Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-938 20. veebruar 2026 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Julia Laffranque ja Heiki Loot X kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 13. detsembri 2021. a otsus ja 9. märtsi 2022. a vaideotsus ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit tema taotlust uuesti lahendama Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2024. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2024. a otsus. Saata asi tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 12. novembril 2021 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise ning puude raskusastme tuvastamise ja toetuse taotluse (taotlus).
Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 10. detsembri 2021. a otsusega kaebajal osalise töövõime kuni vanaduspensionieani.
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei tuvastanud 13. detsembri 2021. a otsusega nr P26O-2021-96573 kaebajal puude raskusastet ega määranud talle puudega tööealise inimese toetust.
4.Kaebaja esitas mõlema otsuse peale vaide. Kaebaja leidis töötukassale esitatud vaides, et hindamisel ei ole arvestatud ortopeed dr Madis Rahu 8. oktoobri 2021. a haigusjuhu kokkuvõtet. Selles kinnitatud diagnoos on füüsiliste ja vaimsete probleemide põhjus ning sellest haigusest tulenevad piirangud pärsivad olulisel määral tema töövõimet. SKA-le esitatud vaides märkis kaebaja, et vaide esitamise tingis töötukassa otsuse vaidlustamine.
5.Töötukassa jättis kaebaja vaide 21. veebruari 2022. a otsusega rahuldamata. Kuigi tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst jäi esialgse hinnangu juurde,
3-22-938 et kaebaja töövõime on osaline, hindas ta liikumise valdkonna ühe võtmetegevuse (liikumine eri tasapindadel) piirangu mõõduka (arvväärtus 2) asemel raskeks (3). Arvestades ortopeed dr Rahu ja kaebaja hinnangut, võib eeldada, et kaebaja liikumine ebatasasel pinnal (sh treppidel) on püsivalt raskendatud. Jalavalu süveneb püsival koormusel. Kaebaja võib pärast pikkade vahemaade läbimist longata. Kaebused on kõige rohkem seotud koormuse ja sundasendiga. Ortopeed on soovitanud operatiivset ravi, mis võiks valusid vähendada. Töötukassa enda ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnangutega.
6.SKA jättis vaide 9. märtsi 2022. a vaideotsusega nr 5.2-3/2994-2 rahuldamata, tuginedes lisaks SKA ekspertarsti arvamusele ka töövõime hindamisel aluseks olnud eksperdiarvamusele ja töötukassa otsustele. SKA ekspertarst ei nõustunud TTO ekspertarsti vaidemenetluses tehtud järeldusega, et liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ piirangut tuleb hinnata mõõduka asemel raskeks. Terviseandmete järgi ei vasta piirangud liikumisel keskmisele puude raskusastmele. Kuigi ortopeed (dr Rahu) on märkinud, et taotlejal oli trauma umbes 20 aastat tagasi ning tal esineb siiani vasaku hüppeliigese valu ja liikuvuse piirang, on taotleja terviseandmete järgi võimeline kandadele ja varvastele tõusma, seisma, liikuma ning kükitama. Samuti on sissekannete järgi jalgades jõud hea. Valude ägenemisel on taotleja kasutanud liikumisel tugikeppi. Piiranguid hinnatakse koos abivahendi kasutamisega. Ortopeed on soovitanud tallavõlvide lamenemise tõttu kasutada tallatugesid. Ortopeed on leidnud ka seda, et vajaduse korral on võimalik operatsiooniga korrigeerida vasaku hüppeliigese sidemeid. Kaebaja ei ole abivahendite infokeskuse järgi riigi soodustusega abivahendeid soetanud.
7.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA otsused ja kohustada SKA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.SKA ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud seda, et töötukassa hindas vaidemenetluses tema piirangu liikumise valdkonnas raskeks.
7.2.SKA ekspertarst on valesid võtteid kasutades seadnud töötukassa ekspertarsti vaidemenetluses antud hinnangu liikumise valdkonnas kahtluse alla. SKA ekspertarst on valinud haigusjuhtude kokkuvõtetest üksnes endale sobivad lõigud, kuid jätnud osa tuvastatud meditsiinilistest leidudest arvestamata ning on hinnanud andmeid valikuliselt. Ekspertarst pole piisavalt arvestanud artroosi ja parema õla anatoomilise funktsiooni kõrvalekaldega. Samuti eitab ta vasaku jalalaba anatoomilise funktsiooni kõrvalekallet, ignoreerib pikaajalisest depressioonist põhjustatud psüühilise struktuuri kõrvalekallet ning vaidleb vastu kaebaja raviarstide määratud diagnooside õigsusele. SKA ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et kaebajal liikumise valdkonnas rasket tegutsemispiirangut ei esinenud. Krooniliseks muutunud terviseprobleeme ei ole võimalik välja ravida. Samuti ei ole
19.novembri 2021. a haigusjuhu kokkuvõtte juures piisavalt arvestatud sellega, et trauma tagajärjel moodustus parema õlavarreluu peal tsüst. Dr Rahu haigusjuhu kokkuvõttest ei ole võimalik järeldada, et murdu ei olnud, vaid sellest nähtub lateraalse lisaluu ilmnemine. Lisaks tuleb arvestada, et lampjalgsuse korral täielikku paranemist ei kaasne ning abivahendi kasutamise võimalus ei muuda anatoomilist kõrvalekallet olematuks.
