Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar 16. märts 2026, Tartu 3-25-2317 X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses duši kasutamise sagedusega ja kohustamiseks suunata kaebaja väljaspool vanglat perearsti vastuvõtule X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. septembri 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. septembri 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinni peetav isik X.X. esitas 14. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega kohtu tõlgenduse järgi nõutakse vastustaja kohustamist suunata kaebaja väljaspool vanglat perearsti vastuvõtule ja hüvitada mittevaraline kahju seoses duši kasutamise sagedusega. Kaebajal takistatakse tervisest tulenevate probleemide tõttu käia pesemas rohkem kui üks kord nädalas. Perearst andis kaebajale 2025. aasta maikuu lõpus tõendi lisapesuks, kuid juunikuu alguses see tõend tühistati. Kaebaja hinnangul peaks ta saama pesemas käia vähemalt kord päevas, kuid alates 24. septembrist 2024 on kaebaja pesemisvõimalused minimaalsed. Kaebaja tuleb suunata eriala arsti juurde mujale, et ta saaks kvaliteetset tervishoiuteenust ja ei peaks käima kümneid kordi kurtmas ühtesid ja samu muresid. Kaebaja soovib erapooletut perearsti teenust kasutada väljaspool vanglat ja selleks on võimalus ka videokõne vahendusel. Kaebajale on ebakvaliteetse tervishoiuteenusega põhjustatud mittevaraline kahju 5000 eurot. Alandatud on kaebaja inimväärikust, sest hügieen on inimväärikuse tagamisel üks tähtsamaid asjaolusid. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning riigi õigusabi saamiseks. Viimase taotluse lahendas halduskohus 1. augusti 2025. a määrusega, mida kaebaja ei vaidlustanud.
2.Tartu Halduskohus võttis 5. septembri 2025. a määrusega haldusasja nr 3-25-188 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 8. jaanuari 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/119-1 (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kaebaja nõuab perearsti teenuse osutamist väljaspool vanglat ja on kaebuses märkinud vastustajaks SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse. Arvestades SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse kohtule 14. augustil 2025 esitatud selgitusi, mille kohaselt teeb väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamise osas otsuse vangla, mitte tervishoiuteenuse osutaja, siis on kohustamiskaebuse esitamisel vastustajaks Tartu Vangla. Et Tartu Vangla 2. septembri 2025. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud vangla poole taotlusega saada perearstiteenust väljaspool vanglat, mida vangla oleks saanud lahendada, siis ei saa kohtueelset korda läbituks lugeda ja kaebuse kohustamisnõue kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohustamisnõue kuulub antud juhul tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja ei ole pöördunud vangla poole perearstiteenuse saamiseks väljaspool vanglat ja kaebaja taotluse suhtes ei ole tehtud keelduvat otsust. Seega ei ole Tartu Vangla oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Kaebuses esitatud hüvitamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus ei käitunud õigusvastaselt, kui ei väljastanud kaebajale tõendit selle kohta, et kaebaja peab saama pesemas käia vähemalt üks kord päevas. Meditsiinikeskuse 14. augusti 2025. a selgituste kohaselt on sellisel tõendil informatiivne toime, et anda vastav info edasi üksusele ning seda on käesoleval juhul ka tehtud. Meditsiinikeskus selgitas kohtule, et pesemine vanglas ei ole tervishoiuteenus ja selliste probleemidega peaks tegelema vangla. Kaebaja ei pea taluma sedavõrd ebamõistlikke piiranguid, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldata igapäevaselt duši kasutada, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Tartu Vangla selgitas 8. jaanuari 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/119-1, et kõikides vangla kambrites on soe vesi ja kaebaja saab iga päev hügieenitoiminguid teha. Igapäevaselt duši kasutusvõimaluse puudumine võib põhjustada kaebajale teatavat ebamugavust, kuid tegemist ei saa olla intensiivse riivega. Kohus ei suuna kaebajat esitama hüvitamiskaebust Tartu Vangla vastu, kuna Tartu Vangla 2. septembri 2025. a vastusest võib mõista, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlemata.
