lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2814/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2814/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-25-2814 8. september 2025 Karin Jõks X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu seoses Advokatuuri aukohtumenetluse algatamisega Kaebaja X.X. Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1.Kaebaja X.X. esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei ole rahul talle kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Kaebaja taotles vastustajalt, et vastustaja taotleks Eesti Advokatuurilt aukohtumenetluse algatamist. Vastustaja selgitas 21.08.2025.a vastusega nr 11-7/6911-2 kaebajale, et kui ta ei ole rahul riigi õigusabi osutamisega, tuleb tal esitada Advokatuurile kaebus. Kaebaja on Advokatuuri poole pöördunud, kuid ei ole saavutanud soovitud tulemust. Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat kaaluma taotluse esitamist Advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks ning hüvitada kaebajale tegevusetusega tekitatud mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht
2.Kaebus sisaldab kohustamis- ja hüvitamisnõudeid. Kaebaja eesmärgiks kohustamisnõude esitamisel on saavutada, et vastustaja esitab Advokatuurile taotluse algatada aukohtumenetlus kaebajale riigi õigusabi osutanud advokaadi suhtes. Kaebuse põhjal on kaebaja esitanud vastustajale sellekohase taotluse, vastustaja on andnud kaebaja taotlusele vastuse ning selgitanud selles, et kaebajal on õigus esitada kaebus Advokatuurile.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

1

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtusse pöördumise teel maksma panna. Riikliku järelevalve valdkonnas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemenetluse algatamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt näiteks Riigikohtu 14.03.2022.a otsus asjas 3-19-509 p 20 ja selles viidatud lahendid).

4.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 4 näeb ette Justiits- ja Digiministeeriumi järelevalve riigi õigusabi korraldamise ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle. Seadus ei sätesta vastustajale eeltoodust laiemat pädevust järelevalve tegemiseks Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. AdvS § 16 lg 4 p 1 kohaselt võib Justiits- ja Digiministeerium taotleda Advokatuuri aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi osutamisega. AdvS § 46 lg 4 sätestab, et kui riigi õigusabi saaja esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kaebuse advokaadi peale, kes osutas või osutab riigi õigusabi saajale õigusabi, siis võib Justiits- ja Digiministeerium edastada riigi õigusabi saaja kaebuse järelevalve teostamiseks advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist. Eeltoodu põhjal ei ole praeguses asjas tegemist riikliku järelevalvega, vaid vastustaja ehk Justiits- ja Digiministeeriumi haldusjärelevalvega. Vastustajal ei ole pädevust teostada järelevalvet Advokatuuri tegevuse üle üldiselt. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle. Vastustajal on kaalutlusõigus otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS normid, mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks.
5.Kokkuvõttena puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja teostab järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Kui käsitletud AdvS normid ei ole mõeldud kaitsma kaebaja õigusi, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja kaalub Advokatuurile taotluse esitamist aukohtumenetluse algatamiseks või otsustab selle kaalutlusvigadeta. Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille rikkumine on kaebaja väitel tekitanud talle kahju, siis ei saa kahju hüvitamise nõude esitamist käsitleda kaebaja enda õiguse kaitsmisena HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebajal ei ole kaebeõigust nõuda kahju hüvitamist alusel, et vastustaja aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile ei esitanud või seda kaebaja hinnangul kohaselt ei kaalunud. Kaebus kuulub tervikuna tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu.
6.Kohus selgitab, et ka juhul, kui kaebaja on esitanud Advokatuurile kaebuse advokaadi

2

tegevuse peale ning Advokatuur jätab aukohtumenetluse algatamata või kaebaja ei nõustu aukohtumenetluse tulemusega, on kaebaja kaebeõigus Advokatuuri tegevuse vaidlustamisel piiratud. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi ning huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele ning kohus saab kontrollida menetlus- ja pädevusreeglite järgimist. Kaebuse Advokatuuri vastu on kaebaja esitanud kohtuasjas 3-25-2711. Sel juhul puudub vajadus anda kaebajale praeguses kohtuasjas võimalus kaebuse muutmiseks.

7.Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest.
8.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium