Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-25-1551 6. jaanuar 2026 Kadri Vool (end Palm) Xe kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. aprilli 2025. a maksuotsuse nr 12.2-3/065221-9 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Ronald Riistan ja advokaat Alina Aleksejeva Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xe kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada Xe, Y, W, C, Q ja U.A. nimed ning aadressid Xxx ja Yyy tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. veebruaril 2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 24. aprillil 2025. a maksuotsuse nr 12.2-3/065221-9, millega kohustas Xt tasuma maksusumma 7220,80 eurot (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 146-157). Xe 12. veebruaril 2023. a esitatud 2022. aasta residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonilt nähtub, et kaebaja ei deklareerinud vara võõrandamisest saadud kasu ning ei deklareerinud üüritulu. MTA tuvastas, et kaebaja võõrandas koos kaasomaniku Yga korteriomandid 1 kuni 13 aadressil Xxx. Kaebaja on saanud kinnisasja müügitehingust kasu, mis kuulus deklareerimisele. Lisaks teenis kaebaja üüritulu korteriomandite väljaüürimisest aadressil Xxx, mis kuulus samuti deklareerimisele.
2.X esitas 25. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsuse nr 12.2-3/065221-9 peale (dtl 2-15). Kaebaja palus tunnistada MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsus nr 12.2-3/065221-9 osaliselt tühiseks (tühistamiskaebus), tunnistades MTA poolt määratud tulumaksukohustus 3846,77 euro ulatuses tühiseks. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsus nr 12.2-3/065221-9 osaliselt tühiseks, tunnistades MTA poolt määratud tulumaksukohustus 1935,73 euro ulatuses tühiseks. Alternatiivselt viimati nimetatule palus kaebaja tunnistada MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsus nr 12.2-3/065221-9 osaliselt tühiseks, tunnistades MTA poolt määratud tulumaksukohustus 838,98 euro ulatuses tühiseks.
3.Tallinna Halduskohus andis 30. mai 2025. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 166).
4.Tartu Halduskohus võttis 26. juuni 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 172-173).
5.MTA esitas 1. augustil 2025. a vastuse kaebusele (dtl 384-388).
6.Kaebaja ja vastustaja esitasid 24. novembril 2025 täiendavad seisukohad (dtl 427-428, 430-431). Kaebaja esitas 24. novembril 2025 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 433-444).
7.Kaebaja esitas 8. detsembril 2025. a vastuväite vastustaja 24. novembri 2025. a seisukohale (dtl 446-448).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsuse nr 12.2-3/065221-9 osalist tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
Maksuotsus põhineb vastustaja järeldusel, et enne maja, aadressil Xxx, võõrandamist kasutas kaebaja elukohana korterit aadressil yyy Siimusti ning elukaaslase elukohta Tallinnas. Kaebaja leiab, et vastustaja on hinnanud faktilisi asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Lisaks on vastustaja järeldused ja hinnangud vastuolus kehtiva õigusega.
8.2.Tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht üheaegselt olla 2
3-25-1551 mitmes kohas. Vastavalt TsÜS kommenteeritud väljaandele lähtub seadus sellest, et igaüks saab oma elukohta ise vabalt valida, ainult teatud isikute gruppide puhul saab rääkida seadusjärgsest elukohast. Elukoha määramisel on oluline kriteerium vastavasse kohta elama asumise tahe, mida järeldatakse isiku käitumisest ja muudest tema elukorraldusega seotud asjaoludest. Rahvastikujärgne elukoht on üks tõenditest.
8.3.Isik ei pea maksusoodustuse saamiseks kahe elukohana kasutatava korteriomandi omanikuna määratlema, milline on tema üks ja ainuke peamine elukoht, vaid elukohad võivad olla ka mõlemad (kui faktilised asjaolud ja tõendid seda kinnitavad), kuid sellisel juhul on elukoha müügiga seotud maksuvabastust võimalik kasutada vaid üks kord kahe aasta jooksul. TuMS § 15 lg 5 p 1 ja lg 6 muudatused, mis eemaldasid § 15 lg 5 p-st 1 eelduse, et tulumaksusoodustust saab vaid „alalise või peamise“ elukoha müügi puhul, kuid samas sätestasid lg-s 6 piiranguna võimaluse seda soodustust kasutada üksnes korra kahe jooksul, jõustusid 1. jaanuaril 2011 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2023. a otsus haldusasjas nr 3-21-2391, p 10).
8.4.Kehtiva õiguse kohaselt võib isikul olla mitu elukohta ning igal elukohal on sama tähendus. TuMS ei piiritle, milline peab olema kummagi elukoha kasutamise intensiivsus, vaid sätestab, et eluruumi elukohana kasutamise puhul ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui elukohta kasutati samaaegselt muul otstarbel, siis rakendatakse tulumaksuvabastust proportsionaalselt pindala suhetele.
