lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-692/12

Teenistussuhted

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 23.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-692/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-692

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus T.B mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Kaitseressursside Amet, esindaja Julia Dmitrijeva Puudutatud isik – T.B

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse peale.

Jätta rahuldamata T.B taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

Jätta läbi vaatamata T.B taotlus määruskaebuse tagamiseks.

4.Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus muutmata.

Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitseressursside Amet (KRA) esitas 12.03.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada T.B (puudutatud isik) mootorsõiduki juhtimise õigus kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KRA 20.02.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/563 kohustati T.B osalema terviseseisundi hindamisel 28.05.2025 kell 10.00. Ettekirjutus on T.B-le kätte toimetatud 11.03.2025 ja seda ei ole vaidlustatud. Seega on ettekirjutus jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. KRA tegi puudutatud isikule 21.02.2025 hoiatuse nr 13-9/2025/21 õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta. See on puudutatud isikule kätte toimetatud 11.03.2025.

3-26-692 T.B on korduvalt jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ja sellega rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Lisaks 20.02.2025 ettekirjutusele on KRA toimetanud puudutatud isikule kätte veel 6 ettekirjutust (25.11.2022, 07.02.2023, 22.05.2023, 11.09.2023, 28.02.2024 ja 24.07.2024) ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuid need on jäetud täitmata. Enne ettekirjutuste tegemist oli puudutatud isikule saadetud 3 kutset ilmuda terviseseisundi hindamisele. T.B on seega eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust kümnel korral ja järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevat kohustust. Ettekirjutuste täitmata jätmise tõttu rakendatud sunniraha (sh maksimaalses määras) ei ole mõjutanud teda ettekirjutuses sätestatud kohustust täitma. Ajateenistus on Eesti riigikaitse üks alustala ja väga tähtis kodanikukohustus, mida peavad täitma kõik kutsutud kutsealused. See kohustus ei saa olla ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Enne ajateenistusse asumist tuleb läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Terviseseisundi hindamiseta ei ole võimalik kutsealust ajateenistusse kutsuda. Seega tuleb puudutatud isikul läbida KRA terviseseisundi hindamine, selgitamaks välja tema vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KRA 12.11.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/3653 kutsuti puudutatud isik uuesti terviseseisundi hindamisele 23.01.2026 kell 09.00, kuid ta ei täitnud ettekirjutust. Puudutatud isik keeldub terviseseisundi hindamisele ilmumast ning on korduvalt pöördunud KRA poole küsimusega, miks ei ole võimalik hinnata terviseseisundit ilma tema kohalolekuta. KRA on puudutatud isikule vastanud ja selgitanud hindamise korda, kuid need vastused ei ole teda rahuldanud. KRA andis 12.02.2026 kirjaga nr 13-1/2026/58-1 puudutatud isikule täiendava tähtaja terviseseisundi hindamisele ilmumiseks (valikus olid järgmised kuupäevad: 16.02.2026, 26.02.2026, 06.03.2026 või 16.03.2026), et võimaldada kohustuse täitmist ja vältida sunniraha rakendamist. KRA on tuvastanud puudutatud isikul AM, B1 ja B kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse ning juhiloa nr EV943951 olemasolu.

