Kaebaja – X.X Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Piret Alamaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
kahju
hüvitise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X kaebus osaliselt ja mõista Siseministeeriumilt X.X kasuks välja kahju hüvitis 802,76 eurot. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
X.X (kaebaja) oli nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalveosakonna piirikaitse ja kriisireguleerimise büroo kriisireguleerimise grupi juhtivkorrakaitseametniku ametikohale.
2.Siseministeerium (vastustaja) nimetas 25.06.2020 käskkirjaga nr 3-3/53p (dtl 17) kaebaja tähtajaliselt 01.07.2020–30.06.2023 nõuniku ametikohale pääste, hädaabi ja
3-23-829
kriisireguleerimise asekantsleri vahetus alluvuses. PPA peatas 26.06.2020 käskkirjaga nr 1.92.1/74p (dtl 18) samaks ajaks kaebaja avaliku võimu teostamise õiguse. Vastustaja viis 18.08.2020 käskkirjaga nr 3-3/71p (dtl 21) kaebaja üle sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna nõuniku ametikohale alates 01.09.2020–30.06.2023.
3.Vastustaja vabastas 04.02.2023 käskkirjaga nr 3-3/13p (dtl 34) kaebaja nõuniku ametikohalt ennetähtaegselt alates 17.02.2023.
4.Kaebaja esitas 17.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 04.02.2023 käskkiri ja mõista vastustajalt välja politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §-s 676 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmisega tekitatud kahju hüvitis 1500 eurot. Kaebaja vähendas menetluse käigus nõutava hüvitise summat 1000 euroni.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale 29.07.2024 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.05.2025 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata osas, millega halduskohus jättis vastustaja 04.02.2023 käskkirja tühistamata. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse hüvitise nõuet puudutavas osas ning saatis selles osas kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 21.06.2025 ja kaebus edastati halduskohtule uuesti läbivaatamiseks 26.06.2025.
6.Halduskohus jättis 08.07.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõude sisustamiseks ja tõendamiseks.
7.Kaebaja esitas 07.08.2025 kaebuse täienduse, milles selgitas kahju hüvitamise nõuet järgmiselt:
7.1.Vastustaja tekitas kaebajale varalise kahju, kuna rikkus PPVS §-s 67 6 nõudeid ega teavitanud kaebajat ennetähtaegsest tähtajalisest teenistusest vabastamisest 3 kuud ette. Vastustaja vabastas kaebaja ennetähtaegselt tähtajalisest teenistusest, mille ta oli taganud oma käskkirjadega 25.06.2020 käskkirjaga nr 3-3/53p (dtl 17) ja 18.08.2020 käskkirjaga nr 3-3/71p (dtl 21) ajavahemikuks 01.07.2020–30.06.2023.
7.2.Vastustaja tunnistab, et vastavalt PPVS § 67 6 tuleb politseiametniku ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest üldjuhul ette teatada vähemalt 3 kuud. Erandjuhtudel on võimalik politseiametnik vabastada ka lühema etteteatamisajaga. Vastustaja ei ole selgitanud, millised faktilised asjaolud muutsid kaebaja olukorra erandjuhtumiks, mille tulemusel teavitati kaebajat ennetähtaegsest vabastamisest ette üksnes 17 päeva (e-kirja teel 31.01.2023) olukorras, kus kaebaja viibis puhkusel välismaal.
7.3.Vastustaja viitab vastustaja 23.12.2022 teatises nr 3-11/111-1 märgitule, mille kohaselt oli vastustajal vajadus muuta struktuuri ja töökorraldust. Samal ajal teavitati sama aasta sügisel kaebaja osakonnas toimuvatest struktuurimuudatusest osakonna töötajaid ja sealt koondatavaid teenistujaid ette rohkem kui 3 kuud. Paar kuud hiljem aga kaebaja suhtes ei olnud see millegipärast võimalik või otstarbekas.
