjed
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad L.D ja S.S , esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium, esindajad Laura Vaik ja Aare Pere
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.D ja S.S-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L.D ja S.S-i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2024. a otsus osas, millega kohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Teha uus otsus ja tuvastada Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuse (s.o
3.novembri 2023. a Eesti Päevalehe artiklis „Eesti „kaubitseb“ oma kodanikega? Krüptoärimehi ähvardab USA-s eluaegne vangistus, vastutasuks saab Eesti sõjalise kaitse“ esitatud justiitsministri Kalle Laaneti sõnavõtu „kurjategijad“) õigusvastasus. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2024. a otsus muutmata.
2.Mõista Justiits- ja Digiministeeriumilt L.D kasuks välja 770 eurot ja S.S-i kasuks 530 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-277 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Päevaleht avaldas 3. novembril 2023 artikli „Eesti „kaubitseb“ oma kodanikega? Krüptoärimehi ähvardab USA-s eluaegne vangistus, vastutasuks saab Eesti sõjalise kaitse.“ Artikkel kajastas Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2023. a korraldusi nr 227 ja nr 228 anda Eesti kodanikud L.D ja S.S USA-le kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja.
2.Vabariigi Valitsuse otsust kommenteeris ajakirjanikele justiitsminister Kalle Laanet, kes artikli kohaselt esitas järgneva väite: „Sellest tulenevalt on valitsus jõudnud ühiselt seisukohale, et sellise kaliibriga kurjategijad on mõistlik koostöö raames anda USA kohtu ette.“ Samas artiklis on toodud ka justiitsministri järgmine väide: „Ja kõige olulisem on siin see, et kahjukannatajad oma raha kätte saaksid.“
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. novembri 2023. a otsustega Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2023. a korraldused. Ringkonnakohtu otsuseid kajastas teiste meediaväljaannete kõrval ka uudisteportaal Delfi. Pärast kohtuotsuste ilmumist avaldatud artiklis „Krüptomiljonäride väljaandmine USA-le tühistati“ olid toodud justiitsminister K. Laaneti sõnad: „Kannatanud on teisel pool suurt ookeani. Esmajärjekorras peaks olema kannatanute huvid kaitstud.“
4.L.D ja S.S nõuavad halduskohtus esitatud kaebuses Justiitsministeeriumi kohustamist alates kohtuotsuse jõustumisest edastama Eesti Päevalehele järgneva sisuga teade ilma täiendavate kommentaaride, manuste ja audiovisuaalsete lisadeta ja taotlema selle avaldamist omal kulul: „Eesti Vabariigi justiitsminister Kalle Laanet väitis 03.11.2023 avaldatud Eesti Päevalehe artiklis pealkirjaga „Eesti „kaubitseb“ oma kodanikega? Krüptoärimehi ähvardab USA-s eluaegne vangistus, vastutasuks saab Eesti sõjalise kaitse“, et sellise kaliibriga kurjategijad nagu L.D ja S.S on mõistlik anda koostöö raames USA kohtu ette. See väide sisaldab ebaõigeid andmeid ja käesolevaga lükkame öeldu ühemõtteliselt ümber. L.D ja S.S on kriminaalkorras karistamata isikud, mistõttu nende nimetamine kurjategijateks oli väär ja rikkus raskelt nende põhiseaduslikku õigust süütuse presumptsioonile.“ Kaebajad märkisid kokkuvõtlikult, et minister rikkus süütuse presumptsiooni, sest ta avaldas avalikkusele, et kaebajad on kurjategijad. Heastamiskaebus aitab kaebajate huve kaitsta.
5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebajatel pole võimalik kaebuse rahuldamisega oma eesmärki saavutada; 2) kui konteksti analüüsida, siis oli avalikkusele arusaadav, et kaebajad olid alles kahtlustatavad; 3) tõendatud pole, et need väited esitas minister. Intervjuu anti telefoni teel. Puuduvad salvestused, millest nähtuks, mida minister väitis. Ministril on kõrgharidus ja pole usutav, et ta nimetas kaebajaid kurjategijateks; 2(7)
3-24-277 4) põhimõtteliselt on ka võimalik, et K. Laanet kasutas telefoniintervjuu ajal sõnu „sellise kaliibriga kurjategijad“ või muud sarnast väljendit, kuid see ei tähenda, et seda väljendit kasutati just konkreetselt kaebajate kohta. Eelnevalt välja toodud kirjalikust kommunikatsioonist on näha, et vastustaja ja K. Laanet on avalikus kommunikatsioonis selgitanud korduvalt väljaandmismenetluse ja rahvusvahelise justiitskoostöö põhimõtteid ja õiguslikke aluseid. Ka Eesti Päevalehe ajakirjanikule antud intervjuus võis K. Laanet viidata asjaolule, et isiku teisele riigile väljaandmise kohustus kehtib ainult teatud raskusega kuritegude puhul. K. Laanet võis selgitada ajakirjanikule, et selliste kuritegude puhul, milles kaebajatele on kahtlustus esitatud, on olemas õiguslik alus kahtlustuse saanud isikud USA-le välja anda. Tegemist on piisavalt raskete kuritegudega, milles süüdimõistetuid saab karistada vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega. Sellele viitamine on asjakohane ega ole ebaõigete andmete esitamine või vale kuvandi loomine. See, kuidas ajakirjanik on K. Laaneti väiteid konteksti paigutanud ja artiklis avaldanud, ei ole K. Laaneti ega vastustaja kontrolli all. Artiklit ei saadetud K. Laanetile ega vastustajale enne avaldamist ülevaatamiseks, mis oleks võimaldanud ebaõiged väited artiklist eemaldada; 5) kuna minister ega ministeerium pole Eesti Päevalehes avaldatud väidet sellisel kujul esitanud, puudub vastustaja õigusvastane toiming, mille heastamist saaksid kaebajad kaebusega nõuda. Kaebajatel on soovi korral võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda otse Delfi Meedia AS-i poole, kes on kaebuses välja toodud väite oma väljaandes avalikustanud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 16. juuli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus; 2) ministri tegevus pole rikkunud kaebajate õigust süütuse presumptsioonile; 3) väljasaatmismenetlus kui haldusmenetlus ei riiva kaebajate õigust süütuse presumptsioonile. Vabariigi Valitsus ei tegele süü küsimusega. Ministri esitatud väited ei saanud negatiivselt mõjutada kohtumenetlusi, milles lahendati kaebajate kaebusi Vabariigi Valitsuse väljaandmiste otsuste peale. Kohus tühistas väljaandmise otsused. Ministri väited ei saanud mõjutada ka USA-s tulevikus toimuvat kriminaalmenetlust; 4) ajakirjandusväljaandes avaldatut tuleb hinnata ka konteksti, sh ajakirjaniku poolset küsimuse püstitust arvestades. Lause, mis sõna-sõnalt eraldi loetuna viitab faktiväitele selle kohta, et isik on kahju tekitanud, ei anna sellegipoolest faktiväite mõõtu välja, kui seda ümbritsevatest avaldustest on aru saada, et pädevad asutused alles teevad kindlaks, kas mingit kahju on tekitatud; 5) EPL-i 3. novembri 2023. a artikkel räägib kaebajate USA-le välja andmisest. Nii artikli pealkiri kui ka selle sisu viitavad sellele, et kriminaalmenetlus kaebajate suhtes on USA-s alustatud, aga mitte lõpule viidud. Ajakirjanik on käsitlenud teemat