Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 22. aprill 2026, Tartu 3-25-2814 X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamiseks kaaluda Eesti Advokatuurile taotluse esitamist aukohtumenetluse algatamiseks ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2026. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2026. a määruse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja X.X. esitas 27. augustil 2025. a Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja digiministeeriumi kohustamiseks algatada aukohtumenetlus kaebajale riigi õigusabi osutanud advokaadi suhtes ning aukohtumenetluse algatamata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 8. septembri 2025. a määrusega kaebeõiguse puudumise tõttu. Pärast edutut riigi õigusabi taotlemist määruskaebuse esitamiseks, esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määrusele määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 11. veebruari 2026. a määrusega tagastas. Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust 24. märtsi 2026. a määrusega menetlusse. Kaebuse riigisisene menetlus on lõppenud.
2.X.X. esitas 25. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse, milles soovis Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks saada kõiki asja materjale.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 8. aprilli 2026. a määrusega X.X. taotluse ärakirjade saamiseks osaliselt. Halduskohus väljas kaebajale tema 27. augusti 2025. a kaebuse halduskohtule, Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse, kaebaja 5. novembri 2025. a määruskaebuse, Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2026. a määruse, kaebaja 12. veebruari 2026. a määruskaebuse ja Riigikohtu 24. märtsi 2026. a määruse. Halduskohus selgitas, et kohtul tuleb igakordselt eraldi hinnata ärakirjade saamise vajaduse põhjendatust. Kuigi haldusasja riigisisene menetlus on lõppenud, ei ole kaebust kõigis kohtuastmetes sisuliselt läbi vaadatud. EIK-i kaebuse esitamise kaalumisel tuleb arvesse võtta, et riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud siis, kui kaebus on sisuliselt läbi vaadatud kõigis riigisisestes kohtuastmetes. Haldusasja toimikust saab ärakirju taotleda konkreetsetest dokumentidest, mitte asjast tervikuna. EIK-ile esitatava avalduse vormile tuleb lisada koopiad dokumentidest ja otsustest, mis näitavad, et kaebaja on ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendid. Seega ei vaja kaebaja EIK-i esitamiseks kõiki haldusasja materjale, sealhulgas menetluslikke materjale ning erinevaid taotlusi ja nende lahendamisel tehtud kohtumäärusi.