Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-5919
Tsiviilasi
H.K. hagi Omega Laen AS-i (endise ärinimega AS Odav Laen) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.K. (Kukk) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): H.K. (isikukood: XXXX), esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Vastustaja (kostja): Omega Laen AS-i (endise ärinimega AS Odav Laen) (registrikood: 11691792); esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kolmas isik kostja poolel: kohtutäitur Mati Kadak
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta H.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 11. mai 2016 otsuse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu otsuse põhjendusi.
Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud H.K. kanda.
5.Rahuldada Omega Laen AS avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus. Mõista H.K.lt Omega Laen AS kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 311 (kolmsada üksteist) eurot 66 senti (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.K. (hageja) esitas hagi Omega Laen AS-i (endise ärinimega AS Odav Laen) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja 14. juunil 2010 oma poega A.P.it valdama, kasutama ja käsutama vastavalt oma äranägemisele hagejale kuuluvaid kinnisasju asukohaga XXXX, registriosa nr XXX ja asukohaga XXXX, registriosa nr XXX. A.P., tegutsedes XXX OÜ nimel, seadis hageja nimel kinnistutele hüpoteegid kostja kasuks ja sai AS-lt Odav Laen laenu kokku 20 000 eurot. Hageja suhtes on kohtutäitur Mati Kadaku (kolmas isik kostja poolel) juures kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 008/2015/471 ning mõlemad kinnistud on arestitud. Nõude sisuks on märgitud hüpoteegiga tagatud võlanõuded, mis tulenevad sissenõudja ja A.P.i ettevõtte XXX OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest. Hagejale kui hüpoteegiandjale ei ole täitemenetluses selgitatud, millist lepingu punkti on võlgnik rikkunud, millal ja kui suure võlgnevuse tõttu on laenulepingud üles öeldud. Täitemenetlus on algatatud puudustega avalduse alusel. Täitemenetluse aluseks olev nõue ei ole selge ja hageja õigusi on täitemenetluses oluliselt rikutud teabe andmise ja selgituskohustuse mittetäitmise tõttu. Tegeliku nõude suurus ja tekkimise aeg ei ole selge. Kostja kui hüpoteegipidaja on kohustatud tõendama oma nõude olemust, tekkimise viisi ja suurust.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja suhtes käimasoleva täiteasja nr 008/2015/471 täitedokumendiks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 11 p 19 kohaselt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et võlgnik on täitedokumendi täitnud
või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ega ka kehtivusele. Kostja ja XXX OÜ sõlmisid 29. märsil 2011 laenulepingu nr 19033, millega kostja väljastas XXX OÜ-le laenu 19 000 eurot. Kuivõrd XXX OÜ jäi laenu tagasimaksetega viivitusse, sõlmisid kostja ja XXX OÜ 14. juunil 2013 laenulepingu lisa nr 2, mille kohaselt moodustas XXX OÜ maksegraafiku järgne koguvõlgnevus 14. juuni 2013 seisuga 27 453 eurot 79 senti. Alates
16.oktoobrist
jäi XXX OÜ tagasimaksetega viivitusse. Kostja ütles 2. oktoobril 2014 laenulepingu üles ning esitas XXX OÜ-le leppetrahvi nõude. Kostja nõude suurus XXX OÜ vastu täitmisavalduse esitamise hetkega oli kokku 51 868 eurot 94 senti. Hageja ja kostja seadsid XXX OÜ laenu tagatiseks 29. märtsil 2011 ühishüpoteegi summas 28 500 eurot hagejale kuuluvatele XXX ja XXX kinnistutele XXX. Laenulepingu lisa nr 2 sõlmimise tõttu sõlmisid hageja ja kostja 14. juunil 2013 ühishüpoteegi tingimuste muutmise lepingu, mille kohaselt kanti hüpoteegisummana kinnistusraamatusse 41 181 eurot, st suurendati olemasolevat hüpoteegisummat 12 681 euro võrra. Ühishüpoteegi tingimuste muutmise lepingus lepiti kokku kinnistusraamatusse kantud igakordse omaniku, st hageja kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
29.märtsi 2011 ühishüpoteegi seadmise lepinguga sõlmitud tagatiskokkuleppe kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja XXX OÜ vahel 29. märtsil 2011 sõlmitud laenulepingust nr 19033 ja selle võimalikest lisa- ja/või muutmiskokkulepetest.
3.Kohtutäitur nõustus kostja seisukohtadega leides, et kostja nõue on põhjendatud ning sundtäitmise läbiviimiseks esitatud täitedokument on kehtiv.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 11. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras hageja riigi õigusabi tasu suuruseks 330 eurot 24 senti, mõistis hagejalt riigituludesse 165 eurot 12 senti riigi õigusabi tasu, hagiavalduse esitamisel ja esialgse õiguskaitse avalduse esitamisel maksmisele kuulunud riigilõivud 350 eurot, s.o kokku 515 eurot 12 senti, mida tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 42 eurot 93 senti kuus. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 779 eurot 87 senti ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 11. mai 2015 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud kohtutäitur Mati Kadaku toimingute peatamise täiteasjas nr 008/2015/471. TMS § 221 alusel esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus, samuti lõpetada käimasolev täitemenetlus osas, milles kohus tunnistab sundtäitmise lubamatuks. Hageja ei ole neid asjaolusid esitanud ega tõendanud. Kostja on esitanud ja tõendanud täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja nõude suurust. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ega ka kehtivusele. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et tema teada sundtäitmise aluseks olevat võlga likvideeritud ei ole. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hagiavalduses ega kohtumenetluses ei ole hageja esitanud ühtegi alust sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse järgi on täitemenetlus algatatud puudustega, hagejale ei ole selge täitemenetluse aluseks olev nõue, mistõttu ta palub tunnistada sundtäimine lubamatuks ja lõpetada sundtäitmise menetlus. Kostja on selgitanud nõude suurust ja kujunemist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks uues koosseisus. Apellatsioonkaebuse kohaselt otsustakse kohtuotsusega kolmanda isiku, s.o XXX OÜ õiguste ja kohustuste üle osaühingu esindajat protsessi kaasamata. Hageja ei ole ega ole olnud mitte kunagi XXX OÜ juhatuse liige ja / või omanik. Ka ei ole laenulepingu lõpetamise kohta saadetud hagejale kunagi mingit teadet. Seega ei olnud hagejal selget ülevaadet võlasumma kujundamisest ega selle alustest. Hageja palub kaasata menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel XXX OÜ juhatuse esimehe A.P.i, mis võimaldab selgitada välja sundtäitmise aluseks olevad asjaolud. Alles seejärel saab võtta seisukoha laenusumma tegeliku suuruse, viiviste ja intresside arvutamise aluste ja sissenõutavaks muutumise üle. Kostja on laenuvõtja suhtes käitunud vastuoluliselt ning on esitanud ebaselgelt formuleeritud kirjalikud teated. Kostja jätkas kuumakseid nõudvate arvete saatmist peale väidetava laenulepingu lõpetamist. Maakohus on ebaõigesti kaasanud kolmanda isikuna kostja poolel kohtutäitur Mati Kadaku, kes väitis kohtuistungil ebaõigesti, et tema tegevuse vastu ei ole kaebusi esitatud ning tema vastu esitatud kaebus jäi edasi menetlemata seetõttu, et hageja ei tasunud riigilõivu. Tegelikult peatati kohtutäituri tegevus koheselt maakohtu määruse alusel. Kohtuotsuses ei ole ühtegi viidet dokumentaalsete tõendite asukohale, s.t puudub nimetatud võlasummade kirjeldus, seda tõendava dokumendi nimetus ning asukoht, samuti ei ole kohtuotsuses ühtegi viidet teiste tõendite asukohale ja isegi nende olemasolule, rääkimata viitest leheküljele ja dokumendi nimetusele.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele, palus jätta see läbi vaatamata või sisulisel lahendamisel rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud keelduma apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi. Isegi apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hagejal on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. juuni 2013 ühishüpoteegi tingimuste muutmise lepingus lepiti kokku kinnistusraamatusse kantud igakordse omaniku, st hageja kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. XXX OÜ ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid nõudeid, mille tagamiseks on seatud hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnistutele. Maakohtul ei ole kohustust nõude ulatust ega kujunemist praeguse hagi lahendamisel käsitleda, sest see ei saa mõjutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Samas on nõude ulatust ja kujunemist maakohtu menetluses piisava põhjalikkusega käsitletud. Poolte vahel puudub vaidlus, et vähemalt osa nõudest on muutunud sissenõutavaks. Sundtäitmise kokkuleppe alusel võib täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p-d 20–21). Vaidlus nõude suuruse üle tuleb lahendada tulemi jaotamisel, st sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole õiguskaitsevahend, millega hagejal oleks üldse võimalik soovitud tulemust saavutada. Hageja ei esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis saaksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Maakohus tuvastas, et kostja on esitanud ja tõendanud täitedokumendist
tuleneva nõude olemasolu ja nõude suurust. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et temal hageja esindajana ei ole sisulist alust öelda, et sundtäitmine on alusetu. Hageja esitatud väited XXX OÜ kaasamise kohta kolmanda isikuna on asjakohatud.
7.Kohtutäitur palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on maakohus õigesti kaasanud täituri kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse. Hageja esitas kohtutäiturile täitemenetluses kaebuse, milles palus vaadata üle toimingud täiteasjas nr 008/2015/471 ning tühistada täitmisteade. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Hageja kaebust kohtutäituri otsuse peale maakohtule esitanud ei ole. Hageja esitas uue kaebuse kohtutäiturile kinnisasja arestimise akti peale, leides, et kohtutäitur on kinnistuid hinnanud meelevaldselt. Kohtutäitur rahuldas kaebuse ning esitas kohtule avalduse eksperdi määramiseks. Kuna hageja jättis hindamiskulud tasumata, jättis maakohus kohtutäituri avalduse läbivaatamata. Oma väidete tõendamiseks on kohtutäitur esitanud asjakohased dokumendid täitetoimikust, s.o hageja kaebused, kinnisasjade arestimise aktid, kohtutäituri otsused, kohtutäituri avalduse ekspertiisi määramiseks, maakohtu määrused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
9.Hageja palub tunnistada lubamatuks hageja suhtes algatatud täitemenetlus ja lõpetada täiteasjas nr 008/2015/471 sundtäitmine. Hageja kinnisasjadele registriosa numbritega XXX ja XXX on seatud ühishüpoteek hüpoteegisummaga 41 181 eurot (I kd, tl 100) AS Odav Laen kasuks. Ühishüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ XXX vahel 29. märtsil sõlmitud laenulepingust nr 19033 ja selle võimalikest lisa- ja/või muutmiskokkulepetest. Ühishüpoteegiga on tagatud ka kõik nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisa- ja/või muutmiskokkulepetest (I kd, tl 96). Hageja on menetluses olnud seisukohal, et talle ei ole selge, kuidas on rikutud hüpoteegiga tagatud lepingut, kuidas on nõue kujunenud ning millal on leping üles öeldud.
10.Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja kui võlausaldaja täitedokumendiks on laenuleping. Võlaõigusliku lepingu alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kujutab endast materiaalõiguslikku vaidlust täitedokumendi üle. Hagejale piisab omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 29. mai 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 otsuse p-s 16). Seega olukordades, kus täitedokumendiks on võlaõiguslik leping, muutub tõendamiskoormis ning kostja peab tõendama võla kujunemist. Kostja esitas kohtule laenulepingu nr 19033 koos selle lisaga, nõude võlgnevuse tasumiseks ning 2. oktoobri 2014 lepingu ülesütlemisavalduse ning ringkonnakohtule põhivõla arvestuse arvestades VÕS § 113 lg 6 kohaldumist. Hageja ei ole maakohtu menetluses nendele dokumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud ega taotlenud kõrvalnõuete vähendamist.
Laenulepingu nr 19033 lisa 2 (tl 90) punkti 2 kohaselt on põhinõudele lisatud lepingu 1 järgne viivis, millelt on omakorda arvestatud viivist (tl 91). VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral, tegemist on imperatiivse keeluga, millest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Laenulepingu nr 19033 lisa 2 maksegraafiku järgi on koguvõlgnevuselt (mis koosneb laenulepingu 19033 lisa nr 2 p 2 järgi laenujäägist, tasumata arvetest, lisalaenust ja viivisest) arvestatud viivist (I kd, tl 91). Kostja ringkonnakohtule esitatud väited, mille kohaselt ei kontrolli kohus tehingu tühisust omal algatusel, ei ole õiguslikult põhjendatud. Viivise võimalikku arvutamist intressilt peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Kostja esitas kohtule nõude arvestuse lähtudes VÕS § 113 lg-s 6 nimetatud keeldu. Põhivõla suuruseks on kostja väitel sellisel teel kujunenud 1. veebruari 2017 seisuga 26 432 eurot 39 senti. Kostja intressinõue on 7022 eurot 5 senti ning viivisenõue 87 938 eurot 36 senti. Hageja ei ole taotlenud viivisemäära vähendamist. Laenulepingu nr 19033 p-i 8.1 järgne viivis on 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Riigikohus on leidnud majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 p-d 48-49). Hageja on kostjaga sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluses. Hageja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks laenulepingust tulenevat, hüpoteegiga tagatud kostja poolt nõutavat põhikohustust kasvõi osaliselt täitnud. Hagejale kuuluvate kinnisasjade suhtes on seatud hüpoteek summas 41 181 eurot kostja kasuks. Kinnisasja arestimise aktide kohaselt on kinnisasja registriosa nr XXX hind 41 700 eurot ning kinnisasja registriosa nr XXX hind 500 eurot (I kd, tl 118 jj). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isegi juhul, kui hageja oleks taotlenud viivisenõude vähendamist põhinõudeni, ületaks põhinõude ja kõrvalnõuete summa hüpoteegi summa, ei ole hageja nõue põhjendatud. Hageja hüpoteegiga tagatud nõude summa moodustab vaid osa hageja nõudest koos kõrvalnõuetega. Sundenampakkumine ei ole lubamatu olukorras, kus võlausaldaja saab oma nõude rahuldatud kinnisasja müügist vaid osaliselt, st sissenõudjal on vähemalt hüpoteegi summa suuruses nõue.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus kaasata kolmanda isikuna menetlusse hageja poolele A.P. tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud nimetatud taotlust maakohtus. Maakohus on otsuse p-s 10 tuginenud kohtutäitur M. Kadaku poolt kohtuistungil avaldatule, mille kohaselt oli hagejal teada nii võlgnevus kui selle kujunemine. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja vaidlustas vara väärtuse. Kohtutäituri väitel oli hagejale võlga selgitatud. Hageja ei ole maakohtu poolt tuvastatule vastuväiteid esitanud.
13.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 311 eurot 66 senti (ilma käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt ilma käibemaksuta.
Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on kostja esindaja ajakulu 2 tunni 50 minuti ulatuses apellatsiooniastmes põhjendatud ning tasu kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta, põhjendatuks ning rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, s.o 311 eurot 66 senti ilma käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.