aspektist, kas poliitilistel eesmärkidel kahe Eesti kodaniku väljaandmine on eetiline ja põhiseadusega (PS) kooskõlas. Artiklis on kajastatud kaebajate väljaandmise kaalutlusi. Artiklis on ära toodud Vabariigi Valitsuse esindaja A. Laurendt-Hainoja kohtuistungil antud selgitus, et valitsus saab kaaluda poliitilisi ja muid küsimusi, mida ei käsitle kriminaalkohus. EPL artiklist tuleb välja, et kriminaalmenetlused Eestis ja USA-s on pooleli. Artiklis on uuritud, kuidas saab Eesti kodanike väljaandmine olla avalikes huvides ja kas see nõue kaebajate puhul oli täidetud. K. Laanetile esitatud küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas kaebajaid välja andes üritab Eesti meele järgi olla ühele oma suuremale julgeolekupartnerile USA-le. K. Laaneti vastust analüüsides selgub, et see on antud vastusena üldisemalt püstitatud küsimusele. Vastuse esimene pool oli järgmine: „Kindlasti on kuritegevus see, mis mõjutab julgeolekut igas vaates, rääkimata krüptost, mille puhul on selge, et peame ühiselt võitlema organiseeritud kuritegevuse vastu.“ Kommentaari teise poole sõnastuses kasutatud fraas „sellise kaliibriga kurjategijad“ viitab pigem kuritegude ohtlikkusele väljasaatmise aluse ja põhjusena, mitte kaebajatele. Seda kinnitavad ka kaebaja 22. mai 2024. a menetlusdokumendi lisas toodud 3(7)
3-24-277 ajakirjaniku märkmed K. Laaneti telefoniintervjuust, millest nähtub, et ajakirjaniku püsitatud küsimus oli üldisem ning puudutas otsuse laiemat poliitilist tausta. Sellele viitab ka Danske panga kaasuse kajastamine. Seega tuleb ka ministri vastust tõlgendada üldisemana ning fraasi „sellise kaliibriga kurjategijad“ kasutamine viitab selles kontekstis konkreetse kuriteo ohtlikkusele, mitte selle väidetavatele toimepanijatele. Artiklist nähtub seegi, et Eestis alustati kriminaalmenetlust 2018. a-l (rahapesu tunnustel), kuid kahtlustust kellelegi esitatud ei ole. Kui vaadelda 3. novembri 2023. a EPL-i artiklit tervikuna, siis oli keskmisele mõistlikule inimesele selge, et kaebajaid alles kahtlustatakse kuritegudes ning artikliga ei looda ebaõiget kuvandit, et kaebajad oleks juba süüdi mõistetud. Seega pole avaldatud kaebajate au ja head nime teotavaid andmeid; 6) kuna K. Laanet ja ministeerium pole EPL-s avaldatud väidet sellisel kujul esitanud, siis puudub õigusvastane toiming, mille heastamist saaksid kaebajad nõuda. Vastustaja on enda
20.märtsi 2024. a vastusele lisanud arvukalt näiteid Justiitsministeeriumi ametlikust kommunikatsioonist, millest nähtub, et avalikkusele on loodud pilt, et kaebajaid vastavates kriminaalmenetlustes alles kahtlustatakse. Üksik kontekstist välja rebitud lause EPL artiklis seda üldist pilti kuidagi ei muuda; 7) viidatud EPL-i 3. novembri 2023. a artiklis ja Delfi 1. detsembri 2023. a artiklis „kannatanutest“ rääkimine olukorras, kus USA-s on kriminaalmenetlus algatatud just põhjusel, et paljud investorid on jäänud oma rahast ilma, ei ole faktiliselt ebaõige ega ka kaebajaid süüstav. Pole usutav, et kriminaalmenetlus USA-s alustati n-ö tühja koha pealt, s.t reaalseid kannatanuid krüptotehingutes ei olnud. Viidet kannatanutele ei saa olemasoleva teabe valguses lugeda ebaõigeks faktiväiteks ega ebakohaseks väärtushinnanguks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tegemist oli avaliku võimu esindaja seisukohavõtuga. Sõltumata sellest, kas tegemist oli väärtushinnangu või faktiväitega, tuli kohtul tuvastada, kas kaebaja õigusi