K.X.M esialgse õiguskaitse taotlus Maksu- ja Tolliameti 06.01.2026 otsuse nr 12.2-3/171 kehtivuse ja täitmise peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.01.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja – K.X.M, volitatud esindaja C.K Vaiet lahendav haldusorgan – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kerli Tolk
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.X.M määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K.X.M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.01.2026 määruse peale.
2.Rahuldada K.X.M määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 28.01.2026 määrus.
3.Teha uus määrus, millega rahuldada K.X.M esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Peatada Maksu- ja Tolliameti 06.01.2026 otsuse nr 12.2-3/171 kehtivus ja kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamatult registreerima K.X.M käibemaksukohustuslaste registris kuni eelnevalt viidatud otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
5.Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-26-80
1.Maksu-ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.11.2025 korraldusega nr 12.2-3/067863-1 K.X.M esindusõiguslikku isikut andma kirjalikku teavet ning esitama tõendid äriühingu Eestis toimuva ettevõtluse kohta.
2.MTA kustutas 06.01.2026 otsusega nr 12.2-3/171 maksukorralduse seaduse § 46 ja käibemaksuseaduse § 22 lg 31 alusel K.X.M käibemaksukohustuslaste registrist alates 09.01.2026. Äriühingu nimetatud aadress on formaalne ning selle eesmärgiks on luua näiliselt kuvand Eestis tegutsevast äriühingust ning säilitada käibemaksukohustuslase registreering Eestis. Üksnes vormilist tegevuskohta Eestis ei saa käsitada kaubatarne tegemise või teenuse osutamisena Eestis, kuna aktiivset äritegevust K.X.M-l Eestis ei ole. Töötamise registri andmetel puuduvad K.X.M-l töötajad ning töötasu väljamakseid deklareeritud ei ole. Äriühingu poolt edastatu ei ole piisav ettevõtluse tõendamiseks Eestis. Saamata on jäänud selgitused iseseisva ettevõtluse toimumise kohta Eestis ning Eestis ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Kui isiku majandustegevus ei toimu Eestis ja käibe toimumise koht ei ole Eesti, siis puudub isikul kohustus ja praktiline vajadus olla Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud. MTA-l on kohustus tagada, et kõik kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine ning takistada käibemaksukohustuslasena registreerimisnumbri kuritarvitamist, eriti nende ettevõtjate poolt, kelle tegevus ning sellest tulenevalt ka maksukohustuslase staatus on puhtalt fiktiivne (Eestis on äriühingul üksnes vormiline tegevuskoht, äriühingu nimel osutatakse teenuseid mujalt ning Eesti siseriiklikke müügitehinguid käesolevaga deklareeritud ei ole).
3.K.X.M esitas 10.01.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Maksuja Tolliameti 06.01.2026 otsuse nr 12.2-3/171 kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni põhiasjas. Kuivõrd käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine muudaks äriühingu imporditehingud konkurentsivõimetuks alates kustutamise päevast (kõigile importidele tuleks lisada 24 % käibemaks ilma õiguseta seda sama teenuse hilisemal ekspordil maha arvata), siis seiskuks äriühingu majandustegevus täielikult – peaaegu kogu müük tuleneb äriühingu teenuste impordi- ja eksporditehingutest. Äriühing on 11 kuuga 2025. aastal importinud teenuseid 670 953 euro maksumuses, millelt käibemaks 24% oleks 161 029 eurot. Käibemaksukohustuslasena on äriühingul seni olnud õigus see samas makstavast käibemaksust maha arvata ja deklaratsioonide summa tasumiseks on olnud null. Kui äriühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatakse, tähendanuks see 11 kuuga 161 029 eurot lisakulu, millist kulu äriühingu konkurendid ei pea kandma. See põhjustaks olukorra, kus taotleja peab konkurentsivõime säilitamiseks äri Eesti ettevõtte kaudu lõpetama ja viima majandustegevuse mõnda teise riiki. Seega on esialgse õiguskaitse rakendamine taotlejale eluliselt vajalik. Kui vaidlustatava haldusaktiga muudetakse võimatuks arvata tema impordilt maha 24% deklareeritav käibemaks, siis kahjustab see oluliselt ettevõtte majandushuve ja suutlikkust edasi tegutseda. Taotleja ei nõua ja pole nõudnud käibemaksu tagasi. Seega puudub isegi abstraktne oht registreeringu kuritarvitusteks. 2(6)
3-26-80
MTA palus oma 26.01.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Taotleja ei ole piisavalt põhistanud pöördumatute tagajärgede saabumist. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ei ole mõeldud ettevõtte rahavoo optimeerimiseks, vaid eeldab tegelikku ja püsivat maksustatavat käivet, mille tekkimise koht on Eesti. Taotleja väide, et konkurendid ei pea samasugust kulu kandma ja seetõttu peaks taotleja tegevuse lõpetama, on paljasõnaline. Taotleja viide võimalikule majandustegevuse Eestist väljaviimisele on hüpoteetiline ega saa samuti olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Taotlejale ei saa tekkida pöördumatut kahju – kui lõpptulemusena taotleja vaie või kaebus rahuldatakse, saab taotleja alusetult tasutud maksusumma tagasi. Seega ei teki taotlejale kahju, mida ei saaks hiljem heastada. Ka see, kui äriühing on minevikus Eestis tegutsemisse investeerinud ja tasunud siin kunagi makse, ei tähenda, et äriühingul peaks alatiseks säilima õigus olla kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kui ta enam tingimustele ei vasta. Avalik huvi on, et käibemaksukohustuslaste registris oleksid isikud, kes vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Avalik huvi kaalub üles taotleja mõningase majandusliku ebamugavuse.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2026 määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhistanud. Pole näidatud, milles seisneb tekkiv pöördumatu kahju. Võib küll eeldada, et käibemaksukohustuslaste registrist eemaldamine võib tekitada taotlejale senisest erineva finantssituatsiooni. Taotleja ei ole aga kohtule esitanud oma finantsandmeid ega andmeid majandusliku seisundi kohta, millest nähtuks tema vältimatu esialgse õiguskaitse vajadus. Esmase analüüsi pinnalt ei saa kaebuse eduväljavaateid ka ülemäära suureks pidada. Asjaolu, et taotleja on väidetavalt Eestisse investeerinud, tal on arvelduskonto Eesti krediidiasutuses ning tema juhatuse liige on e-resident, ei muuda asjaolu, et kehtiva käibemaksu regulatsiooni kohaselt ei saa tema ettevõtlusest tekkida maksustatavat käivet Eestis. Siiski ei ole kaebuse ilmne perspektiivitus käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebuses on K.X.M-l võimalik vaidemenetluses esitatud argumente täiendada ning teataval määral esitada ka tõendeid, mida eelnevas vaidemenetluses ei esitatud, kui nende esitamata jätmine ei olnud objektiivsetel põhjustel eelnevalt võimalik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Taotleja palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ning uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Alates 09.01.2026, mil K.X.M kustutati käibemaksukohustuslaste registrist, on äriühingu majandustegevus sisseostude osas täielikult peatunud. Ettevõtte põhitegevus on rahvusvaheline teenuste import ja eksport (spordiürituste ülekannete õigused ja voogedastus), mis eeldab käibemaksukohustuslase staatust. 2025. a 11 kuu jooksul olid sisseostud 673 578 eurot ja müük 1 770 857 eurot, mis tähendab iga kalendrikuu kohta tegemata jäänud 61 234 euro eest sisseoste ja 160 987 euro eest müüki. Arvestades, et haldusasjades kestab põhimenetlus ühes kohtuastmes tavaliselt kuni kaks aastat (praegu on asi MTA-s vaide staadiumis), põhjustab majandustegevuse täielik peatumine HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatut majanduslikku kahju. Välismaine omanik on juba viinud osa tegevusest teistes riikides asuvatesse ettevõtetesse. Taotlejal jääb esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel 3(6)