3.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus menetlusse. Kaebaja leiab, et kohus tagastas kaebuse õigusvastaselt ja jääb oma nõude juurde. Kaebajale on põhjustatud ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega kannatusi. Kaebajal takistatakse tervisest tulenevate probleemide tõttu käia end pesemas rohkem kui üks kord nädalas. Kaebajal on muuhulgas nahaprobleemid, mistõttu määratakse talle kreeme aga kaebaja ei saa neid kasutada, sest ei ole võimalust neid maha pesta. Samuti saab kaebaja ravimeid, mille kõrvaltoimeks on liigne higistamine. Kaebaja on varasemalt esitanud vanglale ja arstile mitmeid pöördumisi, et talle antaks võimalus tagada normaalne hügieen, haigusloos seda kirjas ei ole. Kaebaja on alates 24. septembrist 2024 viibinud lukustatud kambris ja tema pesemisvõimalused on minimaalsed. Kaebaja on pidanud kannatama ebahügieenilisi tingimusi, mis on põhjustanud talle kannatusi. Täiendava pesemisvõimaluse kohta antud tõendi tühistamine juunikuu alguses 2025 oli õigusvastane, sest sellekohast tervisekontrolli kaebaja suhtes ei teostatud. Asjaolud ei ole muutunud. Kaebaja terviseprobleemidesse 2
suhtutakse skeptiliselt ja äärmiselt ükskõikselt. Kaebaja tuleb suunata erialaarsti juurde mujale, et ta saaks kvaliteetset tervishoiuteenust. Kaebajale on põhjustatud ebakvaliteetse tervishoiuteenusega olulist heaolu ja elukvaliteedi langust. Sellega on alandatud tema inimväärikust ja põhjustatud mittevaraline kahju 5000 eurot. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, kuna tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Kaebaja vajab riigi õigusabi. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna tal puuduvad vastavad teadmised meditsiini vallas. Kaebajal puudub sissetulek ja ta ei suuda advokaati palgata. Riigi õigusabi andmata jätmisel võivad jääda kaebaja huvid kaitseta. Põhjendatud on määrata kaebajale riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 8 alusel õigusdokumendi koostamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Pärast kaebaja poolt kaebuse täpsustamist mõistis halduskohus, et kaebaja nõuab kohtult vastustaja kohustamist kaebajale perearsti teenuse osutamiseks väljaspool vanglat ja mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et kaebajale on jäetud osutamata kvaliteetne tervishoiuteenus seoses pesemisvõimaluste piiramisega.
6.Halduskohus leidis, et kaebaja kohustamisnõue on suunatud Tartu Vangla vastu ja kaebajal on selles küsimuses läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna ta ei ole pöördunud vangla poole taotlusega saada perearstiteenust väljaspool vanglat. Hüvitamisnõude puhul on halduskohtu määruse põhjendustest tulenevalt vastustajaks SA Viljandi Haigla (Tartu meditsiinikeskus) ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, kuna pesemine vanglas ei ole tervishoiuteenus ja kaebajale seatud piirangud ei ole sedavõrd ebamõistlikud, et võiksid kaebaja õigusi intensiivselt riivata ja kannatusi põhjustada.
7.Halduskohus on kummagi nõude osas vastustaja õigesti kindlaks teinud. Kaebaja on menetluse kestel jätkuvalt rõhutanud, et talle ei võimaldata vanglas kvaliteetset tervishoiuteenust. Kaebaja peab silmas perearstiteenust ja toob halduskohtule esitatud avalduses välja, et ebakvaliteetne tervishoiuteenus seisneb tema terviseprobleemidesse ükskõikses suhtumises, korduvalt samade analüüside ja protseduuride tegemises ja isegi arsti valetamises (dtl 18). Kuigi kaebaja ei ole rahul talle vanglas pakutava meditsiinikeskuse perearstiteenusega ja leiab, et ta vajab väljaspool vanglat töötava teise perearsti arvamust oma terviseprobleemide kohta, ei ole tegemist tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusega.
8.Kohustamisnõudega soovib kaebaja saavutada seda, et talle osutaks tervishoiuteenust teine teenusepakkuja, mitte Tartu Vangla ruumides tegutsev SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus. Tervishoiuteenuse osutaja ei määra seda, kes kaebajale teenust osutab ega korralda kaebaja saatmist teenuse osutaja juurde. Kuigi kaebaja on kaebuse päises vastustajana nimetanud SA Viljandi Haigla, siis kaebuse väidetest ilmneb, et kaebaja etteheited SA-le Viljandi Haigla ei seondu kaebuse kohustamisnõudega. Kaebaja ei ole rahul sellega, et 30. mail 2025 SA Viljandi Haigla töötaja väljastas kaebajale tõendi sagedasema pesemise võimaldamiseks, kuid tühistas selle 3. juunil 2025. Kaebaja hinnangul põhjustas SA Viljandi Haigla sellega kaebajale kannatusi ning vastutav seega kaebajale mittevaralise kahju tekitamise eest. Kohustamisnõuet kaebaja aga ei seosta SA-le Viljandi Haigla ettekirjutuse tegemisega suunata kaebaja teise teenuspakkuja poole. Kaebaja kaebuses ega 1. augusti 2025. a menetlusdokumendis ei määratle konkreetselt vastustajat kohustamisnõude osas. Seetõttu on halduskohus põhjendatult teinud vastustaja kindlaks lähtudes kaebaja teise teenusepakkuja juurde suunamise korrast. Et väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamise otsuse teeb vangla, mitte tervishoiuteenuse osutaja, siis on kohustamiskaebuse esitamisel vastustajaks Tartu Vangla. 3
9.Käesolevas asjas ei ole kaebaja otsesõnu vaidlustanud vangla tegevust. Kuid selle põhjuseks on sama asjaolu, mis viis kohustamisnõude tagastamiseni. Kaebaja ei saagi vanglale midagi ette heita olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamiseks väljaspoole vanglat. Seega ei ole vangla saanud kaebaja taotlust rahuldada ega sellest keelduda. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 järgi tuleb toimingu sooritamiseks esitada taotlus haldusorganile ja alles taotluse rahuldamata jätmise korral on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule. Seega saab nõustuda halduskohtuga selleski, et kaebaja ei ole läbinud haldusmenetlust ega vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku vaidemenetlust.
10.Hüvitamisnõude kohta toob kaebaja välja, et temal esinevate nahaprobleemide ja talle määratud ravimite tõttu on vajalik igapäevane duši kasutamise võimalus. Selle kohta väljastatud tõendi kehtetuks tunnistamisega rikkus SA Viljandi Haigla tervishoiuteenuse osutajana kaebaja õigusi ja põhjustas mittevaralise kahju. Ringkonnakohus nõustub, et vaidluse asjaolusid arvestades tuleb kaebaja soovi end igapäevaselt pesta seostada hügieeni, mitte tervishoiuteenuse küsimusega. Kaebuses väidab kaebaja, et talle on määratud ravi ja väljastatud ravimeid, s.h kreeme, mille kasutamisega kaasneb üle keha pesemisvajadus. Samas kirjeldab kaebaja pesemisvõimaluste piiratusega seotud kannatustena eelkõige higistamise tagajärgi, määrdunud ihupesu kandmisega seotud ebameeldivusi ja kambris riiete kuivatamise võimaluste puudumist. Kaebuses esitatud väidetes ja järeldustes ei too kaebaja esile pesemisvõimaluse piiratuse negatiivset mõju enda tervisele ega talle määratud ravile. Seetõttu on raske näha, et kaebaja etteheidet SA-le Viljandi Haigla tervishoiuteenuse osutamisega kaebaja õiguste rikkumises saaks pidada põhjendatuks. Samuti saab nõustuda halduskohtuga, et olukorras, kus elukambris on kaebajale tagatud soe vesi, ei saa igapäevaselt duši kasutamise võimaluse puudumist pidada kaebaja õigusi intensiivselt piiravaks. Duši kasutamise võimaluse piiratus võib põhjustada kaebajale ebamugavust, kuid ei takistas kaebajal hügieeni järgimast. Seetõttu ei ole alust pidada õigusvastaseks halduskohtu otsustust tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestatud alusel.
11.Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 4 lg 3 p 8 alusel. Taotlusest ei selgu, millise õigusdokumendi koostamiseks kaebaja riigi õigusabi vajab. Kaebaja esitas iseseisvalt kaebuse ja selle täiendused halduskohtule ning määruskaebuse ringkonnakohtule. Kaebaja oskab ise kõige paremini selgitada, millised (tervise)probleemid tal esinevad ja kaebajal esindaja olemasolu ei taga kaebuse edukust. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist- või meditsiinilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et käesolevas asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Kaebaja taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.