avaldatud väide rikub. Kui tegemist oli väitega, siis ei esinenud ühtegi faktilist alust, mis selle õigsust oleks kinnitanud; 2) kahjulike tagajärgede kõrvaldamise meede sõltub sellest, kas tegemist oli faktiväite või väärtushinnanguga. Kui halduskohus arvas, et tegemist oli väärtushinnanguga, siis tulnuks halduskohtul lubada kaebust muuta. Kaebajad oleksid saanud nõuda õigusvastasuse tuvastamist; 3) siiski on tegemist faktiväitega. Kaebajaid käsitati kurjategijatena ja sellega rikuti nende õigust süütuse presumptsioonile; 4) ministri sõnakasutus jätab üheselt mulje, et kaebajad tekitasid isikutele kahju.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajad nõustuvad apellatsioonkaebuses sellega, et tuvastatud pole see, et minister oleks ajakirjanikule vaidlusaluse fraasi öelnud. Seega puudub tegu, mida saaks kvalifitseerida õigusvastasena; 2) kaebajate nõuet ei saa rahuldada, sest ministri väidet on artiklis valesti kajastatud; 3) lisaks ei riiva see kaebaja õigusi. Artikli konteksti põhjal tervikuna on keskmisele mõistlikule lugejale selgelt arusaadav, et kaebajad ei ole süüdimõistetud kurjategijad. Kaebaja väidet ei toeta artikkel, selle aluseks olevad märkmed ega ajakirjaniku esitatud laiem küsimus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-24-277
9.Kaebajad on kokkuvõtlikult seisukohal, et minister esitas vaidlusaluses EPL-i leheloos faktiväite, et nad on toime pannud kuriteo. Selle järelduseni jõudsid kaebajad selle kaudu, et minister nimetas neid kurjategijateks ja rõhutas kannatanute olemasolu.
10.Esmalt pole vastustaja hinnangul kaebajad tõendanud, et minister ütles viidatud fraasid just sellisel kujul, nagu need meedias avaldati.
10.1.Kaebajate ülesanne on tõendada enda väiteid (HKMS § 59 lg 1) ja nad on tuginenud meedias kajastatud teabele. Meedias tsiteeriti ministrit järgmiselt: „Sellest tulenevalt on valitsus jõudnud ühiselt seisukohale, et sellise kaliibriga kurjategijad on mõistlik koostöö raames anda USA kohtu ette.“ Meedia kajastas ministri öeldut sõnasõnalise väljavõttega (s.o tsiteeris ministrit). Meedia ei refereerinud ministrit, s.o ei kajastanud kokkuvõtlikult ja oma sõnadega ministri öeldut.
10.2.Tsitaat pärineb Eesti ühest suuremast päevalehest. Loo autoriteks olid tunnustatud ja pädevad ajakirjanikud MM ja KA. Samuti saab eeldada, et ajaleht tegutses professionaalse toimetuse ning ajakirjandust puudutavate standardite ja eetika järgi. Sellest tulenevalt on alust eeldada, et meedialoos kajastatud teave oli enne avaldamist kontrollitud.
10.3.Hiljemalt pärast avaldamist pidi vaidlusalune lehelugu olema vastustajale teada. Samas pole vastustaja esitanud teavet selle kohta, et ta oleks pärast loo avaldamist pöördunud EPL-i toimetuse poole, et väidetavalt ebaõigesti kajastatud teavet muudetaks. Usutav on, et kui vastustaja oleks pidanud artiklis kajastatut ministri sõnu moonutavaks, oleks ta astunud samme, et teave oleks kajastatud õigesti.
10.4.Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus usutavaks, et vaidlusalune fraas pärineb ministrilt.
11.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega – väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (vt ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). (RKTK 3-2-180-13, p 36).
12.Faktiväite ja väärtushinnangu igakordne range eristamine ei pruugi olla lihtne (RKHK 3-19-1565, p 20).
13.Eesti keeles on võimalik kurjategijat mõista erinevas tähenduses.
