lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2814/7

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2814/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 11. veebruar 2026, Tartu 3-25-2814 X.X. kaebus Justiitsja Digiministeeriumi kohustamiseks kaaluda Eesti Advokatuurile taotluse esitamist aukohtumenetluse algatamiseks ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinni peetav isik X.X. esitas 27. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, kuna ei ole rahul talle kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Kaebaja soovis, et Justiits- ja Digiministeerium taotleks Eesti Advokatuurilt (edaspidi Advokatuurilt) aukohtumenetluse algatamist. Ministeerium vastas kaebajale, et kui ta ei ole rahul riigi õigusabi osutamisega, tuleb esitada kaebus Advokatuurile. Kaebaja on Advokatuuri poole pöördunud, kuid ei ole saavutanud soovitud tulemust. Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat kaaluma taotluse esitamist Advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning hüvitada kaebajale tegevusetusega tekitatud mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kaebaja esitas ka taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas 8. septembri 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus selgitas, et advokatuuriseaduse (AdvS) normid (§ 4, § 16 lg 4 p 1; § 46 lg 4), mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle, kuid ei ole pädevust teostada järelevalvet Advokatuuri tegevuse üle üldiselt. Samuti on vastustajal kaalutlusõigus otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja teostab järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Kui käsitletud advokatuuriseaduse normid ei ole mõeldud kaitsma kaebaja õigusi, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja kaalub Advokatuurile taotluse esitamist aukohtumenetluse algatamiseks või otsustab selle kaalutlusvigadeta. Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille rikkumine on tema väitel tekitanud talle kahju, siis ei saa kahju hüvitamise nõude esitamist käsitleda kaebaja enda õiguste kaitsmisena HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebajal ei ole kaebeõigust nõuda kahju hüvitamist alusel, et vastustaja aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile ei esitanud või seda kaebaja hinnangul kohaselt ei kaalunud. Samuti on kaebaja kaebeõigus Advokatuuri tegevuse vaidlustamisel piiratud. Kaebaja on esitanud kaebuse Advokatuuri vastu kohtuasjas nr 3-25-2711, mistõttu puudub vajadus anda kaebajale praeguses kohtuasjas võimalus kaebuse muutmiseks. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest.

3.Kaebaja esitas 5. novembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse tühistamiseks ja asja tagasi saatmiseks halduskohtule. Kaebaja leidis, et halduskohus asus vastustaja poolele ja jättis kaebaja huvid kaitseta. Seaduses on välja toodud, et advokatuuri üle teostab järelevalvet justiitsministeerium, mistõttu on kohtu selgitus kaebajal subjektiivse õiguse puudumise kohta meelevaldne. Aukohtumenetluse eesmärk on kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi ja üks selline juhtum on aset leidnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
5.Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda kohtult vastustaja kohustamist kaaluda Advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks taotluse esitamist ja tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (HKMS § 121 lg 2 p 1). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
6.Halduskohus selgitas arusaadavalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja teostaks järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle, mitte konkreetses kohtuasjas advokaadi tegevuse üle. Kaebajal kui huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist, sest aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 6. veebruari 2025. a määrus asjas nr 3-24-146). Seega on kaebajale tagatud võimalus pöörduda iseseisvalt ja otse Advokatuuri poole kui tal on etteheiteid talle määratud riigi õigusabi osutava advokaadi tegevuse suhtes. Kuigi kaebajal on õigus esitada Advokatuurile kaebus advokaadi kohta, puudub tal sealjuures subjektiivne õigus nõuda Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamist edastada riigi õigusabi saaja kaebus Advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist. Halduskohus märkis õigesti, et AdvS normid, mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. 2

Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks. Sealjuures on vastustajal kaalutlusõigus otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks või mitte. Kui kaebaja ei ole rahul talle kriminaalasja raames määratud riigi õigusabi osutava advokaadi tööga, saab ta sellele tähelepanu juhtida kriminaalasja menetluse raames prokuratuurile või maakohtule ning nagu kohus eelnevalt selgitas, on tal võimalus esitada kaebus Advokatuurile. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda ka kahju hüvitamist selle eest, et vastustaja ei esitanud aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile või ei kaalunud seda kaebaja hinnangul õigesti. Kui kaebajal puudub õigus nõuda vastustaja kohustamist esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, siis ei saa olla tekkinud kaebajale ka nimetatud vastustaja tegevusega kahju, mille väljanõudmist taotleda.

7.Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse kätte 8. septembril 2025 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks 23. september 2025. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 5. novembril 2025. Kaebaja esitas käesolevas haldusasjas 8. septembril 2025 halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse, et vaidlustada halduskohtu 8. septembri 2025. a määrust. Taotlus edastati ringkonnakohtule 2. oktoobril 2025 ja ringkonnakohus lahendas taotluse 7. oktoobri 2025. a määrusega. Seejärel esitas kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse Riigikohtule, et vaidlustada ringkonnakohtu 7. oktoobri 2025. a määrust. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata 4. novembri 2025. a määrusega. Eelneva tõttu ei saa väita, et kaebajal esinesid ajavahemikul 8. september kuni 23. september 2025 mõjuvad takistused ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaegselt esitamiseks. Kaebaja, omades piisavat halduskohtumenetluses osalemise kogemust, peaks teadma, et riigi õigusabi taotlemine ei pikenda määruse vaidlustamiseks ette nähtud ja seadusega sätestatud tähtaega. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks küsida kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt esitatud määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium