Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, 204 lg 1 ja 252 lg 7).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1.Kaitseressursside Amet (KRA) andis X. X osas 05.09.2025 terviseseisundi hinnangu nr 8-5/2025/9063, milles leidis, et tema terviseseisund ei vasta ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga 05.03.2026.
2.X. X esitas 19.09.2025 KRA 05.09.2025 terviseseisundi hinnangule vaide, paludes terviseseisundi hinnangu tühistada ja teha uus otsus, määratledes tema terviseseisundi teenistuseks kõlbmatuks.
3.KRA jättis 11.11.2025 vaideotsusega nr 13-1/2025/343 X. X vaide rahuldamata ning leidis, et terviseseisundi hinnangu tühistamine ei ole vajalik ega põhjendatud. KRA täpsustas, et ajapikenduse lõppemisel hinnatakse vaide esitaja terviseseisundit uuesti ning kõik uued terviseandmed võetakse hindamise käigus arvesse, sh kas määratud ravi hoiab haiguse kulu kontrolli all.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 09.12.2025 X. X kaebus KRA 05.09.2025 terviseseisundi hinnangu õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks osas, millega kaebaja tunnistati ajutiselt teenistuseks kõlbmatuks, KRA 11.11.2025 vaideotsuse õigusvastaseks
3-25-4540 tunnistamiseks ja tühistamiseks ning KRA kohustamiseks hinnata kaebaja terviseseisundit uuesti, kaasates pulmonoloogi või teise erialaspetsialisti ja tegema uue otsuse, mis vastab kaebaja tegelikele meditsiinilistele andmetele ja tervisenõuetele. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse peatada haldusakti toime, sh kutse saatmine ja ajateenistusse võtmise võimalus kuni kohtu lõpliku otsuseni.
5.Kohus jättis 10.12.2025 määrusega kaebaja EÕK taotluse käiguta, andes tähtaja sellelt riigilõivu tasumiseks. Ühtlasi küsis kohus KRA-lt seisukohta ning andis ka kaebajale võimaluse esitada seisukoht kaebuse menetlusse võtmise osas lähtuvalt asjaolust, et KRA terviseseisundi hinnang vastab eelhaldusakti tunnustele ning KRA pole teinud lõplikku otsust kaebaja ajateenistusse kutsumise osas.
6.Kaebaja teavitas 10.12.2025 riigilõivu tasumisest ja esitas seda kinnitava maksekorralduse.
7.KRA esitas 22.12.2025 seisukoha, milles leidis, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, milles seisneb vaidlustatud hinnanguga kaebaja õiguste võimalik rikkumine. Vaidlustatud terviseseisundi hinnang ei ole isiku suhtes lõplik ning selle tühistamine ei täida kaebuse eesmärki. KRA ei saa kaebajat kutsuda ajateenistusse, kui tema terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
10.Kaebeõiguse sätestab HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
11.Kaebaja kaebusest ja EÕK taotlusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks ajateenistusse kutsumise vältimine tulenevalt kaebaja terviseseisundist ehk kaebaja soovib kaitsta oma õigust tervise kaitsele. Vaidlustatud hinnangu kohaselt ei vasta kaebaja terviseseisund ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga 05.03.2026 ning KRA 11.11.2025 vaideotsuse põhjenduste kohaselt vormistati kaebajale ka 08.09.2025 ajapikenduse andmise otsus tervisehäire ravimiseks. Viimases selgitati, et ajapikendus kehtib kuni 05.03.2026 ning ajapikenduse lõppemisel hinnatakse kaebaja terviseseisundit uuesti.
12.Kohus leiab, et KRA terviseseisundi hinnang vastab eelhaldusakti tunnustele, kuivõrd selles tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Hinnangu alusel, millega tuvastatakse isiku vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, saab KRA otsustada ajateenistusse kutsumise, tegevteenistusse võtmise või teenistusest vabastamise, samuti kaitseväekohustuslaseks tunnistamise. Praegusel juhul ei ole KRA kaebajat ajateenistusse kutsunud ja talle on vaidlustatud hinnangu alusel antud ajapikendus tervisehäire ravimiseks. Kaebajat ei ähvarda talle antud ajapikenduse ajal ajateenistusse kutsumine ning ilma uue terviseseisundi hinnanguta, millega kaebaja tunnistatakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks, ei ole KRA-l võimalik otsustada uuesti ka ajateenistusse kutsumise üle. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) rakendamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt kehtib kaitseväekohustuslase kohta tehtud terviseseisundi hinnang kuni uue hinnangu tegemiseni. Praegusel juhul on selge, et kaebaja terviseseisundit tuleb peale vaidlustatud hinnangu kehtivuse tähtaega 05.03.2026 uuesti hinnata ning selle tulemus ei ole ette teada. Sellega 2(4)
3-25-4540 realiseerub ka kaebaja soov (kaebuse nõuded), s.o ajutine hinnang kaotab õigusliku mõju ning KRA hindab terviseseisundit uuesti. Seega ei ole praegusel juhul kaebuse esitamine kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega. Kaebajal on kuni uue hindamiseni võimalik esitada täiendavaid tervisega seonduvaid dokumente, mida saab uuel hindamisel aluseks võtta. Kokkuvõtlikult on praegusel juhul ilmne, et kaebus on kohtule esitatud ennatlikult ning vaidlustatud terviseseisundi hinnang ega ka selles osas tehtud vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja õiguseid, kuivõrd kaebajal puudub nende alusel kohustus ajateenistuses osaleda. Seega puudub kaebajal kaebeõigus.
13.Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus X. X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
14.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 sätestatud alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
15.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
16.Kuna kaebuse tagastamise määrus pole jõustunud, tuleb EÕK taotlus kaebuse tagastamisele vaatamata sisuliselt läbi vaadata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2024 määrus asjas nr 3-24-1645, p 15).
17.Kaebaja on EÕK taotluse esitamisel tasunud riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-s 6 ettenähtud riigilõivu (20 eurot).
18.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus EÕK määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi. EÕK taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse eelduseks on EÕK vajadus.
19.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja EÕK taotlus lubatav, kuivõrd kaebajal puudub EÕK vajadus. EÕK vajadus puudub muu hulgas siis, kui kahjulike tagajärgede saabumise oht ei realiseeru lähitulevikus või kui on ilmselge, et haldusorgan kaebaja poolt kardetud viisil ei tegutse. Kaebusega vaidlustatud terviseseisundi hinnang ei loo iseseisvalt kaebajale õigusi ega kohustusi. Hinnangust nähtuvalt ei vasta kaebaja ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tähtajaga 05.03.2026, seega ei ähvarda kaebajat ajateenistusse kutsumine, mida kaebaja soovib EÕK korras vältida. Ajateenistusse kutsumine eeldab, et kaebaja suhtes antakse uus terviseseisundi hinnang, millega tuvastatakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavus ning KRA otsustab seda arvesse võttes ajateenistusse kutsumise üle. Praegusel juhul annab KRA kaebaja terviseseisundi osas uue hinnangu ja otsustab kaebaja ajateenistusse kutsumise üle peale 05.03.2026 ning ei ole ette teada, mis on selle tulemus. Kaebajal on võimalik uut hinnangut ja ajateenistusse kutsumist vaidlustada, kui vastavad otsused on tehtud. Seega puudub kaebajal käesoleval hetkel õiguskaitse vajadus.
20.Eelnevast lähtuvalt jätab kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. 3(4)