3-25-1418 L.M-i kaebus Kaitseressursside Ameti keelamiseks rakendada sunniraha
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – L.M Vastustaja – Kaitseressursside Amet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja e-posti aadressid tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.04.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.11.11.2024 tegi Kaitseressursside Amet (KRA) L.M-ile ettekirjutus-hoiatuse nr 1112.1/2024/5054 (11.11.2024 EKH), milles määras terviseseisundi hindamise ajaks 11.02.2025 kell 10:30. 11.11.2024 EKH-s sisaldus ka sunniraha hoiatus (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 14).
2.17.02.2025 teavitas L.M KRA-d, et ei saanud hindamisele minna, kuna oli haigeks jäänud (dtl 78).
3.21.02.2025 palus KRA L.M-il selgitada haigestumisega seotud asjaolusid (dtl 21).
4.26.02.2025 edastas L.M KRA-le selgitused ja tõendid seoses haigestumisega (dtl 87, 91).
5.26.02.2025 lükkas KRA terviseseisundi hindamise edasi kuupäevale 05.03.2025 (dtl 38 ja 40) ja tegi selles osas kaebajale ka sunniraha hoiatuse. 27.02.2025 vastas KRA L.M-i pöördumisele ja selgitas veelkord mitteilmumise korral sunniraha hoiatuse kehtivust (dtl 40).
6.04.03.2025 teavitas L.M KRA-d, et ei saa 05.03.2025 terviseseisundi hindamisel osaleda, kuna viibib väljaspool Eestit ja on Araabia Ühendemiraatide resident (dtl 41).
7.07.03.2025 esitas KRA selgitused kaebajale vastuseks kaebaja 04.03.2025 kirjale, milles selgitas, et ei arvesta kaebaja toodud põhjendusi hindamisele mitte ilmumiseks (dtl 19 ja 42).
8.07.03.2025 tegi KRA L.M-ile sunniraha rakendamise teatise nr 8-7/2025/582 (dtl 44).
9.08.04.2025 esitas L.M KRA-le vaide, mis registreeriti 09.04.2025, 11.11.2024 EKH ja sellele järgnenud sunniraha rakendamise peale (dtl 22), mille L.M selgitab, et ta ei saanud ilmuda hindamisele 11.02.2025, kuna viibis haiguslehel ajavahemikus 11.–17. veebruar 2025 ja vastavad meditsiinilised dokumendid, sealhulgas haigusleht ja epikriis, edastati ametile 26.02.2025.
10.15.04.2025 otsusega nr 13-1/2025/138 tagastas KRA L.M-i vaide (dtl 9).
11.16.04.2025 pöördus L.M KRA poole seoses vaide tagastamisega (dtl 11).
12.02.05.2025 kirjaga nr 13-1/2025/161 on KRA L.M-ile vastanud, et nad on 16.04.2025 saadetud e-kirja kätte saanud ning võtavad esitatud seisukohad arvesse (dtl 20).
13.21.05.2025 võttis kohus peale käiguta jätmist menetlusse L.M-i 13.05.2025 kaebuse KRA keelamiseks rakendada sunniraha (dtl 69 jj).
14.06.02.2026 määrusega esitas kohus vastustajale täiendavad küsimused, selgitas kaebajale tõendamiskoormist ja tõendamist vajavaid asjaolusid (dtl 81) ning määras aja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
15.Kaebaja on seisukohal, et esineb alus keelata KRA-l kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
rakendada 11.11.2024 EKH-d
15.1.Tervisekontrollile mitteilmumine 11.02.2025 toimus seetõttu, et kaebaja oli perioodil haigestunud ja töövõimetuslehel (11.02–17.02.2025). Vastavad meditsiinilised tõendid — haigusleht ja epikriis (diagnoos B34 – täpsustamata viirusnakkus) — edastati vastustajale 26.02.2025 e-kirja teel. Kinnituseks on olemas saatmise koopia.
15.2.Sunniraha määramine oli meelevaldne ja põhjendamatu. Vaatamata esitatud tõenditele ei võtnud KRA neid arvesse ega tühistanud sunniraha määramist, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse § 5 ja HKMS § 44 lg 1 mõttega. Selline tegevus kahjustab kaebaja õiguspärast ootust ja proportsionaalsuse põhimõtet.