7.3.Kaebaja tervisliku seisundi hindamisel on asjakohatu arvestada seda, et ta ei ole soetanud abivahendit ja et teda on võimalik opereerida. Abivahendit oli raskem soetada, kuna tal polnud riigi toetust. Kaebaja sai toetuse, kui ta vahetas perearsti. Kaebaja soetas tallatoed 7. juunil 2022. Seni ei ole abivahendi kasutamine märgatavat mõju avaldanud. Liikumispiirangud ei ole vähenenud. Operatsiooniga võivad kaasneda negatiivsed kõrvalmõjud, millest SKA ekspertarst on teadlik. 2(11)
3-22-938
7.4.Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetest ei nähtu, et SKA ekspertarst A. Tamm oleks arstina registreeritud ja praktiseeriks tegevarstina. Nimetatud arstil ei ole tervishoiutöötaja koodi. Samuti ei ole tõendatud, et ta on läbinud asjakohased koolitused ja tal on arstidiplom. SKA ekspertarst ei pruukinud olla sõltumatu ja võis tegutseda ametiasutuse huvides, sest ei ole liikumise valdkonnas esinenud piirangute hindamiseks asjakohaseid tõendeid õigesti hinnanud ja on teinud sobimatuid järeldusi. Ei ole välistatud, et ekspertarst polnud pädev hinnangut andma.
8.Tartu Halduskohus jättis 30. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised.
8.1.Kohtu pädevus on eksperdiarvamuse hindamisel piiratud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida eksperdiarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. Eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võib anda põhjust see, kui ekspertarst on jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineb ratsionaalselt põhjendatud kahtlus ekspertarsti erapooletuses.
8.2.See, et töötukassa muutis vaidemenetluses hinnangut liikumise valdkonna ühe võtmetegevuse piirangu suhtes, ei tähenda, et SKA ei saanud puude raskusastme tuvastamisel asuda seisukohale, et õige on siiski lähtuda töötukassa esialgsest hinnangust. Eksperdiarvamus on tõend, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise spetsialisti arvamusega, et oma seisukoht kujundada (RKHKo 3-17-1110/84, p 22).
8.3.Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on erinevad menetlused. Töötukassa hindab tegutsemispiirangute esinemist töökeskkonnas. SKA hindab üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevaselt tegutseda ja ühiskonnaelus osaleda võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad isiku terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid piirangud ei pruugi olla sedavõrd rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist.
8.4.Pole alust kahelda, et SKA ekspertarst A. Tamm on arstiõppe läbinud ning asjakohase koolituse saanud. Ta on varem mitmes kohtuasjas täitnud ekspertarsti kohustusi.
8.5.Liikumise valdkonna võtmetegevuse arvväärtuse muudatuse on põhjustanud peamiselt asjaolu, et esimeses eksperdiarvamuses pole kajastatud dr Rahu 7. oktoobri 2021. a hinnangut. See käsitles kaebaja vasaku jala hüppeliigese olukorda ja koormusel tekkivat jalavalu. SKA-ga ei saa nõustuda, et ekspertarst arvestas dr Rahu haigusjuhu kokkuvõttega juba töötukassa menetluses koostatud esimeses arvamuses. Selle järelduseni ei saa automaatselt viia asjaolu, et tervise infosüsteemi (TIS) andmetes oli dr Rahu sissekanne olemas. Esimeses eksperdiarvamuses ei ole dr Rahu haigusjuhu kokkuvõttele arvamuse esimeses osas viidatud. Seevastu muudetud eksperdiarvamuses on seda tehtud ja sellele tuginevalt peeti töövõime hindamisel põhjendatuks muuta liikumise valdkonna arvväärtust. Samuti lubavad töötukassa vaideotsuses sisalduvad viited dr Rahu seisukohtadele arvata, et nendega ei pruugitud esmase eksperdiarvamuse koostamisel piisavalt arvestada.