7.4.Vastustaja väidab, et kaebaja ennetähtaegne ametikohalt vabastamine ei saanud tulla kaebajale 31.01.2023 teatise kättesaamisel üllatusena. See pidavat olema kaebajale arusaadav läbi osakonna juhataja koosoleku, tema suhtlemise PPA personaliosakonna töötajatega ja kohtumise vastustaja kantsleriga. Kaebaja märgib, et töö- ja teenistussuhteid puudutavad otsused peavad olema langetatud põhjaliku kaalumise tulemusel ja peavad olema dokumenteeritud kirjalikus ning taasesitatavas vormis. 2(8)
3-23-829
7.5.Vastustaja tekitas kaebajale varalise kahju 7162,44 euro ulatuses, sest rikkudes PPVS §-st 676 tulenevat etteteatamise tähtaja nõuet, jäi kaebajal saamata vastustaja 18.08.2020 käskkirjaga nr 3-3/71p (dtl 21) määratud ametipalk. Eesmärgiga vähendada riigiasutuse finantskoormust ja näidates välja oma kompromissivalmidust vähendas kaebaja varalise kahju määra omal riisikol ning nõudis vastustajalt varalise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses.
7.6.Vastustaja ei loonud olukorda, kus kaebaja oleks saanud kasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 tõlgendamine, nagu oleks kaebaja saanud hoopiski kasu ennetähtaegse vabastamise tagajärjel, on vastuoluline ja kaebaja õiglustunnet riivav. Järgnevalt vabastati kaebaja pärast eeskujulikku ja üle 30 aastast avalikku teenistust koondamise tõttu teenistusest ja ta oli peaaegu terve aasta töötuna arvel. Kaebaja ei näe selles mingit kasu.
7.7.Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb vaadelda vastustaja õigusvastast käitumist. Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest rutakalt ja tõlgendas PPVS § 67 6 endale sobival viisil, aga nõudeid rikkudes. Kohtumenetluse tõenditest on tuvastatav, et vastustaja koostas ennetähtaegse vabastamise teatise juba detsembris 2022 (ajal, millal kaebaja oli tööl ja Eestis) ja oleks saanud selle kaebajale edastada vahetult tööl või kirja teel. Vastustaja aga edastas teatise kaebajale e-kirja teel alles 31.01.2023 (ajal, mil kaebaja oli puhkusel). See oli 5 päeva enne vastustaja 04.02.2023 käskkirja nr 3-3/13p (dtl 34) välja andmist, samuti ajal, millal kaebaja oli puhkusel.
7.8.Saabudes puhkuselt tagasi, püüdis kaebaja saada õigusselgust ja kaitsta oma õigusi ning esitas vaide. Vastustaja vastas vaidele tähtaega rikkudes. Vastustaja põhjustas oma õigusvastase käitumisega kaebajale varalise kahju (7162,44 eurot) ja lõpptulemusena lõppes kaebaja avalik teenistus koondamise tõttu.
7.9.Kaebaja püüdis pärast vastustaja e-kirja, milles kirjeldati tema ennetähtaegset vabastamist ja teenistusest vabastamist, saada õigusselgust vastustajalt nii suuliselt kui ka kirjalikult vaidemenetluses. Seega kasutas kaebaja kõiki tema kasutuses olevaid esmaseid õiguskaitsevahendeid, et talle tekitatud kahju oleks jäänud tulemata.
Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Põhjendused:
8.1.Kuna vastustaja tegevus kaebaja ennetähtaegse vabastamise osas oli õiguspärane, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.
8.2.Kaebaja märgib kahju ulatuseks 7162,44 eurot, mis on kaebaja arvutuste kohaselt 51 tööpäeva ametipalk, mis jäi tal saamata, kuna vastustaja oleks pidanud 51 päeva varem ametikohalt vabastamisest kaebajat ette teavitama. Vastustaja hinnangul on kaebaja tõlgendus VÕS § 127 lg-st 5 ekslik. Kohus on leidnud õigesti, et võimalikuks kahjuks saab olla vaid see, kui ametikohal, millelt kaebaja ennetähtaegselt vabastati, oli kõrgem palk kui ametikohal, kuhu kaebaja naasis, st nende ametipalkade vahe, mitte kogu ametipalk, mida kaebaja vastustaja juures oleks teeninud. Samas ei oma vastustaja hinnangul ametipalkade täpne vahe antud juhul asjas tähtsust, kuna kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses vastustaja õigusvastase tegevusega, viidates kahju hüvitamise alusena RVastS § 7 lg-le 1. Kahju hüvitise nõude eeldus, mis on RVastS §-s 7 sätestatud, ei ole aga antud juhul täidetud, kuna vastustaja tegevus käskkirja väljaandmisel ei olnud õigusvastane. Seega ei ole antud juhtumi puhul põhjendatud ka ametipalkade vahe hüvitamise ulatuses kahjuhüvitise väljamõistmine.