8.5.MTA 12. novembri 2024. a kontrolliaktis viitab vastustaja, et vastavalt rahvastikuregistri päringule oli kaebaja aadressiks alates 28. juulist 1999 xxx, Jõgeva, Jõgeva maakond ning lisa-aadressiks alates 13. veebruarist 2022 Yyy. Kuivõrd vastustaja teostas päringu juba pärast maja korteriomanditeks jagamist, siis oli rahvastikuregistris korteri nr määratud, kuid kuni korteriomanditeks jagamiseni oli kaebaja elukoha aadressiks Xxx. Vastustaja poolt tehtud rahvastikuregistri päringust tuleneb selgelt, et maja, aadressil Xxx, on kaebaja sünnikodu, kus kaebaja perekond ja kaebaja ise elasid alates kaebaja sündimisest ehk ca 23 aasta jooksul. Sünnikodu omab erilist tähtsust ja on osa inimese identiteedist, mistõttu isegi mitme elukoha olemasolul maja, aadressil Xxx, oli kaebaja n-ö päris kodu, kuhu kaebaja alati tagasi pöördus kuni võõrandamiseni.
8.6.Samuti selgub rahvastikuregistri andmetest, et alates 13. veebruarist 2022 on kaebaja lisa-aadressiks Yyy ehk rahvastikuregistri andmed kinnitavad, et kaebajal on olnud alates 2022. aastast mitu elukohta, kuid alates 1999. aastast on registris märgitud üks ja sama põhielukoht ning alates 2022. aastast lisandus täiendav aadress. Juba mõiste „lisa-aadress“ viitab selgelt asjaolule, et tegemist ei olnud kaebaja põhielukohaga maja võõrandamise hetkel. Maksuotsuses eelnimetatud asjaolu kaalumist ei nähtu.
8.7.Väär on vastustaja järeldus, et kuivõrd 24. mai 2022. a müügilepingus kaebaja ema, kelle kasuks oli seatud isiklik kasutusõigus, kinnitas et ta ei kasuta ta xxx korterit oma eluasemena ja ei kavatse seda ka edaspidi kasutama hakata, siis faktiliselt ka ei kasutanud kaebaja ema seda maja elukohana. Ema oli nõus isikliku kasutusõiguse lõppemisega seoses asja võõrandamisega ning seetõttu kinnitas, et ei kasuta ega kavatse võõrandatavat maja, aadressil Xxx, elukohana kasutada. Kui ema poleks seda kinnitanud, ei oleks notar saanud isiklikku kasutusõigust kustutada. Arvestades, et kaebaja ema ei ole juriidilise haridusega isik, siis on põhjendatud eeldada, et kaebaja ema eeldas, et tegemist on n-ö standardsõnastusega isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Ema kolis uude korterisse, aadressil Yyy, müügiprotsessi alguses, kuid eelnimetatud asjaolu ei ole põhjendatud tõlgendada kaebaja kahjuks.
8.8.Väär on vastustaja järeldus, et kuivõrd 24. mai 2022. a müügilepingus on kaebaja märkinud oma aadressiks Yyy, siis see viitab kaebaja elamisele korteris yyy. Aadress kantakse lepingusse tähtsate info ja dokumentide edastamise eesmärgiga. Kaebaja aadressi 3
3-25-1551 märkimine on seotud ümberkolimise protsessiga, mistõttu kaebaja soovis tähtsaid dokumente ja teavitusi juba uuel aadressil saada.
8.9.Kaebaja poolt uue eluaseme ostmine Yyy aadressil vahetult enne maja, aadressil Xxx müüki, samuti eluasemelaenu tasumine ja kommunaalkulude katmine, viitavad üksnes faktile, et kaebaja hoolitses endale teise elukoha olemasolu eest pärast maja müüki ning ei tõenda, et kaebaja ei kasutanud enam maja elukohana.
8.10.Sõltumata sellest, kas isik tegelikult elab oma kodus kogu aeg või mitte, peab ta täitma oma kohustusi panga ees ehk tasuma laenumakseid ja maksma kommunaalkulusid, mis eksisteerivad ka siis, kui isik korteris füüsiliselt kogu aeg ei ela. Seega laenumaksete ja kommunaalkulude tasumine ei tõenda fakti, et kaebaja ei kasutanud enam maja, aadressil Xxx, elukohana. Kaebaja tasus igakuiselt nii Yyy, korteri eest kommunaalkulud, kui ka maja, aadressil Xxx kommunaalkulud, mistõttu on ebaselge, mille alusel vastustaja järeldas, et korter oli kaebaja elukoht, kuid maja mitte.