8.6.SKA ekspertarst on enda arvamuses arvestanud samade andmetega, mis olid aluseks töötukassa ekspertarsti hinnangule, sh dr Rahu sissekannetega. SKA ekspertarst asus samu andmeid aluseks võttes seisukohale, et kaebaja on võimeline tõusma kandadele ja varvastele, seisma ja liikuma vabalt ning jalgades on jõud hea. Kaebaja liigub, seisab ja istub iseseisvalt. Ravivõimalused on olemas, et piiranguid vähendada. Samuti on võimalik kasutada abivahendeid. SKA ekspertarst on hinnangut andes arvestanud kaebaja artrooside ning teiste arstide dokumentatsioonis kajastuvate hüppeliigese ja 3(11)
3-22-938 muude liikumist mõjutada võivate seisunditega (nt dr Ojakääru 25. augusti 2021. a ja
19.novembri 2021. a sissekannetega). SKA ekspertarsti järeldus pole meelevaldne. Dr Rahu sissekannetest nähtuvad kaebaja hüppeliigese vaegused ja jalavalud olid suures osas kajastatud ka perearst A. Ojakääru sissekannetes, mida TTO ekspertarst võttis esimeses eksperdiarvamuses arvesse. TIS-i andmetest ei nähtu, et dr Rahu sissekandes märgitud hüppeliigese vaevuseid arvestades oleks kaebajal võimalik liikuda üksnes vähesel määral. Arvestades dr Ojakääru ning dr Rahu sissekandeid kogumis, on ilmne, et kaebaja liikumine on mõnevõrra takistatud ning pikemal liikumisel võib kaasneda lonkamine ja muud liikumist raskendavad mõjutused. Samuti võib lisaluu moodustumine raskendada kaebaja liikumist. Kuna TIS-i andmetest nähtuvalt on kaebaja üldine iseseisva liikumise võimekus säilinud ning abivahendite kasutamine vähendab piirangute mõju, puudub alus pidada SKA lõppjäreldust puude raskusastme tuvastamise kontekstis ebaõigeks. SKA on piisavalt arusaadavalt selgitanud, miks hinnang piirangu mõjule puude raskusastme kontekstis töötukassa vaideotsuses kajastatud järeldusest erineb. Ei nähtu, et SKA ekspertarst oleks irdunud puude raskusastme määramise metoodikast või teinud meelevaldseid järeldusi. SKA ekspertarst on arvestanud ka artroosiga. Depressiooniga seotud tegutsemispiiranguid on arvestatud teistes valdkondades (nt õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond).
8.7.Puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvestada ka seda, kas puude raskusastet taotlev isik kasutab tegutsemisvõimet parandavaid või säilitavaid abivahendeid ja järgib määratud ravi (sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 2). Seega ei ole põhjendamatu ega meelevaldne asjaolu, et SKA vaidemenetluses on ekspertarst liikumise valdkonnas isiku seisundit hinnates võtnud arvesse ka abivahendite (sh tallatoed ja tugikepp) kasutamise võimalust. SKA ei ole võtnud negatiivse asjaoluna arvesse seda, et vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja veel riigi soodustusega abivahendeid soetanud. Otsuses üksnes nenditakse seda kui faktilist olukorda. SKA ekspertarst on enda arvamuses rõhutanud, et ravisoovituste järgimine ning tugitaldade kasutamine või operatsiooniga nõustumine eelduslikult vähendab piirangute mõju.
8.8.Terviseandmeid polnud vaja täpsustada. Puude raskusastme hindamine on üldjuhul dokumendipõhine. SKA ei ole irdunud TIS-i andmetest ega ole jätnud neid põhjendamatult kõrvale. Seega ei nähtu, milliseid lisadokumente oleks vastustaja pidanud veel vaidemenetluses koguma.
9.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2024. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas halduskohtu otsuse põhjendusi. Kohtu põhjendused olid järgmised.
10.1.Pooled ei vaidle selle üle, et töötukassa otsus tugines eksperdiarvamusele, milles hinnati liikumise valdkonnas võtmetegevusi järgmiselt: „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2, „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 ning „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2. Seega oli nende piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,66. Töötukassa vaideotsuses toodud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ hinnangust (arvväärtus 3) lähtudes tulnuks SKA-l tuvastada kaebajal keskmine puue (aritmeetiline keskmine 2, määruse nr 18 4(11)
3-22-938 § 6 lg 6 p 1), mis andnuks kaebajale aluse saada sotsiaaltoetust (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 7) ning nõudeõiguse, et riik võtaks üle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse (sotsiaalhoolekande seaduse § 56 ja § 59 lg 1 p 3). Kuna SKA vaideotsuses vaatlusaluse võtmetegevuse piirangu raskusastmele antud hinnanguga ei nõustunud, jäid kaebajal puudega tööealisele inimesele ettenähtud hüved saamata.
10.2.Pole alust kahelda SKA selgituses, et terviseandmeid ei olnud vaja täpsustada, kuna TIS-is oli piisavalt andmeid. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mis TIS-i andmete usaldusväärsuses ilmset kahtlust tekitaksid. Taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt andmete täpsustamiseks peab olema selge ajend (määruse nr 18 § 4 lg 3). Kaebaja ei ole selgitanud, miks pidanuks käesoleval juhul tekkima kahtlus kaebajat puudutavate andmete täielikkuses.
10.3.Kuigi PISTS § 23 lg-s 7 sätestatud juhul kasutatakse puude raskusastme määramisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa otsust, ei tähenda see, et SKA oleks liikumise valdkonnas eksperdiarvamuse muutumise korral automaatselt kohustatud seda järgima. SKA kõrvutas töötukassa ekspertarsti muutunud arvamust teise ekspertarsti arvamusega. SKA ei rikkunud uurimiskohustust sellega, kui ei lasknud kaebajale ebasoodsat eksperdiarvamust veel ühel ekspertarstil üle hinnata. SKA ekspertarst põhjendas oma seisukohta selgelt, loogiliselt ja arusaadavalt ning puuduvad tõendid, millest saaks järeldada ekspertarsti kallutatust. SKA ekspertarst arvestas arvamuse andmisel kõigi TIS-i kantud andmetega, sh dr Rahu kandega. Pole alust tuvastada, et ekspertarst kasutas TIS-i kantud andmeid ebaõigesti, sh viitas neile valesti.
10.4.Eksperdiarvamuse andja peab olema läbinud arstiõppe (määruse nr 18 § 4). SKA esitatud tõendid (ülikooli diplom, tööleping ja ametijuhend) kinnitavad, et SKA ekspertarst A. Tamm on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal, talle on omistatud üldarsti kutse ning ta töötab SKA-s juhtivekspertarstina, kelle ülesandeks on mh osaleda ekspertiisiga seotud vaiete lahendamisel ja eksperdihinnangu andmisel. Tervishoiutöötajana registreerimise koodi olemasolu õigusnormid ekspertarstile ette ei näe. Pole alust kahelda SKA ekspertarsti erapooletuses. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks pidanuks SKA ekspertarst hindama asjaolusid teadvalt kaebaja kahjuks. Halduskohus pidanuks määrama kaebaja puude kindlakstegemiseks sõltumatu ekspertiisi vaid siis, kui tal tekkinuks ilmne kahtlus SKA ekspertarsti erapooletuses või asjatundlikkuses või kui põhjendused töötukassa ekspertarstist teistsugusele järeldusele jõudmisel olnuks selgelt kasinad. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
10.5.Kaebaja etteheited SKA-le tema terviseandmete õigusvastase töötlemise kohta on alusetud. Haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 5). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)) art 6 lg 1 punkti a järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Kaebaja nõustus töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluses, et tema TIS-is olevaid andmeid töötlevad arstiõppe läbinud SKA töötajad. Ka andis kaebaja nõusoleku, et SKA töötaja teeb TIS-i päringu andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanime kohta.
10.6.Kaebaja ei olnud järginud arstide soovitusi, et parandada enda liikumisvõimet. Samuti ei olnud ta kasutanud täiel määral ravivõimalusi. Sellises olukorras oli põhjendatud anda hinnang kaebaja
5(11)
3-22-938 liikumisvõime kohta teoreetiliselt sobiva abivahendi kontekstis, st milline oleks kaebaja liikumisvõime juhul, kui ravipotentsiaal oleks täiel määral ära kasutatud.
10.7.Kohus ei saa asuda eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit. Eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud hindamisel aluseks ebaõige metoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul sellised asjaolusid ei esine.
10.8.Depressioonist tingitud tervisehäired ei saa otseselt mõjutada seda, kuidas hinnatakse liikumise valdkonda puudutavaid võtmetegevusi. SKA ekspertarst kontrollis kaebajal puude esinemist kõigi seitsme valdkonna võtmetegevustes ning erisusi töötukassa ekspertarsti hinnangust teistes valdkondades peale liikumise valdkonna ei leidnud.
10.9.SKA ekspertarst ei olnud arvamuse andmisel pädev selgitama, millistele asjaoludele tuginedes jõudis töötukassa ekspertarst temast erineva tulemuseni. Ta sai esile tuua vaid selle, millistele tõenditele tuginesid tema enda järeldused, kui ta hindas kaebaja puude raskusastet. SKA ekspertarsti selgitus on veenev.
10.10.Asjaolu, et ekspertarsti arvamuses või vaideotsuses ei märgitud kaebajal diagnoositud haigusseisundeid, ei saanud mõjutada ega muuta järeldust kaebaja puude raskusastme kohta. SKA selgitas, et ekspertarst ei hinda diagnoosi alusel eeldatavaid piiranguid, vaid tugineb objektiivsetele kirjeldustele haiguslugudes. See nähtub ka SKA ekspertarsti põhjendustest kaebaja puude raskusastme kohta. Kohtupraktikas on leitud, et ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist, sest puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1).
