lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-741/18

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-741/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseVMS § 123VMS § 135 lg 2VMS § 2102 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-741/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.10.20243-24-741/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.20243-24-741/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.02.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-26-1057/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.05.20263-25-4092/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.04.20263-24-2989/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.12.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-741

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.02.2024 otsuse nr 15.3-3.2/135-1 ja 19.03.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052277625 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema elamisloa taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Fränk Valdmann Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MG

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.04.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-741 resolutsiooni punkt 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX Jordaanias) omas tähtajalist elamisluba Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks perioodil 06.03.2019‒30.11.2022 ning tähtajalist elamisluba töötamiseks perioodil 20.10.2022‒01.06.2027. Isiku tähtajaline elamisluba töötamiseks tunnistati 20.02.2024 kehtetuks lg 2 p 1 alusel.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2334/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2468/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2646/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-2624/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
VMS § 135
2.X esitas 09.05.2023 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks.
3.PPA keeldus 28.02.2024 otsusega nr 15.3-3.2/135-1 Xle VMS § 123 p 2 ning § 124 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel tähtajalise elamisloa andmisest.

3-24-741

4.X esitas 11.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.02.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-24-741).
5.PPA kohustas X 19.03.2024 ettekirjutusega nr 1052277625 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadu (VSS) § 7 lg 1, § 72 lg-te 11 ja 4, § 73 lg 1 ja § 11 lg 1 alusel Eesti Vabariigist lahkuma 14 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 02.04.2024 (sundtäidetav alates 03.04.2024), ning kohaldas tema suhtes Schengeni alale sissesõidukeeldu pikkusega 3 aastat.
6.Kaebaja esitas 19.03.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PPA 19.03.2024 ettekirjutuse tähtaeg ja keelata selle sundtäitmine kuni haldusasja nr 3-24-741 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt elab kaebajal Eestis alaealine tütar, kellega ta on väga lähedane; endine abikaasa, kellega ta on ametlikult veel abielus ning uus elukaaslane. Seega elab kaebaja Eestis pereelu, mistõttu riivab kaebaja väljasaatmine intensiivselt nii tema enda kui ka tema pereliikmete põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kaebaja soov on seadustada tema Eestis viibimine ja esialgne õiguskaitse annaks kaebajale võimaluse oma õigusi kõige paremini kaitsta.
7.PPA palus 26.03.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Pereelu riive põhjendamisel ei saa kaebaja tugineda elukaaslase olemasolule, kuna VMS-i ega VSS-i mõttes ei loeta elukaaslast välismaalase perekonnaliikmeks. Kaebaja abielusuhted tema ametliku abikaasaga on lõppenud, mistõttu ei ole neil pereelu. Kaebaja tütar elab emaga koos ja kaebaja enda väitel ei suhtle ta oma tütrega alates 2023. a detsembrist. Kaebaja on Eestis viibides rikkunud seadust, töötanud ebaseaduslikult ning olnud vägivaldne abikaasa suhtes.
8.Kaebaja esitas 01.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 19.03.2024 ettekirjutuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-975).
9.Tallinna Halduskohus liitis 02.04.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-741 ja 3-24975 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-24-741 (resolutsiooni p 2) ning keelas PPA-l 19.03.2024 ettekirjutuse täitmise kuni haldusasja nr 3-24-741 kohtumenetluse lõpuni (resolutsiooni p 6). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks PPA-l õigus kaebaja alates 03.04.2024 Eestist välja saata. Kui kaebaja on Eestist välja saadetud ning tema suhtes on kohaldatud ka sissesõidukeeldu, ei oleks tal võimalik ei halduskohtumenetlusest osa võtta. Samuti oleks kaebajal oluliselt keerulisem võtta isiklikult osa kaebuse edukaks osutumise korral ka haldusmenetlusest. Ehkki PPA vaidlustatud otsus on põhjalik ning analüüsitud on kaebajaga seotud erinevaid aspekte, ei saa kaebust vaatamata sellele pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlust ei ole, et kaebajal elab Eestis alaealine laps, kellega omavahelised suhted näivad olevat küll katkenud, kuid kohtu hinnangul tuleb hinnata asja sisulise arutamise käigus selle mõju vaidlustatud otsuste õiguspärasusele. Sel põhjusel ei saa kohtu hinnangul pidada avalikku huvi kaebaja koheseks väljasaatmiseks ülekaalukaks. PPA otsusest ei nähtu, et kaebajale oleks keeldutud elamisloa andmisest põhjusel, et ta võiks olla ohuks avalikule korrale. Kaebaja väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi, ent kaebaja viibimine Eestis aitaks kohtu hinnangul kaasa asja kiiremale lahendamisele. Arvestades vaidluse iseloomu ei saa välistada, et asja läbivaatamine kohtuistungil eeldab kaebaja isiklikku osalemist ja kaebaja eest ei saaks selgitusi anda tema esindaja. Lisaks on kaebaja märkinud, et PPA vastusest lähtuvalt võib olla vajalik taotleda ka tema Eestis elava abikaasa tunnistajana ülekuulamist. Ehkki kohus ei välista, et kaebaja saaks osaleda istungil 2(5)

