XX kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadak tegevusele täiteasjas nr 008/2015/471
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II (sissenõudja): Omega Laen AS (endise ärinimega AS Odav Laen, registrikood 11691792), seaduslik esindaja juhatuse liige EK ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 30. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
1.Omega Laen AS (endise ärinimega AS Odav Laen, sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ja täitedokumendiks oleva 14. juuni 2013 notariaalse dokumendi nr 2758 alusel algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur, kohtumenetluses
puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas nr 008/2015/471 (vaidlusalune täiteasi) sissenõudja nõude (41 181 eurot) sissenõudmiseks.
2.Kohtutäitur teavitas 18. juulil 2017 võlgnikku täitetoimingust, mille alusel algab võlgniku kinnisasjade Tirre ja Suurkuuse (asukohaga Jaska külas, Suure-Jaani vallas, Viljandimaal, edaspidi „võlgniku kinnistud“) elektrooniline enampakkumine keskkonnas www.oksjonikeskus.ee 9. augustil 2017 kell 17:00. Vara ühise enampakkumise alghinnaks nimetas kohtutäitur 46 000 eurot.
3.Võlgnik esitas 20. juulil 2017 kohtutäiturile kaebuse palvega tühistada vaidlusaluses täiteasjas tehtud dokument „Täitetoimingust teatamine“. Kohtutäitur jättis 7. augusti 2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
4.Võlgnik esitas 4. augustil 2017 kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna kohtutäitur ei vastanud võlgnikule tähtaegselt. Võlgnik leidis, et: täitetoimingust teatamise teatel on valesti märgitud sissenõudja nimi. AS Odav Laen nimelist isikut enam pole ja seega ei saa ta olla sissenõudja ning puudub õigussuhte üks pool; kohtutäituri koostatud dokumendist „Täitetoimingust teatamine“ ei selgu, kelle koostatud ja missugune dokument on täitetoimingu läbiviimise aluseks. Selgusetu on ka nõude kujunemine; vara arestimise kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ja seda ei ole võlgnikule kätte toimetatud. Akti mittekoostamise tõttu ei ole toiminud ka seaduses ettenähtud vara hindamist, mille kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Lähtudes eeltoodud menetlusnormide rikkumisest on kujundatud valed, ilma õigusliku aluseta tehtavad õigustoimingud ning on alla hinnatud võlgniku kinnistute väärtused. Lisaks peab täitemenetluses müüdavad kinnisasjad panema enampakkumisele eraldi.
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja jäi 7. augusti 2017 otsuses toodud väidete juurde: võlgnikule on tema elukohta allkirja vastu kätte toimetatud täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus koos täitedokumendi koopiaga. Seega on täiesti alusetu võlgniku väide, et talle ei ole jälgitav nõude alus, selle sisu ja kujunemine; kuigi sissenõudja on oma nime 27. jaanuaril 2016 muutnud ning uueks nimeks on Omega Laen AS, ei muuda see täitedokumenti ebaseaduslikuks; täitemenetluse läbiviimise raames koostas kohtutäitur 6. aprillil 2015 kinnisasja arestimise aktid ning arestis võlgniku kinnistud; võlgnik sai mõlemad arestimisaktid kätte allkirja vastu 14. aprillil 2015; sissenõudja esitas kohtutäiturile 2014. aastal koostatud eksperthinnangu, mille kohaselt on mõlema kinnistu turuväärtus ühtse objektina 46 000 eurot. Võlgnik ei esitanud kohtutäiturile ühtegi uut eksperthinnangut, mida oleks kohtutäitur saanud võtta aluseks enampakkumisel alghinna määramisel; kohtutäitur müüs võlgniku omandis olevad kinnistud hinnaga 83 0000 eurot. Seega pole väitel, et kohtutäitur on võlgniku omandis ja hüpoteegiga koormatud kinnistud maha müünud tahtlikult alla tegeliku turuväärtuse, mingit alust.
6.Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised: võlgniku väited on samad, mis ta esitas hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-15-5919. Võlgnik väidab mõlemal juhul, et kohtutäitur on ebaõigesti korraldanud täitemenetlust, puudub 2 (5)
täitedokument ja nõue on ebaselge. Kaebuse alus ja hagiavalduse alus on samad. Tsiviilasjas nr 2-15-5919 on 22. mail 2017 jõustunud lõpplahend, mille kohaselt täitmine toimub õiguspäraselt täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Samuti on kohtud tuvastanud, et nõude kujunemine on selgelt jälgitav. Tsiviilasja nr 2-15-5919 menetlusest ja jõustunud lahenditest on võlgnikule selge, millise dokumendi alusel ja millise nõude kohta toimub täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas; võlgnik on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tähitud kirjaga edastatud kinnisvara arestimise aktid kätte saanud. Samad aktid esitati tõenditena ka tsiviilasja nr 2-15-5919 menetlemisel. Lisaks on võlgnik aktid ka juba vahetult pärast nende koostamist kätte saanud, sest 17. aprillil 2015 vaidlustas võlgnik kinnisasjade hindamise; kuivõrd võlgnik tsiviilasjas nr 2-15-6958 eksperdi määramise kulusid ei tasunud, jättis kohus eksperdi määramise taotluse läbi vaatamata. Järelikult võlgnik hindamist ei vaidlustanud ega saa seda teha ka praegu, sest tähtaeg hindamise vaidlustamiseks on ammu möödunud; kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Seda kinnitab kohtutäituri määratud enampakkumise alghind 46 000 eurot ja enampakkumise tulemus, mille kohaselt parim pakkumine oli 83 000 eurot; sissenõudja ärinimi muutus 27. jaanuaril 2016. Nimevahetus toimus tsiviilasja nr 2-155919 menetluse ajal. Järelikult pidi võlgnikule juba sealses menetluses selge olema, et sissenõudja vahetas lihtsalt ärinime.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus jättis 30. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohtu hinnangul oli kohtutäituri tegevus õiguspärane ja võlgniku kaebus põhjendamatu. Sissenõudja nime vahetumine ei muuda täitedokumenti ebaseaduslikuks. Äriregistri väljatrükkidelt on näha, et osaühingu registrikood on sama ja vahetus ainult nimi. Tsiviilasjas nr 2-15-5919 menetlesid kohtud võlgniku hagi nõude selguse osas ja leidsid, et sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas on õiguspärane. Kohus ei saa sama nõuet uuesti läbi vaadata. Täitemenetluses koostas kohtutäitur 6. aprillil 2015 kinnisasja arestimise aktid ja võlgnik sai aktid kätte allkirja vastu 14. aprillil 2015. Võlgnik esitas 17. aprillil 2015 kohtutäiturile kaebuse aktide peale. Kohtutäitur rahuldas 29. aprillil 2015 avaldaja kaebuse osaliselt ning esitas
7.mail 2015 Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Maakohus võttis avalduse menetlusse ja kohustas võlgniku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 780 eurot Võlgnik ei tasunud hindamiskulusid, mistõttu jäi kohtutäituri avaldus läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur õiguspäraselt käitunud kinnisasja hinna vaidlustamisel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 151 lg 2 alusel on kohtutäitur õiguspäraselt pannud kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati suurem tulem. Kohtutäitur müüs kahte kinnistut kokku alghinnaga 46 000 eurot, enampakkumise tulemusena müüdi võlgniku kinnistud 83 000 euro eest.
3 (5)
MÄÄRUSKAEBUS
8.Võlgnik esitas 27. detsembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ühtlasi palus võlgnik määruskaebuse tagada. Võlgnik jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et täitetoimingust teatamise teatel on märgitud olematu sissenõudja nimi, vara kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ja seda ei ole võlgnikule kätte toimetatud, millest tulenevalt ei toimunud seaduses ettenähtud vara hindamist ja kinnistute väärtus hinnati liiga madalaks, ning kinnisasjad oleks tulnud panna enampakkumisele eraldi. Täiendavalt märgib võlgnik, et selge ei ole, millise lahendi ja kelle vastu nõuet täidetakse, sest nõue oli suunatud eelkõige E-Lawconsulting OÜ vastu, kuid teda ei ole menetlusse kaasatud. Täitemenetlus oleks tulnud mais 2017 lõpetada ja sellest võlgniku teavitada.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata võlgniku taotluse määruskaebuse tagamiseks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 1. veebruari 2018 kirjaga lähendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et täitedokumendis ekslikult märgitud sissenõudja vana ärinimi ei muuda täitedokumenti ebaseaduslikuks. Kuna nimi on üksnes isiku tsiviilkäibes kasutatav tähis, ei saa nimi ise olla õiguste ja kohustuste kandja. Mingi nime all tehtud tehingutest tulenevad õigused ja kohustused tekivad nime kasutavale isikule kui õigussubjektile. Kord valitud nime võib hiljem muuta. Nime muutmisel ei muutu aga juriidilise isikule registreerimisel antav kordumatu registrikood, mille tulemusena säilib juriidilise isiku õigussubjektsus ka nime muutmise korral. Vaidlusaluses täiteasjas on võimalik registrikoodi järgi kindlaks teha, kes on sissenõudja. E-äriregistris on näha sissenõudja nii uus kui ka vana ärinimi.
12.Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et kinnistute hindamine ei toimunud kooskõlas seadusega. Esiteks ei ole õige arusaam, et arestitud asja saab hinnata vaid võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Vastavalt TMS § 74 lg-tele 4 ja 5 määrab võlgniku ja sissenõudja vahelise kokkuleppe puudumisel hinna kohtutäitur, võttes aluseks turuväärtuse ja asja koormavate õiguste olemasolu. Asja juurde esitatud täitetoimikust nähtub, et kinnisasjade väärtuse väljaselgitamisel kasutas kohtutäitur eksperdi abi, milleks annab võimaluse TMS § 74 lg 6. Teiseks tuvastas maakohus, et 6. aprilli 2015 arestimisaktid sai võlgnik kätte allkirja vastu
14.aprillil 2015. Seda kinnitab ka asjaolu, et võlgnik esitas 17. aprillil 2015 kohtutäiturile kaebuse aktide peale. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-6958 võlgnik hindamiskulusid ei tasunud, tuleb lugeda, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud (TMS § 74 lg 9). Tulenevalt TMS § 74 lg-st 7 ja § 217 lg-st 1 on tähtaeg hindamise vaidlustamiseks möödunud. 4 (5)
Kolmandaks põhjendas maakohus, miks on ekslik võlgniku seisukoht, et kinnistud oleks tulnud panna enampakkumisele eraldi. Maakohus tugines TMS § 151 lg-le 2, mille kohaselt võib kinnisasju ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kuivõrd enampakkumise tulemusena kujunes võlgniku kinnistute hind alghinnast tunduvalt kõrgemaks, ei saa kohtutäiturile ette heita otsustust panna need ühiselt enampakkumisele. Ühine enampakkumine hoidis kokku ka täitekulusid, kuna võlgniku kinnistute kohta ei olnud vaja panna eraldi kuulutusi erinevatesse internetiportaalidesse.
13.TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab kohtule esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas, mis oli kohtutäiturile esitatud kaebuse esemeks. Kohtutäiturile 20. juulil 2017 esitatud kaebuses ei ole võlgnik tuginenud sellele, et täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuivõrd võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei saa kohus võtta seisukohta täitemenetluse lõpetamist puudutavate väidete osas. Samadel põhjendustel jätab ringkonnakohus andmata hinnangu muudele määruskaebuses esitatud väidetele, millele võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud.
14.Võlgnik taotles määruskaebuse läbivaatamist istungil, aga ringkonnakohus peab piisavaks asja lahendamist kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3).
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, et kulude nimekirjade esitamise võimaluse annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist.
16.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.