Osaühingu Vormsi Suuremõisa Farm kaebus Vormsi Vallavolikogu 27.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Osaühing Vormsi Suuremõisa Farm, esindaja Maiga Liiv Vastustaja Vormsi vald, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Vormsi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Suuremõisa
Farm
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebaja 16.03.2026 seisukohale lisatud fotod.
2.Jätta Osaühingu Vormsi Suuremõisa Farm apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Avaldada jõustunud kohtuotsus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
04.05.2026
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-491 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühingule Vormsi Suuremõisa Farm kuulub Vormsi vallas Suuremõisa külas asuv Farmi kinnistu (registriosa nr 1715532, katastriüksus 90701:002:0075, pindala 26,55 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2.Vormsi Vallavolikogu otsustas 27.01.2023 otsusega nr 1 seada Vormsi valla kasuks tähtajatu sundvalduse Farmi kinnistul asuvale 428 m pikkusele ja 1498 m 2 kasutusalaga teelõigule, eesmärgiga määrata tee avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse tasu on 852 eurot ühekordse maksena. Tegemist on erateega, mis ei ole avalike teede nimekirjas ning millele ei ole seatud sundvaldust või isiklikku kasutusõigust. Farmi kinnistu omanik on alates 2020. aasta sügisest takistanud tee avalikku kasutamist. Sundvalduse seadmise vastu on suur avalik huvi. Farmi kinnistut ületav teelõik on osa Kärre tervikteest, mis ühendab Mõisaholmi, Bussby ja Suuremõisa piirkondi ning saare ringmaanteed, pakkudes kõige lühemat ja otsemat ühendust saare tihedaimalt asustatud piirkondade vahel. Tee taastamine hajutab liikluskoormust, parandab liiklusohutust, loob võimaluse arendada koolibussivõrku ja muudab teehoolduse efektiivsemaks. Kärre tee on ajalooline ning kajastub avalikult kasutatavana ka Vormsi Vallavolikogu 14.06.2004 määrusega nr 8 kehtestatud Vormsi valla üldplaneeringus (Vormsi üldplaneering). Kohalik kogukond on väljendanud tugevat toetust Kärre tee avalikule kasutusele. Kuigi Farmi kinnistu omanik on 2020. aastal lõhkunud tee pealispinna, on selle põhi tugev ning hooldusega saab tee taastada. Farmi kinnistu omaniku ettepanek rajada uus tee kinnistu põhja-kirde serva ei vasta avalikule huvile, sest see ei taastaks ringühendust külade vahel, ei teeniks tegelikke liikumisvooge ja oleks kulukam. Sundvalduse ala moodustab kinnistust 0,56%. Omanikul säilib võimalus jätkata heinakasvatuse ja loomade karjatamisega. Vajadusel saab paigutada tee äärde karjaaia ja väravad. PRIA toetusi sundvalduse seadmine ei mõjuta. Haldusmenetluses ei tuvastatud kinnistu omanikule olulist varalist kahju ning omandiõiguse piirang on proportsionaalne. Otsuse õiguslikud alused on kinnisasja avalikus huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 1 lg 4, § 2 lg-d 1 ja 2, § 4 lg 1 p 8 ja § 39 lg 1 ning ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg-d 1 ja 2.
