3.Jätta X.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-87 muutmata.
4.Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.X.I (kaebaja) esitas 19.12.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) sekkumistaotluse, milles kirjeldas, et Gibraltaril asuv Xapo Bank Limited on esitanud kaebajale tema USA dollarites arvelduskonto kohta erinevate tehingusummade ja lõppjääkidega pangakonto väljavõtteid sama ajaperioodi (01.12.2024˗01.12.2025) kohta. Kaebaja kontojäägi erinevus on 5277 USA dollarit. Kaebaja ei saa pangaväljavõtteid usaldusväärselt õiguslikel, finantsilistel ega raamatupidamislikel eesmärkidel kasutada. Kaebaja palus, et AKI uuriks Xapo Bank Limited tegevust seoses kaebaja isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, täpsuse ja läbipaistvusega ning algataks piiriülese Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) alase koostöö pädeva järelevalveasutusega Gibraltaril. Samuti palus kaebaja kohustada krediidiasutust selgitama väljavõtete vahelisi erinevusi ning parandama ebatäpsed isikuandmed vastavalt IKÜM-ile.
2.AKI jättis 09.01.2026 kirjaga nr 2.1-1/25/1933-4140-3 kaebaja kaebuse läbi vaatamata. AKI pädevuses on järelevalve teostamine isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. Esitatud kaebus puudutab finantsandmete töötlemise õiguspärasust (Gibraltaril asuva pangakonto väljavõtete õiguspärasust). Kuigi ka finantsandmed (kontojäägid, tehingud, väljavõtted) sisaldavad isikuandmeid, ei ole nende sisu õigsuse kontrollimine andmekaitsealane, vaid pigem finantsalane või lepinguline küsimus. AKI ei saa hinnata, kas kontojääk on õige või vale, kas tehinguid on valesti kajastatud või kas raha on kontolt kadunud või kinni peetud õigustatult. Selline uurimine eeldaks AKI-lt pangandusjärelevalve volitusi, mida AKI-l ei ole. Finantsvaidluste lahendamine kuulub finantsjärelevalve ja kohtute pädevusse. Kuna pangakonto väljavõtete õigsuse kontrollimine ei ole AKI pädevuses, ei saa AKI kaebust menetleda ega Gibraltaril asuva panga tegevusse sekkuda.
3.Kaebaja esitas 12.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 09.01.2026 kirja nr 2.11/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ja AKI kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus kaebaja 19.12.2025 sekkumistaotluse alusel. AKI leiab ekslikult, et tegemist on finantsalase või lepingulise küsimusega, mis ei kuulu AKI pädevusse. Pangaväljavõtted sisaldavad kaebaja isikuandmeid ning sama perioodi kohta mitme vastuolulise pangakonto väljavõtte esitamine rikub kaebaja õigusi. Andmete vastuolulise esitamise korral on tegemist isikuandmete täpsuse ja läbipaistvuse rikkumisega (IKÜM art 5 lg 1 punktid a ja d).
4.Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. AKI on õiguspäraselt jätnud kaebaja 19.12.2025 esitatud kaebuse läbi vaatamata. Tegemist ei ole AKI pädevusse kuuluva kaebuse lahendamisega. Ehkki kaebaja esitatud pangakonto väljavõtted sisaldavad finantsandmeid kui kaebaja isikuandmeid, kajastades kontojääke, kaebaja tehtud tehinguid, millest on võimalik näha kaebaja finantskäitumist ja hinnata tema majanduslikku seisundit, ei vaidlusta kaebaja selliste isikuandmete üldist töötlemist, vaid konkreetsete pangakonto väljavõtete õigsust. Seega seostub kaebaja esitatud järelevalvemenetluse algatamise taotlus ja kohtule esitatud kaebus eelkõige krediidiasutuse poolt makseteenuse- ja süsteemi, vääringute konverteerimise jms küsimustega, mis on tehnilist laadi küsimused pangaprotsessidest. Seetõttu on tegemist finantsalase küsimusega. AKI ei saa hinnata kaebaja kontojäägi ega tehingute õigsust. Need küsimused kuuluvad finantsjärelevalve pädevusse, mitte AKI pädevusse. Sellest tulenevalt jättis AKI kaebaja kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4).
2(5)
3-26-87 Kaebusega kaitstava õiguse riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, tal on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13, 14 ja 17). Kohtul on võimalik üksnes kontrollida, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest ja kas AKI jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata. Kuna AKI jättis kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, ei oleks kohtul kaebuse sisulise läbivaatamise käigus alust kohustada AKI-t kaebaja taotluse alusel Gibraltaril asuva krediidiasutuse suhtes järelevalvemenetlust algatama. Seega puudutaks kaebuse sisuline lahendamine üksnes kaebaja menetluslikke õigusi. Kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda järelevalve menetluse algatamist ja AKI on õiguspäraselt kaebaja taotluse jätnud läbi vaatamata, puudub praegusel juhul alus kaebaja õiguste intensiivset riivet sedastada. Kaebajal on võimalik enda õiguste kaitseks välisriigis asuva krediidiasutuse tegevuse suhtes esitada soovi korral kaebus selle välisriigi vastavatele pädevatele asutustele otse, vaidlustada ettenähtud korras nende asutuste otsustusi või esitada nõudeõiguse olemasolul nõudeid vastavale krediidiasutusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja palub 23.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 01.02.2026) tühistada Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus. Tegemist ei ole finantsalase või lepingulise vaidlusega. Kaebaja vaidlustab isikuandmete töötlemise viisi ehk asjaolu, et sama konto ja sama ajavahemiku osas on väljastatud mitu omavahel vastuolus olevat konto väljavõtet. Konto väljavõtted sisaldavad isikuandmeid. Isikuandmeid on töödeldud ebatäpselt ja läbipaistmatult. Vaidlus kuulub IKÜM-i kohaldamisalasse ning puudutab IKÜM art 5 lg 1 p-de a ja d ning art 15 kohaldamist. AKI oleks pidanud hindama, kas isikuandmete töötlemine vastab IKÜM-i nõuetele ja kontrollima, kas konto väljavõtete andmete muutmine on olnud läbipaistev, dokumenteeritud ja jälgitav, ning algatama vajadusel järelevalvemenetluse. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. AKI pädevuse piirid on õiguslikult vaieldavad. Pangakonto väljavõtted on ametlikud dokumendid, mida kasutatakse maksunduses, raamatupidamises ja õiguslikes suhetes. Andmete hilisem muutmine kahjustab usaldust ning tuvastatud rahaline erinevus on märkimisväärne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Kaebaja on esitanud koos 01.02.2026 määruskaebuse täiendusega kuvatõmmised kaardimaksetest (digitaalse toimiku leheküljed 212˗215), et tõendada Euroopa Liidu territooriumil eurodes toimunud tehinguid ja isikuandmete töötlemist. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
8.Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise 3(5)
3-26-87 korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 22– 23).
9.Kaebaja tõi AKI-le esitatud kaebuses välja, et Gibraltaril asuv Xapo Bank Limited on esitanud talle erinevate tehingusummade ja lõppjääkidega pangakonto väljavõtteid sama ajavahemiku kohta. Kaebaja palus, et AKI uuriks, kas panga poolt kaebaja isikuandmete töötlemine oli seaduslik, täpne ja läbipaistev ning algataks piiriülese IKÜM-alase koostöö pädeva järelevalveasutusega Gibraltaril.
10.Ringkonnakohus jagab AKI ja halduskohtu seisukohta, et sellise vaidluse lahendamine ei ole AKI pädevuses. Vaidlust ei ole, et AKI pädevuses on järelevalve teostamine isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ning kaebaja pangakonto väljavõtted sisaldavad kaebaja isikuandmeid. Samas ei vaidlusta kaebaja isikuandmete üldist töötlemist, vaid seda, et kaebaja hinnangul on Xapo Bank Limited talle esitanud sama perioodi kohta erinevate tehinguandmete ja lõppjääkidega pangakonto väljavõtted. Pangakonto väljavõtetel esitatud väidetavalt vastuoluliste finantsandmete (tehingud, kontojäägid) kontrollimine eeldab finantsjärelevalve pädevust, mida AKI-l ei ole. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebus seondub eelkõige krediidiasutuse makseteenuse- ja süsteemi, vääringute konverteerimise jms ehk tehnilist laadi küsimusetega pangaprotsessidest. Kui haldusorganile esitatud taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 4). Kuna AKI-l ei ole finantsjärelevalvealast pädevust, jättis AKI kaebaja kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata ja kohtule esitatud kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
11.Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). AKI-l on järelevalvemenetluse alustamisel ja järelevalvemeetme kohaldamisel kaalutlusõigus. Kohus saab kaebust lahendades kontrollida üksnes seda, kas vastutaja on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Seejuures tuleb arvestada, et kaebajal on õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsustamist järelevalvemenetluse alustamise üle vaid juhul, kui järelevalvemenetluse läbiviimine tema õigusi ka tegelikult kaitseb. Praegusel juhul ei nähtu kohtule asjaolusid, mis annaks alust arvata, et vastustaja on järelevalvemenetluse algatamata jätmisel kaalutlusõigust rikkunud. Kohus saaks kohustada vastustajat üksnes kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalvemenetluse algatamist, mitte järelevalvemenetlust algatama. Arvestades kaebuse asjaolusid ning AKI 13.01.2026 esitatud materjale, ei ole alust pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet intensiivseks. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada mõne kaaluka õigushüve kahjustamist. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et erinevate kontojääkide esitamine kahjustab usaldust. Kaebajal on õigus pöörduda nõudega otse krediidiasutuse enda poole, samuti esitada kaebus välisriigi vastavale pädevale asutusele. AKI 09.01.2026 kirjast nähtub, et kaebaja ongi eelnevalt pöördunud nii krediidiasutuse, Gibraltari Finantsteenuste Järelevalvekomisjoni kui ka Gibraltari Rahvusvahelise Tarbijakaitseameti poole.
12.Eelneva põhjal on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus muutmata.
4(5)
3-26-87 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.