Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-22-598 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-598 juriidiline aadress ning 18.01.2022 osanik. MTA andmetel on OÜ A-Ülevaatus kaebaja senise tegevuse ja tegevuskoha üle võtnud. Kaebaja käive on selle võrra kadunud. Seega ei saa kaebaja eeldada, et MTA on kaebaja viidatud 15 aasta jooksul kogunud piisavalt andmeid, mis annaks alust eelduseks, et kaebaja tulevane majandustegevus ja maksustav käive on eelnevate maksuperioodide ja tegevusalaga samastatav. Olukorras, kus senine omanik ja juhatus on äsja vahetunud, tegevusala muutunud ning sissetulek sisuliselt kadunud, on asjakohane MTA kontroll kaebaja tegevuse osas KMS § 2 lg 2 mõistes küsimuses, kas kaebaja üldse jätkab ettevõtlusega või mitte. MTA-l on asjaolusid arvestades kahtlus, et kaebajale seadmete vms senise tegevussuuna võõrandamisest laekunud vahendeid (102 852,66 eurot) on asutud kaebaja majandustegevuse sfäärist välja viima. Kaebaja väidab küll igapäevast majandustegevust, mis ületavat 40 000 eurot kalendriaastas, kuid ei ole väidete kinnituseks esitanud tõendeid, sh kaebuses. Kaebajalt küsitud teabe ja dokumentide maht ei ole omane maksude arvestamise ja tasumise kontrollile. MTA palus esitada ülevaate kaebaja ettevõtlustegevusest ja esitada mh dokumendid, mida kaebaja peab vajalikuks oma ettevõtluse tõendamiseks. KMS § 22 lg 31 annab maksuhaldurile õiguse kustutada registrist oma algatusel selline maksukohustuslane, kes ei tegele ettevõtlusega. Vaidlustatud otsuses on piisava üksikasjalikkusega selgitatud kaebaja üld- ja napisõnalise ning esitamata jäetud teabe problemaatikat. MTA saab ka pärast isiku registreerimist nõuda kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Üksnes deklaratsioonide esitamine või töötajate registris registreerimine ei tõenda sisulise ettevõtluse olemasolu olukorras, kus puuduvad seda kinnitavad faktilised asjaolud ja tõendid. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ettevõtlusega tegelemise kontroll KMS § 22 lg 3 1 mõistes hõlmab üksnes KMS § 19 lg-s 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemist. Ettevõtlusega tegelemise kontroll on laiem ning kaebaja viide, et täidetud on 40 000 euro nõue, ei ole määrav. KMS § 22 lg 31 eesmärk on muu hulgas hoida ära käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Registrist kustutamine on antud juhul sobiv abinõu maksupettuste vastu võitlemiseks. Kaebaja on esitanud vaid üldiseid väiteid ettevõtlusega tegelemise kohta ega ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks ettevõtlusega tegelemine või ettevõtlusega tegelemise tahe tulevikus. Vaidlusalune otsus oli suunatud kaebaja edasiulatuvale tegevusele ja võimalike uute ärisuundade kontrollile pärast kaebaja senise majandustegevuse müüki OÜ-le A-Ülevaatus. Kaebaja varasem võimalik korrektne dokumentatsioon ja aruandlus ei anna alust jätta esitamata ettevõtluse kontrolli läbiviimisel palutud teave ja dokumendid. Vastustaja riskianalüüs arvestas kaebaja 09.11.2021 esitatud maksuperioodi oktoober 2021 KMD andmeid, mis olid võrreldes varasematega tavapäratud. Ka 05.08.2021 juhatuse liikme vahetus oli üks mitmest riskianalüüsis arvestatud tegurist, kuid mitte ainuke ega peamine negatiivse skoori alus. Algoritmist ilmnev risk suundus analüütiku töölauale, kes analüüsis augusti, septembri ja oktoobri 2021 KMD-sid. Hiljem on kaebajat kontrollitud novembri ja detsembri 2021 maksuperioodidel. Kontrolli laiendati jaanuar 2022 maksuperioodile, mille lõpptulemina väljastati kaebajale 30.08.2022 maksuotsus nr 12.2-3/057539-25. Sellega nõuti tagasi kaebaja ettemaksukontole täidetud november 2021 kuni jaanuar 2022 tagastusnõuded ning kohustati tasuma täiendavalt tulumaksu tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 alusel. MTA kogus lisatõendeid omal algatusel pangalt (kaebaja ei esitanud küsitud kassaraamatut), registritest, avalikest andmebaasidest, kinnisturaamatust, äriregistrist, arvestades MTA-le esitatud maksudeklaratsioone ning muid andmeid ja sellega kaasnevaid riske.

3(8)

3-22-598 Haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse haldusakti andmise hetke seisuga. Vastustaja on asunud 08.02.2022 otsuses seisukohale, et olenemata 40 000 euro suuruse käibenõude täidetavusest, deklaratsioonide esitamisest ja töötajate registris registreerimisest, ei olnud kaebaja tegelemine ettevõtlusega tõendatud või piisavalt tõendatud. Samas on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Käivet seostataksegi ettevõtlusega (KMS § 4 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole, et 40 000 euro suurune käibenõue oli kaebajal iga-aastaselt täidetud. MTA 26.11.2021 korralduses on märgitud, et kontrolli alustamisel tugineti riskianalüüsile. MTA 13.10.2023 vastusest nähtub, et riskianalüüsi tingis automatiseeritud tööprotsess vastava algoritmi alusel, mis suunati analüütiku töölauale. Seda, millal riskianalüüs analüütiku töölauale liikus ning see, kas kontrolli käivitamine võis olla põhjustatud P.M juhatuse liikmeks saamisest 25.11.2021, haldusasja materjalidest ei selgu. Riskianalüüsi tabel on koostatud pärast 14.09.2023 kohtunõuet seisuga 20.09.2023, kuid vaidlustatud MTA 08.02.2022 otsus on tunduvalt varasem. Punase värviga esile toodud nn negatiivne skoor nähtub tabelist 2022. a kui tervikaasta, aga mitte 2021. a kohta. Samas on MTA 26.11.2021 korralduse esimestes punktides viidatud asjaolule, et alates 25.11.2021 on osaühingul uus juhatus ning on küsitud, kas on toimunud või toimumas muutusi äriühingu tegevuses. Kuigi juhatuse liikmete muutumisel võivad äriühingus teatavad ümberkorraldused mõne aja pärast aset leida, ei saa muutustest äriühingu juhatuses ja tegevuses tuletada registrist kustutamise vajadust, kui vastavad eelduslikud tingimused ei ole täidetud või ei ole veel täidetud. Maksuhalduri 13.10.2023 vastuse p-s 2 on märgitud, et riskianalüüsis arvestati ka 09.11.2021 KMD andmeid oktoobrikuu maksustamisperioodi kohta, mis olevat olnud võrreldes varasematega tavapäratu. Samas kohustati 26.11.2021 korraldusega kaebajat esitama kehtima hakkavaid lepinguid koos konto väljavõtetega alates 01.11.2021, mitte seonduvalt sama aasta oktoobrikuud puudutava maksustamisperioodiga. Vastustajaga võib küll nõustuda, et võimalike riskistsenaariumide kohaselt ei saa välistada korrektse maksukäitumisega osaühingu muutumist keset majandusaastat reaalse majandustegevuseta äriühinguks, kuid see ei tähenda ega eelda n-ö peaaegu kohest registrist kustutamist. Antud juhul alustati kontrollimisega 26.11.2021 ning registrist kustutamine toimus veidi üle paari kuu hiljem ehk 08.02.2022. Olukorras, kus varem on igal kalendriaastal olnud käive vähemalt 40 000 euro suuruses mahus, ei ole äriühingu suhteliselt kiire registrist kustutamine kooskõlas KMS § 19 lg-ga 1, mis eeldab hinnangut terve kalendriaasta raamistikus. Arvestada tuleb ka, et äriühingul võib olla mingisugusel perioodil tegevusseisak ja kui sellel ajal ei esitata tõendeid ettevõtluse toimumise kohta, ei pea sellest kohe järelduma, et ettevõtlusega ei tegeletagi. Käibemaksukohutuslaste registris olemist ei saa seada sõltuvusse sellest, kas juhatuse liikmed on muutunud või kes nimeliselt on juhatuse liikmed. Lähtuvalt eeltoodust on ettevõtlusega tegelemise kontrollimise ja vaidlustatud haldusakti andmise puhul tehtud olulisi kaalutlusvigu. Arvestades haldusasja materjale, ei saa kiiret käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist pidada proportsionaalseks meetmeks. Kohus ei anna hinnangut selle kohta, milline olukord võib olla praegu ja kas kaebaja tegeleb sisuliselt ettevõtlusega või mitte. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-598 kesksel kohal olev 40 000 euro suuruse käibe täidetuse ja juhatuse liikme vahetuse moment võrreldavalt kontrolli algusega ning MTA riskianalüüsi aadressil tehtud kriitika ei oma asja õigeks lahendamiseks määravat tähtsust. MTA-l on õigus käibemaksukohustuslaste registri registreeringuid ja selle asjakohasust kontrollida. MTA-l on kohustus teostada registreeringute üle sisulist järelevalvet (KMS § 22, maksukorralduse seaduse (MKS) § 10), viies läbi menetlusi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. MTA järelevalve tähendab eelkõige õigust nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid (KMS § 22 lg 31) ning maksukohustuslase kohustust neid MTA-le esitada. Seetõttu ei seisne vaidluse raskuskese sellel, kas MTA kontrollieelne riskianalüüs ja kontrolli kiirus olid piisavad kaebaja käibemaksukohustuslaste registri registreeringu kustutamiseks, vaid sellel, kas ja kui piisavalt on kaebaja ettevõtlusega tegelemine küsitud ja esitatud tõendite alusel tõendatud. Kui kaebaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ettevõtlusega tegelemist KMS § 22 lg 31 mõistes tõendanud, kustutab MTA maksukohustuslase registrist. Halduskohus ei ole sisuliselt MTA 08.02.2022 otsuses sisalduvaid etteheiteid kaebajale, s.t kaebaja poolt tõendite ja teabe esitamata jätmise asjaolusid, analüüsinud. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta vaidlustatud otsuse p-des 5˗10 käsitletud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse (MKS § 56 lg 1) rikkumise. Seetõttu leidis halduskohus ekslikult, et MTA otsus sisaldab kaalutlusvigu ja on ebaproportsionaalne. MTA esitatud riskianalüüs ja tööprotsessi kirjeldused ei asendanud MTA otsuse p-de 1˗11 motiive, vaid selgitasid ja täiendasid neid. Halduskohus on kaldunud kõrvale analoogsete vaidluste kohtupraktikast. Tartu Ringkonnakohus on 22.11.2018 otsuses nr 3-17-519 ja 21.11.2019 otsuses nr 3-18-1384 rõhutanud, et ettevõtluse kontroll ei ole sarnane tavalise maksukontrolliga. MTA alustas kaebaja ettevõtluse kontrolli seetõttu, et MTA-le teadaolevad andmed ei kinnitanud kaebaja ettevõtlusega tegelemist või jätkamist. MTA andmetel oli A-Ülevaatus OÜ kaebaja senise tegevuse (autode ülevaatus) ja tegevuskoha üle võtnud ning asunud ise kaebaja tegevusalal toimetama. Kaebaja käive oli selle võrra kadunud. Ettevõtluse kontroll ei hõlma kaebaja maksude tasumise õiguse kiirkontrolli (ajaloolise 40 000 euro käibe esinemine) ega kaebaja maksukohustuse kindlaksmääramist, vaid üksnes asjaolu tuvastamist, kas kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega või mitte. Seda eesmärki silmas pidades tegi MTA kaebajale 26.11.2021 korralduse, millega kohustati kaebajat andma MTA-le teavet Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Korraldus sisaldas mh hoiatust, et kui ettevõtlusega tegelemine ei leia kaebaja poolt tõendamist, siis on MTA-l õigus kaebaja kustutada käibemaksukohustuslaste registrist. Seega andis MTA kaebajale võimaluse oma ettevõtluse toimumist või selle jätkamist pärast oma senise tegevusala müüki tõendada. Sellega tagas MTA kaebaja ärakuulamise. Kuna kaebaja ettenähtud tähtaja jooksu ettevõtlusega tegelemist ei tõendanud, kustutati ta registrist 08.02.2022 otsuses toodud põhjendustel. Olukorras, kus kaebaja senine omanik ja juhatus olid vahetunud, tegevusala lõppenud ning käive kadunud, oli MTA kontroll kaebaja tegevuse osas asjakohane. Asja lahendamise seisukohalt ei ole määrav, kui kvaliteetne oli MTA kontrollieelne riskianalüüs või analüütiku kogutud eelinfo kontrolli algatamiseks. MTA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kui varasemal kalendriaastal on olnud käive 40 000 euro suuruses mahus, ei ole registrist kustutamine KMS § 19 lg-ga 1 kooskõlas. Kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust ja jättis tõendamiskoormuse täitmata. MTA-l oli asjaolusid arvestades kahtlus, et kaebajale seadmete vms senise tegevussuuna võõrandamisest laekunud vahendeid asuti kaebaja majandustegevuse sfäärist välja viima. See viitas kaebaja tegevuse lõpetamisele, sest rahaliste vahenditeta ei ole ettevõtluse jätkamine võimalik. Kaebaja esindaja pidi kindlustama, et MTA-l on võimalik saada informatsiooni tema tegevusest mõistliku aja jooksul. Küsimus ei olnud mitte mõne üksiku MTA küsitud dokumendi esitamata jätmises, vaid tõendikogumis. MTA ei nõudnud detailseid andmeid majandustehingute kohta. Kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust isegi 5(8)

3-22-598 ettevõtluskontrolli minimaalse standardi kohaselt. Kaebajale pidi MTA täiendavatest päringutest selguma, et MTA-le seni esitatud teave ei ole piisav ettevõtlusega tegelemises veendumiseks. Kaebaja esindaja 12.01.2022 e-kirjas enda soovitud kohtumisele 24.01.2022 ei ilmunud. Ettevõtlusega tegelemise tõendamine on eelkõige maksukohustuslase ülesanne (nt Riigikohtu 25.04.2016 otsus nr 3-3-1-79-15). Registrist kustutamine ei takista kaebajal võimaliku majandustegevusega jätkata. Põhjendatud ei ole halduskohtu kriitika, justkui oleks vaidlusaluse otsusega hõlmatud periood olnud liiga lühike ja menetlus liiga kiire. 2,5-kuuline periood oli piisav aeg kaebaja tõendamiskoormuse täitmiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et tema majandustegevus oleks perioodilise iseloomuga. Kaebaja on selgitanud, et tema majandustegevus seisneb olulises osas jätkuval tegevusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-598 maksuhaldurile esitanud sisuliselt ühtegi enda ettevõtlust tõendavat dokumenti. Nagu juba märgitud, lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel. Maksuhalduri poolt vastava kontrolli alustamisel on maksukohustuslasel samuti kaasaaitamiskohustus. Kui maksuhalduril esines põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega ning maksukohustuslane jättis mõistliku aja jooksul teabe esitamise ja selgituste andmise kohustuse asjakohaste ja usutavate põhjendusteta täitmata, jättis maksukohustuslane enda tegelemise ettevõtlusega tõendamata.

3-22-598 maksukohustuslase esindaja kindlustama, et maksuhalduril on võimalik saada informatsiooni maksukohustuslase tegevusest mõistliku aja jooksul. Kui seda ei ole võimalik teha juhatuse liikmel endal, peab ta volitama selleks kedagi teist.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.