10.11.Halduskohus ei ole enda pädevust ületanud ega andnud hinnangut kaebaja terviseseisundile. Halduskohus on otsuses põhjalikult ja asjakohaselt selgitanud, miks ta nõustub ekspertarst A. Tamme järeldusega kaebaja puude raskusastme tuvastamise kohta ega nõustu kaebaja etteheidetega ekspertarsti pädevusele ja arvamusele. Kohus peab põhjendama, miks ta menetlusosalise väitega ei nõustu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p 4). Halduskohtu põhjendusi pole vaja korrata (HKMS § 201 lg 4).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
11.1.Põhjendamata ja ekslik on ringkonnakohtu etteheide, et kaebaja ei esitanud kaebuses vastuväiteid muude valdkondade arvväärtuste muutmata jätmisele. Kaebaja esitas vastuväited täiendavates avaldustes. Halduskohtule esitatud vastuväidetele juhtis kaebaja korduvalt tähelepanu ka apellatsioonkaebuses. Kuigi kaebuse esitamise peamine põhjus oli see, et SKA ekspertarst ei arvestanud vaidemenetluses terviseandmeid õigesti eelkõige liikumise valdkonnas, ei tähenda see, et SKA ekspertarst ei pidanud arvestama kogu asjassepuutuva teabega.
11.2.SKA ekspertarst pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas ta jõudis puude raskusastme tuvastamise menetluses erinevalt töötukassa ekspertarstist järelduseni, et liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ piirangut tuleb kaebaja puhul hinnata mõõdukaks (arvväärtus 2). Kuna oli kaks vastandlikku hinnangut, pidanuks SKA rakendama uurimispõhimõtet ja 6(11)
3-22-938 küsima seisukohta töövõime hindamise menetluses arvamuse andnud ekspertarstilt. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et SKA ekspertarst selgitas, miks ta ei nõustu töövõime hindamise menetluses kasutatud eksperdiarvamusega liikumise valdkonnas.
11.3.TIS-i andmed ei kinnita mitmeid SKA vaideotsuse järeldusi (nt kaebajal pole olnud murdu, ta on võimeline tõusma kandadele-varvastele, seisma, liikuma ja kükitama). Dokumentaalselt tõendamata on järeldus, et ravisoovituste järgimine ja operatsiooni tegemine aitavad piiranguid vähendada.
11.4.PISTS-ist ei tulene, et keskmise puude raskusastme kriteeriumidele vastaval isikul peaks pidevalt avalduma ühiskonnaelus osalemise piirangud. Põhjendamatu on SKA ekspertarsti väide, et töötamine võib olla pärsitud, kuid ühiskonnaelus osalemise piirangud ei avaldu pidevalt.
11.5.SKA ekspertarsti arvamuse alusel ei saanud asuda seisukohale, et esialgse hinnangu võinuks vaidemenetluses ka muutmata jätta. SKA ei ole HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendanud, et kaebajal ei esine liikumise valdkonnas keskmist puuet (vrd RKHKo nr 3-21-629/46, p 14). Ringkonnakohtu väide, et SKA kõrvutas töötukassa ekspertarsti muutunud hinnangut teise ekspertarsti arvamusega, on vale. SKA ekspertarsti hinnang, mis on vaideotsuse aluseks, ei vasta määruse nr 18 §-s 4 sätestatud nõuetele. Töötukassa vaidemenetluse tulemusena ühe arvväärtuse muutmine tekitas SKA-le automaatselt kohustuse tuvastada kaebajal keskmise puude raskusaste (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 1, PISTS § 23 lg 7).
11.6.SKA ekspertarstil polnud õigust kaebaja terviseandmeid töödelda ega pädevust hinnangut anda. TIS-i andmetele on juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajal (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lg 2). SKA arstiõppe läbinud isikud, kes ei ole TTKS § 4 tähenduses tervishoiuteenuse osutajad ja TTKS § 27 lg 1 tähenduses tervishoiutöötajad, ei tohi TIS-i päringuid teha ja eriliiki isikuandmeid töödelda. Praeguses õiguskorras ei ole terviseandmetele (eriliiki isikuandmetele) juurdepääsu saamiseks puude raskusastme või töövõime ulatuse hindamise eesmärgil ühtegi muud õiguslikku alust kui TTKS § 27 lg-s 1 sätestatud tervishoiutöötaja registreering tervishoiukorralduse infosüsteemis.
11.7.SKA on õigusvastaselt toonud vaideotsuses esile kaebaja terviseandmed. Need olid nähtavad ka ametnikele, kes ei ole arstiharidusega.
11.8.Ringkonnakohtu järeldus, et IKÜM art 6 lg 1 punkti a järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, on meelevaldne. Ka on eksitav ringkonnakohtu osutus, et kaebaja andis nõusoleku, et SKA töötaja teeb TIS-i päringu andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanime kohta. PISTS § 23 lg 2 ei võimalda juurdepääsu TIS-i andmeid esitanud arstide terviseandmeid sisaldavatele dokumentidele ehk haigusjuhu kokkuvõtetele.
11.9.Kuigi TIS-ist ei nähtu, et kaebaja oleks operatsioonist või mõnest ravimist kõrvalmõju tõttu loobunud, on tal selleks õigus. Määruse nr 18 § 4 ei näe ette, et vastustaja arstiõppe läbinud isik või kohus võiks kommenteerida taotleja ravi puudutavaid asjaolusid. Kohus ei ole täpsustanud, millist abivahendit kasutati kaebaja liikumisvõime hindamiseks konkreetse diagnoosi kontekstis, ega esitanud tulemuste arvväärtusi kvantitatiivsel üldskaalal. Ka ei olnud SKA ekspertarst välja selgitanud, milline konkreetne ravi on kaebajal jäänud kasutamata, et parandada liikumisvõimet.
11.10.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et depressioonist tingitud tervisehäired ei saa otseselt mõjutada liikumise valdkonda puudutavate võtmetegevuste hindamist. Kaebajal on depressioon, kuigi 7(11)
3-22-938 ta on aastaid antidepressante tarvitanud. Halb vaimne tervis võib olla peamine tegur, miks füüsiline tervis ei ole paranenud.
12.SKA oma seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 230 lg 1 ja lg 5 p 2). I
14.Kaebaja taotles samal ajal puude raskusastme tuvastamist ja puudega tööealise inimese toetust ning töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) tähenduses on õigus abile töövõimetuse korral ja õigus abile puude korral eraldi kaitstavad sotsiaalsed õigused (PS § 28 lg-d 2 ja 4; vt ka RKPJKo 3-4-1-33-14, p 28). Töövõimetoetuse eesmärk on eelkõige sissetuleku asendamine, samas kui puude korral makstava toetusega taotletakse puudest tingitud lisakulude osalist hüvitamist (vrd PISTS § 1 lg-d 1 ja 2, § 2 lg 1 ja § 7 lg 1 ning TVTS § 1 lg 1, § 5 lg 3 ja § 11).
15.Kuna kaebaja taotles samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutati puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa töövõime hindamise otsust (PISTS § 23 lg 7, vt ka määruse nr 18 § 4 lg 1). Töötukassa tuvastas kaebajal küll osalise töövõime, kuid SKA tal puude raskusastet sama eksperdiarvamuse alusel ei tuvastanud. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise metoodikad on erinevad (vt selle kohta RKHKo 3-17-1110/84, p-d 27–28).
16.Kaebaja esitas nii töötukassa kui SKA otsuse peale vaide. Töötukassale esitatud vaides juhtis ta tähelepanu sellele, et eksperdiarvamuses ei ole osa terviseandmetega arvestatud (ortopeed dr Rahu sissekanne). Kaebaja vastuväidet arvesse võttes hindas tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst enda hinnangu ümber ja muutis liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ piirangu mõõduka asemel raskeks. Temaga nõustus üldsõnaliselt töötukassa enda ekspertarst. SKA kahtles hinnangu muutmises ja lasi enda ekspertarstil selle üle vaadata. SKA ekspertarst leidis, et tuleb lähtuda esialgsest hinnangust, et vaatlusaluse võtmetegevuse piirang on mõõdukas. Muus osas nõustus SKA ekspertarst töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusega.
17.Seega on vaidlusaluse SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse aluseks eksperdiarvamus, mis on ühele võtmetegevusele antud hinnangu osas vastuolus teise, s.o TTO eksperdiarvamusega, kusjuures viimasega on omakorda nõustunud töötukassa enda ekspertarst. Sealjuures samade terviseandmete alusel antud hinnangute põhjendused erinevad märkimisväärselt. Töötukassa võttis arvesse, et kaebaja liikumine ebatasasel pinnal on püsivalt raskendatud ning jalavalu süveneb püsival koormusel. Seevastu SKA selliseid probleeme ei kirjeldanud, vaid arvestas otsuse tegemisel, et kaebaja on terviseandmete järgi võimeline kandadele ja varvastele tõusma, seisma, liikuma ning kükitama. Samuti seda, et sissekannete järgi on jalgades jõud hea (käesoleva otsuse p-d 5 ja 6).