3.Osaühing Vormsi Suuremõisa Farm esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vormsi Vallavolikogu 27.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks. EhS lisa 1 järgi on nii avalikult kasutatav tee kui ka avalikkusele ligipääsetav eratee ehitusloakohustuslik. Kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud, tuleb sundvalduse seadmise eeldusena anda projekteerimistingimused (EhS § 99 lg 1; KAHOS § 5 lg 1 p 2). Vormsi üldplaneering on üldine ja tee asukoht Farmi kinnistul ei ole täpselt kindlaks määratud. Kehtivad projekteerimistingimused puuduvad. Seega on sundvalduse seadmise eeltingimus täitmata. Vastustaja eiras kaebaja pakutud alternatiivset teekoridori (kinnistu kirdepiiril) ning väitis alusetult, et sellisel juhul ei säiliks ringteeline ühendus ja sellist teed ei hakata kasutama. 2(7)
3-23-491 Alternatiivse lahenduse maksumust, liiklusohutust ja muid aspekte ei ole hinnatud. Otsuses viidatud olemasolev 3,5 m laiune tee ei vasta nõuetele (vt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“, mille kohaselt on VI taseme üherealise maantee laius vähemalt 4,0 m). Vallavolikogu alahindas kaebaja majanduslikku huvi, sh huvi kasutada kinnistut tervikuna veiste vabapidamiseks, ning kaebajale tekkivaid lisakulusid (aiad, väravad, logistika). Sundvalduse seadmiseks puudub ülekaalukas avalik huvi ja otsus on ebaproportsionaalne. Otsuse põhjendustes viidatud avalik huvi ei kaalu üles kaebaja omandipõhiõiguse riivet. Operatiivsõidukid pääsevad ohuolukorras üle kaebaja kinnisasja ka sundvaldust seadmata. Kohalikel elanikel ei ole õigustatud ootust, et nad peavad saama igavesti Farmi kinnistut harjumuspäraseks liiklemiseks kasutada. Võrreldes Farmi kinnisasja aluse maa erastamise ja Vormsi üldplaneeringu kehtestamise ajaga, on õiguslik olukord muutunud (avalikuks kasutamiseks mõeldud teed, mis jäid eramaade sisse, muutusid erateedeks, mille liiklust korraldavad teeomanikud jms). Kellelgi ei saa olla õigustatud ootust, et ümbritsev (elu)keskkond püsiks muutumatuna. Kaebaja ei teinud varem takistusi Farmi kinnistu läbimiseks sõidukitega, kuid kaebaja võib ümber mõelda. Kaebaja soovis muuta Farmi kinnistu kasutust, tulenevalt rentniku soovist suurendada vabapidamisel veisekarja, võtta Farmi kinnistu terves ulatuses kasutusele karjamaana ja seda takistamatult kasutada, arvestamata võimaliku avariiohuga. Vaidlusaluse teelõigu tegelik kasutus oleks hooajaline ja vähene. Kaebaja pakutud alternatiivne trass teeniks samasugust avalikku huvi kaebajat vähem koormaval viisil.
4.Vormsi vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde. Sundvalduse seadmise alus on Vormsi üldplaneering ja projekteerimistingimuste andmine ei olnud vajalik. Kaebaja omandas Farmi kinnisasja 2002. aastal ostueesõigusega erastamise teel ajal, kui sellel asus üks lõik avalikult kasutavast Kärre teest. Tee olemasolu ja selle avalik kasutus on märgitud ka erastamise korralduses ja sellele lisatud kaardil. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 01.12.2005 eratee avalikku kasutusse andmise lepingu, mis kehtis kaks aastat ja pikenes seejärel automaatselt kahe aasta kaupa, kui kumbki pool ei teata lepingu lõpetamise soovist. Kuni siinse vaidluse tekkimiseni ei teatanud kumbki pool lepingu lõpetamise soovist. Farmi kinnistul asuv eratee oli avalikus kasutuses kuni tee pealispinna rikkumiseni 2020. aastal. Kärre tee põhi on tugev ja selle saab uuesti kasutusse võtta. Vastustaja selgitas välja kõik erinevad huvid ja kaalus neid õiguspäraselt. Kaebaja käitumine on olnud heitlik ning vald vajab kindlust, et Kärre tee avalik kasutatavus säilib ka edaspidi. Kärre tee sulgemisele ei ole toetust avaldanud ükski kohalik elanik ega ka kaebaja rentnik, kelle huve kaebaja kaitseb. Kärre tee läbib mitme omaniku kinnistuid ja ainsana on selle avalikule kasutamisele vastu vaielnud kaebaja, kes on andnud oma kinnistu rendile ega kasuta seda ise. Liikluskoormuse hajutamine Vormsil on oluline, sest teed on kitsad ja kuival perioodil ka tolmused. Ka algatatud Vormsi valla üldplaneering toetab senise teedevõrgu säilitamist ning ei toeta uute teede rajamist põllumaale, nagu kaebaja pakutud alternatiivse lahenduse puhul. Kaebaja pakutud alternatiivse tee rajamine oleks valla jaoks ka oluliselt kulukam.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). EhS § 94 lg 2 ning KAHOS § 4 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel võib kohalik omavalitsus seada olemasoleva eratee alusele kinnistule sundvalduse, mis omakorda võimaldab määrata eratee avalikuks kasutamiseks (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 10 ja 11).
