Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-430
Haldusasi
L.U kaebus Kaitseväe kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – L.U Vastustaja – Kaitsevägi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.U määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse L.U määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määruse haldusasjas nr 3-26-430 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Rahuldada L.U määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määruse haldusasjas nr 3-26-430 resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).
1.L.U (kaebaja) esitas 16.11.2025 Kaitseressursside Ametile (KRA) avalduse kandideerimaks teenistusse Kaitseväe luurepataljoni. 10.12.2025 viidi kaebajaga läbi värbamisvestlus. Kaebaja edastas 14.01.2026 KRA-le isikuankeedi ja nõusoleku taustakontrolli tegemiseks.
3-26-430
2.Kaitsevägi edastas kaebajale 15.01.2026 ja 22.01.2026 e-kirjad (dtl 10˗11), milles palus täpsustada, mis põhjusel on kaebajat 2025. a-l väärteokorras karistatud ning mis seisus on menetlusprotsess. Kaebaja esitas 22.01.2026 e-kirjadega (dtl 12 ja 14) Kaitseväele selgitused väärteokorras karistamise kohta, väärteomenetluse materjalid, väärteootsuse ning kaebuse otsuse vaidlustamise kohta Tartu Maakohtus.
3.Kaebaja edastas 27.01.2026 Kaitseväele e-kirja (dtl 15), milles selgitas, et sai värbamiskeskusest teada, et tema taustakontrolli tulemus oli negatiivne, mistõttu ei ole võimalik teda Kaitseväe teenistusse võtta. Kaebaja palus selgitust, mis põhjusel ta taustakontrolli ei läbinud.
4.Kaebaja esitas 15.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe kohustamiseks viima läbi õiguspärane taustakontroll või alternatiivselt Kaitseväe taustakontrolli otsuse tühistamiseks ning Kaitseväe kohustamiseks teha uus taustakontrolli otsus ilma kaalutlusvigadeta. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 413 kohaselt tuleb enne isiku tegevteenistusse võtmist teostada taustakontroll ning kontrollida samas sättes nimetatud asjaolude esinemist. Kaitsevägi küsis isikuankeedis kaebaja käest muu hulgas andmeid menetluste kohta, milles kaebaja on viimase viie aasta jooksul osalenud menetlusaluse isikuna, täpsustusi väärteomenetluse kohta ning menetlusega seotud dokumente. Andmed, mida isikuankeedis küsida võib, on toodud KKS §-s 41 4. Nende andmete hulgas ei ole süüteomenetlust, kus isik on olnud menetlusalune isik. Kaitseväel puudus seega õiguslik alus selliste andmete küsimiseks ja töötlemiseks. Kogudes andmeid, milleks õiguslik alus puudus, rikkus Kaitsevägi kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevat põhiõigust eraelu puutumatusele. Menetlusaluse isiku staatus ja jõustumata väärteootsus ei ole teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks. Kaitseväel ei olnud õigust jätta kuni väärteomenetluse lõppemiseni kaebaja suhtes taustakontroll läbi viimata. Ilma taustakontrolli läbimata ei ole võimalik tegevteenistusse asuda. Taustakontrolli läbi viimata jätmine riivab kaebaja PS §-st 29 tulenevat õigust valida vabalt töökohta ja elukutset. Kui otsus taustakontrolli mitte läbi viia on haldusakt, siis on Kaitsevägi andnud õigusvastase haldusakti, mis tuleb tühistada. Kui Kaitsevägi on andnud haldusakti, mille kohaselt kaebaja taustakontrolli ei läbinud ning tema teenistusse võtmine on välistatud, palub kaebaja see haldusakt tühistada ja kohustada vastustajat andma uus haldusakt. Kaebaja puhul ei esine ühtegi KKS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolu. Kaitsevägi on rikkunud hea halduse tava, sest ei ole vastanud kaebaja 27.01.2026 teabepäringule. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Kaitseväel ametikoha, kuhu kaebaja kandideeris, täitmine kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Esialgset õiguskaitset kohaldamata võib Kaitsevägi ametikoha täita, mille tulemusena muutub kaebus sisutühjaks ning kaebaja õiguste kaitse võimatuks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 23.02.2026 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata ning asendas kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes taustakontrolli läbiviimist. Kaebaja saab vaidlustada tema suhtes tehtud konkursiotsust ning taotleda selle tühistamist. Sellise kaebuse lahendamisel saab kohus muu hulgas hinnata taustakontrolliga seonduvat. Kaebusest ega selle lisadest ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks tehtud mingisugustki konkursiotsust. Seega on kaebus ennatlik ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
2(4)
3-26-430 Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb seda pidada ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palub 08.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määrus. Halduskohus on põhjendamatult pidanud kaebust ennatlikuks. Kaebaja suhtes ei tehtagi konkursiotsust, kuna selle eelduseks on taustakontrolli läbiviimine, millest Kaitsevägi on õigusvastaselt keeldunud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Ametikoha täitmiseks on korraldatud avalik konkurss, millele kohalduvad avaliku teenistuse seaduse sätted. Taustakontrolli läbiviimine on tegevteenistuse kohale kandideerimisel kohustuslik (KKS 41 3 lg 1). Taustakontrolli lõpuleviimisest keeldumine viib selleni, et kaebaja kandidatuuri sisuliselt ei hinnata. See rikub kaebaja PS §-st 29 tulenevat õigust valida vabalt töökohta ja elukutset. Kaebajal on HKMS § 45 lg-st 3 tulenev õigus esitada kaebus taustakontrolli kui menetlustoimingu peale. Kuna kaebus ei ole perspektiivitu, tuleb rahuldada ka esialgse õiguskaitse taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).
9.Isikul on kaebeõigus, kui ta pöördub kohtusse enda väidetavalt riivatud subjektiivse õiguse kaitseks (HKMS § 44). Kaebaja eesmärk ja selle saavutamiseks kohane taotlus on halduskohtus jäänud korrektselt välja selgitamata. Kaebaja on taotlenud kaebuses vastustaja kohustamist viima tema suhtes läbi õiguspärane taustakontroll või alternatiivselt kaebaja osas tehtud taustakontrolli otsuse tühistamist ja uue ilma kaalutlusvigadeta otsuse tegemist, aga lisaks ka märkinud, et kui Kaitsevägi on andnud haldusakti, mille kohaselt kaebaja taustakontrolli ei läbinud ning tema teenistusse võtmine on välistatud, palub kaebaja see haldusakt tühistada ja kohustada vastustajat andma uus haldusakt. Kaebuse kohaselt teda lihtsalt teavitati sellest, et taustakontrolli negatiivse läbimise tõttu teda teenistusse ei võeta, kuid mingit akti pole koostatud. Sellest ja ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et kaebaja eesmärk on saada Kaitseväe teenistusse taotletud ametikohale ja asjakohane taotlus sellisel juhul on Kaitseväe kohustamine kaebaja taotluse uueks lahendamiseks (kui teenistusse võtmata jätmist pole otsustatud haldusaktiga), mille raames saab lahenduse ka küsimus, kas taustakontroll kui menetlustoiming viidi läbi korrakohaselt. Halduskohus peab täitma selgitamiskohustust ja suunama kaebajat oma õiguste kaitseks kõige efektiivsema taotluse esitamisele (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Olukorras, kus kaebaja ilmselt ei tea, kas või milliseid 3(4)
3-26-430 otsuseid on tema kandidatuuri osas tegelikult tehtud, pidi halduskohus need asjaolud välja selgitama, nõudes sellekohast teavet Kaitseväelt.
10.Eelneva põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus ning halduskohus on ekslikult ja ennatlikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebeõigust ei saa eitada, siis tuleb menetlusse võtmise otsustamisel halduskohtul ühtlasi lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.