3-26-80 kogu menetluse kestel saamata müügitulu, mis on pöördumatu kahju (160 987 eurot/kuu × 12 kuud × 2 aastat = 3 863 688 eurot). Põhjendatud ei ole väide, et taotleja pole esitanud finantsandmeid oma majandusliku seisu kohta. Vajaduse korral saanuks halduskohus need taotlejalt välja nõuda või ise äriregistrist alla laadida. Põhivaidluses on tarvis täiendavat õigusselgust MTA alates 2025 suvest muudetud halduspraktika ja selle kooskõla kohta Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Pooled on oma detailseid seisukohti alles kujundamas. Taotleja registreeriti käibemaksukohustuslasena 01.07.2017. MTA seisukoht oli sel ajal, et 0 % käibemaksumääraga üksnes eksportiv ettevõte peab olema registreeritud käibemaksukohustuslasena. Äriühingu majandustegevus ei ole vahepeal muutunud, kuid muutunud on MTA seisukohad. Seega ei tekitaks käibemaksukohustuslase staatuse ajutine säilitamine vaidluse ajaks kellelegi kahju, nagu see oli MTA-le vastuvõetav pea kaheksa aastat.
7.Vastustaja selgitas 20.02.2026 vastuses, et taotleja vaie on lahendatud. MTA jättis 10.02.2026 vaideotsusega nr 6-1/6119-2 taotleja vaide rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Asjas on taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Taotleja vaie on lahendatud MTA 10.02.2026 vaideotsusega, kuid see ei mõjuta määruskaebuse läbivaatamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg ei ole veel lõppenud. HKMS § 249 lg-st 4 tuleneb, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ja selle taotluse lahendamisel tehtud määruse peale esitatud määruskaebust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni (Riigikohtu 05.03.2020 määrus asjas nr 3-192221, p 9).
10.Taotleja on leidnud, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine muudaks äriühingu imporditehingud konkurentsivõimetuks alates kustutamise päevast, kaasneda võib nii täiendava maksusumma 161 029 eurot tasumine, äriühingu majandustegevuse seiskumine kui ka majandustegevuse teise riiki üleviimine.
11.Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbril on eriline tähtsus maksukohustuslase enda jaoks. Käibemaksukohustuslasele registreerimise numbri andmine tõendab maksukohustuslase staatust käibemaksuga maksustamisel ja lihtsustab maksukohustuslaste kontrolli maksu nõuetekohase kogumise huvides. Lisaks on käibemaksukohustuslasena registreerimise numbril oluline tähtsus tehtud tehingute tõendamisel. Käibemaksudirektiiv nõuab mitmes sättes, mis käsitlevad muu hulgas arvete esitamist, deklareerimist ja koondaruandeid, et maksukohustuslase, kauba soetaja või teenuse saaja registreerimise number oleks kindlasti nendel dokumentidel märgitud (vt Euroopa Kohtu 14.03. 2013 otsus asjas nr C-527/11, p-d 18–20). Euroopa Kohus on käibemaksukohustuslaste registrist 4(6)
3-26-80 kustutamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede osas leidnud, et võimalikud kauba soetajad ja teenuste saajad ei pruugi olla motiveeritud tegema tehinguid käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud maksukohustuslasega. Maksukohustuslase kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist võib kaasa tuua nii maksukohustuslase enda kui ka tema tarnitavate kaupade soetajate ja tema osutatavate teenuste saajate maksuõigusliku olukorra pideva ja korduva kahtluse alla seadmise. Käibemaksuregistrist kustutamise negatiivne tagajärg tähendab, et maksukohustuslane võib olla sunnitud oma tegevuse lõpetama ja see tagajärg sarnaneb tegutsemise ajutise või alalise keeluga (Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus asjas nr C-164/24, p-d 43–44 ja 59; vt ka Euroopa Kohtu juristi 14.12.2023 ettepanekut asjas nr C-519/22, p 24). Käibemaksukohustuslase registreeringu puudumine vähendab oluliselt äriühingu konkurentsivõimet (Riigikohtu 07.05.2015 otsus nr 3-3-1-17-15, p 19).
