Rahvastik › Välismaalased

3-24-741 G.M esitas Tallinna Halduskohtule 11.03.2024 ja 01.04.2024 kaebused PPA 28.02.2024 otsuse nr 15.3-3.2/135-1 ja 19.03.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052277625 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema elamisloa taotlus uuesti läbi.

Tallinna Halduskohus liitis 02.04.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-741 ja nr 324975 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-24-741) ning keelas esialgse õiguskaitse korras PPA 19.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277625 täitmise kuni kohtumenetluse lõpuni.

Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Tallinna Halduskohus rahuldas 30.10.2024 määrusega PPA 26.09.2024 taotluse ning tühistas 02.04.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse alates 01.12.2024. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2024 määrusega G.M-i määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 30.10.2024 määruse muutmata.

G.M palus 29.11.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.12.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.

G.M esitas 03.12.2024 taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ning keelata PPA 19.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277625 sundtäitmine kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.12.2024 määrusega G.M-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

PPA teavitas 02.01.2025 vastuses apellatsioonkaebusele, et G.M on saadetud Eestist 10.12.2024 välja Jordaaniasse.

Ringkonnakohus palus 14.01.2026 kohtunõudega G.M-ilt järgmisi selgitusi: 1) kas kaebaja on jätkuvalt huvitatud apellatsioonkaebuse lahendamisest? 2) kas kaebaja on leidnud endale asjas uue esindaja? 3) kas kaebaja soovib jätkuvalt apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil (videosilla vahendusel) või nõustub kirjaliku menetlusega? 4) mis põhjustel ei ole kaebaja taotlenud enda ja oma abikaasa vande all ülekuulamist juba esimese astme kohtus, vaid alles apellatsioonimenetluses? 5) millised on kaebaja praegune elukoha aadress ja kasutatavate sidevahendite andmed? Ringkonnakohus andis kaebajale vastamiseks 15-päevase tähtaja kohtunõude kättesaamisest arvates ning hoiatas, et kui kaebaja jätab kohtu küsimustele tähtajaks vastamata (ning ei taotle ka vastamistähtaja pikendamist), võidakse tema apellatsioonkaebus jätta HKMS § 144 lg 1, § 151 lg 2 p-de 2 või 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 185 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või kui esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. HKMS § 144 lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata mh juhul, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud selgitust või vastust. HKMS § 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata mh juhul, kui kaebuses märgitud aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. HKMS § 2(4)

3-24-741 151 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele.

Ringkonnakohus leiab, et G.M-i apellatsioonkaebus tuleb jätta HKMS § 144 lg 1, § 151 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 185 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebaja märkis 29.11.2024 apellatsioonkaebuses ja 03.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluses enda kontaktandmetena mh e-posti aadressi XXX. Kuna kaebajat varasemalt esindanud isik teavitas 09.12.2024 enda esindusõiguse lõppemisest ja kaebaja ei ole teatanud uue esindaja valimisest, siis on ringkonnakohus 14.01.2026 kohtunõude kolmel korral edastanud kaebaja poolt teatatud elektronposti aadressil (14.01.2026, 20.01.2026, 26.01.2026). Kaebaja ei ole selle kättesaamist kinnitanud (vt HKMS § 72 lg 4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teavitas 26.01.2026 e-kirjas, et 14.01.2026 kohtunõue loetakse TsMS § 3141 lg 2 alusel kaebajale kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel kirja saatmisest, s.o 30.01.2026.

TsMS § 3141 lg 2 näeb mh ette, et kui saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda aadressi või sidevahendi andmed, siis võib menetlusdokumendi saata sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Kohtupraktika järgi ei tohiks TsMS § 3141 rakendamine üldjuhul olla esmane, vaid üksnes erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis, ning enne tuleks üritada menetlusdokument toimetada kätte muul viisil. Samuti peab saajat olema hoiatatud TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise tagajärgede eest ning TsMS § 314 1 kohaldamine peab olema nõuetekohaselt dokumenteeritud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus nr 2-20-123093, p 9.1; 01.03.2017 määrus nr 3-2-1-171-16, p 21; 09.03.2016 määrus nr 3-2-1-189-15, pd 13, 15–16). Need tingimused on siinsel juhul täidetud. Esindusõiguse lõppemise tõttu ei olnud kohtunõuet võimalik toimetada kätte esindajale. Kuna kaebaja saadeti 10.12.2024 välja Jordaaniasse, siis ei ole apellatsioonkaebuses märgitud Eesti postiaadress ja telefoninumber enam asjakohased. Samas puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebajal ei oleks päritoluriigis viibides ligipääsu oma e-posti aadressile, mille ta on apellatsioonkaebuses kohtule avaldanud. Sama e-posti aadressi vahendusel on G.M seejuures viimati 06.02.2025 ehk pärast Eestist välja saatmist isiklikult suhelnud Harju Maakohtuga tsiviilasjas nr 2-24-5786. Sellele vaatamata ei ole kaebaja siinses kohtuasjas tema e-posti aadressile mitmel korral edastatud dokumentide kättesaamist kinnitanud. Ringkonnakohus on 26.01.2026 e-kirjas kaebajat TsMS § 314 1 lg 2 kohaldamise tagajärgede eest hoiatanud ja see on nõuetekohaselt dokumenteeritud.

Eeltoodust lähtudes tuleb 14.01.2026 kohtunõue lugeda kätte toimetatuks 30.01.2026 ja kaebajale antud 15-päevane tähtaeg kohtunõudele vastamiseks lõppes 16.02.2026. Kaebaja ei ole 14.01.2026 kohtunõudele vastanud ega taotlenud ka vastamiseks antud tähtaja pikendamist. Olukorras, kus kaebaja saadeti Eestist välja rohkem kui 1 aasta ja 2 kuud tagasi ning ta ei ole pärast seda kohtuga kordagi ühendust võtnud, ei saa eeldada tema huvi menetlusega jätkamise vastu. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS § 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2 lg 3).

Eelneva põhjal jääb G.M-i apellatsioonkaebus HKMS § 144 lg 1, § 151 lg 2 p-de 2 ja 3 ja §185 lg 1 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole ringkonnakohtu menetluses olnud (HKMS § 187 lg 2).

3(4)

3-24-741 HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. G.M on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel, siis ei kuulu apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv tagastamisele. Seega jäävad kaebaja menetluskulud ringkonnakohtu menetluses HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. PPA-l menetluskulud puuduvad. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi ja e-posti aadress tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.