3-24-741 ka videosilla vahendusel välismaal viibides, aitab istungisaalis viibimine vahetult kogeda ka nt isiku kehakeelt. Seega aitab kaebaja Eestis viibimine kaasa halduskohtumenetluse tõhusamale läbiviimisele ja kaitseb kaebaja huve. Esialgne õiguskaitse ei takista PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks ega ka kohaldada kaebaja suhtes järelevalvemeetmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10.PPA palub 17.04.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.04.2024 määruse resolutsiooni p 6 ja jätta uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei riku kaebaja põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kaebajal on õigusteadmistega esindaja. Kaebaja saab istungil osaleda infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. Halduskohtu määrusest pole selge, kelle kehakeelt soovib kohus näha – kas kaebaja või tema abikaasa – ja kuidas see aitab kaasa asja lahendamisele. Kohus ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja pereelu riivega. Määrusest võib järeldada, et kohus ei pidanud kaebaja pereelu kaitset kaalukaks põhjuseks. Kummaline on kohtu väide, et kaebajal oleks oluliselt keerulisem võtta isiklikult osa kaebuse edukaks osutumise korral ka haldusmenetlusest. Kaebuse rahuldamisel ei kehti enam kaebaja suhtes sissesõidukeeld ning ta võib tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise ajal Eestis viibida. PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest mh seetõttu, et ta on ohuks avalikule korrale. Kohus ei ole selgitanud järeldust, et kaebaja ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi. Kaebajal puudub legaalne sissetulek ja seda ei teki ka lähemas tulevikus, kuna ta ei saa illegaali staatuse tõttu ennast seaduslikult tööle vormistada. Samuti ei ole kaebajal õigust sotsiaaltoetustele. Avalik huvi seisneb mh selles, et välismaalane ei oleks koormav Eesti sotsiaalsüsteemile. Kaebajal on võimalik naasta kohtumenetluse ajaks kodumaale. Kaebaja kodakondsusjärgne riik on kohustatud kaebaja vastu võtma ja tagama talle vajalikud teenused. Kaebajal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja subjektiivne soov viibida Eestis ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks.
11.Kaebaja palub 24.04.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on avaldanud soovi osaleda isiklikult asja arutamisel ning taotlenud kuulata tunnistajana üle tema abikaasa. Kaebaja isiklik ja vahetu osavõtt aitab kaasa asja kiiremale ja õiglasemale lahendamisele. Jordaania hetkeolukord ei ole stabiilne ja kaebaja ei ole kindel, kas ta saaks koduriigis viibides suhelda kohtuga infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. Määrusest on ilmselge, et halduskohus on soovinud kogeda istungil kõikide asjaosaliste, s.o nii kaebaja abikaasa kui ka eelkõige kaebaja kehakeelt. See aitab hinnata ütluste usaldusväärsust. Samuti on ilmselge, et kaebaja väljasaatmine mõjutab lapse suhtlemist isaga negatiivselt ja muudab vahetu suhtluse võimatuks. Seega esineb ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ehkki kaebaja ja tema Eestis elava alaealise lapse vaheline suhtlus on praegusel hetkel katkenud, ei ole see kaebajast tingitud, on ajutise iseloomuga ning on olnud üksnes abikaasa poolne kättemaks abielusuhte purunemise tõttu. Kaebaja on esitanud Harju Maakohtule avalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, et määra kindlaks suhtlemiskord alaealise lapsega (tsiviilasi nr 2-24-5786), milles toimub lapsevanemate ärakuulamine 30.04.2024. Kaebaja väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi. Kaebaja ei ole kuidagi ohuks avalikule korral, see on vastustaja poolt põhjendamatu ja otsitud alus, et keelduda elamisloa väljastamisest. Üks liiklusalane väärtegu viieaastase Eestis 3(5)