15.3.KRA on rikkunud kutsete etteteatamise nõudeid. KVTS § 33 lg 1 kohaselt peab tervisekontrolli kutse esitama isikule vähemalt 30 päeva enne kontrolli toimumist. Kaebaja kutse 11.02.2025 kontrollile saabus vaid 7 päeva varem, mis on selge seaduserikkumine. Samuti pakuti uut aega 05.03.2025, ent ka sellele ei olnud võimalik ilmuda, kuna kaebaja viibis Araabia Ühendemiraatide residendina komandeeringus. Kaebaja teavitas sellest ametit ning palusin edaspidi kutseid vähemalt 3 kuud ette, et tagada reaalse võimaluse ilmuda.
15.4.L.M kinnitab, et viibis määratud terviseseisundi hindamise ajal välismaal tööalases komandeeringus. Kaebaja töö iseloom eeldab rahvusvahelist liikumist ning komandeeringud 2 (7)
võivad tekkida lühikese etteteatamisajaga. Antud juhul kutsuti kaebajat tööalasele komandeeringule telefoni teel ning see toimus vaid kaks päeva enne määratud terviseseisundi hindamise kuupäeva. Oluline on rõhutada, et kaebaja ei ole Eesti Vabariigi resident ega ela püsivalt Eestis. Seetõttu ei ole kaebajal alati võimalik viibida Eestis või reageerida väga lühikese etteteatamisajaga määratud toimingutele, eriti olukorras, kus kaebaja tööandja kutsub kaebajat välisriiki tööülesannete täitmiseks. Seega oli kaebaja mitteilmumine objektiivselt tingitud asjaoludest, mis ei sõltunud kaebaja tahtest ega olnud kaebaja poolt kontrollitavad. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja mitteilmumist käsitleda mõjuva ja objektiivselt põhjendatud põhjusena.
15.5.Lisaks juhib kaebaja tähelepanu ka vastustaja tegevuses esinevatele vastuoludele. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et KRA lükkas ettekirjutuse täitmise tähtaja edasi ning määras uueks tähtajaks 05.03.2025. Sellest hoolimata on sunniraha rakendamise teatises viidatud asjaolule, nagu oleks sunniraha aluseks kaebaja mitteilmumine 11.02.2025. Selline käsitlus on vastuoluline ja tekitab põhjendatud kahtluse sunniraha rakendamise õiguspärasuse suhtes. Kui vastustaja ise aktsepteeris kaebaja mitteilmumise põhjendusi ja pikendas ettekirjutuse täitmise tähtaega, ei saa samaaegselt tugineda varasemale kuupäevale kui sunniraha kohaldamise alusele.
15.6.Samuti tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Haldusorgan peab oma tegevuses tegutsema järjekindlalt ja õiguspäraselt ning vältima olukordi, kus isikule pannakse kohustusi või kohaldatakse sunnimeetmeid vastuoluliste või ebaselgete otsuste alusel. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
16.1.Dokumendid toimetati kätte nõuetekohaselt ja sunniraha rakendamise kord oli korrektne. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus (nr 11-12.1/2024/5054) ning sellele järgnenud sunniraha teatis on vastustaja hinnangul õiguspärased (KVTS § 15 ja HMS § 79 viidetest)
16.2.Dokumentide kätte toimetamise korda on nõuetekohaselt järgitud. Esmaseks kättetoimetamise viisiks on eesti.ee kaudu teabevärav (KVTS § 15 lg 1) ning dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel kättesaadavaks tegemisest (KVTS § 15 lg 3). Ettekirjutus koostati 11.11.2024 ning loeti kättetoimetatuks 12.12.2024, samas terviseseisundi hindamine oli määratud 11.02.2025, mis tagas piisava etteteatamisaja. Kuigi seadus ei kohusta, edastati teave lisaks e-kirja ja SMS-i teel, et tagada info jõudmine adressaadini. Vastustaja vaidlustab kaebaja väite, et kutse saabus vaid 7 päeva enne, ja rõhutab, et seadus ei nõua kutse kättetoimetamist 30 päeva enne hindamist.