8.3.Kaebaja märgib mh, et vastustaja põhjustas sündmuste ahela, mille lõpptulemusena lõppes kaebaja avalik teenistus koondamise tõttu. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide asjakohatu ega oma haldusasjaga puutumust. Kui kaebaja koondati ja ta leidis, et seda tehti õigusvastaselt, oli tal võimalik koondamise otsus eraldiseisvalt vaidlustada.
3(8)
3-23-829
8.4.Kaebaja ennetähtaegse lähetuse lõpetamise põhjused on välja toodud vastustaja 23.12.2022 teatises nr 3-11/111-1 (dtl 24–25). Selles tulenevalt oli ennetähtaegne lähetuse lõpetamine tingitud vastustaja töökorralduse muudatustest. Kaebaja ametikohta koosseisust ei kaotatud, kuid seoses töö ümberkorraldamisega kaebaja profiiliga inimest enam ei vajatud. Eeltoodud muudatustest tingituna vabastati kaebaja ametikohalt enne esialgselt planeeritud lähetuse lõppu (30.06.2023) ja kohaldati alla kolmekuist etteteatamise tähtaega, kuna lõppesid ülesanded, mille täitmiseks kaebaja vastustaja ametikohale tähtajaliselt üle toodi. Algselt oli plaanis kaebaja ametikohalt vabastada alates 01.01.2023, kui toimusid ümberkorraldused vastustaja sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna töös. Kuid pärast kaebaja kohtumist kantsleriga 2022. a detsembris võeti arvesse kaebaja soovi kasutada ära pikalt ette planeeritud lähenev puhkus, mis kestis 01.01.–07.02.2023, ja tema ametikohalt vabastamine lükati edasi 2023. a veebruarisse.
8.5.Kaebaja ennetähtaegne ametikohalt vabastamine ei saanud tulla kaebajale 31.01.2023 teatise kättesaamisel üllatusena. Kaebaja saatis 01.12.2022 PPA-le kirja, milles küsis seoses oma võimaliku ennetähtaegse rotatsiooni lõpetamisega vabade ametikohtade osas teavet. PPA andis vastuskirjas ülevaate vabadest ametikohtadest ja ühtlasi anti kaebajale teada, et pakutud ametikohtade mittesobivuse korral ollakse temaga valmis kohtuma ja arutama teisi võimalusi. Kaebaja vastas PPA-le, et edastatud pakkumised talle ei sobi (dtl 102–104). Täiendavalt oli kaebajal 19.12.2022 seoses peatselt läheneva puhkusega kirjavahetus oma vahetu juhiga (dtl 107–108). Kirjavahetuses on vastustaja sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juhajata lisaks kaebaja puhkusega seonduvale selgitanud, et vastustaja soov on kaebaja lähetus lõpetada 01.01.2023. Seega oli kaebaja enda rotatsiooni ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest teadlik juba detsembri alguses, mida tõendavad kaebaja kirjavahetused PPA ja oma vahetu juhiga ning ühtlasi ka kaebaja poolt esialgses kaebuses väljatoodu.
