X-i (X) kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses duši kasutamise sagedusega ja kohustamiseks suunata kaebaja väljaspool vanglat perearsti vastuvõtule
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-25-188 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 8. jaanuari 2025. a vastus nr 6-7/2-25/119-1.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale asjakohase raviteenuse osutamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebajal takistatakse tervisest tulenevate probleemide tõttu käia pesemas rohkem kui üks kord nädalas. Perearst andis kaebajale lisapesuks tõendi 2025. a maikuu lõpus, kuid juba juunikuu alguses see tõend tühistati. Kaebaja hinnangul peaks ta pesemas saama käia vähemalt kord päevas. Alates 24. septembrist 2024 on seega kaebaja pesemisvõimalused olnud minimaalsed. Kaebajale peab olema tagatud hügieen, et ta saaks tunda end inimväärselt. Kaebaja tuleb suunata eriala arsti juurde mujale, et ta saaks kvaliteetset tervishoiuteenust ja ei peaks käima kümneid kordi kurtmas ühtesid ja samasid muresid. Kaebajale on ebakvaliteetse tervishoiuteenusega põhjustatud mittevaraline kahju 5000 eurot. Alandatud on kaebaja inimväärikust, sest hügieen on inimväärikuse tagamisel üks tähtsamaid asjaolusid. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 1. augusti 2025. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta, andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 1. augustil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles muuhulgas teatas, et kui kohus ei pea õiguslikult vajalikuks tuvastamisnõude esitamist, siis kaebaja
sellest osast loobub. Ka rõhutas kaebaja, et soovib erapooletut perearsti teenust kasutada väljaspool vanglat. Selleks on võimalus näiteks videokõne vahendusel.
4.Vastusena kohtunõudele selgitas SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus 14. augustil 2025, et kinnipeetavatel on teatud juhtudel võimalik pöörduda väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamiseks omal soovil. Selleks tuleb kinnipeetaval pöörduda oma üksuse poole, kes talle vajalikku protsessi tutvustab. Kinnipeetav peab ise endale aja broneerima, tasuliste teenuste ja ka konvoi (saatemeeskond) eest tasuma. Väljaspoole vanglat ravile suundumiseks on vaja luba vanglast, kes hindab turvariske, teenusele juurdepääsu vanglas jpm asjaolusid. Seega teeb otsuse vangla, mitte tervishoiuteenuse osutaja. Ühtlasi ei ole pesemise näol tegu tervishoiuteenusega ning selliste probleemidega peaks tegelema vangla.
5.Vastusena kohtunõudele teatas Tartu Vangla 2. septembril 2025, et kaebaja ei ole Tartu Vanglalt taotlenud võimalust saada perearstiteenust väljaspool vanglat. Ei ole teada, et kinnipeetav oleks esitanud eraldi kahjunõude seoses tema pesemisvõimaluste piiramisega alates 24. septembrist 2024. Kaebaja on üksnes erinevates kartserikambris või eraldatud lukustatud kambris viibimisega seotud kahjunõuetes ühe osana käsitlenud ka sealseid pesemisvõimalusi.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude osas (I) ning seejärel annab hinnangu ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II). Puuduste kõrvaldamise avaldusele tuginedes tõlgendab kohus, et kaebaja eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemist ei soovi, kuivõrd kohtu hinnangul puudub kaebajal selleks vajadus ja seega ka kaebeõigus (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). I
8.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.Puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse, milles nõuab kaebajale perearsti teenuse osutamist väljaspool vanglat (sh videosilla vahendusel). HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kaebaja on kaebuses märkinud vastustajaks küll SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse, kuid arvestades SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse poolt kohtule 14. augustil 2025 esitatud selgitusi, mille kohaselt teeb väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse saamise osas otsuse vangla, mitte tervishoiuteenuse osutaja, siis on kohustamiskaebuse esitamisel vastustajaks Tartu Vangla.
10.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
2
11.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12.Et Tartu Vangla 2. septembri 2025. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud vangla poole taotlusega saada perearstiteenust väljaspool vanglat, mida vangla oleks saanud lahendada, siis ei saa kohtueelset korda läbituks lugeda.
13.Lisaks märgib kohus, et kaebus kohustamisnõudes kuulub antud juhul tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 44 lg 1). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kuivõrd kaebaja peab väljaspool vanglat perearstiteenuse saamiseks esmalt pöörduma vastava sooviga vangla poole, kuid kaebaja seda teinud ei ole, siis ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Tartu Vangla ei ole oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
16.Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus on jätnud kaebajale kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamata, kuivõrd alates 24. septembrist 2024 on kaebaja pesemisvõimalused piiratud. Kaebaja peab oma tervislikust seisundist tulenevalt (kaebaja peab nahaprobleemide tõttu kasutama kreeme, mis tuleb maha pesta; kaebajal on prostatiidist tulenevad vaevused; liighigistamine; pikad juuksed) saama pesemas käia vähemalt üks kord päevas, kuid tervishoiuteenuse osutaja vastavat luba ei väljasta. Üks kord nädalas duši võimaldamine ei ole piisav. Sellega on alandatud kaebaja inimväärikust.
17.Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Kohus leiab, et SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskus ei ole õigusvastaselt käitunud, kui ei ole väljastanud kaebajale tõendit selle kohta, et kaebaja peab saama pesemas käia vähemalt üks kord päevas. SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse 14. augusti 2025. a selgituste kohaselt on sellisel tõendil eelkõige informatiivne toime, et anda vastav info edasi üksusele ning seda on käesoleval juhul ka tehtud. Ka selgitas meditsiinikeskus kohtule, et pesemine vanglas ei ole tervishoiuteenus ning selliste probleemidega peaks tegelema vangla. Olukorras, kus pesemise puhul ei ole tegemist tervishoiuteenusega, ei saa tervishoiuteenuse osutajale ette heita vastavasisulise tõendi väljastamata jätmist või sellise tõendi tühistamist.
3
19.Ka ei pea kohtu hinnangul kaebaja Tartu Vanglas viibides taluma sedavõrd ebamõistlikke piiranguid, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldata igapäevaselt dušši kasutada, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja nr 3-25-188 materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde Tartu Vangla 8. jaanuari 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/119-1, milles vangla on selgitanud, et kõikides vangla kambrites on olemas soe vesi ning seega saab kaebaja soovi korral iga päev hügieenitoiminguid teha. Järelikult võib igapäevaselt duši kasutusvõimaluse puudumine põhjustada küll kaebajale teatavat ebamugavust, kuid tegemist ei saa olla intensiivse riivega.
20.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
21.Kohus lisab, et ei suuna käesoleval juhul kaebajat esitama hüvitamiskaebust Tartu Vangla vastu, kuivõrd Tartu Vangla 2. septembri 2025. a vastusest võib mõista, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatule läbimata.
22.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
24.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.