3(7)
3-23-491 Vormsi üldplaneering näeb Kärre tee ette kohaliku teena (kaardil nr 2 on see tähistatud oranžiga ümbritsetud musta joonega). Üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Üldplaneeringu kaardile on kantud korrastamist vajavad kohalikud teed, mis ühendavad külasid, puhkekohti ja randumiskohti saare ringteega. Nende kohalike teede avatuna ja korrashoidmine sõidukitega liiklemiseks on valla kohustus. Vajadusel võib kohalike teede avalikku kasutust ja hooldamist reguleerida nende teede maa-ala munitsipaliseerimisega.“ Hinnates kaarti nr 2 ja seletuskirja koostoimes, saab järeldada, et „munitsipaliseerimine“ hõlmab vajadusel ka sundvalduse seadmist, sest eesmärk on saavutada kaardile kohalike teedena kantud teede avalik kasutamine. Selleni võib jõuda erinevate menetluste tulemusel. Vormsi üldplaneeringust piisab sundvalduse seadmiseks, sest see määrab tee asukoha piisava täpsusega (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 11). Projekteerimistingimused ei ole sundvalduse seadmise vältimatu eeltingimus (vt EhS § 99 lg 1). Kaebaja oli juba maa ostueesõigusega erastamisel teadlik, et Farmi kinnistul asuv tee on avalikult kasutatav. Avalik huvi on vaidlustatud haldusaktis nõuetekohaselt tuvastatud: ajaloolise Kärre tee terviklikkuse tagamine, lühem ja ohutum ühendus Vormsi erinevate piirkondade vahel, liikluskoormuse hajutamine, parem teehooldus ja päästevõimekus. Avalikku huvi kinnitavad Vormsi üldplaneering, teehoiukava ja kogukonna pöördumised. Avalikke huve ja kaebaja õigusi on nõuetekohaselt kaalutud. Kaebaja pakutud tee alternatiivne asukoht kinnistu kirdepiiril ei ole samaväärne ega parem, sest seal ei ole praegu (ja pole kunagi olnud) teed, see lahendus on üldplaneeringuga vastuolus ja nõuaks seega uue planeeringu koostamist. Lisaks tooks see vallale kaasa märkimisväärse lisakulu, võrreldes olemasoleva teekoridori kasutamisega. Ekslik väide puurkaevu sanitaarkaitsealast ei mõjutanud asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebaja omandiõiguse riive on proportsionaalne. Kaebaja teadis Vormsi üldplaneeringust tulenevast tee avaliku kasutuse eesmärgist. Kaebaja ei kasuta kinnistut ise karjakasvatuseks, vaid on selle rendile andnud. Puuduvad tõendid, et rentnik ei nõustuks tee avaliku kasutusega. Teekoridor ei takista kinnistu sihtotstarbelist kasutust väljaspool teeala. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Osaühing Vormsi Suuremõisa Farm palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Farmi kinnistul puudub eratee, millega seoses saanuks seada kinnisasjale sundvalduse tee avaliku kasutamise eesmärgil (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kaebaja likvideeris tee pärast seda, kui rentnik selle 2020. aastal üles kündis. Tee kasutamine sõidukiga ei olnud võimalik 2022. aasta kevadeni, kuni keegi veeretas omavoliliselt eest Farmi kinnistu piirile läbipääsu takistamiseks pandud kivid. Pärast seda sõidukiga põllule sisse sõidetud roopad ei ole tee EhS § 92 lg 1 mõistes, vaid isetekkeline teerada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 2 tähenduses. Väär on halduskohtu järeldus, et Vormsi üldplaneering võimaldab seada Farmi kinnistule sundvalduse. Üldplaneeringus kasutatud väljendit „munitsipaliseerimine“ ei saa mõista nii laialt, nagu leidis halduskohus, vaid