2.KRA teatas 16.03.2026 vastuseks kohtu nõudele, et T.B ei ilmunud 16.03.2026 terviseseisundi hindamisele.
3.T.B palus 16.03.2026 seisukohas jätta KRA taotlus rahuldamata. Taotlus on üllatuslik. Puudutatud isik ei ole keeldunud terviseseisundi hindamisest. Ta on korduvalt palunud KRA-lt selgitusi, kas ja milliseid terviseuuringuid ja -analüüse tuleks puudutatud isikul teha, et tema terviseseisundit saaks hinnata tervise infosüsteemi andmete alusel. KRA-s kohapeal toimuv terviseseisundi hindamine ei ole vajalik, KRA ei ole selle vajadust põhjendanud. Puudutatud isik esitas 07.09.2025 taotluse pikendada arstliku ülevaatuse ja ajateenistusse asumise aega 2 aasta võrra, kuid KRA on venitanud taotluse lahendamisega. 16.03.2026 arstlikule ülevaatusele mitteilmumiseks oli puudutatud isikul mõjuv põhjus (haigusseisund). T.B palus kohtul pikendada KRA taotlusele arvamuse esitamise tähtaega.
4.KRA selgitas 24.03.2026 vastuseks halduskohtu nõudele, et arstliku läbivaatuse vajalikkuse üle otsustab pädev asutus (KRA), mitte kutsealune ise. Puudutatud isik sai 23.03.2026 otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Puudutatud isik ei ole alates 2021. aastast ilmunud terviseseisundi hindamisele ning sunniraha rakendamine ei ole teda mõjutanud kohustust täitma.
5.T.B esitas 24.03.2026 täiendava seisukoha, milles tõi välja, et KRA ei ole põhjendanud kohapealse ülevaatuse vajalikkust. KRA 12.03.2026 taotluses toodud hoiatus juhtimisõiguse peatamise kohta on tehtud 28.05.2025 terviseseisundi hindamise, mitte 16.03.2026 terviseseisundi hindamise kohta. KRA 12.11.2025 ja 12.02.2026 ettekirjutustest ei nähtu juhtimisõiguse peatamisega seonduvat hoiatust.

2(6)

3-26-692

6.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.03.2026 määrusega KRA taotluse ning andis loa puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KVTS § 331 lg 1 sätestab, et kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 331 lg-s 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. KVTS § 331 lg 2 kohaselt võib KVTS § 331 lg-s 1 nimetatud hoiatuse kätte toimetada koos KVTS §-s 226 nimetatud sunniraha rakendamise hoiatusega või KVTS §-s 37 nimetatud ajateenistusse kutsumise otsusega. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (KVTS § 331 lg 3). KVTS § 331 lg 5 p 2 sätestab, et kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 331 lg 6 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lg-s 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave. Taotlus vastab nõuetele. Puudutatud isik on korduvalt eiranud KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata jätmise tagajärgede eest. Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lg 3 tähenduses. KRA valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne. Asja materjalidest selgub, et puudutatud isikut on korduvalt kutsutud KRA terviseseisundi hindamisele. Puudutatud isikule on ajavahemikus 25.11.2022–12.11.2025 tehtud 8 ettekirjutust ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutused on puudutatud isikule kätte toimetatud, kuid ta ei ole neid täitnud. Samuti on puudutatud isik enne ettekirjutuste tegemist eiranud kolmel korral KRA kutset ilmuda terviseseisundi hindamisele. KRA-ga peetud kirjavahetusest nähtuvalt on puudutatud isik teadlik, et teda oodatakse terviseseisundi hindamisele. Sunniraha rakendamine ei ole mõjutanud teda kohustust täitma. Puudutatud isik ei ole kõnealuseid ettekirjutusi vaidlustanud, mistõttu on need kehtivate haldusaktidena täitmiseks kohustuslikud. Ettekirjutustes sisalduva kohustuse kehtivust ei muuda see, et puudutatud isiku hinnangul ei ole terviseseisundi hindamine KRA-s kohapeal vajalik ning puudutatud isik saaks KRA suuniste abil ka ise vajalikel uuringutel käia, et KRA saaks hinnata tema terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete põhjal. Kui puudutatud isik ei ole KRA seisukohaga nõus, olnuks tal võimalik ettekirjutus(ed) vaidlustada. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik isegi selle õigusvastasuse korral. Kohtule ei nähtu, et puudutatud isikul esineksid üldised takistused ilmuda KRA terviseseisundi hindamisele. Asjaolu, et isik ise peab ennast tervisest tulenevalt kaitseväeteenistuseks (ajutiselt) kõlbmatuks, ei ole selline takistus. Puudutatud isik on selgitanud, et ta jättis 28.05.2025 toimuma pidanud terviseseisundi hindamisele ilmumata, sest haigestus kõhuviirusesse. Samas on ta 23.01.2026 toimuma pidanud terviseseisundi hindamise edasilükkamise vajadust põhjendanud peaasjalikult sellega, et KRA ei ole esitanud piisavaid põhjendusi kohapealse terviseseisundi hindamise vajalikkuse kohta. Ka 16.03.2026 toimuma pidanud terviseseisundi hindamise kohta esitatud haigusleht ei kinnita üheselt, et puudutatud isiku terviseseisund oli nii kehv, et takistas terviseseisundi hindamisele ilmumist. KRA 12.02.2026 kirjas määrati puudutatud isikule alternatiivsed kuupäevad, mille vahel puudutatud isikul oli võimalik valida. Puudutatud isiku hinnangul on KRA jätnud tähelepanuta, et KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 kohaselt loetakse kättesaadavaks tehtud dokumendid 30 päeva möödumisel isikule kättetoimetatuks, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine, mistõttu sai esimeseks kuupäevaks ollagi 16.03.2026. Arvestades T.B ja KRA tihedat kirjavahetust ning asjaolu, et puudutatud isik 3(6)

3-26-692 taotles 23.01.2026 terviseseisundi hindamise aja edasilükkamist, ei ole usutav, et ta ei tutvunud KRA 12.02.2026 kirjaga enne 30 päeva möödumist. Puudutatud isikule 21.02.2025 tehtud hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta ei kehtinud üksnes 20.02.2025 ettekirjutuses sätestatud ajal (s.o 28.05.2025) terviseseisundi hindamisele ilmumiseks kohustamise kohta. Kohustus ilmuda KRA määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisele tuleneb KVTS § 40 lg 1 p-st 5. Seega on 21.02.2025 hoiatus kehtiv kuni KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmiseni. Taotlusega esitatud materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui ka hoiatus puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kaebaja pole eitanud kutsete ja ettekirjutuste kättesaamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine on proportsionaalne. Ajateenistuse läbimine on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses. Tegemist on olulise kohustusega, mida peavad täitma kõik kaitseväekohustuslased. Seetõttu on põhjendatud anda KRA-le luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks KRA terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. Puudutatud isiku juhtimisõiguse peatumise kestus on sõltuvuses tema enda käitumisest.

7.T.B esitas 09.04.2026 määruskaebuse halduskohtu 25.03.2026 määruse peale ja taotluse esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks. Puudutatud isik jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Terviseseisundi sobivust ajateenistuseks tuleb kontrollida eriarsti juures. Puudutatud isikul oli mõjuv põhjus 16.03.2026 arstlikule ülevaatusele mitteilmumiseks (haigusseisund). KRA on puudutatud isikut eksitanud ja takistanud tema terviseseisundi väljaselgitamist. Puudutatud isik soovib olla asja lahendamisel ära kuulatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
9.Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse esitaja soovi olla ära kuulatud selliselt, et puudutatud isik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 2 lg 4). HKMS § 264 lg 4 kohaselt vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega lihtmenetluses, kui seadus ei sätesta teisiti. KVTS 331 lg 7 ei näe ette, et mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks (KVTS § 331 lg 5 p 2) loa andmise taotlus tuleks lahendada kohtuistungil. Seejuures ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt vaja määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungit korraldada isegi siis, kui see oleks nõutav loa andmise otsustamisel. Ka HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, miks tuleks määruskaebus vaadata läbi kohtuistungil. Määruskaebuse väiteid on võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.
10.Puudutatud isik on määruskaebuses taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse tagamise taotlusena (HKMS § 208 lg 2). Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada. Seega jääb taotlus läbi vaatamata. II

4(6)

