Teenistussuhted › Riigiteenistus

3-23-829 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

3-23-829 2700 eurot, vähenedes seega 250 euro võrra. SiM tegi ettepaneku hüvitada palgavahe 650 euro ulatuses. Kaebaja loobus pakutud kompromissist ja tegi ettepaneku, et SiM maksaks talle 1000 eurot. Sellise summa maksmine kaebajale pole põhjendatud. SiM 04.02.2023 käskkirja nr 3-3/13p tühistamiseks ei ole alust. PPVS § 67 6 võimaldab vastuvõtval asutusel politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada, teatades vabastamisest ette üldjuhul vähemalt 3 kuud. Vastuvõtvas asutuses ametikohalt vabastamise järgselt ei toimu isiku teenistusest vabastamist, mistõttu ei ole ametikohalt ennetähtaegne vabastamine isiku jaoks niivõrd suure riivega tegevus, kui seda on isiku avalikust teenistusest vabastamine. Vastuvõtvasse asutusse lähetatud politseiametnikul säilib õigus naasta PPA-sse. Kaebaja lähetuse ennetähtaegse lõpetamise põhjused on toodud SiM 23.12.2022 teatises nr 311/111-1. SKVO tegevus korraldati alates 01.01.2023 ümber, sh kaotati ära 24/7 seirekeskus. Selle asemel suurendati SKVO analüütilist võimekust. Kaebaja täidetud ülesanded endisel kujul ei jätkunud, sh ei vajatud sisekaitse planeerimise tiimijuhi rolli. Õppuste ja koolituste nõuniku ülesanded pandi kokku ühele nõunikule, kes tagab lisaks õppuste valdkonnale ka SiM kui asutuse kriisivalmiduse hoidmise. Esialgu oli plaanis kaebaja ametikohalt vabastada alates 01.01.2023, kui toimusid ümberkorraldused SKVO töös. Kuid pärast kaebaja kohtumist SiM kantsleriga 2022. a detsembris võeti arvesse kaebaja soovi kasutada ära pikalt ette planeeritud lähenev puhkus ja tema ametikohalt vabastamine lükati edasi 2023. a veebruarisse.

Z.R palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Alternatiivselt palub kaebaja saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks.

Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Pooled esitasid nii iseseisvalt kui ka kohtu nõudmisel erinevaid dokumente, kuid kohtuotsusest jääb selgusetuks, kas ja kuidas kohus neid hindas. Kohtuotsuses puudub arutluskäik, milliseid tõendeid koguti, kuidas neid hinnati ning millistele järeldustele nende põhjal jõuti. Kaebaja ei vaidlusta, et SiM-l esines alus teda teenistusest vabastada. Halduskohus jättis aga hindamata fakti, kas SiM oleks pidanud kaebajat teavitama ametikohalt vabastamisest 3 kuud ette. Kaebajat teavitati e-kirja teel 31.01.2023, s.o 17 päeva enne ametikohalt vabastamist. SiM ei ole põhjendanud, miks etteteatamise tähtaega ei järgitud ja halduskohus ei ole seda hinnanud ega hindamata jätmist põhjendanud (HMKS § 157 lg 1 ja § 165). Kohtumenetluses pakkus SiM vaidluse lahendamist kompromissina ning on tunnistanud, et etteteatamistähtaega ei järgitud. SiM sisuliselt tunnistas kaebajale varalise kahju tekitamist palgavahe näol. 3(6)

3-23-829 Kaebaja lähtus oma nõudes hinnangulisest (mitte matemaatiliselt arvutatavast) varalisest kahjust ning loobus kompromissettepanekust seetõttu, et arusaamatu oli, kuidas SiM sai pärast teenistussuhte lõppemist hinnata tema edasist sissetulekut ja palgavahet (s.o tekitatud kahju). Kaebajal jäi faktiliselt saamata viie kuu palk, sest teenistussuhe SiM-ga pidi lõppema 01.07.2023. SiM ühepoolse otsuse tulemusel lõppes kaebaja edukas karjäär politseiteenistuses, kui PPA ta alates 01.10.2023 koondas. Halduskohus ei ole kordagi juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et tema hüvitise nõue on ebaselge. Samuti ei hoiatanud ega arutanud kohus kaebajaga, et tõendite või arvutuskäigu esitamata jätmisel võib kohus hüvitamiskaebuse jätta rahuldamata. Sellega rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme.

Siseministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

SiM on ennetähtaegset ametikohalt vabastamist kaebajale selgitanud 23.12.2022 teatises nr 311/111-1, sj tehti teatavaks ka etteteatamistähtaja järgimata jätmise põhjus. SiM ei tunnistanud, et on toiminud õigusvastaselt. SiM on möönnud, et kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ei ole 3-kuulise etteteatamise üldreeglit järgitud. Samas ei ole SiM kordagi väitnud, et siinsel juhul oleks üldreegli järgimine olnud nõutav. Lisaks on SiM toonud kohtumenetluse käigus välja, et kaebaja oli tegelikult juba 2022. a detsembri algusest teadlik ametikohalt ennetähtaegse vabastamise vajadusest. Kohus palus 10.05.2024 kohtunõudes kaebajal täpsustada kahjunõuet ning juhtis tähelepanu hüvitise nõude ebaselgusele. SiM juhtis 07.06.2024 seisukohas tähelepanu sellele, et kaebaja peab piiritlema kahju, mille hüvitamist ta nõuab, ning kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud ega selgitanud nõude suuruse kujunemist. Halduskohus andis 21.05.2024 määrusega kaebajale võimaluse esitada sellele seisukohale vastuväiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja nõude SiM kantsleri 04.02.2023 käskkirja nr 3-3/13p tühistamiseks. Kaebaja ei ole halduskohtus ega ka apellatsioonimenetluses vaidlustanud enda ametikohalt vabastamise sisulisi kaalutlusi ja miski ei viita sellele, et käskkiri oli õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada hüvitise nõuet puudutavas osas. Halduskohus on selle nõude lahendamisel rikkunud menetlusnorme ulatuses, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p-d 2 ja 3). Halduskohus on võtnud menetlusse nõuetele mittevastava kahjunõude ning kaebuse puudusi ei ole võimalik hakata kõrvaldama apellatsioonimenetluses. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse selles osas ning saadab selle nõude halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 200 p 1).

4(6)

3-23-829

5(6)

3-23-829 seletuskirjale , mille järgi selle sättega nähakse ette regulatsioon, et vastuvõttev asutus võib politseiametniku teenistussuhte ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele vähemalt kolm kuud ette. See võimaldab asutusel ja ametnikul paremini edasisi tegevusi planeerida. Käesoleval ajal selline regulatsioon puudub üldse. Kolmekuulise etteteatamistähtaja kehtestamise põhjuseks on anda lähetavale asutusele võimalus korraldada teenistus selliselt, et politseiteenistust jätkava ametniku saaks võimalikult kiiresti üle viia mõnele asutuse koosseisus olevale ametikohale, kus ta saaks jätkata tavapärast politseiteenistust. Erandlikel asjaoludel, kui nii lähetav kui vastuvõttev asutus seda ühiselt nii mõistavad, on võimalik ka lühem etteteatamistähtaeg. Sellest nähtub, et normi eesmärgiks on eeskätt hõlbustada politseiametniku üleviimisega kaasnevat haldusesisest asjaajamist, et lähetaval asutusel oleks piisavalt aega valmistuda üle viidud politseiametniku ennetähtaegseks naasmiseks (vajadus ümber korraldada ametikohti jne). Kui ATS § 101 eesmärgiks on anda isikule vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töö- või teenistussuhte lõppemist ehk ajal, millal ametnik saab veel palka2, siis PPVS § 676 eesmärk, nagu eespool otsuse p-s 10 selgitatud, ei ole sellega samasugune. 1

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c49cab4-5abf-734e-cba1-f13378c32a55/ avalikuteabeseaduse-ning-politsei-ja-piirivalve-seaduse-muutmise-seadus 2 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-02/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf, lk 294.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.