18.Kaebajal polnud võimalik SKA vaideotsuse põhjendustest aru saada, miks jõudis SKA puude raskusastme tuvastamisel ühe võtmetegevuse raskusastme hindamisel töötukassast erineva tulemuseni. SKA pole seda selgitanud. Ka ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks peab kohus puude raskusastme tuvastamisel antud hinnangut veenvamaks. Praegusel juhul ei piisanud sellest, et SKA 8(11)
3-22-938 põhjendas oma järeldusi, vaid ta oleks pidanud enda hinnangut kõrvutama töötukassa omaga (vt käesoleva otsuse p 10.9).
19.On tõsi, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetlused on erinevad. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse igapäevast tegutsemisvõimet, mis võibki erineda töövõimest (vt käesoleva otsuse p 15), kuid praegusel juhul ei õigusta see ühe konkreetse võtmetegevuse piirangu raskusastmele antud hinnangu erinevust. Piirangute raskusastmeid hinnatakse arvväärtustega, millele on antud töövõime hindamisel ja puude raskusastme tuvastamisel sama sisu (määruse nr 18 § 4 lg 6; tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“§ 6 lg 3). Kuigi viidatud sätetes mainitud võtmetegevuse raskusastmete vastavustabelites (määruse lisad) märgitud küsimused liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ kohta erinevad mõnevõrra oma sõnastuses, hinnatakse siiski sisuliselt sama tegevust. SKA-l on küll õigus hiljem aritmeetilist keskmist korrigeerida 0,5 ühiku võrra, kuid seda peab ta põhjendama (määruse nr 18 § 6 lg 5). Praegu ei ole SKA korrigeerinud aritmeetilist keskmist, vaid tema ekspertarst on hinnanud ühe võtmetegevuse piirangu raskusastet teistest ekspertarstidest erinevalt. Selleks et taotlejal oleks võimalik aru saada, miks SKA jõudis puude raskusastme tuvastamise menetluses sama võtmetegevust hinnates töötukassa töövõime hindamise menetluses antud hinnangust erineva tulemuseni, peab SKA paratamatult erinevaid hinnanguid kõrvutama ja põhjendama, miks ta ei nõustu teise haldusorgani järeldusega. Lisaks eelnevale on SKA võtnud puude raskusastme kohta otsuse tegemisel arvesse näiteks seda, et kaebaja on jätnud ravivõimalused (tugitallad ja operatsioon) kasutamata. Kolleegium on aga selgitanud, et ekspertarstid ei saa üldjuhul määrata kindlaks seda, kas taotleja vajab mingisugust ravi ja mis on just tema jaoks sobiv ravi, vaid seda tuleb uurida taotluses nimetatud arstidelt (määruse nr 18 § 4 lg-d 2 ja 3; vt RKHKo 3-23-705/54, p 17).
20.Kuna SKA vaideotsus on puudulikult põhjendatud, pole võimalik teha tõsikindlat järeldust ka selle kohta, kas SKA on järginud uurimispõhimõtet (sh määratud ravi osas, vt käesoleva otsuse eelmine punkt). Kolleegium lisab, et SKA-l on sellises olukorras põhjust kaaluda vaidemenetluses nt algse eksperdiarvamuse koostanud ekspertarsti või täiendava ekspertarsti kaasamist (HMS § 82 ja § 83 lg 2; vrd RKHKo 3-17-1110/84, p 22), et veenduda enda hinnangu õigsuses. Kuna haldusmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, võivad tõenditeks olla kõik HMS § 38 lg-s 2 nimetatud tõendid (vt RKHKm 3-21-2230/16, p 12.3). Kolleegium rõhutab, et haldusorgan peab tagama selle, et haldusakti adressaat mõistab, miks otsus nii tehti (RKHKo 3-17-1110/84, p 18). Seda kohustust peab iseäranis hoolikalt silmas pidama nii puude raskusastme tuvastamisel kui ka töövõime hindamisel.
21.Kuna vaatlusaluse võtmetegevuse piirangu raskusastmele antud hinnangust sõltub ka puude raskusaste (vt ka käesoleva otsuse p 10.1), võis rikkumine mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kohtumenetluses tuleb piirangu raskusastme õigsust kontrollida täielikult ja piirduda ei saanud ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga (vt RKHKo 3-17-1110/84, p 25; RKHKo 3-21-629/46, p 15 ja RKHKo 3-20-2474/11, p 20).
22.Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel veenduma, kas SKA on hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ piirangu raskusastet õigesti. See eeldab SKA-lt täiendavat selgitamist ja vajaduse korral lisatõendite kogumist (vt kohtumenetluses tõendamise kohta RKHKo 3-21-629/46, p 17). Pole põhjust kahelda, et ülejäänud piirangute raskusastmed on hinnatud õigesti – kolm ekspertarsti on olnud nende kohta sama meelt.