3-26-692

11.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
12.Määruskaebuse esitaja ei väida, et ta ei ole kätte saanud KRA 20.02.2025, 25.11.2022, 07.02.2023, 22.05.2023, 11.09.2023, 28.02.2024, 24.07.2024 ja 12.11.2025 ettekirjutusi, millega teda kohustati KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele vastavalt 28.05.2025, 17.01.2023, 21.04.2023, 25.08.2023, 28.11.2023, 09.07.2024, 30.01.2025 ja 23.01.2026. Puudutatud isik ei ole ettekirjutusi täitnud ega neid vaidlustanud. Sunniraha rakendamine ei ole mõjutanud teda ettekirjutusi täitma.
13.KRA hoiatas 21.02.2025 puudutatud isikut, et kui ta ei ilmu terviseseisundi hindamisele ka 28.05.2025, võib KRA KVTS § 331 lg 5 alusel taotleda halduskohtult luba tema mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. Puudutatud isik sai 21.02.2025 hoiatuse kätte 11.03.2025. Sellest ajast oli ta teadlik, et terviseseisundi hindamisele mõjuva põhjuseta ilmumata jätmine võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise. Puudutatud isik ei ilmunud 28.05.2025 terviseseisundi hindamisele, samuti ei ilmunud ta terviseseisundi hindamisele KRA 12.11.2025 ettekirjutusega määratud ajal (s.o 23.01.2026) ning KRA esitas halduskohtule 12.03.2026 taotluse anda luba KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud meetme rakendamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KRA taotlus vastab KVTS § 331 lg-s 6 sätestatud nõuetele.
14.KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud, sest puudutatud isik on korduvalt eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda oli sellise tagajärje eest hoiatatud (KVTS § 331 lg 1). Isik ei ole esitanud mõjuvat põhjust tervisekontrolli ilmumata jätmise kohta. Asjaolu, et puudutatud isik ei pea terviseseisundi hindamisele ilmumist otstarbekaks või õiguspäraseks, ei anna talle õigust jätta KRA kehtivaid ettekirjutusi täitmata. KVTS § 40 lg 1 p 5 sätestab terviseseisundi hindamisel osalemise kutsealuse kohustusena. Kutsealune on KVTS § 2 lg 3 kohaselt 17–27-aastane (k.a) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. Seadusest ei tulene, et isikul, kelle arvates on võimalik hinnata tema terviseseisundit täiendava arstliku läbivaatuseta (tervise infosüsteemi andmete alusel või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal), oleks õigust eirata KVTS § 40 lg-s 1 sätestatud kutsealuse kohustusi. Asjaolu, et puudutatud isik on taotlenud KRA-lt ajapikendust, ei võta samuti temalt kohustust osaleda terviseseisundi hindamisel KRA poolt kehtivate haldusaktidega määratud ajal ja kohas. KRA on puudutatud isikule selgitanud, et ajapikendust tervisehäire ravimiseks on võimalik anda vaid juhul, kui selleks on olemas meditsiiniline alus. Samuti selgitati puudutatud isikule, et kontakthindamise käigus on tal võimalus arstidega vahetult arutada kõiki terviseseisundi ja terviseprobleemidega seotud küsimusi (vt KRA 12.11.2025 kiri nr 13-1/2025/344, dtl 43, ja 04.02.2026 vastus nr 131/2026/17-2, dtl 46). KRA on puudutatud isikule selgitanud ka seda, et ajapikenduseks kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavuse korral ei ole taotluse esitamine nõutav, vaid ajateenistusse kutsumata jätmine toimub sellisel juhul automaatselt KVTS § 38 lg 1 p 1 alusel (vt KRA 05.02.2026 vastus nr 13-1/2026/52, dtl 173).
15.Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole siinsel juhul ebaproportsionaalne sunnivahend. Selle meetme rakendamine eeldab KVTS § 331 lg-test 1 ja 5 tulenevalt, et KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust on eiratud vähemalt kolmel korral. See eeldus on täidetud. Sunniraha määramine ja rakendamine ei ole kallutanud puudutatud isikut kohustust täitma. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et leebemad meetmed oleksid tõhusad. Juhtimisõiguse peatamisega kaasnevate tagajärgede kohta on puudutatud isik vaid üldsõnaliselt märkinud, et see oleks ilmselgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne (dtl 95), põhjustaks ebamõistlikke piiranguid (dtl 123) ning tegemist oleks tema liikumisvabaduse piiramisega (dtl 128). Mingeid sisulisi negatiivseid tagajärgi juhtimisõiguse peatamisega seoses ei ole puudutatud isik kohtu 5(6)

3-26-692 ette toonud. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine võib häirida isiku igapäevaelu ja piirata tema vabadusi, ei muuda meedet ebaproportsionaalseks. Meetme eesmärk ongi kallutada isikut oma kohustust täitma. Meetme kohaldamine lõppeb, kui puudutatud isik täidab kohustuse.

16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus muutmata.
17.Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja