X.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 09.01.2026 kirja nr 2.1-1/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus kaebaja 19.12.2025 sekkumistaotluse alusel
2.Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.I (kaebaja) esitas 19.12.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) sekkumistaotluse, milles soovis, et AKI uuriks Gibraltaril asuva Xapo Bank Limited tegevust kaebaja isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, täpsuse ja läbipaistvusega ning algataks piiriülese Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) alase koostöö pädeva järelevalveasutusega Gibraltaril.
AKI jättis 09.01.2026 kirjaga nr 2.1-1/25/1933-4140-3 kaebaja kaebuse läbi vaatamata, põhjendades otsustust järgmiselt.
2.1.AKI pädevuses on järelevalve teostamine isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle.
2.2.Praegusel juhul puudutab kaebus finantsandmete töötlemise õiguspärasust (Gibraltaril asuva pangakonto väljavõtete õiguspärasust). Kuigi ka finantsandmed (kontojäägid, tehingud, väljavõtted) sisaldavad isikuandmeid, ei ole nende sisu õigsuse kontrollimine andmekaitsealane, vaid pigem finantsalane või lepinguline küsimus. AKI ei saa hinnata, kas kontojääk on õige või vale, kas tehinguid on valesti kajastatud või kas raha on kontolt kadunud või kinni peetud õigustatult. Selline uurimine eeldaks AKI-lt pangandusjärelevalve volitusi, mida AKI-l ei ole. Finantsvaidluste lahendamine kuulub finantsjärelevalve ja kohtute pädevusse.
2.3.Kuna pangakonto väljavõtete õigsuse kontrollimine ei ole AKI pädevuses, ei saa AKI kaebust menetleda ega Gibraltaril asuva panga tegevusse sekkuda.
3.Kaebaja esitas 12.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 09.01.2026 kirja nr 2.11/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ja AKI kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus kaebaja 19.12.2025 sekkumistaotluse alusel.
4.Tallinna Halduskohus palus 13.01.2026 kohtunõudega AKI-l esitada kaebuse aluseks olevad dokumendid. AKI esitas 13.01.2026 kohtu palutud dokumendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
7.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Kaebuse asjaolude kohaselt kajastas Gibraltaril asuv krediidiasutus kaebaja pangakonto sama ajavahemiku kohta (01.12.2024 – 01.12.2025) tehtud väljavõtteid erinevalt, st kaebaja kontolt tehtud tehingute summasid ja lõppjääke on sama ajavahemiku kohta kajastatud erinevalt. Kaebaja hinnangul näitab selline olukord, et kaebaja isikuandmeid on töödeldud ebatäpselt ja läbipaistmatult. Kaebaja 19.12.2025 AKI-le esitatud kaebuse kohaselt on krediidiasutus sellise tegevusega põhjustanud kaebaja kontojäägi 5277 USD suuruse erinevuse ning kaebaja ei saa pangaväljavõtteid usaldusväärselt õiguslike, finantsilistel ega ka raamatupidamislikel eesmärkidel kasutada. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks vastustaja 09.01.2026 kirja õigusvastasuse, millega jäeti kaebaja 19.12.2025 esitatud taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks Gibraltaril asuva Xapo Bank Limited OÜ läbi vaatamata.
9.Kohus selgitab, et AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada järelevalvemenetluse (isikuandmete kaitse seaduse § 51, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub aga subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13, 14 ja 17). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma arvesse seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse (Riigikohtu 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p 25). Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimalik üksnes kontrollida, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest ja kas AKI jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata.
10.AKI on 09.01.2026 kirjaga jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja pangakonto väljavõtted sisaldavad andmeid kaebaja kontojäägi kohta, tema tehtud tehinguid ja kontol asuva raha kadumist või raha kinnipidamise õigustatust. AKI hinnangul eeldaks selline uurimine pangandusjärelevalve volitusi, mida AKI-l ei ole, vaid selline finantsvaidluste lahendamine kuulub finantsjärelevalve ja kohtute pädevusse. Kuna AKI-l puudub pädevus pangakonto väljavõtete õigsuse kontrollimiseks, siis ei saa AKI kaebaja esitatud kaebust menetleda ega Gibraltaril asuva panga tegevusse sekkuda.
11.Kohus leiab, et AKI on õiguspäraselt jätnud kaebaja 19.12.2025 esitatud kaebuse läbi vaatamata. Sarnaselt AKI poolt väljendatuga leiab kohus, et tegemist ei ole AKI pädevusse 2(3)
kuuluva kaebuse lahendamisega. Ehkki kaebaja esitatud pangakonto väljavõtted sisaldavad finantsandmeid kui kaebaja isikuandmeid, kajastades kontojääke, kaebaja tehtud tehinguid, millest on võimalik näha kaebaja finantskäitumist ja hinnata tema majanduslikku seisundit, siis ei vaidlusta kaebaja mitte selliste isikuandmete üldist töötlemist, vaid konkreetsete pangakonto väljavõtete õigsust. Seega seostub kaebaja esitatud järelevalvemenetluse algatamise taotlus ja kohtule esitatud kaebus eelkõige krediidiasutuse poolt makseteenuse- ja süsteemi, vääringute konverteerimise jms küsimustega, mis on tehnilist laadi küsimused pangaprotsessidest. Seetõttu nõustub kohus AKI järeldusega, et tegemist on finantsalase küsimusega. AKI on õigesti leidnud, et AKI ei saa hinnata kaebaja kontojäägi ega tehingute õigsust, samuti ei saa AKI kontrollida, kas raha on kaebaja kontolt kadunud või kinni peetud õigustatult. Kohus leiab, et need küsimused kuuluvad finantsjärelevalve pädevusse, mitte AKI pädevusse. Sellest tulenevalt jättis AKI kohtu hinnangul kaebaja kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4).
12.Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalve menetluse algatamist, vaid on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta. Olukorras, kus kohtu hinnangul on vastustaja jätnud kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, siis ei oleks kohtul kaebuse sisulise läbivaatamise käigus alust kohustada AKI-t kaebaja taotluse alusel Gibraltaril asuva krediidiasutuse suhtes järelevalvemenetlust algatama. Kohus saaks kaebust sisuliselt lahendades AKI-t kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalve algatamise üle uuesti. See ei tagaks aga kaebajale tema eesmärgi saavutamist, milleks on järelevalvemenetluse algatamine, sest AKI võib taotluse uuel läbivaatamisel võtta vastu otsustuse järelevalvet mitte algatada. Seega puudutaks kaebuse sisuline lahendamine üksnes kaebaja menetluslikke õiguseid. Kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda järelevalve menetluse algatamist ja AKI on kohtu hinnangul õiguspäraselt kaebaja taotluse jätnud läbi vaatamata, siis puudub praegusel juhul alus kaebaja õiguste intensiivset riivet sedastada. Kaebajal on võimalik enda õiguste kaitseks välisriigis asuva krediidiasutuse tegevuse suhtes esitada soovi korral kaebus selle välisriigi vastavatele pädevatele asutustele otse, vaidlustada ettenähtud korras nende asutuste otsustusi või esitada nõudeõiguse olemasolul nõudeid vastavale krediidiasutusele.
13.Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada, kuna kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
15.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.