Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. oktoobril 2016 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-1923
Kohtuasi
XXXX hagi OÜ XXXX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
2603,22 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja Erki XXXX Kostja: OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX) seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja adv. Kristi Sild
Kohtuistungi toimumise aeg
05. september 2016
Resolutsioon
1.XXXX hagi OÜ XXXX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes rahuldada
2.Tunnistada XXXX ja OÜ XXXX 18. juulil 2012.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemine OÜ XXXX 29.oktoobri 2015.a. ülesütlemise teatega TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel tühiseks ja lugeda, et XXXX tööleping ei lõppenud OÜ XXXX 29.oktoobri 2015.a. ülesütlemisega
3.Välja mõista OÜ-lt XXXX XXXX kasuks töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 2603,22 EUR (kaks tuhat kuussada kolm eurot 22 senti)
2.Välja mõista OÜ-lt XXXX XXXX kasuks menetluskulu 420 (nelisada kakskümmend) eurot Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
Edasikaebamise kord
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus töövaidluskomisjonis
1.XXXX (edaspidi hageja või töötaja) vaidlustas 25. novembril 2015.a. Tallinna Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses OÜ XXXX (edaspidi kostja või tööandja) poolt töölepingu ülesütlemise 29. oktoobril 2015.a. TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel, paludes tunnistada ülesütlemine töölepingu tühiseks, välja mõista TLS § 109 lg 1 ettenähtud kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 2603,22 eurot ning lõpetada tööleping töövaidluskomisjonis. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seitsme (7) kalendripäeva kasutamata põhipuhkuse hüvitis 203,00 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 05.01.2016 otsusega avalduse, tunnistas hageja ja kostja 18.juuli 2012.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise kostja 29. oktoobri 2015.a. ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel tühiseks ja luges, et hageja tööleping ei lõppenud kostja 29.oktoobri 2015.a. ülesütlemisega; lõpetas hageja kostjaga 18. juulil 2012.a. sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 29. oktoobrist 2015.a., mõistis välja kostjalt hageja kasuks töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 2603,22 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 203,00 eurot.
3.Kostja taotles 04.02.2016 kohtult hageja avalduse osalist läbivaatamist hagimenetluses paludes jätta rahuldamata 29.oktoobri 2015.a. töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamine ja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 2603,22 euro väljamõistmine. Hagiavalduse asjaolud
4.Hageja töötas kostja juures alates 18. juulist 2012.a. spetsialistina. Tema tööülesandeks oli sõidukite tehnoülevaatuse teostamine, milleks oli nõutav vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav juhiluba. A kategooria juhiluba, mis andnuks õigus juhtida mootorratast, hagejal ei olnud, mistõttu ta mootorrataste tehnoülevaatust ei teostanud. Hageja märkis avalduses, et tööandja nõudis temalt küll A kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist, kuid selle kõrge hinna tõttu ei olnud hagejal võimalik koolitusele minna. Tööandja ei teinud talle ka mõistlikku ettepanekut koolituskulude tasumiseks.
5.29. oktoobril 2015.a. teatas tööandja tema töölepingu ülesütlemisest A kategooria juhiloa puudumise tõttu, millest tingituna ei olevat töötajal olnud võimalik täita kõiki töökohustusi. Hageja luges töölepingu ülesütlemise põhjendamatuks, kuna töölepingus ei olnud kokku lepitud, milliste sõidukite tehnoülevaatuse tegemine tema töökohustuste hulka kuulus ning tööandja talle ametijuhendit tööle asumisel ega ka töösuhte kehtivuse ajal ei tutvustanud. Tööülesannete täitmise kohta tööandjal märkusi ei olnud ja töölepingu ülesütlemise põhjustest teda ette ei hoiatatud.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt teeb kostja koostööd OÜ-ga XXXX, mis teostab sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli kooskõlas Eesti Vabariigiga (Maanteeameti kaudu) sõlmitud lepinguga ning kostja ülesandeks on tagada OÜ XXXX mehitamine tehnoülevaatuse teostamiseks pädevate töötajatega. Hageja töötas kostja juures tehnoülevaataja ametikohal ning tema ülesandeks oli teostada tehnoülevaatusi OÜ-s XXXX.
7.Liiklusseaduse (LS) § 74 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijal olema asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigus. Hageja kohustustesse kuulus sõiduautode, väikebusside, väikeveokite, haagiste mootorrataste, liikurmasinate, traktorite tehnilise ülevaatuse tegemine, milleks oli nõutav A ja B kategooria juhiluba. Kuna hagejal vajalikku luba ei olnud, oli tööandja sunnitud saatma palju kliente teise tehnoülevaatuse punkti, kandes seeläbi varalist kahju. Samad nõuded olid hageja ametijuhendis ja need kehtisid juba tema tööle asumisel. Hageja võeti tööle tingimusega, et ta viib oma kvalifikatsiooni vastavusse liiklusseadusega, mida ta aga vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei teinud. Kuna töötaja ei saanud pikka aega täita oma töökohustusi mittevastava kvalifikatsiooni tõttu, siis otsustati temaga tööleping üles öelda temast tulenevatel põhjustel 29. oktoobril 2015.a. Kohtuotsuse põhjendused
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
9.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja ülesandeks on tagada OÜ XXXX mehitamine tehnoülevaatuse teostamiseks pädevate töötajatega, kelle puhul on nõutavad A ja B kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 18. juulist 2012.a. tehnoülevaataja ametikohal ning tema tööülesandeks oli teostada tehnoülevaatusi, et hagejal oli tööle asumisel ja on käesoleval ajal B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid puudub A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
10.Vaidlust ei ole ka selles, et kostja teadis hageja tööle võtmisel 18. juulil 2012.a, et hagejal puudub A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu ei vastanud hageja tööle võtmise hetkel kostja kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
11.Pooltel on vaidlus selles, kas tööandja võis töötajaga töölepingu lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel A kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu.
12.Kostja väitel oli hageja tööle võtmisel seatud tingimuseks A kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamine. Kohtule esitatud tõenditest seda ei nähtu. Töölepingu punkti 2.1 kohaselt asub töötaja tööle spetsialisti ametikohal, töötaja peamiseks tööülesandeks on tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele ning punkti 7.1.1 ja 7.2.1 kohaselt pidi töötaja töötama tööandja juures lähtuvalt lepingus kokkulepitud tingimustest ning täitma lepingus ja töötaja ametijuhendis kokku leppimata ühekordseid
tööülesandeid. Töölepingus ei ole kokku lepitud hagejal A kategooria juhiloa taotlemise kohustuses ega tähtajas ega mistahes muus tööalases täiendkoolituses.
13.Poolte ütlustest nähtuvalt teostaski hageja töötamise vältel selliste mootorsõidukite tehnoülevaatust, mille puhul oli vajalik B kategooria juhiloa olemasolu. Kohtule esitatud ametijuhend on hageja poolt allkirjastamata ning hageja väitel ei ole ametijuhendit talle töötamise ajal tutvustatud. Tööandja esitatud juhendamislehelt ei nähtu, et hagejale oleks ametijuhendit tutvustatud. Töölepingus ei ole sätestatud, et kostja juhend MKJSK-03, millega muuhulgas on hagejat tutvustatud, oleks tema töölepingu osaks. Paljasõnaline on kostja väide, et antud juhend sisaldab töötaja ametijuhendit. Eelpool toodud tõenditest nähtuvalt ei tulenenud töötajale töölepingust ega poolte poolt allkirjastamata ametijuhendist A kategooria juhtimisõiguse omandamise kohustust ega tähtaega. Kohus on seisukohal, et A kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist ei saa pidada erinevalt Eesti Vabariigi poolt tagatava põhihariduse omandamisest üldist laadi hariduseks või oskuseks. Tingimus, mille kohaselt tuleb töötajal pärast tööle asumist omandada töötamiseks vajalik haridus või kutseoskus omal kulul ja tööandja määratud tähtajaks, oleks tulnud vastavalt TLS § 5 lg-le 2 kokku leppida töölepingu sõlmimisel kirjalikult.
14.TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.
15.Kuna töölepingu järgi oli hageja tööülesandeks tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele, hagejal A kategooria mootorsõidukite juhtimisõiguse omandamise või täiendkoolituse läbimise kohustust ei olnud ning tal oli B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis ei saanudki tööandja nõuda hagejalt A kategooria sõidukite tehnoülevaatuse teostamist. LS § 74 sätestatu rikkumist ehk A kategooria mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamist hageja poolt ilma vastava mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, ei ole kostja väitnud, mistõttu ei ole hageja oma töölepingust tulenevaid töökohustusi rikkunud. Töövõime vähenemise tõttu töölepingu ülesütlemisest pidanuks tööandja töötajat vastavalt TLS § 88 lg-le 3 hoiatama. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1187-15 märkinud, et hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hageja on märkinud avalduses, et tööandja nõuab temalt A kategooria mootorsõiduki juhiluba ega nõustu vastava koolituse eest tasuma, kuid juhiloa omandamiseks töötajale tähtaegade andmist ega töölepingu lõpetamisest ette hoiatamist A kategooria juhiloa puudumise tõttu, hageja avaldusest ei nähtu. Kostja ei ole seda ka tõendanud.
16.TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuna hageja töötas kostja juures töölepingu ülesütlemise ajaks rohkem kui kolm aastat ja kostja teadis juba töölepingu sõlmimisel, et töötajal puudub A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis on kohus seisukohal, et mõistlik aeg antud põhjusel töölepingu ülesütlemiseks oli möödunud.
17.Seega on hagejaga 29. oktoobril 2015.a. töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
18.Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Tööandja või töötaja taotlusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon sel juhul töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon lõpetas hageja 18. juuli 2012.a. sõlmitud töölepingu alates 29. oktoobrist 2015.a. TLS § 107 lg 2 alusel. Kuna kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse punkti 3, milles töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu, siis selles osas on komisjoni otsus jõustunud ja täiendavalt kohus töölepingut ei lõpeta.
19.Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul maksab tööandja töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 sätestatud määras, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmine töötasu on 867,74 eurot, seega on kolme kuu keskmine hüvitis 2603,22 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja hüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega põhistanud ei ole. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
23.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb menetluskulu õigusabi kulust 360 eurot, mis sisaldab kostja poolt edastatud hagi vastusega ja asja materjalidega tutvumist ja analüüsi 1,5 tundi, asjaolude selgitamist kliendiga 0,5 tundi, hageja seisukoha koostamist ja edastamist 0,5 tundi ja istungiks ettevalmistamist 0,5 tundi, kokku 3 tundi. Ühe töötunni maksumuseks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on menetluskulude summaks 360 eurot. Hageja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohtuistungil lisas hageja esindaja menetluskulude nimekirjale kohtuistungist osavõtu aja - 0,5 tundi. Seega lisandub varem kantud menetluskuludele 50 eurot + käibemaks, kokku 60 eurot. Kokku on hageja menetluskuluks 420 eurot.
24.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, väites, et hagiavalduse koostamiseks kulus maksimaalselt aega 2 tundi, puuduste kõrvaldamine tekkis ebakorrektse avalduse esitamise tõttu ja kostja vastusega tutvumiseks kulus maksimaalselt 5 minutit.
25.Kohus on seisukohal, et hageja kulud esindaja õigusabile - esindaja ajakulu kokku 3,5 tundi ja õigusabi osutanud esindaja tunnihind - 100 eurot ilma käibemaksuta, on antud asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud mõistlikus suuruses.
26.Kostja vastuväited hageja esindaja õigusabikulule ei ole põhjendatud ega tõsiselt arvesse võetavad, sest kostja esindaja on ise näidanud menetluskulude nimekirjas õigusabi andmise ajaks samas tsiviilasjas 8 tundi ja 20 minutit (seejuures on tal hageja vastusega tutvumiseks kulunud 41 minutit), mis on oluliselt suurem ajakulu kui hageja esindaja ajakulu. Järelikult tuleb jätta kostja vastuväited rahuldamata ja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt täies ulatuses summas 420 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.