3-24-741 elamise perioodi jooksul (kaebaja on tegu kahetsenud ja karistuse kandnud) ei saa kaebajast kuidagi teha ohtu avalikule korrale. Vastustaja ei ole põhjendanud seisukohta, et kaebaja ohustab avalikku korda seetõttu, et on koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Väide on oletuslik ja paljasõnaline. Kuigi kaebaja ei saa Eestis legaalselt töötada, ei tähenda see, et tal ei võiks olla rahalisi vahendeid täisväärtusliku või vähemalt rahuldava elu tagamiseks. Kaebaja ei ole saanud Eesti riigilt ühtegi toetust, tal on kindel elukoht ja toetav elukaaslane, ning kaebaja on piisavalt majanduslikult kindlustatud, et nt palgata omale juristist esindaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).
13.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 tähenduses õiguskaitsevajaduse esinemine ei nõua tingimata seda, et kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine sootuks võimatu. Kaebaja on vaidlustanud PPA 28.02.2024 otsuse ja 19.03.2024 lahkumisettekirjutuse ning on taotlenud asja arutamist kohtuistungil, millest soovib isiklikult osa võtta. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutusega on kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu pikkusega 3 aastat, ei ole kaebajal Eestist väljasaatmisel kohtumenetluses isiklik osalemine võimalik. Menetlusosalised saavad küll kohtuga suhelda infotehnoloogilisi vahendeid kasutades ja osaleda kohtuistungil videosilla teel, kuid praegusel juhul tuleb arvestada isiklike selgituste olulisusega asja lahendamisel. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et kaebaja istungisaalis kohapeal viibimine võib aidata ka paremini hinnata tema kehakeelt. Kaebajal elab Eestis alaealine laps. Ehkki kaebaja ja tema lapse suhtlus on praegusel hetkel katkenud, on kaebaja esitanud Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks, ning menetlusosaliste ärakuulamiseks toimub 30.04.2024 kohtuistung (tsiviilasi nr 2-24-5786). Seega võib suhtluse katkemine olla ajutine ning olukorra muutudes võib kaebaja väljasaatmine muuta tema vahetu suhtlemise lapsega võimatuks.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest mh VMS § 123 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole Eesti eluga kohanenud ja tema senine tegevus ei ole olnud kooskõlas temale antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (VMS § 2102 lg 1 p-d 2 ja 3). Tegemist on hinnangulise otsustusega, mille tegemise käigus tuleb arvestada mitmete erinevate asjaoludega. Kaebaja on esitanud kaebuses PPA otsusele oma vastuväited, mille põhjendatust tuleb analüüsida ja hinnata asja sisulise arutamise käigus. Kuigi PPA on 28.02.2024 otsuses ja lahkumisettekirjutuses tuginenud ka toime pandud süüteole ning haldusakte põhjendanud kaebajast lähtuva jätkuva, reaalse ja piisavalt tõsise ohuga avalikule korrale, ei ole ringkonnakohtule siiski ilmselge, et väidetav oht on piisavalt tõsine, et õigustada kaebaja kohest riigist väljasaatmist. Kaebaja on toime pannud väärteo liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 224 lg 1 rikkumise eest (s.o mootorsõiduki juhtimine 4(5)

3-24-741 juhtimisõiguseta isiku poolt ja mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades), samuti on PPA 28.02.2024 otsuse kohaselt PPA menetlussüsteemis 20.06.2023 kirjeldatud juhtumit (kaebaja abikaasa keeldus politseisse pöördumast), kus kaebaja abikaasa pöördus koos oma tütrega Tallinna Naiste Kriisikodu poole, kuna kaebaja oli teda tõuganud, mille tagajärjel kaebaja abikaasa kukkus ja lõi pea ära. Eeltoodule vaatamata ei saa kaebajast avalikule korrale lähtuvat ohtu pidada sedavõrd akuutseks, et kaebaja tuleks juba kohtumenetluse ajal Eestist välja saata. Isegi kui välismaalasest lähtuv oht avalikule korrale on piisav elamisloa andmisest keeldumiseks, ei pruugi see olla piisavalt tõsine isiku väljasaatmiseks (vrd Riigikohtu 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, p-d 16 ja 20). Samuti ei ole põhjust arvata, et kaebaja hilisem väljasaatmine võiks olla raskendatud.

15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.04.2024 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20263-26-2626/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20263-26-1949/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja