JP (P) hagi Osaühing S vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing S apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja Osaühing S seaduslik esindaja AP
Menetluse liik
(registrikood
XXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühing S kanda.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.01.2016 otsus osas, milles Osaühingult S mõisteti JP kasuks välja kasutamata puhkusehüvitis 203 eurot, jõustus maakohtule edasi kaebamata.
4.JP-l puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kohtueelne menetlus
1.JP (hageja) esitas 25.11.2015 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Osaühing S (kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista vastaspoolelt välja 2 603 euro 22 sendi suurune hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu ning hüvitis kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest 203 eurot. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 05.01.2016 otsusega hageja avalduse ja tunnistas töölepingu ülesütlemise töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel tühiseks ja lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates 29.10.2015. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmise töötasu 2 603,22 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 203 eurot.
2.Kostja esitas 04.02.2016 Harju Maakohtule taotluse, milles palus hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras läbi vaadata osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks kostjalt välja hüvitise 2 603 eurot 22 senti. Hagi asjaolud
3.Hageja töötas kostja juures alates 18.07.2012 spetsialistina. Tema tööülesandeks oli sõidukite tehnoülevaatuse teostamine, milleks oli nõutav vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba. A-kategooria juhiluba, mis andnuks õiguse juhtida mootorratast ja mootorrataste tehnoülevaatust teostada, hagejal ei olnud. Kostja nõudis hagejalt töösuhte kestel A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist. Kursuse kõrge hinna tõttu ei olnud hagejal eelnev võimalik. Kostja ei teinud hagejale ka ühtegi mõistlikku ettepanekut koolituskulude tasumiseks. Kostja lõpetas 29.10.2015 hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et hagejal puudus A-kategooria juhiluba. Nimetatud juhiloa puudumise tõttu ei olevat hagejal olnud võimalik täita kõiki töökohustusi. Hageja hinnangul oli töölepingu ülesütlemine nimetatud alusel põhjendamatu, sest töölepingus ei olnud kokku lepitud, missugustele sõidukitele tuli hagejal tehnoülevaatust teha. Hageja tööülesandeks ei ole kunagi olnud mootorrataste osas tehnohoolduse läbiviimine. Ametijuhendit kostja hagejale tööle asumisel ega ka hiljem ei tutvustanud. Tööülesannete täitmise kohta kostja hagejale märkusi ei teinud ja töölepingu ülesütlemisest ei hoiatanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja teeb koostööd OÜ-ga P, mis teostab sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mehitades lepingupartnerit tehnoülevaatuse teostamiseks pädevate töötajatega. Hageja töötas kostja juures tehnoülevaataja ametikohal ning tema ülesandeks oli teostada tehnoülevaatusi OÜ-s P. Liiklusseaduse (LS) § 74 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijal olema asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigus. OÜ-l P oli Tallinnas õigus teostada tehnolülevaatust M1-sõiduauto, M2-väikebussi, N1-väikeveoki, O1, O2-haagise, Lmootorratta, LM, T, R-liikurmasina ja traktori kategooria sõidukitele. Nimetatud kategooriad nõuavad A- ja B-kategooria juhiloa olemasolu. Hagejal oli ainult B-kategooria juhiluba. Kuna hagejal vajalikku luba ei olnud, oli tööandja sunnitud saatma palju kliente teise tehnoülevaatuse punkti, kandes seeläbi varalist kahju. Hageja töökohale kehtestatud ametijuhendis nimetati kvalifikatsiooninõudena A-, B-kategooria või A-, B-, C-, E-kategooria juhiloa olemasolu. Kuigi hageja ei allkirjastanud ei töölepingut ega ametijuhendit, oli hageja nõudest teadlik ja kohustus seda täitma. Hageja võeti tööle tingimusega, et ta viib oma kvalifikatsiooni vastavusse LS-ga,
mida ta vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei teinud. Hagejale pakuti abitöölise töökohta enne töölepingu lõpetamist, kus ei olnud nõutav A-kategooria juhiloa olemasolu. Eelnevast hageja keeldus. Kuna töötaja ei saanud pikka aega täita oma töökohustusi mittevastava kvalifikatsiooni tõttu, lõpetati temaga tööleping hagejast tulenevatel põhjustel 29.10.2015. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 2 alusel tühiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2 603 eurot 22 senti. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras, et kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 420 eurot. TLS § 88 lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Vastavalt TLS § 104 lg-le 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejal puudus A-kategooria juhtimisõigus, kuid kostja lepingupartneri mehitamiseks tehnoülevaatuste teostamiseks pädevate töötajatega oli vaja, et töötajatel oleks nii B-kategooria kui A-kategooria juhtimisõigus. Hagejal puudus A-kategooria juhtimisõigus juba tema tööle võtmisel. Poolte vahel oli vaidlus, kas kostja võis töölepingu hagejaga lõpetada hagejast tulenevatel põhjustel, sest hagejal puudus A-kategooria juhtimisõigus. Kostja väitis, et hageja tööle võtmise tingimuseks oli töösuhte kestel A-kategooria juhtimisõiguse omandamine. Kohtule esitatud tõenditest seda ei nähtunud. Töölepingu punkti 2.1 kohaselt asus töötaja tööle spetsialisti ametikohal ja tema peamiseks tööülesandeks oli tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele. Punktide 7.1.1 ja 7.2.1 järgi pidi töötaja töötama tööandja juures lähtuvalt lepingus kokkulepitud tingimustest ning täitma lepingus ja töötaja ametijuhendis kokku leppimata ühekordseid tööülesandeid. Töölepingus ei olnud kokku lepitud, et hagejal on A-kategooria juhiloa taotlemise kohustus. Kohtule esitatud ametijuhend oli hageja poolt allkirjastamata. Kostja esitatud juhendamislehelt ei nähtunud, et hagejale oleks ametijuhendit tutvustatud. Samuti ei olnud töölepingus sätestatud, et kostja juhend MKJSK-03 oleks saanud hageja töölepingu osaks. Hageja teostas töösuhte kestel vaid selliste mootorsõidukite tehnoülevaatust, mille puhul oli vajalik Bkategooria juhiloa olemasolu. Eelnevast nähtuvalt ei tulenenud töötajale töölepingust ega poolte poolt allkirjastamata ametijuhendist A-kategooria juhtimisõiguse omandamise kohustust ega tähtaega. TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Kuna töölepingu järgi oli hageja tööülesandeks tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele, hagejal ei olnud A-kategooria mootorsõidukite juhtimisõiguse omandamise või täiendkoolituse läbimise kohustust ning tal oli B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis ei saanud tööandja nõuda hagejalt A-kategooria sõidukite tehnoülevaatuse teostamist. LS §-s 74 sätestatu rikkumist ehk A-kategooria mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamist hageja poolt ilma vastava mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, kostja ei väitnud, mistõttu ei olnud hageja oma töölepingust tulenevaid töökohustusi rikkunud.
Töövõime vähenemise tõttu töölepingu ülesütlemisest pidanuks tööandja töötajat vastavalt TLS § 88 lg-le 3 hoiatama. Hageja märkis avalduses, et tööandja nõudis temalt A-kategooria mootorsõiduki juhiluba ega nõustunud vastava koolituse eest tasuma. Samas juhiloa omandamiseks töötajale tähtaegade andmist ega töölepingu lõpetamisest ette hoiatamist Akategooria juhiloa puudumise tõttu hageja avaldusest ei nähtunud. Kostja seda ka ei tõendanud. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja töötas kostja juures töölepingu ülesütlemise ajaks rohkem kui kolm aastat ja kostja teadis juba töölepingu sõlmimisel, et töötajal puudub A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, oli mõistlik aeg eelnevalt kirjeldatud põhjusel töölepingu ülesütlemiseks möödunud. Ülaltoodut kogumis hinnates oli hagejaga 29.10.2015 töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel TLS § 104 lg 1 järgi tühine, mistõttu ei olnud leping vastavalt TLS § 107 lg-le 1 lõppenud. Sellisel juhul lõpetatakse tööandja või töötaja taotlusel tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon lõpetas hageja 18.07.2012 sõlmitud töölepingu alates 29.10.2015. Kuna kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse p-i 3, milles töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu, siis selles osas oli komisjoni otsus jõustunud. TLS § 109 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2 603 eurot 22 senti. Kostja hüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid esile ei toonud ega põhistanud. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 420 eurot. Apellatsioonkaebus
6.Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohus rikkus menetlusõiguse normi ning eksis asjaolude ja tõendite hindamisel. Hageja kohustus omada nii A- kui B-kategooria juhiluba tulenes seadusest. Nimelt sätestab LS § 74 lg 1 p 3, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab omama asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigust, mille suhtes ta kontrolli teostab. Eelnevas ei pidanud pooled kirjalikult kokku leppima. Poolte vahel puudus vaidlus, et hagejal oli nõutav A-kategooria juhiloa olemasolu. Pooled vaidlesid, kas A-kategooria juhilubade tegemise kulu peab kandma tööandja või töötaja ise. Vaidlusaluse kulu pidi kandma töötaja, kuna tegemist oli üldist laadi oskusega, mis on Akategooria sõidukite tehnoülevaatajana töötamise eelduseks ning mille olemasolu eest vastutab töötaja. Kõik JP tööalaste oskuste arendamiseks vajalikud koolitused, mis seondusid tehnoülevaataja erioskuste ja -kvalifikatsiooniga ning atesteerimisega, maksis kinni kostja. Tööandja juhatuse liige AP meenutas korduvalt A-kategooria juhilubade tegemise nõuet. Ka hageja ise tunnistas, et oli sellisest nõudest teadlik, kuid põhjendas vajaliku loa tegemata jätmist rahapuudusega. Seega ei olnud põhjendatud kohtu seisukoht, et tööandja ei ole täitnud TLS § 88 lg-s 3 nimetatud ettenähtud hoiatamise ja heastamise võimaluse tagamise nõudeid. Vale on ka maakohtu seisukoht, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks A-kategooria juhiloa puudumise tõttu oli möödunud. Õige ei olnud piirata tööandja poolt töölepingu ülesütlemise õigust seoses puudustega töötaja kvalifikatsioonis põhjendustega, et tööandja oli nõus töötaja puuduliku kvalifikatsiooniga tööle võtma ning andis talle aega puudus kõrvaldada. Mõistliku aja pikkus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Antud juhul käitus tööandja heas usus ja esitas
töösuhte kestel korduvaid korraldusi puuduse likvideerimiseks ja andis selleks aega. Kuna töötaja seadusest tulenevaid ja tööandja poolt esitatud nõudeid ei täitnud, siis ei tohiks vahepeal töötatud aeg tekitada töötajale eriõigust nõuda töötamise jätkamist hoolimata puudustest kvalifikatsioonis. Tööandja käitus heas usus ja täitis kõik töölepingu erakorralise ülesütlemise nõuded. Ka hageja ise on sisuliselt töölepingu lõpetamisega nõustunud, kui väitis 05.09.2016 seisukohas, et kostja oleks saanud kasutada töösuhte lõpetamise alusena koondamist põhjusel, et kaotatakse töökoht, mille tööülesanneteks on üksnes sõiduautode ülevaatuse läbiviimine ning luuakse uus töökoht, kes teostab ülevaatust nii sõiduautode kui mootorrataste osas. Vaidlus on seega ainult töölepingu ülesütlemise aluse üle ning maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis on kõiki asjaolusid arvesse võttes ebaõiglaselt suur. Kui kostja oleks hageja koondanud, oleks tal olnud õigus saada ühe kuupalga suurune hüvitis. Kui ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna ei tühista, oleks õiglane väljamõistetava hüvitist vähendada ühe kuu keskmise tasuni. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellatsioonimenetluses kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki kostja seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 2 alusel peavad esinema järgmised eeldused: (1) töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega; (2) suutmatus on tingitud ebapiisavast tööoskusest, töökohale sobimatusest või kohanematusest; (3) töötaja suutmatus ei võimalda töösuhet jätkata. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamisel esile tooma asjaolud ja tõendama töölepingu lõpetamise põhjendatust, s.t tõendama, et täidetud olid TLS § 88 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldused töölepingu lõpetamiseks. Seejärel tuleb tööandjal tõendada, et järgis seaduses sätestatud protseduurireegleid töölepingu lõpetamisel. Kostja on esitanud töölepingu lõpetamise põhjusena asjaolu, et hagejal puudus A-kategooria juhiluba, mistõttu ei saanud hageja teostada tehnoülevaatust sõidukitele, mille puhul oli ülevaatuse teostajalt nõutav A-kategooria juhiloa olemasolu. Hageja lepinguline kohustus omada nimetatud kategooria juhiluba tulenes kostja hinnangul LS § 74 lg 1 p-st 3. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Nimetatud sättest tuleneb, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab omama asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigust, mille suhtes ta kontrolli teostab. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et seadus ei nõua sõidukite tehnoülevaatuse teostajalt nii A- kui B-kategooria sõiduloa omamist. Ettevõtjal on õigus ja võimalus ise otsustada, kuidas ta ettevõttesiseselt töid jaotab ja kes missuguseid ülesandeid täidab, sh töötajaga kokku leppida, et töötaja tegeleb ainult nendele sõidukitele tehnoülevaatuse teostamisega, kus on nõutav B-kategooria juhiloa olemasolu. Maakohus on õigesti esitatud tõendite ja pooltevahelise praktika pinnalt järeldanud, et hageja kohustuseks oli teostada tehnoülevaatust vaid nendele sõidukitele, mille teostajalt oli nõutav B-kategooria juhiloa olemasolu, s.t osutada tellitud teenust vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele (töölepingu p 2.1). Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid tehtud töö kvaliteedi osas. Seega ei ole kostja esitanud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, et hageja ei tulnud pikka aega toime tööülesannete täitmisega.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et A-kategooria juhiloa omandamine ei saanud olla käsitletav TLS § 17 lg 1 mõttes tööandja korraldusena, mille mittetäitmist saaks hagejale ette heita ja seepärast tööleping erakorraliselt üles öelda. Samuti ei saa tööandja korraldust omandada A-kategooria juhiluba käsitleda hoiatusena TLS § 88 lg 3 mõttes. Riigikohus on lahendis 3-2-1187-15 selgitanud, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2). Hoiatuse olemasolu kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Veel enam, töötaja hoiatamise all TLS § 88 lg 3 mõttes tuleb mõista tööandjapoolset reaktsiooni töötaja kohustuste rikkumisele, mille eesmärgiks on suunata töötajat oma käitumist vms parandama. See tähendab, et hoiatada saab töötajat, kes on oma kohustusi rikkunud. Praegusel juhul ei ole töövaidluskomisjon ja kohus tuvastanud, et hageja oleks oma kohustusi rikkunud, mistõttu langeb ära vajadus asuda analüüsima, kas hagejat praegusel juhul hoiatati töölepingu ülesütlemisest või mitte. Isegi kui kostja oleks tõendanud, et hoiatas hagejat korrektselt ja arusaadavalt, ei oleks sellele saanud järgneda töölepingu ülesütlemist, sest puudus TLS § 88 lgs 1 nimetatud põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Kuivõrd praegusel juhul ei tuvastatud töötajapoolset töölepingu rikkumist, puudub vajadus analüüsida ka seda, kas rikkumise ja töölepingu ülesütlemise vahele jäi TLS § 88 lg 4 mõttes mõistlik aeg. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt oleks ebaõiglane tööandjalt välja mõista kolme kuu suurune hüvitis, kui ka töötaja ise nentis, et alus töölepingu lõpetamiseks võis olla olemas koondamise näol. Ülesütlemine on tühine sõltumata sellest, kas tööleping lõpetati igasuguse töölepinguseaduses sätestatud töölepingu lõpetamise aluse puudumisel või tehti seda seaduse nõuetele mittevastavalt (vt TLS § 104 lg-t 1). Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1). TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. See hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb töötajale hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (RKTKo 3-2-1-79-13). Kohtupraktikas on hüvitise suurust mõjutavate asjaoludena käsitletud töötatud aega, poolte käitumist jms, s.o asjaolusid, mis mõjutavad varalise või mittevaralise kahju suurust. Asjaolu, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu vale sätte alusel, s.o normi järgi, mis näeb kohaldamise eeldusena ette töötaja suutmatust tööga hakkama saada ning tagantjärgi hinnates leidis, et sobilikum oleks ehk olnud töötaja koondada ja ühe kuu suurune hüvitis maksta, ei vähenda kahju suurust. Muid asjaolusid kostja kohtule ei esitanud, mis annaksid aluse hinnata kahju suurust ebaõiglaselt suureks ja seetõttu määrata hagejale väiksem kostjalt väljamõistmisele kuuluv hüvitis. Eelnevast tulenevalt on maakohus oma seisukohti veenvalt põhjendanud ja esitatud asjaoludest ning tõenditest õigeid järeldusi teinud, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangute ja tuvastatuga, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
9.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.01.2016 otsus osas, milles Osaühingult S mõisteti JP kasuks välja kasutamata puhkusehüvitis 203 eurot, jõustus maakohtule edasi kaebamata.
Menetluskulude jaotus
10.Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad tal kindlaksmääratavad apellatsioonimenetluse kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.