see tähendab reformimata maa munitsipaalomandisse andmist maareformi seaduse (MaaRS) § 25 lg 1 tähenduses. Sundvalduse seadmiseks pidanuks tee avalik kasutus olema üldplaneeringus selge sõnaga märgitud. Kaebaja ei saanud eeldada, et üldplaneeringu sõnastus hõlmab ka sundvalduse seadmist, vastasel juhul oleks ta üldplaneeringu vaidlustanud. Ka üldplaneeringu ülevaatamise käigus ei ole vastustaja seda kaebaja kinnisasjale sundvalduse seadmise osas täpsustanud. Halduskohus eksis erinevate huvide tuvastamisel. Kaebaja tegi vastustajale ettepaneku rajada tee teise kohta, mis riivaks kaebaja õigusi vähem. Vormsi üldplaneering on nii suure 4(7)
3-23-491 üldistusastmega, et selle alusel ei ole täpselt määratud tee asukoht Farmi kinnistul. Vormsi üldplaneeringus kohaliku teena markeeritud teelõik Farmi kinnistul on ajalooliselt teenindanud sellel kinnistul asuvaid lautasid. Praegu kinnistu asuv isetekkeline teerada ei ole ohutu ega turvaline, kuna ei vasta avalikult kasutatava tee nõuetele. Teed ei ole võimalik mõistlikult hooldada. Teekond oleks lühem vaid osadele tee kasutajatele, kuid mõne teise jaoks oleks lühem kaebaja pakutud alternatiivne tee. Farmi kinnistul asuva teelõigu kasutamiseks ei saa olla avalikku huvi olukorras, kus tee ei ole aasta ringi kasutatav. Ühegi elaniku ega külastaja jaoks ei ole Farmi kinnistut ületava tee kasutamine vältimatult vajalik, sest igale poole saab liikuda mööda olemasolevaid avalikult kasutatavaid teid. Pole tähtsust, et kaebaja ise ei kasuta oma kinnistut. Kaebaja on huvitatud, et rentnik saaks vabapidamisel veisekarja kasvatada ilma täiendavate kuludeta.
7.Vormsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuse väited on vastuolulised, sest kaebaja ei ole eitanud eratee olemasolu Farmi kinnistul, vaid üksnes kinnitanud selle rikkumist. Olemasoleva tee rikkumine, sellel liikumise takistamine vms pahauskne käitumine ei välista sundvalduse seadmist. Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja väiteid avalikust huvist Farmi kinnistul asuva teelõigu avaliku kasutamise vastu, mida on väljendatud mh Vormsi üldplaneeringus. Avalik huvi Kärre tee kasutamiseks ei saa sõltuda sellest, kas üldplaneeringus on avaliku kasutamise tagamiseks ette nähtud tee „munitsipaliseerimine“ või midagi muud. Kaebaja positsiooni ei toeta õigusaktid ega kohtupraktika. Kuna tee asukoht üldplaneeringus oli selge, ei olnud vaja enne sundvalduse seadmist koostada projekteerimistingimusi. Vastustaja on nõuetekohaselt tuvastanud erinevad huvid ja neid õiguspäraselt kaalunud, sh põhjendanud, miks kaebaja pakutud alternatiivse tee asukoht ei ole sobiv.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tagastab kaebaja 16.03.2026 seisukohale lisatud fotod, millega kaebaja soovib ilmestada Farmi kinnistul asuva tee seisukorda 2026. a seisuga. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga, seega ei ole need tõendid vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
10.Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2). Kinnisasjale võib seada sundvalduse muu hulgas eesmärgiga määrata kinnisasja läbiv eratee avalikku kasutusse (KAHOS § 4 lg 1 p 8 ja § 39 lg 2). Sundvalduse seadmine eratee avalikuks kasutamiseks eeldab avalikku huvi ning see peab olema proportsionaalne (KAHOS § 2 lg 1, § 4 lg 2 ja § 39 lg 2).
11.Üldplaneering võib põhimõtteliselt olla sundvalduse seadmise alusdokument (Riigikohtu 02.06.2025 otsus nr 3-21-2553, p 13; vrd KAHOS § 40 lg 3 p 4). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et siinses asjas võis sundvalduse seada Vormsi üldplaneeringu1 alusel, sest selles on piisavalt täpselt kajastatud Kärre tee asukoht (sh Farmi kinnistul) ja väljendatud huvi tee avaliku kasutuse vastu (vt seletuskirja p 1.9.4, kaart nr 2 „Suuremõisa, Förby“ ja üldplaneeringu legend, dtl 286 jj). Kaebaja sisustab üldplaneeringu seletuskirja p-s 1.9.4 kasutatud mõistet „munitsipaliseerimine“ liiga kitsalt ja kontekstist välja 1
3-23-491 rebituna. Seletuskirja p-i 1.9.4, kaarti nr 2 ja legendi koostoimes hinnates on ilmne, et üldplaneeringus ettenähtud liikluslahenduste puhul ei peetud silmas üksnes maa munitsipaalomandisse taotlemist MaaRS § 25 lg 1 tähenduses, vaid laiemalt võimalust hoida üldplaneeringus märgitud kohalikud teed (sh Kärre tee) avalikus kasutuses, vajadusel ka neid omandades või sundvõõrandades (vrd ka seletuskirja p 4.4, kus on eraldi loetletud munitsipaalomandisse taotletavad maad).
12.Avaliku huvi määratlemisel on vastustajal ulatuslik hindamisruum. Praeguses asjas on vastustaja vaidlustatud haldusaktis veenvalt ära näidanud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Vastustaja ei piirdunud argumendiga, et Vormsi üldplaneeringus on näidatud avalikult kasutatava Kärre tee kulgemine mh Farmi kinnistul, vaid tõi täiendavalt välja muid põhjendusi. Olemasolev Kärre tee (teeregistri andmetel pikkusega 1648 m) ühendab Vormsi erinevaid piirkondi ning kaebaja kinnistut läbiv teelõik (428 m) moodustab sellest ühe osa. Kui kaebaja kinnistul asuv teelõik määratakse avalikku kasutusse, siis on Kärre tee tervikuna kasutatav. See hõlbustab Mõisaholmi ja Bussby piirkondade ning ringteelise riigimaantee ja saare suurima asula Hullo vahelist liiklemist. Kuna Bussby ja Suuremõisa piirkonnad on ühed Vormsi tihedaima asustusega piirkonnad, siis saab eeldada elanike huvi selle tee kasutamise vastu. Ühtlasi aitab see hajutada liikluskoormust mitme eri tee vahel, sh vältida seda, et kogu liiklus koguneb Bussby küla vahelisele kitsale teele. See suurendaks ka liiklusohutust, sest praegu on nii sõidukiga kui jalgsi liiklejad (sh lapsed) suunatud seal ühele kitsale teelõigule. Vastustaja on lisaks välja toonud parema võimaluse arendada koolibusside võrgustikku ja säästlikuma teehoolduse (ringtee kasutamine samal teelõigul edasi-tagasi sõitmise asemel). Vormsi elanikud on avaldanud suurt toetust Kärre tee avalikule kasutamisele, viidates mh turvalisusele ja igapäevaste vajalike sõitude lühenemisele.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendused avaliku huvi sisustamisel asjakohased. Õigusaktidest ei tulene täpseid kriteeriume liiklustihedusele või muid mõõdetavaid suurusi, mille ületamise korral saaks jaatada avalikku huvi tee kasutamiseks. Arvestada tuleb juhtumi asjaoludega. Siinses asjas ei ole tee eelduslike kasutajate väike hulk avaliku huvi seisukohalt määrav, sest Vormsil on vähem kui 500 püsielanikku (kellele lisanduvad külalised). Avalikku huvi saab põhimõtteliselt möönda ka olukorras, kus tee avalik kasutamine ei ole vältimatult vajalik ühelegi kinnistule juurdepääsuks.
14.Alusetu on kaebaja väide, et Farmi kinnistul puudub eratee kui rajatis ning tegemist on pelgalt rajaga KeÜS § 33 lg 2 tähenduses. EhS § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee on rajatis EhS § 3 lg 1 ja 2 mõttes, kui see on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv ning seda saab eristada teistest asjadest (Riigikohtu 16.06.2016 määrus nr 3-2-1180-15, p 29). Vaidlustatud haldusakti lisaks oleva 23.11.2022 eksperthinnangu nr 205-22P (dtl 30 jj) kohaselt asub sundvalduse alal kruuskattega tee nr 9070017 (p 2.4 ja lisa 1). Kaebaja ise on seda samuti käsitanud erateena, mis on üks osa Kärre teest nr 9070017 (nt 01.12.2005 lepingus, millega ta andis eratee avalikuks kasutuseks, vt dtl 45). Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et Farmi kinnistul asuvat Kärre tee osa on aastaid kasutatud mh sõidukitega liiklemiseks, seda on teena hooldatud (sh 01.12.2005 lepingu alusel) ning enne tee üleskündmist 2020. aastal oli see kinnistu muudest osadest selgelt eristatav.
15.Seadus ei sätesta KAHOS § 4 lg 1 p 8 alusel avalikku kasutusse võetavale erateele kindlaid parameetreid või seisundinõudeid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2025 otsus nr 3-23-1348, p 15). Seega ei ole tähtsust, kas vaidlusalune teelõik vastas sundvalduse seadmise ajal kõigile teele kehtestatud nõuetele. Kaebaja väidetest saab järeldada, et kõnealune tee oli tema kinnistul olemas kuni aastani 2020, mille järel kaebaja likvideeris selle ja takistas sõidukite läbipääsu põllukividega. 2022. aastal veeretas keegi kivid eest ära ning pärast seda on sõidukitega põllule uuesti roopad (rada) sisse sõidetud. Ringkonnakohus 6(7)
3-23-491 nõustub vastustajaga, et Farmi kinnistul kulgeva tee pealmise osa lõhkumine ja autodele läbipääsu takistamine ei muuda teed olematuks. Vastustaja on tuvastanud, et Farmi kinnistul asuva tee põhi on tugev ning tee saab uuesti kasutusse võtta. Vajadusel tuleb teed parandada ja hooldada, et see oleks aasta ringi läbitav ja turvaline, kuid see ei välista sundvalduse seadmist. Pärast Kärre tee avalikuks kasutamiseks määramist tuleb vastustajal kanda hoolt selle eest, et tee seisukord vastaks selle kasutamise koormusele ning oleks ohutu (EhS § 94 lg 3).
16.Õige on vastustaja järeldus, et siinse vaidluse asjaoludel ei riiva sundvalduse seadmine kaebaja õigusi ülemäära. Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja pakutud alternatiivset tee asukohta Farmi kinnistul, vaid on asjakohaselt põhjendanud, miks selle ettepanekuga ei ole arvestatud. Kaebaja väited tema rentnikule tekkivatest probleemidest või rendilepingu ülesütlemise ohust on paljasõnalised, sh ei ole kaebaja rentnik vastanud vastustaja saadetud kaasamiskirjale (dtl 280; vt ka dtl 285). Ei saa välistada, et tee seisukorrast või muudest asjaoludest tulenevalt võib olla vaja seada edaspidi Kärre teel liiklemisele piiranguid (nt suurim lubatud kiirus, massipiirang, liiklemise aeg vms) või piirata tee veiste karjatamiseks kasutatavast alast aiaga, kuid neid küsimusi ei pea detailselt otsustama sundvalduse seadmise menetluses, vaid tee avalikuks kasutamiseks määramisel ja sellel liiklemise korraldamisel.
17.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus – 1703 eurot, mis hõlmab riigilõivu ja õigusabikulud – tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja palub kaebajalt välja mõista õigusabikulud 1374,30 eurot vastavalt esitatud arvetele. Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32). Sundvalduse seadmise otsustamine on seotud vastustaja põhiülesannetega (vt ka Riigikohtu 08.02.2022 otsus nr 5-21-18). Seega jäävad vastustaja menetluskulud samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6).
18.Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.