16.3.27.02.2025 kirja nr 8-2/2025/1252 puhul oli tegemist tavalise vastuskirjaga, mille eesmärk oli kaebaja pöördumisele vastamine ja olukorra selgitamine, mistõttu ei olnud nimetatud kiri edastatud Eesti teabevärava teenuse kaudu. Vastus edastati 27.02.2025 kaebaja eposti aadressile XXX, millelt kaebaja oli eelnevalt vastustaja poole pöördunud. Täiendavalt selgitab vastustaja, et sõltumata muudest kättetoimetamise viisidest tehakse kõik dokumendid (sh vastuskirjad) puudutatud isikule alati kättesaadavaks ka kaitseväeteenistuse veebis. Seega ei ole dokumendi kättesaamine piiratud ühe edastamisviisiga, vaid isikul on võimalik tutvuda dokumendiga erinevate kanalite kaudu - antud juhul kas e-posti teel saabunud kirja avades või tutvuda dokumendiga kaitseväeteenistuse veebi vahendusel. Käesoleval juhul on tõendatud, et ameti vastuskiri nr 8-2/2025/1252 on kätte toimetatud (isiku poolt avatud) kaitseväeteenistuse veebi vahendusel. Vastusega kaebusele 20.06.2025 esitas vastustaja tõendi (vt 20.06.2025 vastustaja vastus kaebusele lisa 4), mis tõendab dokumendi kättetoimetamist kaitseväeteenistuse veebi vahendusel ning kujutab endast ameti asjakohase infosüsteemi registrist (kaitseväekohustuslase registri) pärinevat väljavõtet. Nimetatud väljavõttes on 3 (7)
märgitud kuupäev ja kellaaeg (27.02.2025 kell 12:42), millal puudutatud isik on dokumendi kaitseväeteenistuse veebi vahendusel avanud.
16.4.Kaebaja ei ole taotlenud kättetoimetamist muul viisil, mistõttu vastustajal polnud kohustust kasutada alternatiivseid kanaleid (vt KVTS § 15 lg 2 ja lg 4). Kaebaja terviseseisundiga seotud väidet arvestati, kuid vastustaja hinnangul ei anna see alust kohustuste vältimiseks arvestades varasemaid korduvalt ilmumata jätmisi.
16.5.Ei vaielda, et kaebaja puudus 11.02.2025 hindamiselt ning esitas seejärel tõendid haigestumise kohta, mis kattusid 11.–17.02.2025 perioodiga. Vastustaja arvestas neid tõendeid ega rakendanud selle puudumise eest sunnivahendit. Ettekirjutuse täitmine lükati vastu tulles edasi 05.03.2025 kuupäevale ning teated edastati e-posti ja kaitseväeteenistuse veebi kaudu. 04.03.2025 teatas kaebaja, et viibib välismaal, mida vastustaja ei käsitanud vääramatu jõuna ega mõjuva põhjusena hindamiselt puudumiseks. Pärast 05.03.2025 mittetäitmist anti 07.03.2025 teade sunniraha rakendamisest ja 10-päevane tähtaeg tasumiseks (kättetoimetamine KVTS § 15 järgi), kaebaja 08.04.2025 vaie tagastati HMS § 79 alusel ning hilisem kirjavahetus ei muuda sunniraha rakendamise õiguspärasust.
16.6.Vastutaja juhib tähelepanu kaebaja varasema 12-kordse ilmumata jätmise mustrile alates 2020. aastast.
16.7.Vastustaja hinnangul, arvestades kaebaja teadlikkust ameti poolt pandud kohustusest ning selle täitmata jätmise õiguslikest tagajärgedest, ei mõjuta sunniraha rakendamise teatises nr 87/2025/582 märkimata jäänud lause ettekirjutuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta sunniraha rakendamise õiguspärasust. Kaebaja pidas vastustajaga kirjavahetust 11.02.2025 terviseseisundi hindamisele mitteilmumise osas. Lisaks ei ilmunud ta terviseseisundi hindamisele täiendavalt määratud ajal, s.o 05.03.2025. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitatud mitteilmumise põhjendus käsitletav mõjuva põhjusena.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Vaidluse keskne küsimus on, kas KRA on 11.11.2024 EHK ja 26.02.2025 ning 27.02.2025 tähtaja pikendamise kirjade alusel asunud kaebaja suhtes sunniraha rakendama õiguspäraselt.
18.ATSS § 8 lõike 1 kohaselt on sunnivahendit (sh sunniraha) lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha rakendamise õiguspärasus ei sõltu sunniraha rakendamise aluseks oleva ettekirjutuse õiguspärasusest. Samas tuleb sunniraha rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt võimalik ettekirjutatut tegu teha, ei ole proportsionaalne ja on seega õigusvastane (vt nt RKHKo 12.04.2022, 3-19-2051/49, p 12). Ettekirjutus- hoiatus ja tähtaja edasilükkamine
19.11.11.2024 tegi KRA L.M-ile 11.11.2024 EKH, milles määras terviseseisundi hindamise ajaks 11.02.2025 kell 10:30. 11.11.2024 EKH-s sisaldus ka sunniraha hoiatus (dtl 14). See EKH on kehtiv. 11.11.2024 EHK on loetud kaebajale kätte toimetatuks KVTS § 15 lõike 3 alusel teabevärava teenuse kaudu (dtl 37), mis on senises kohtupraktikas loetud lubatavaks kättetoimetamise viisiks (vt nt TlnRnKm 20.06.2025 nr 3-25-1498/6 ja 13.06.2025 nr 3-232840/15). Samuti on kättetoimetamise teatise väljavõttelt näha, et dokumendi saatmise osas on kaebajale saadetud teavitus ka tema e-posti aadressile (dtl 76-77).
20.KRA lükkas 11.11.2024 EHK täitmise edasi kuupäevale 05.03.2025, mis ei olnud kaetud töövõimetuslehega (dtl 38-40). 26.02.2025 ja 27.02.2025 kuupäevaga vastused, millega tähtaega pikendati, on vastustaja poolt kaebajale edastatud e- posti aadressile XXX, millelt kaebaja oli vastustajale pöördunud. Vastustaja 27.02.2025 kuupäevaga vastus pöördumisele toimetati kaebajale kätte samal päeval, s.o 27.02.2025 kaitseväeteenistuse veebi vahendusel (dtl 4 (7)
79). Seega oli kaebaja teadlik tähtaja edasilükkamisest. Vastustaja 26.02.2025 ja 27.02.2025 kirjadest nähtuvad selged hoiatused sunniraha rakendamiseks (dtl 38 ja 40).
21.Kokkuvõttes on 11.11.2024 EHK ja 26.02.2025 ning 27.02.2025 kirjaga ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja andmine toimetatud kaebajale kätte ja kõikidel juhtudel nähtub väga selge hoiatus sunniraha rakendamise kohta.
22.Kohus selgitab, et Eesti Vabariigi kodanikuna on kaebaja teadlik temal lasuvast kohustusest osaleda riigikaitses ning seega peab ta olema ka teadlik kohustusest osaleda KRA terviseseisundi hindamisel. Kohtu hinnangul on KRA teinud omalt poolt kõik vajaliku ja mõistliku selleks, et ettekirjutus ja hoiatus kaebajale kätte toimetada. Põhiseaduse § 124 kohaselt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest ning kuna puudutatud isikut ei ole kaitseväeteenistusest vabastatud, siis on ta kaitseväekohustuslane, kes pidi endale selgeks tegema, mil viisil kaitseväeteenistusse kutsumine toimub ning mil viisil ta kättesaadav olema peab. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu saadetud dokumentidega ning iga kutsealuse kohustus on teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav.
23.KRA ei rikkunud 11.11.2024 EHK kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lõike 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lõike 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lõike 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kohtule ei nähtu toimikus olevast kirjavahetusest KRA-ga ja kaebaja ei ole esitanud ise ka muid tõendeid, et kaebaja oleks pöördunud KRA poole selge taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Sellest hoolimata on KRA kaebajale saatnud ettekirjutus-hoiatuse ja tähtaja pikendamise kirja ka eposti aadressile tagades omal algatusel kaebaja õiguste intensiivsema kaitse. Mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks
24.Algselt määratud terviseseisundi hindamise aeg oli 11.02.2025 kell 10:30. 11.11.2024 EHK loeti KVTS § 15 lõike 3 kohaselt L.M-ile kättetoimetatuks 12.12.2024. Seega on väär on kaebaja väide, et EKH oli kaebajale kätte toimetatud 7 päeva enne terviseseisundi hindamist. KVTS-st ei tulene, mitu päeva enne terviseseisundi hindamist tuleb ettekirjutus-hoiatus isikule kätte toimetada. Seega tuleb selleks jätta mõistlik aeg (HMS § 5 lg 4). Nähtub, et kaebajale jäi kättetoimetamisest alates aega ca kaks kuud tervisseisundi hindamiseni, mis on piisav aeg, et oma isiklikud- ja tööasjad ümber korraldada.
25.Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile (HMS § 42 lg 2, KVTS § 1 lg 2). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.
26.04.03.2025 teavitas L.M KRA-d, et ei saa 05.03.2025 terviseseisundi hindamisel osaleda, kuna viibib väljaspool Eestit (dtl 41). Kaebaja hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega, mis mitte ilmumist terviseseisundi hindamisele vabandab ja sunniraha rakendamise õiguspärasuse välistab. Kaebaja palub kohtul arvestada kaebaja kinnitusega, et kaebaja ei ole Eesti Vabariigi 5 (7)
resident ega ela püsivalt Eestis ja seetõttu ei ole tal alati võimalik viibida Eestis või reageerida väga lühikese etteteatamisajaga määratud toimingutele, eriti olukorras, kus kaebaja tööandja kutsub teda välisriiki tööülesannete täitmiseks (dtl 95).
27.Esmalt märgib kohus, et sõltumata kohtupoolsetest selgitustest, et kaebajal tuleb välismaal töötamisega seotud asjaolusid tõendada (dtl 82), ei ole kaebaja esitanud oma väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit. Juba see välistab kaebaja toodud põhjenduste lugemise mõjuvaks põhjuseks. Teiseks viitab vastustaja kohaselt, et kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti ka kohustusest läbida terviseseisundi hindamine alates aastast 2018, mil ta kutsealusena arvele võeti. Haakuvalt oli kaebajal võimalus viivitamata taotleda uut terviseseisundi hindamise aega enne välismaale lahkumist juhul, kui vastustaja pakutud uus kuupäev 05.03.2025 ei sobinud mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta seda oleks teinud. Üks päev enne terviseseisundi hindamist teavitamine enda välismaal viibimisest, ei ole mõjuva põhjuse põhistamiseks piisav. Kolmandaks, kaebajal on kutsealusena kohustus ilmuda ettekirjutuses ettenähtud ajal terviseseisundi hindamisele. See tähendab ka kohustust oma töö ümberkorraldamiseks viisil, mis selle kohustuse täitmist võimaldab. Tööst tulenevad asjaolud saavad olla korduvaks mitteilmumiseks mõjuvaks põhjuseks erandlikel juhtudel, eelkõige siis, kui sellega seoses satub ohtu isiku võimalus töökohal jätkata, mis mõjutab vahetult isiku toimetulekut. Selliseid põhjendusi ega tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Neljandaks nähtub vastustaja selgitustest, et kaebaja terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse ja selle menetlusega kursis, olles jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata 12 korral (dtl 21), millest johtuvalt ei saa kaebaja tugineda sellele, et ta ei mõistnud piisavalt mitteilmumise põhjendamise kohustust. Sunniraha rakendamise faktiline alus ja proportsionaalsus
28.Sunniraha rakendamise teatises 07.03.2025 (dtl 44) on viidatud, et selle aluseks on järgmine: „11.11.2024 ettekirjutuse nr 11-12.1/2024/5054 alusel kohustati teid, L.M, läbima 11.02.2025 terviseseisundi hindamine. /.../Määratud ajal ja kohas te terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega esitanud 14 päeva jooksul vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.“. KRA oli aga ettekirjutuse täitmise tähtaja 26.02.2025 edasi lükanud kuupäevale 05.03.2025. Seega sisaldub sunniraha rakendamise teatises väär viide sellele, millisele terviseseisundi hindamisele kaebaja ilmunud ei ole, s.o vale faktiline alus HMS § 56 lg 2).
29.KRA selgitas kohtumenetluses viga sellega, et tavapäraselt sisaldab sunniraha teatis ka märget ettekirjutuse täitmise edasilükkamise kohta, juhul kui see on aset leidnud. Käesoleval juhul jäi sunniraha rakendamise teatise tekstist vastav osa välja, kuna kliendikonsultant ei lisanud seda eeltäidetud teatisele, mistõttu sisaldab teatis üksnes eeltäidetud informatsiooni.
30.Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Vastustaja selgitas kaebajale 07.03.2025 kirjas, et seoses 05.03.2025 tervisseisundi hindamisele mitte ilmumisega rakendatakse sunniraha (dtl 42). Sellele kirjale ei ole sunniraha rakendamise teatises viidatud, kuid teatise, vastuskirja koosmõjus ja eelnevate sunniraha hoiatuste koosmõjust pidi kaebaja mõistma sunniraha rakendamise faktilist alust – mitte ilmumine 05.03.2025 hindamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et 07.03.2025 rakendamise teatis oli formaalselt õigusvastane, siis praegusel juhul ei mõjutaks see sunniraha rakendamise õiguspärasust, kuna sunniraha rakendamise materiaalsed eeldused on täidetud (kehtiv ettekirjutus ja sunniraha hoiatus on isikule kätte toimetatud, tervisseisundi hindamisele mitte ilmumine ei ole vabandatav).
31.Sunniraha suurus (640 eurot) ei ületa KVTS § 226 lõikes 2 sätestatud piirmäära. L.M-i on alates 2020. aastast kutsutud terviseseisundi hindamisele korduvalt (12 korral) (dtl 21) ja need on siiani läbimata, mistõttu ei saa sunniraha suurust pidada ülemääraseks.
6 (7)
Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
32.KRA on sunniraha rakendanud õiguspäraselt, mistõttu jääb keelamisnõue rahuldamata.
33.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
34.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja e-posti aadressid tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.