8.11.Kuivõrd nii kaebajal, kui ka tema vennal oli maja võõrandamise hetkel mitu elukohta ning kaebaja ja kaebaja vend elasid vaheldumisi mitmes elukohas ning kaebaja ema ei elanud enam 2022. a suvel majas, aadressil Xxx, siis vee-, elektri- ja prügiteenuste tarbimine toimus oluliselt väiksemas ulatuses üürnikutega võrreldes.
8.12.Vastustaja leidis, et kuivõrd kaebaja elukaaslane elas kontrollitaval perioodil Tallinnas, ning kaebaja elukaaslasel oli ka ühine majapidamine, kaebaja tööandja oli Tallinnas ning palju oste ja tehinguid teostas kaebaja Tallinnas, siis tema elukohaks on Tallinn. Isiku elukohana ei saa käsitleda mistahes eluruumi, kus isik sageli viibib (Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2020. a otsus nr 3-20-960, p 14). Seetõttu ei saa käsitleda kaebaja Tallinnas viibimist elukaaslase juures kaebaja elukohana, kui kaebajal ei olnud vastavat tahet elukaaslase elukohas elama jääda. Isegi kui eeldada, et kaebaja elukohaks oli ka Tallinn, siis ei tõenda eelnimetatud fakt, et kaebaja ei elanud enam majas, aadressil Xxx. Kaebaja tööandja pakub kodukontori töötamise võimalust, mida kinnitab tööandja kodulehel avaldatud tööpakkumine.
8.13.Väärad on vastustaja järeldused, et endise korteriomaniku W arvamus korteri, aadressil Yyy, seisukorra osas müügi hetkel ei toeta kaebaja väiteid, et korter vajas kapitaalremondi teostamist. We arvamus korteri seisukorra osas on subjektiivne hinnang, mis põhineb üksnes We elamistingimuste standarditel ja vajadustel, mis ei pruugi olla ka teiste isikutele omane. Kaebaja ja tema ema poolt teostatud remont eelnimetatud korteris viitab selgelt, et kaebajale ja kaebaja emale ei sobinud korteri seisukord.
8.14.Kinnisvara müük koos majapidamisesemetega on tavapärane praktika, sest muudab objekti potentsiaalsete ostjate jaoks atraktiivsemaks. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja jättis majja, aadressil xxx, mitte uue mööbli ja tehnika, vaid esemed, mida kaebaja ja kaebaja pereliikmed oli aastaid kasutanud.
8.15.Vastustaja ignoreeris kontrolli raames maja ostja HM Property OÜ, keda esindab C, selgitusi. Nimelt, et ostja hinnangul kasutasid eelnevad omanikud kortereid 5, 7 ja 9 enne, kui HM Property OÜ jagas kinnistu korteriomanditeks, peale mida toimus ostutehing. Maksuotsuses analüüsib vastustaja üksnes ostja mööbliga ning muude esemetega seotud küsimusi müüdavasse majja jätmisel, kuid ignoreerib ostja väited, et temale teadaolevalt elasid eelmised omanikud ehk kaebaja ja tema pereliikmed majas võõrandamiseni. Ostja on erapooletu isik, kellel ei ole põhjust tegelikke asjaolusid moonutada või kallutatud selgitusi anda.
8.16.Vastustaja ignoreeris kaebaja 14. jaanuari 2025. a vastuses esitatud selgitus ja elulisi fotosid, mis on tehtud erinevatel perioodidel majas ning fotode iseloomust on näha, et need on tehtud n-ö jooksvalt koduses keskkonnas. Samuti jättis vastustaja tähelepanuta 25. novembril 2024 kaebaja poolt esitatud selgitused korterite nr 7 ja 9 kokku ehitamisest ja fotod. 4
3-25-1551
8.17.Vastustaja jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et maja jagati korteriomanditeks kuu aega enne müüki ning üksnes ostja soovil. Maja korteriomanditeks jagamine oli ostja tingimuseks maja ostmiseks, mistõttu korteriomanditeks jagamine on müügilepingu osa.
8.18.Käesoleval juhul tuleb rakendada TuMS § 15 lg-st 5 p-st 1 tulenevat tulumaksuvabastust kogu maja suhtes ehk proportsionaalselt kaebaja ja kaebaja pereliikmete elukohana kasutatavale maja, aadressil xxx kokku pinnale korteriomanditeks jagamiseni, v.a üürilepingutega kaetud pindala.
9.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
Vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja kontrollimenetluse käigus on maksuhalduri poolt kogutud piisavalt tõendeid, mis kogumis ja vastastikkuses seoses põhjendavad kahtlust kaebaja poolt esitatud andmete õigsuses. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ning nendest tehtud järeldused ja nende kujunemine on maksuotsuses (p-d 2 ja 3) mõistliku pingutusega jälgitavad. Seega on MTA vaidlustatud maksuotsust piisavalt põhjendanud ja näidanud ära, kuidas ja miks vaidlusalune maksukohustus on kaebajale määratud. St maksuotsus on kontrollitav ja ka piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur on seeläbi kõnealuse maksuotsuse puhul omapoolse tõendamiskoormise täitnud, millisel juhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kes peab tõendama maksuhalduri seisukohtade ebaõigsust. Käesoleva hetke seisuga kaebaja seda teinud ei ole.
9.2.On ilmselge, et kaebaja ei saanud kasutada korteriomanditeks jagatud Xxx kinnisasja terves ulatuses oma elukohana. Korterid 1, 2, 3, 4, 8 ja 10 olid välja üüritud ning korterid 6, 11, 12 ja 13 olid HM Property OÜ 18. detsembri 2024. a vastusest nähtuvalt elamiskõlbmatud. Seega on igal juhul välistatud Xxx korterite 1, 2, 3, 4, 6, 8, 10, 11, 12 ja 13 pidamine eluruumideks, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana TuMS § 15 lg 5 p 1 tähenduses. Välja üüritud korterite osas nõustub sellega ka kaebaja ise ning elamiskõlbmatud korterid ei ole põhimõtteliselt elukohana kasutatavad.
9.3.Eelnev tähendab omakorda seda, et kaebaja poolt kaebuses esitatud põhinõue (rakendada TuMS § 15 lg 5 p-st 1 tulenevat tulumaksuvabastust kogu xxx maja suhtes ehk proportsionaalselt kaebaja ja kaebaja pereliikmete elukohana kasutatavale maja kogu pinnale korteriomanditeks jagamiseni, välja arvatud üürilepingutega kaetud pindala) on igal juhul alusetu.
9.4.Kaebaja alternatiivsete nõuetega (mis tuginevad vastavalt sellele, kas kaebaja elukohaks TuMS § 15 lg 5 p 1 mõistes saab lugeda xxx kortereid nr 9, 7 ja 5 või ainult korterit nr 9) haakuvalt on määrava tähtsusega, mis osas ja kas üldse kaebaja kasutas Xxx kinnisasja kuni selle võõrandamiseni oma elukohana. Sellest omakorda sõltub, kas ja mis ulatuses oli kaebajal õigus TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastusele kõnealuse kinnisasja müügilt saadud kasu osas.
9.5.TuMS ei defineeri küll elukoha mõistet, kuid TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Elukoha olemasolu on seejuures fakti tõendamise küsimus (seejuures pole nt määravad andmed elukoha kohta rahvastikuregistris, vaid tegelik elukoht) ning sellise faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel saab maksumenetluses tugineda kõigile maksumenetluses lubatud tõendi liikidele (maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 1). Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks maksukohustuslase seletused, kolmandate isikute selgitused ja dokumendid, milles sisalduvad andmed maksukohustuslase elukoha kohta.
5
3-25-1551
Antud juhul ongi kaebaja elukoha tuvastamisel vaadeldud tõendite kogumit nagu tarbitavate teenuste kulu, kas kinnisasi on välja üüritud, muu kinnisvara olemasolu, eluliste huvide keskust, kinnisvara seisukorda/elamiskõlbulikkust, müügiprotsessi ning jõutud järeldusele, et kaebaja eluliste huvide keskuseks oli Siimusti ja Tallinn ning Harjumaa aga mitte xxx.
9.7.Xxx kommunaalkulude puhul on MTA poolt võetud aluseks kolm üürilepingut ja nendega haakuvad kulutused. Seda vastavalt kaebaja poolt 21. jaanuaril 2025 esitatud 1. juulil 2021 sõlmitud üürilepingute lisadel 3 kajastatud kuluarvestustele. Samas ei ole U.A.le üüritud korteri nr 4 andmeid 21. jaanuari 2025. a vastusele lisatud. Seega ei hõlma MTA arvutused neljanda üürilepingu ehk korteri nr 4 kulutusi ning sellest tulenevalt oli üürnike kommunaalkulude summa eelduslikult veel suurem maksuotsuses välja toodust ning kaebaja kulutused omakorda selle võrra väiksemad. Eelnev kinnitab MTA seisukohta, et kinnistu teenuste kulu sisuliselt tasuti üürnike poolt, mis omakorda ühe asjaoluna viitab sellele, et vaidlusaluseid kortereid ei kasutatud tegelikkuses kuni nende võõrandamiseni kaebaja, kui ühe kõnealuste korterite kaasomaniku, eluruumina.
9.8.Kaebaja poolt koos eriarvamusega ja 21. jaanuaril 2025 esitatud piltidel ei ole tuvastatav piltide tegemise aeg (21. veebruaril 2025 esitatud pildid kajastavad erinevaid aastaaegu (sügis, talv, kevad)) ja kontekst, siis need ei tõenda, et kaebaja elukohaks oli enne selle võõrandamist Xxx.
9.9.Kaebaja väite osas, et ta ei saanud korteris aadressiga Yyy elada, kuivõrd see vajas kapitaalremonti, märgib vastustaja lisaks vaidlusaluses maksuotsuse p-s 3.5 toodule, et kaebaja ei ole Siimusti korteris toimunud väidetava remondi, mis takistas selle kasutamist, kohta esitanud ühtegi tõendit.
9.10.Kaebaja on 17. veebruari 2025. a vastuses oma kontoväljavõttelt esile tõstnud maksed, mis tema hinnangul peaksid kinnitama elamist Xxx enne kõnealuse kinnisasja võõrandamist. Ainuüksi Kuremaa ujula/jõusaali külastamine (ega ka mõned kontoväljavõttelt nähtuvad maksed Jõgeval) ei tõenda, et kaebaja elukohaks oli Xxx. Kaebaja võis Kuremaa ujulat külastada (ja episoodilisi makseid Jõgeval teha) ka korterist asukohaga Yyy (mida MTA peab vaidlusalusest maksuotsusest nähtuvalt üheks kaebaja elukohaks), mis asub Jõgeva lähedal.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsuse nr 12.2-3/065221-9 osaliseks tühistamiseks. MTA leidis vaidlusaluses maksuotsuses, et kaebaja sai maksustamisperioodil 2022. a kasu Xxx kinnisasja võõrandamisest summas 35 000 eurot. MTA hinnangul suureneb seetõttu kaebaja 2022. a tasumisele kuuluv tulumaks 7000 euro võrra, mis tuleb deklareerida tuludeklaratsioonil real 6.3.
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. HKMS § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 2. juuni 2014. a otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastustaja on maksuotsuses kaebajale maksu määramisega seotud asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning sellega nõustudes ei korda kohus kohtuotsuses kõiki juba senises haldusmenetluses tuvastatud 6
3-25-1551 asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi. Maksuotsuse põhjendused on selged ja jälgitavad. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
12.Käesolevas asjas on maksuotsuse õiguslikuks aluseks TuMS § 15 lg 5 p 1, mille kohaselt tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus on erand TuMS § 15 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kuulub vara võõrandamisest saadud kasu tulumaksuga maksustamisele. TuMS § 15 lg 5 p 1 on sisult selge ning selle sätte alusel laieneb maksuvabastus ainult neile maksukohustuslastele, kes kuni eluruumi võõrandamiseni kasutasid seda alalise või peamise elukohana. Seejuures on määrav, et tegemist on isiku tegeliku elukohaga. Juhul, kui maksumenetluses jääb tõendamata, et tegemist oli maksukohustuslase elukohaga, maksuvabastust ei kohaldata.
13.Vaidlus käib selle üle, kas korteriomand aadressil Xxx oli kaebaja elukohaks kuni selle võõrandamiseni ja mis proportsioonides ning kas tõendamiskohustus lasub praegusel juhul kaebajal või vastustajal.
14.Kohtupraktikas on leitud, et isiku elukoht ei ole seotud ühe kindla asjaoluga, sh rahvastikuregistri kandega, vaid kõiki tõendeid tuleb hinnata ja asjaolud tuvastada nende alusel koosmõjus. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas (TsÜS § 14 lg 2). Kuna TuMS ei sätesta alalise või peamise elukoha määratlemise täpseid kriteeriume, on maksuvabastuse rakendamiseks elukoha tuvastamine, kus maksumaksja kuni eluruumi võõrandamiseni alaliselt või peamiselt elas, fakti tõendamise küsimus. Seda, kas tegemist on alalise või peamise elukohaga, võib tõendada ja kontrollida erinevat liiki tõenditega, sh riiklikesse registritesse kantud andmetega, maksumaksja seletustega, tunnistajate ütlustega, ajakirjanduse tellimise infoga, elektri kasutamist puudutavate andmetega jne. /.../ Maksumaksja alalist või peamist elukohta iseloomustab esmalt selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega, mille esinemist peab maksumaksja ise tõendama. Lisaks sellele on isiku sellise elukoha määramisel oluline ka elukoha alalisus ja püsivus (Tartu Ringkonnakohtu 28. septembri 2012. a otsuse nr 3-11-2046, p-d 7 ja 12). Kohtu hinnangul on vastustaja nendest põhimõtetest lähtunud.