9(11)
3-22-938 II
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja nõustus töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise ning puude raskusastme tuvastamise ja toetuse taotluses, et tema TIS-is olevaid andmeid töötlevad arstiõppe läbinud SKA töötajad ja SKA teeb TIS-i päringu andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanime kohta. Kolleegiumi hinnangul on väär ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja isikuandmeid töödeldi praegusel juhul tema nõusoleku alusel IKÜM art 6 lg 1 punkti a mõttes. Üldjuhul ei peaks haldusorgan töötlema avaliku ülesande täitmisel isikuandmeid isiku nõusoleku alusel. Nõusolek IKÜM-i mõttes eeldab, et see on vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, kusjuures andmesubjektil on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta (vt IKÜM art 4 p 11 ja art 7). Nende nõuete täitmine ei ole haldusülesannete puhul üldjuhul võimalik. Nii näiteks ei saa vabatahtlikkusest rääkida olukorras, kus andmesubjekti keeldumine nõusolekut anda toob kaasa riigi pakutavast hüvest ilmajäämise.
24.Eeltoodu ei tähenda, et isikuandmete töötlemine oli praegusel juhul õigusvastane, sest SKA-l oli õiguslik alus, et töödelda TIS-is olevaid andmeid. Haldusorgan täidab haldusülesannet seaduse alusel ja seega töötleb selleks vajalikke isikuandmeid samuti seaduse alusel. Kuna tegemist on terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmetega (IKÜM art 9 lg 1, art 4 p 15), siis IKÜM-i asjakohased õiguslikud alused on art 9 lg 2 punkt h koostoimes art 6 lg 1 punktiga e (Euroopa Kohtu otsus C-667/21 – Krankenversicherung Nordrhein, p 79). Viidatud normid eeldavad, et õiguslik alus on loodud liikmesriigi õiguses, seejuures viimane peab vastama ka kindlatele kvaliteedinõuetele (art 6 lg-d 2 ja 3, art 9 lg 2 punkti h korral ka lg 3; samuti lg 4). Need liikmesriigi loodud nõuded ei või siiski olla ülemäärased (C-667/21 – Krankenversicherung Nordrhein, p 67).
25.PISTS eristab kahte juurdepääsu TIS-ile. Mõlemad eeldavad isiku nõusolekut. SKA-l on juurdepääs TIS-i andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele (PISTS § 23 lg 2). Terviseandmetele on seejuures juurdepääs ainult arstiõppe läbinud isikul (PISTS § 23 lg 3), kes võib olla SKA ametnik või töötaja, kuid võib olla ka kaasatud ekspert (töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 84SE, Riigikogu XIII koosseis, seletuskiri lk 45 jj). Viimati nimetatud sätte järgi on arstiõppe läbinud isikul isiku nõusolekul juurdepääs järgmistele tervise infosüsteemis olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele: andmed andmete esitaja kohta; andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta; andmed ravimite kohta.
26.Töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks vajalike TIS-i andmete loetelu ja ajavahemikku, mille kohta on õigus andmeid pärida, on täpsustatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruses nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ on omakorda sätestatud, millistele turvameetmetele peab infosüsteem vastama, kui kaua tuleb säilitada logisid andmete töötlemise kohta, kuidas tagatakse juurdepääs infosüsteemi andmetele jms. Kuna SKA-l on seadusest tulenev juurdepääsu õigus infosüsteemis olevatele isikuandmetele, tagatakse talle otsejuurdepääs (määruse nr 138 § 12 lg 1 ja § 10 lg 1). Puude raskusastme tuvastamisel osalevale arstiõppe läbinud isikule ei laiene määruse nr 138 § 11 („Tervishoiuteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks“), kuna ta ei osuta selles menetluses tervishoiuteenust. Seetõttu ei saa andmesubjekt keelata SKA-le juurdepääsu oma terviseandmetele. Selline keeld kehtib vaid tervishoiuteenuse osutajale (määruse nr 138 § 19).
27.Eeltoodust tulenevalt on PISTS § 23 lg-tes 2 ja 3 nimetatud isiku nõusolekul TIS-i andmetele juurdepääsuks eeskätt andmesubjekti informeeriv tähendus, andes talle valikuvabaduse otsustada, kas 10(11)
3-22-938 esitada ise asja lahendamiseks vajalikud andmeid või võimaldada SKA-l ja arstiõppe läbinud isikul kasutada TIS-is olevaid. Kui kaebaja sellist nõusolekut poleks andnud, tulnuks kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks vajalikud andmed ise esitada (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1 p 1; vt ka HMS § 14 lg 3 p 5 ja SÜS § 3 lg 6).
28.Kolleegium asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.