Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1645
Haldusasi
I.N-i kaebuse Transpordiameti 23.04.2024 otsuse nr 1.1-2/24/48 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – I.N , esindaja V.N Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Y.Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta I.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-24-1645 muutmata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määruse resolutsiooni p-i 2 haldusasjas nr 3-24-1645 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“. Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus kaevatav (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
3-24-1645
3-24-1645 35-13, p 22). KeHJS § 261 lg 1 näeb ette võimaluse algatada arendaja taotluse alusel KMH enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist. Praegusel juhul on KMH algatatud selle sätte alusel. Ka sellel alusel tehtav KMH on olemuslikult seotud tegevusloaga KeHJS mõttes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-21-2682, p 14). See tuleb lugeda tee-ehituseks antava haldusakti menetluses tehtavaks toiminguks olukorras, kus ehitusloa taotlus esitatakse pärast KMH tegemist. KMH aruande heakskiitmise otsus ei ole haldusakt. See, kas tegu on haldusaktiga, ei sõltu mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust. Samuti ei muuda kõnealust dokumenti haldusaktiks see, et Transpordiamet on sellele ekslikult lisanud haldusaktile omase vaidlustamisviite. Haldusaktiga oleks tegu juhul, kui see oleks suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (HMS § 51 lg 1). KMH aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta kellegi õigusi ega kohustusi. See ei loo projekti arendajale õiguskindlust projekti heakskiitmise osas. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõju kohta (KeHJS § 3 1 lg 1). Järgnevas haldusmenetluses arutatakse lahendused puudutatud isikutega läbi. Vastava vajaduse ilmnemise korral on võimalik ka keskkonnamõju hinnangut veel täiendada (KeHJS § 24 lg 11). Seega ei ole kaebaja võimalused eesseisvas haldusmenetluses oma õigusi kaitsta pärast KMH aruande heakskiitmist mingil moel piiratud. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Eeltoodu põhjal kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 3). Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3(5)
3-24-1645
3-24-1645 loo projekti arendajale õiguskindlust projekti heakskiitmise osas. Teelõigu ümberehitamiseks peab Transpordiamet ehitusprojekti alusel hiljem väljastama ka ehitusloa (vt EhS § 38 lg-d 1 ja 2, § 101 lg 2; EhS lisa 1). Lõplikuks haldusaktiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4‒152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehitamiseks ehitusloa andmine või selle andmisest keeldumine.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.