13.1.Esmalt mõistetakse juriidilises keeles kurjategijana isikut, kes on toime pannud kuriteo (s.o süüteo, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud karistus). Selles kontekstis põhineb väide kontrollitaval faktil.
5(7)
3-24-277
13.2.Teiseks on kurjategijat mõistetud ka kui pahateo või pahanduse sooritajat. 1 Selles kontekstis on sõnal selge negatiivne varjund ja sellega väljendatakse hukkamõistu ja moraalset hinnangut teole ja isikule.
14.Artiklis viidatud ministri sõnavõtus kasutati sõna kurjategija ja artiklist järeldub, et selle all mõeldi kaebajaid. Seda tehti kontekstis, kus isikud sooviti anda välja välisriigile kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Sõnavõtu sai siduda kaebajate suhtes teises riigis läbi viidava konkreetse kriminaalmenetlusega. Sõnavõtt pärines toonaselt justiitsministrilt, keda avalikkus sai eelduslikult seostada õiguskaitseorganite ja nende tööga. Seega ei pidanud keskmisele inimesele olema mõistetav, et selle lausega oleks minister pelgalt väljendanud oma suhtumist kaebajatesse. Seetõttu on vaidlusalust fraasi võimalik käsitada ka faktiväitena.
15.Kuna kohus ei olnud kaebajaid artikli avaldamise ajaks süüdi mõistnud, siis ei olnud õige kaebajaid sellel hetkel nimetada kurjategijateks ning sellega rikuti nende õigust sellele, et neid ei käsitataks kuriteos süüdi olevana enne, kui on olemas sellekohane jõustunud kohtuotsus (põhiseaduse § 22).
16.Kohustamiskaebuse läbivaatamisel tuleb arvestada, et selle rahuldamiseks peaksid üldjuhul olema eeldused täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vrd RKÜK 3-18-477, p 42 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtuotsuse tegemise aja seisuga pole võimalik vastustajat kohustada esitama meedias teavet selle kohta, et kaebajad pole kriminaalkorras karistatud isikud. Avalikest allikatest nähtuvalt ja menetlusosalistele teadaolevalt on kaebajad USA-s jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud.2
17.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebajate kohustamiskaebus rahuldamata. Kuna kohustamiskaebuse üheks eelduseks on ka avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, siis saab kohus kohustamiskaebuse raames tuvastada vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse (vt ka HKMS § 49 lg 3 p 3). Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusvastane vastustaja tegevus, mille kohaselt käsitati kaebajaid artikli avaldamise aja seisuga kurjategijatena.
18.Kuna kaebajad pole kaebuses esitanud nõuet ebakohase väärtushinnangu alusel, siis ei asu kohus seda küsimust analüüsima (HKMS § 41 lg 1 teine lause).
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tuvastada tuleb vastustaja tegevuse õigusvastasus, millega käsitati kaebajaid artikli avaldamise aja seisuga kurjategijatena. Selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
20.L.D kandis halduskohtus õigusabikulu 1988 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 30 eurot. Õigusabi osutati 8,1 tundi ja keskmine tasu oli 202,72 eurot tunnis. S.S kandis halduskohtus õigusabikulu 1310,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 10 eurot. Õigusabi osutati 5,7 tundi ja keskmine tasu oli 190,34 eurot tunnis. Töö sisaldas kaebuse koostamist, seisukohtade analüüsi ja kohtuistungit. Apellatsiooniastmes kandsid kaebajad eraldi õigusabikulu 268,40 eurot ja riigilõivu 20 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (HKMS § 109 lg 6). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, s.o ligikaudu 1/3, siis tuleb vastustajalt L.D kasuks välja mõista 770 eurot ja S.S-i kasuks 530 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 1
Eesti keele seletav sõnaraamat. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2009. 2 https://www.justice.gov/usao-wdwa/united-states-vs-sergei-potapenko-and-ivan-turogin
6(7)
3-24-277 Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest temalt võib eeldada, et ta on võimeline ise ennast esindama ja oma tegevust kaitsma (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.