8.6.Lisaks soovib vastustaja rõhutada PPVS §-s 67 6 sätestatud etteteatamistähtaja eesmärki. Säte jõustus esialgses sõnastuses 01.01.2012. Eelnõu teise lugemise seletuskirjas on normi mõte avatud järgnevalt: „Eelnõu kohaselt paragrahviga 676 nähakse ette regulatsioon, et vastuvõttev asutus võib politseiametniku teenistussuhte ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele vähemalt kolm kuud ette. See võimaldab asutusel ja ametnikul paremini edasisi tegevusi planeerida. Käesoleval ajal selline regulatsioon puudub üldse. Kolmekuulise etteteatamistähtaja kehtestamise põhjuseks on anda lähetavale asutusele võimalus korraldada teenistus selliselt, et politseiteenistust jätkava ametniku saaks võimalikult kiiresti üle viia mõnele asutuse koosseisus olevale ametikohale, kus ta saaks jätkata tavapärast politseiteenistust. Erandlikel asjaoludel, kui nii lähetav kui vastuvõttev asutus seda ühiselt nii mõistavad, on võimalik ka lühem etteteatamistähtaeg.“1
8.7.Seletuskirjast selgub, et etteteatamistähtaja eesmärk ametniku jaoks on võimaldada paremini oma edasisi tegevusi planeerida. Kuivõrd kaebaja teenistus jätkus Päästeametis, ei muutunud isiku jaoks ametikoha asukoht – nii vastustaja kui ka Päästeameti puhul on see sarnaselt Tallinna linn. Seega olulisi ebamugavusi lähetuse ennetähtaegne lõpetamine kaebaja jaoks kaasa ei saanud tuua. Samuti jätkus kaebaja politseiteenistuse staaži arvestus Päästeametisse suunamise ajal. Seletuskirjast nähtub, et 3-kuulisest etteteatamise tähtajast on võimalik rakendada ka lühemat etteteatamise tähtaega, kui nii lähetav kui ka vastuvõttev asutus seda ühiselt nii mõistavad. Seega on 3-kuulise etteteatamise tähtaja eesmärk eeskätt hõlbustada politseiametniku üleviimisega kaasnevat haldusesisest asjaajamist, et lähetaval asutusel oleks piisavalt aega valmistuda üle viidud politseiametniku ennetähtaegseks naasmiseks (vajadus ümber korraldada ametikohti jne). Kui avaliku teenistuse seaduse (ATS) 1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c49cab4-5abf-734e-cba1-f13378c32a55/avaliku-teabeseaduse-ning-politsei-ja-piirivalve-seaduse-muutmise-seadus, II lugemise seletuskiri.
4(8)
3-23-829
§ 101 eesmärgiks on anda isikule vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töö- või teenistussuhte lõppemist ehk ajal, millal ametnik saab veel palka, siis PPVS § 67 6 eesmärk ei ole sellega samasugune. Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.05.2025 tehtud otsuse p-s 17.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus selgitab, et nii haldus- kui ringkonnakohtu otsused on jõustunud vastustaja 04.02.2023 käskkirja tühistamise nõuet puudutavas osas ja selles osas kohus seisukohta ei võta. Käesoleval juhul on vaidluse all vaid kahju hüvitamise nõue.
10.Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist, kuna teda ei teavitatud ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest ette PPVS §-s 676 sätestatud 3 kuud ja seetõttu jäi kaebajal saamata vastustaja ametikohal ettenähtud töötasu.
11.PPVS § 676 kohaselt võib vastuvõttev asutus politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada või töölepingu üles öelda, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt 3 kuud ette.
12.Ringkonnakohus on 21.05.2025 otsuses märkinud, et tegemist ei ole ATS §-s 101 reguleeritud teenistusest vabastamisest etteteatamise olukorraga, kuna PPVS § 67 6 alusel ametikohalt vabastamise korral politseiametniku teenistus jätkub teda lähetanud asutuses või muus asutuses. Ringkonnakohus asus seisukohale, et asjaolu, et ametiasutus ei ole teatanud politseiametnikule ametikohalt ennetähtaegsest vabastamisest 3 kuud ette, ei tähenda, et isikule tuleb automaatselt maksta mingit hüvitist. Hüvitist on isikul õigus saada vaid juhul, kui täidetud on RVastS-is sätestatud kahju hüvitamise kõik eeldused.
13.RvastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 järgi tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Nende normide alusel hüvitatakse nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Saamata jäänud tulu korral tuleb lisaks tuvastada ka avaliku võimu kandja süü (RVastS § 13 lg 2).
14.Käesoleval juhul vabastati kaebaja vastustaja 04.02.2023 käskkirjaga nr 3-3/13p (dtl 34) nõuniku ametikohalt ennetähtaegselt alates 17.02.2023. Ennetähtaegsest vabastamisest teavitati kaebajat 23.12.2022 teatisega nr 3-11/111-1, mis saadeti talle 31.01.2023 (dtl 22–25). Vaidlust ei ole selles, et kaebajat teavitati ennetähtaegsest vabastamisest ette vähem kui 3 kuud. Kaebaja ei pea õigusvastaseks tema ametist vabastamist, vaid seda, et vastustaja ei teavitanud kaebajat ametist vabastamisest ette 3 kuud, nagu nägi ette PPVS § 676.
15.PPVS §-s 676 sõna „üldjuhul“ kasutamine näitab, et norm ei välista ametist vabastamist ka lühema etteteatamistähtajaga või ilma etteteatamistähtajata. Seega võib erandjuhul kohaldada ka lühemat etteteatamistähtaega ja sellise erandliku olukorra olemasolu peab põhjendama vastustaja. Kohus nõustub vastustajaga, et 3-kuulise etteteatamise tähtaja eesmärk on eeskätt hõlbustada politseiametniku üleviimisega kaasnevat haldusesisest asjaajamist. Vastustaja viidatud seletuskiri sätestab võimaluse määrata 3-kuulisest etteteatamisest lühem aeg erandlikel asjaoludel, kui nii lähetav kui vastuvõttev asutus seda ühiselt nii mõistavad. Käesoleval juhul, kuna vastustajal ja vastuvõtval asutusel polnud vaja tervet 3 kuud, et valmistuda üle viidud politseiametniku ennetähtaegseks naasmiseks, siis
5(8)
3-23-829
teatas vastustaja kaebajale vähem aega ette. Sellest hoolimata on lühema etteteatamistähtajaga ametist vabastamine võimalik üksnes erandlikel asjaoludel.
16.Vastustaja on teatises selgitanud, et erandlikuks asjaoluks oli vastustaja sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna tegevuse ümberkorraldamine (dtl 24). Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ametikohta koosseisust ei kaotatud, kuid seoses töö ümberkorraldamisega kaebaja profiiliga inimest enam ei vajatud. Vastustaja märgib, et kaebaja ennetähtaegne ametikohalt vabastamine ei saanud tulla kaebajale 31.01.2023 teatise kättesaamisel üllatusena, kuna kaebaja oli 2022. a detsembri alguses uurinud PPA-lt teavet vabade ametikohtade osas seoses ennetähtaegse rotatsiooni lõpetamisega (dtl 102–104). Samuti oli kaebaja 19.12.2022 suhtluses oma vahetu juhiga, kes selgitas, et vastustaja soov on kaebaja lähetus lõpetada 01.01.2023 (dtl 107–108).
17.Kohus märgib, et asjaolu, et kaebaja võis olla ennetähtaegselt ametikohalt vabastamisest varem teadlik, ei muuda ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest etteteatamise tähtaega. Kaebajale ei olnud teada kuupäev, millal konkreetselt ta ametikohalt vabastatakse. Nagu selgus, siis ei olnud kaebajal võimalik juhinduda ka vahetu juhi 19.12.2023 e-kirjas märgitud vabastamise kuupäevast (01.01.2023), kuna sellel kuupäeval kaebajat ametist ei vabastatud. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal ei olnud selgust ega võimalust varem teada, millal konkreetselt toimub tema ennetähtaegne vabastamine vastustaja ametikohalt. Kaebaja aimdus või võimalik teadmine tulevikus aset leidva ennetähtaegse vabastamise osas ei muuda asjaolu, et ametlikult teavitati kaebajat ennetähtaegsest vabastamisest 23.12.2022 teatisega, mis edastati kaebajale 31.01.2023. Kuna kaebaja oli sel ajal puhkusel, sai ta teate kätte alles 13.02.2023.
18.Vastupidiselt pidi hoopis vastustajal varem teada olema oma asutuses toimuvad töökorralduse muudatused, mille tulemusel kaebaja profiiliga inimest enam ei vajata. Asutuse töökorralduse muudatusi ei ole võimalik läbi viia üleöö. See nõuab eeltööd ja ettevalmistust, mille ajal oleks olnud võimalik kaebajale ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest ette teatada seaduses sätestatud 3 kuud. Kohtule esitatud tõenditest (dtl 107) nähtuvalt oli kaebaja juhile juba 2022. a detsembri teisel nädalal teada, et plaanis on kaebaja ennetähtaegselt vabastada. Lisaks nähtub kaebajale esitatud teatisest, et vastustaja oli eesseisvatest muudatustest teadlik juba 25.08.2022 (dtl 24). Seega oleks vastustajal olnud võimalik kaebajat juba varem teavitada ennetähtaegsest vabastamisest. Kohus leiab, et asutuse töökorralduse muudatus ei ole selliseks kiireloomuliseks erandjuhuks, mille puhul ei ole võimalik järgida seaduses sätestatud 3-kuulist etteteatamise tähtaega. Kaebajat teavitati ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest ette alla ühe kuu, täpsemini 4 tööpäeva (etteteatamine 13.02.2023, vabastamine 17.02.2023). Kohus leiab, et vastustaja toiming, millega teavitati kaebajat ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest ette vähem kui 3 kuud, on praeguse asjaga seotud asjaolusid arvestades õigusvastane, sest see ei olnud põhjendatud ja selleks puudus vältimatu vajadus.
19.Vastustaja põhjendamatu viivitus ja 3-kuulise etteteatamistähtaja põhjendamatu järgimata jätmine on rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et ta saab PPVS §-s 676 sätestatud 3-kuulise etteteatamise ajal töötada vastustaja ametikohal ja saada sellele vastavat töötasu. Kuna kaebajat teavitati ametikohalt vabastamisest ette vähem kui 3 kuud, siis ei saanud ta seaduses ette nähtud 3 kuu jooksul seda töötasu, mis oli talle ette nähtud vastustaja ametikohal, kust ta ennetähtaegselt vabastati.
20.RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud
6(8)
3-23-829
ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
21.Kaebaja on kahju hüvitise suuruse arvutamisel võtnud arvesse terve vastustaja juures saada olnud töötasu. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebaja vabastamisel vastustaja ametist ei jäänud kaebaja tööta ega töötasuta, vaid ta roteerus tagasi PPA-sse ja seejärel Päästeametisse (vt Päästeameti 03.03.2023 käskkiri nr S300-3.1-1/43; dtl 100–101), kust ta sai samuti töötasu. Seetõttu ei saa olla kaebaja kahjuks terve vastustaja ametikoha töötasu. Kui kaebajat ei oleks ennetähtaegselt ametist vabastatud, oleks ta teeninud veel 3 kuu jooksul ametipalka, mis oli talle vastustaja ametikohal ette nähtud. Kaebaja teenis PPA-s ja Päästeametis olles töötasu, mis oli nendele konkreetsele ametikohtadele ette nähtud. Mõlema ametikoha töötasu oli väiksem kui vastustaja ametikoha töötasu. Seega saab kaebajale tekkinud kahjuks olla ennetähtaegselt vabastatud ametikoha töötasu ning uute ametikohtade töötasude vahe, mitte kogu ametipalk, mida kaebaja vastustaja juures oleks teeninud. Kaebaja ei oleks PPA-s ja hiljem Päästeametis töötasu teeninud, kui teda ei oleks vastustaja juures ametist vabastatud, seega on tegemist kasuga VÕS § 127 lg 5 tähenduses, mida kaebaja kahju tekitamise tagajärjel sai, ja see tuleb kahju hüvitisest maha arvata.
22.Kaebajat teavitati tema ametikohalt vabastamisest 23.12.2022 teatisega, mis saadeti talle kätte 31.01.2023 (dtl 22–25). Kuna kaebaja oli kuni 12.02.2023 puhkusel, sai ta teate kätte alles 13.12.2023. Tööandja ei saa eeldada, et töötaja peab jälgima puhkuse ajal tööpostkasti ja tegema tööasjadega, seega tuleb lugeda, et kaebajat teavitati teenistusest vabastamisest 13.02.2023. Kui vastustaja oleks järginud 3-kuulist etteteatamise tähtaega, oleks kaebaja saanud olla vastustaja juures teenistusest kuni 13.05.2023. Kaebaja oli vastustaja juures teenistuses kuni 17.02.2023 (dtl 34), seejärel PPA teenistuses 18.–28.02.2023 (dtl 221) ja Päästeametis alates 01.03.2023 (dtl 100–101). Kahju hüvitise arvutamisel tuleb seega lähtuda veebruari–mai töötasude võrdlusest. Kohus peab analoogselt ATS § 101 lg-ga 6 lähtuda hüvitise arvutamisel palgast iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.
23.Enne vabastamist sai kaebaja vastustaja juures töötasu 2950 eurot (dtl 99). Pärast vabastamist sai kaebaja töötasu PPA-s 2315 eurot (dtl 241) ja Päästeametis 2700 eurot (dtl 100).
24.Veebruaris 2023 oli kokku 19 tööpäeva2. Perioodil 18.–28.02.2023 sai kaebaja PPA-s tasu ühe tööpäeva eest 121,84 eurot (2315 ÷ 19 tööpäeva). Vastustaja ametis sai kaebaja 2023. a veebruaris tasu ühe tööpäeva eest 155,26 eurot (2950 ÷ 19 tööpäeva). Ühe tööpäeva palga erinevus on 33,42 eurot (155,26 – 121,84). Perioodil 18.–28.02.2023 oli kaebajal PPA-s tööl 6 tööpäeva, mille eest sai 200,52 eurot (33,42 × 6) vähem palka, kui ta oleks saanud vastustaja ametikohal.
25.Märtsis, aprillis ja mais 2023 oli kaebaja teenistuses Päästeametis. Nii märtsis kui aprillis sai kaebaja töötasu vähem 250 eurot kuus (2950 – 2700). Mais oli 22 tööpäeva. Vastustaja juures teenistuses olles oleks kaebaja ühe tööpäeva töötasu olnud 134,09 eurot (2950 ÷ 22). Päästeametis sai kaebaja ühe tööpäeva töötasuna 122,73 eurot (2700 ÷ 22). Seega teenis kaebaja mais ühe tööpäeva eest vähem 11,36 eurot, s.o 102,24 eurot 9 tööpäeva eest.
26.Seega töötasu erinevus, mis tekkis 3-kuulise etteteatamistähtaja rikkumise tõttu, oli kokku 802,76 eurot (200,52 + 250 + 250 + 102,24). 2
27.RVastS § 13 lg 2 kohaselt hüvitatakse saamata jäänud tulu üksnes juhul, kui see on tekitatud süülise käitumisega. Süü vormid on VÕS § 104 lg-te 2–5 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Praegusel juhul leiab kohus, et vastustaja tegutses süüliselt (vähemalt hooletult VÕS § 104 lg 3 tähenduses), jättes käibes vajaliku hoole järgimata. Vastustajal oli võimalik teavitada kaebajat ametist vabastamisest ette 3 kuud, kuid viivitas hooletusest kaebaja teavitamisega. Lisaks viitab vastustaja hooletule käitumisele ka asjaolu, et vastustaja teavitas kaebajat ametist vabastamisest ajal, mil kaebaja viibis puhkusel.
28.Samuti esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel, st ilma vastustaja õigusvastase teota ei oleks kaebajale sellist kahju tekkinud. Vastustaja õigusvastaseks teoks oli kaebaja teavitamine ametist vabastamisest ette vähem kui 3 kuud (mitte teenistusest vabastamine ise). Kui vastustaja oleks teavitanud kaebajat ametist vabastamisest ette 3 kuud, oleks kaebaja saanud pärast teavitamist 3 kuud vastustaja ametikohale määratud töötasu, mis oli suurem kui PPA ja Päästeameti ametikohtade töötasu. Samuti olnuks kaebajal võimalus otsida endale soovi korral mõni muu töökoht, kus oleks olnud suurem töötasu kui ta sai PPA-s ja Päästeametis. Kuna vastustaja teavitas kaebajat ametist vabastamisest ette vähem kui 3 kuud, siis ei saanud kaebaja tervet 3 kuud vastustaja ametikohale määratud töötasu, vaid sai väiksemat PPA ja Päästeameti ametikohtade töötasu. Seega on vastustaja põhjustanud õigusvastase teoga kaebajale kahju, rikkudes tema õigusärast ootust.
29.Kaebaja on vastustajale vaide esitamisega kasutanud RVastS § 7 lg-s 1 nõutud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
30.Kaebaja põhjendused selle kohta, et vastustaja on suhelnud kaebaja selja taga PPA-ga ja Päästeametiga, kahjustades kaebaja mainet, tuues kaasa tema vabastamise Päästeameti teenistusest ja peaaegu terve aasta töötuna arveloleku, jäävad tähelepanuta, sest need ei seondu praeguse vaidluse esemega. Tegemist saab olla uue kahjuga, mille hüvitamist on kaebajal võimalik uue kaebusega nõuda.
31.Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus osaliselt rahuldada ja vastustajal tuleb kaebajale hüvitada tekkinud kahju summas 802,76 eurot. Kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 1000 eurot, seega jääb kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
32.Kaebuse läbivaatamine oli riigilõivuvaba. Kohus teeb otsuse osaliselt vastustaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud osaliselt vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 2). Kumbi menetlusosalistest ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt oma menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.