12.Ringkonnakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et käibemaksukohustuslase õiguste kaotamine võib oluliselt mõjutada taotleja majandustegevust, halvendada tema konkurentsivõimet ning tõsiselt ohustada ettevõtlusvabadust. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine võib tekitada taotleja tehingupartnerites ebausaldusväärsust. Eelkõige kaotab taotleja õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Konkurentsieelise ja turupositsiooni kaotamisest tulenevat kahju oleks taotlejal äärmiselt keeruline tõendada. Seega võib esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine tuua taotlejale kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine võib olla raskendatud või isegi võimatu. Esialgse õiguskaitse vajadust on sarnastes olukordades jaatatud ka kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-2165, p 10 ja Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1774, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul taotleja esitatud väidetest piisab praegusel juhtumil esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks.
13.Lisaks esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele peab kohus kontrollima ka võimaliku tulevikus esitatava kaebuse perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Vaidlustatud MTA otsusega kustutati taotleja käibemaksukohustuslaste registrist käibemaksukohustuslase numbri kuritarvitamise takistamiseks ning kuna äriühing ei esitanud piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Euroopa Kohus on leidnud, et käibemaksudirektiiv ei sisalda sätteid, mis lubaksid riigisisestes õigusnormides üldiselt ette näha käibemaksuregistrist kustutamise, kuid liikmesriigid võivad maksu nõuetekohaseks kogumiseks ja maksudest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks meetmete rakendamisel oma kaalutlusruumi kasutades vajaduse korral ette näha maksukohustuslase kustutamise käibemaksukohustuslaste registrist (Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus asjas nr C-164/24, p-d 31 ja 36). Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas taotleja esitatud tõendid kinnitavad Eestis ettevõtlusega tegelemist või mitte ning kas taotleja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine on proportsionaalne ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei anna kohus lõplikku seisukohta sisulises vaidlusküsimuses, mistõttu ei pea ringkonnakohus lõplikult tuvastama ka kõiki vaidluse aluseks olevaid faktilisi ega õiguslikke asjaolusid ega andma neile ammendavaid hinnanguid. Ringkonnakohtu esmasel hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis alust hinnata taotleja väiteid ilmselgelt perspektiivituks. Kas MTA otsus on õiguspärane ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (vt mh Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus asjas nr C-164/24, 03.06.2022 määrus asjas nr C-188/21 ja 14.03.2013 otsus asjas C-527/11) ja kas faktiliste asjaolude küsimuses on veenvamad taotleja või maksuhalduri väited, selgitab halduskohus välja halduskohtule esitatava võimaliku kaebuse lahendamisel. 5(6)
3-26-80
14.MTA pole veenvalt näidanud, et kui taotlejal säiliks ajutiselt käibemaksukohustuslasena registreerimise number, siis hakkaks äriühing seda tõenäoliselt kuritarvitama. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub seetõttu taotleja huvi olla käibemaksukohustuslasena registreeritud üles avaliku huvi vältida käibemaksukohustuslase õiguste kuritarvitamist.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb taotleja määruskaebus rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada ning uue määrusega rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada MTA 06.01.2026 otsuse nr 12.2-3/171 kehtivus ja kohustada MTA-d viivitamatult registreerima taotleja käibemaksukohustuslaste registris. Esialgne õiguskaitse kehtib kuni HKMS § 249 lg 4 p-des 1-2 sätestatud sündmuste saabumiseni (kaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või kaebuse esitamise korral menetlus lõpetava lahendi jõustumiseni).
16.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.