15.Kaebaja elukoha kindlaks tegemisel ei ole piisav üksnes kaebaja enda määratlus maksumenetluses, vaid tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest, st asjas kogutud tõenditest kogumis. Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (MKS § 56 lg 1). Seda eriti teabe ja tõendite osas, mis on maksukohustuslase poolt maksuvabastuse rakendamise aluseks ning mida seetõttu valdab just maksukohustuslane ise. Seega lasub TuMS § 15 lg 5 p 1 rakendamise aluseks oleva elukoha tõendamise koormus eelkõige kaebajal. Tõendite ring selleks piiratud ei ole, s.t vastavat asjaolu võib tõendada ka üksnes teatud liiki tõenditega (näiteks tunnistajate ütlustega). Vaidluse lahendamine sõltub sellest, kas kaebaja poolt esitatud tõendid on usaldusväärsed ning kas esinevad asjaolud, mis selgitavad muude tõendite puudumist (Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsuse nr 3-13-1611, p 10).
16.Käesolevas asjas on maksuotsuses kirjeldatud asjaolusid ja tõendeid, mis loovad piisava aluse järeldamaks, et kaebaja ei kasutanud korteriomandit aadressil Xxx, võõrandamise hetkeni enda elukohana. MTA on elukoha tuvastamisel vaadelnud tõendite kogumit nagu 7
3-25-1551 tarbitavate teenuste kulu, kas kinnisasi on välja üüritud, muu kinnisvara olemasolu, eluliste huvide keskus, kinnisvara seisukord/elamiskõlbulikkus, müügiprotsess ning on jõudnud järeldusele, et kaebaja peamiste eluliste huvide keskus on Siimusti ja Tallinn ning Harjumaa. Kohus leiab asjas esitatud materjalide ja seisukohtadega tutvumise järel, et maksuhaldur jõudis õigesti järeldusele, et kaebaja ei kasutanud korteriomandit aadressil Xxx kuni selle võõrandamiseni oma elukohana TsÜS § 14 tähenduses. Maksuhaldur on asjas kogunud ja arvesse võtnud piisavalt objektiivseid tõendeid, et oma järeldust faktiliselt toetada.
17.Nõustuda saab kaebaja seisukohaga, et isik ei pea maksusoodustuse saamiseks kahe elukohana kasutatava korteriomandi omanikuna määratlema, milline on tema üks ja ainuke peamine elukoht, vaid elukohad võivad need olla ka mõlemad (kui faktilised asjaolud ja tõendid seda kinnitavad), kuid sellisel juhul on elukoha müügiga seotud maksuvabastust võimalik kasutada vaid üks kord kahe aasta jooksul. Praegusel juhul on aga vastustaja põhjendanud, miks faktilised asjaolud ja tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et kaebaja kasutas Xxx kinnisasja oma elukohana. Samuti ei ole vastustaja lähtunud eeldusest, et mitme eluruumi kasutamise korral tuleb isikul määratleda, milline neist on kasutusel peamise elukohana (nagu oli kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-21-2391). MTA ei eita, et isiku elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas.
18.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid kaebaja koos kaasomanik Yga (müüja) ja HM Property OÜ-ga (ostja) 24. mail 2022. a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (omandi üleandmiseta) Xxx asuva kinnistu müümiseks 70 000 euro eest (dtl 16-26). Vastavalt viidatud lepingu p-le 6.1 leppisid müüja ja ostja kokku, et sõlmivad notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt 24. juulil 2022 tingimusel, et ostja on nõuetekohaselt täitnud ostuhinna tasumise kohustuse. Lepingu p 7.1 kohaselt andsid müüjad ostjale volitused lepingu esemeks oleva kinnistu korteriomanditeks jagamiseks. Korteriomanditeks jagamine oli ostja tingimus kinnistu ostmiseks (dtl 27). 20. juuni 2022. a kinnistu korteriomanditeks jagamise notariaalaktist nähtub, et Xxx asuv kinnistu jagati 13 korteriomandiks ja avati tekkivatele korteriomanditele iseseisvad registriosad (dtl 205-209). 21. juulil 2022 sõlmiti müüjate ja ostja vahel hüpoteegipidaja osalusel asjaõiguslepingud, ühishüpoteegiga koormamise leping ning kinnistamisavaldused (dtl 2845).
19.Kohus nõustub vastustajaga selles, et praegusel juhul ei ole oluline, kelle soovil ning mis ajal kinnistu korteriomanditeks jagati. Oluline on asjaolu, et võõrandamise ajal olid kaebaja ja tema vend kaasomanikena kolmeteistkümne korteriomandi omanikud.
20.Kaebaja on selgitanud, et kasutas Xxx majas elukohana ruume, mis vastavad korteritele nr 5, 7 ja 9, kogupindalaga 129,5 m 2. Korteri nr 9 suuruseks on 47,6 m 2, korteri nr 5 suuruseks on 44,4 m2 ja korteri nr 7 suuruseks on 37,5 m 2. I ja II korruse üldkasutatav pind moodustab kokku 13,5 m2 (I korruse üldkasutatav pind moodustab 6,2 m2 ja II korruse üldkasutatav pind moodustab 7,3 m2). III korruse kogupind moodustab 107,2 m2 ning on oma olemuselt pööning. Üürnikud elasid korterites nr 1, 2, 3, 4, 8 ja 10, mille pind moodustab kokku 259,8 m2. Elamu pind kokku moodustab 539,0 m2. TuMS § 15 lg 6 ls 2 sätestab, et kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele. Vastustaja on viidates HM Property OÜ 18. detsembri 2024. a vastusele (dtl 330-333) leidnud, et korterid nr 6, 11, 12 ja 13 olid elamiskõlbmatud. Kohus nõustub vastustajaga, et seega on igal juhul välistatud Xxx korterite nr 1, 2, 3, 4, 6, 8, 10, 11, 12 ja 13 pidamine eluruumideks, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma 8
3-25-1551 elukohana TuMS § 15 lg 5 p 1 tähenduses. Välja üüritud korterite osas nõustub sellega ka kaebaja ise ning elamiskõlbmatud korterid ei ole põhimõtteliselt elukohana kasutatavad.
21.Eelnev tähendab omakorda seda, et kaebaja poolt kaebuses esitatud põhinõue (rakendada TuMS § 15 lg 5 p-st 1 tulenevat tulumaksuvabastust kogu Xxx maja suhtes ehk proportsionaalselt kaebaja ja kaebaja pereliikmete elukohana kasutatavale maja kogu pinnale korteriomanditeks jagamiseni, välja arvatud üürilepingutega kaetud pindala) on igal juhul alusetu.
22.Lisaks põhinõudele on kaebaja esitanud ka kaks alternatiivset nõuet. Esmalt leiab kaebaja, et kui kaebaja eeldus, et TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud tulumaksuvabastus rakendatakse kogu maja suhtes, v.a üürilepingutega kaetud pindala suhtes, on ekslik ning lähtuda tuleb elukohana kasutatavatest korteriomanditest, siis palub kaebaja kohtul rakendada TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud tulumaksuvabastust kaebaja ja kaebaja pereliikmete poolt elukohana kasutatavate korterite nr 9, 7 ja 5 ja üldkasutatava pindala suhtes (I alternatiivne nõue) ning palub kohtul tulumaksukohustus tühistada 1935,73 euro ulatuses. Ja kui kohus leiab, et TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud tulumaksuvabastust ei ole võimalik rakendada ei kogu maja suhtes proportsionaalselt kaebaja ja kaebaja pereliikmete elukohana kasutatavale pinnale ega korterite nr 9, 7 ja 5 kogupinnale, siis palub kaebaja rakendada TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud tulumaksuvabastust vastavalt rahvastikuregistris märgitud andmetele maja, aadressil Xxx võõrandamise hetkel ehk lugeda kaebaja elukohaks korteri nr 9 (II alternatiivne nõue). II alternatiivsel nõude puhul palub kaebaja kohtul tulumaksukohustus tühistada 838,98 euro ulatuses.
23.Kaebaja alternatiivsete nõuetega, mis tuginevad vastavalt sellele, kas kaebaja elukohaks TuMS § 15 lg 5 p 1 mõistes saab lugeda Xxx kortereid nr 5, 7 ja 9 või ainult korterit nr 9, haakuvalt on määrava tähtsusega, mis osas ja kas üldse kaebaja kasutas kinnisasja kuni selle võõrandamiseni oma elukohana.
24.Kaebaja selgitab, et tema pangakonto väljavõtetest selgub, et kaebaja tasus igakuiselt maja, aadressil Xxx, eest kommunaalarveid kogu maja tarbitud teenuste eest ning teenuste kulu ei olnud täielikult tasutud üürnike poolt. Samuti on kaebaja pangakonto väljavõtetest nähtav, et kaebaja teostas igakuiselt maksed Jõgeval (apteegis, kohvikus, poodides). Vastavalt rahvastikuregistriandmetele oli kaebaja aadressiks alates 28. juulist 1999 xxx ning alates korteriomanditeks jagamist xxx ning lisa-aadressiks alates 13. veebruarist 2022 Yyy. Kaebaja ja kaebaja perekonnaliikmete majas elamist tõendavad kaebaja hinnangul ka vastustajale ostja HM Property OÜ, keda esindab C, poolt antud selgitused. Lisaks ülaltoodule viitab asjaolu, et üürile oli antud mitte terve maja, vaid osa majast, mis vastas korteritele nr 1, 2, 3, 4, 8 ja 10 sellele, et kaebaja ise koos enda pereliikmetega kasutas maja, aadressil Xxx elukohana.
25.Kohus märgib, et rahvastikuregistri väljavõtted ei tõenda iseenesest, et kaebaja kasutas korterit oma elukohana, sest kohtupraktika kohaselt ei ole rahvastikuregistri järgsel sissekirjutusel määravat tähtsust isiku tegeliku elukoha määratlemisel.
26.Samuti ei tõenda kaebaja poolt haldusmenetluses (dtl 72-74, 88-97) esitatud fotod, et kaebaja kasutas kortereid nr 5, 7 ja 9 koos kaasomaniku ja emaga samaaegselt enne maja võõrandamist. Isegi kui eeldada, et fotod on tehtud Xxx korterites nr 5, 7 ja 9, ei tõenda need fakti, et kaebaja elas kuni võõrandamiseni nendes korterites. Fotod, mis asuvad toimikus lehekülgedel 72-74, 94-95 on fotod korterist – nendelt ei nähtu ei fotode tegemise aeg ega koht ega seos kaebajaga. Dtl 88 asub foto, mille kohta kaebaja on selgitanud, et taustal on 9
3-25-1551 näha kortereid 7 ja 9 ühendav vahekoridor – fotolt ei nähtu selle tegemise aeg, samuti ei tõenda see foto fakti, et kaebaja seal korteris elas. Dtl 89 fotodel on kaebaja selgituste kohaselt näha majaesine ja taustal garaaž ning köök. Ka nendelt fotodelt ei nähtu, millal need fotod tehti. Ka ei tõenda need fotod seda, et kaebaja kasutas kuni võõrandamiseni Xxx kinnistut oma elukohana. Fotod on tehtud lumisel talvel ja ilmselt hilissügisel (nt Halloweeni paiku, kui inimestel on kombeks kõrvitsalaternaid valmistada). Ka fotod magamistoast ja magamisest (dtl 90-91) võivad olla tehtud kus iganes ja millal iganes. Dtl 95 fotol on küpsetis – ka see ei saa kuidagi tõendada asjaolu, et kaebaja elas kuni võõrandamiseni Xxx majas.
27.MTA on 14. jaanuari 2025. a korralduses nr 12.2-3/065221-3 (dtl 83-85) palunud kaebajal esitada dokumendid, mis tõendaksid, et enne võõrandamist oli Xxx kaebaja elukohaks. Kaebaja on 21. jaanuari 2025. a vastuses (dtl 86jj) toonud välja pangakontolt tehtud maksed Osaühingule Jõgeva Veevärk, Eesti Energia AS-le ja Eesti Keskkonnateenused AS-le. Kohus nõustub MTA-ga, et nendest dokumentidest selgub, et kinnistu teenuste kulu saab peaaegu täielikult tasutud üürnike poolt. Maksuotsuses on MTA viidanud näiteks sellele, et 2022. a juunis on tasutud Eesti Energia AS-le 126,58 eurot, kuid juba kolme üürilepingu peale kulus kokku elektrit 119,89 eurot. Ja näiteks 2022. a maikuus on tasutud Osaühingule Jõgeva Veevärk 16,10 eurot, kuid kolme üürilepingu peale kulus kokku 15,48 eurot. Seega kuluarvete analüüs ei kinnita, et kaebaja, tema vend ja ema on elanud vaidlusalusel perioodil korterites nr 5, 7 ja 9. Seejuures on MTA kohtumenetluses selgitanud, et kommunaalkulude puhul on aluseks võetud kolm üürilepingut ja nendega haakuvad kulutused, U.A.le üüritud korteri nr 4 andmeid ei ole kaebaja 21. jaanuari 2025. a vastusele lisatud, mistõttu on üürnike kommunaalkulude summa eelduslikult veel suurem kui maksuotsuses välja toodud. Samas on MTA tuvastanud, et kaebaja on ajavahemikul 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2022 tasunud igakuuliselt kommunaalmakseid oma korteri yyy eest.
28.Oma 17. veebruari 2025 (dtl 304-306) ja 12. märtsi 2025 (dtl 308-316) vastustes selgitas kaebaja, et pidi elama Xxx, kuna ta ei saanud korteris Yyy elada, sest korter vajas kapitaalremonti (põrandad võeti üles, seinad värviti üle jne). Kaebaja ei esitanud Yyy korteri remondi kohta haldusmenetluses MTA-le ühtegi tõendit. Kaebaja seisukohta ei toetanud ka We selgitused maksumenetluses, mille kohaselt oli Yyy seisukord väga hea (dtl 323). Ka kohtumenetluses esitatud täiendavad seisukohad ja tõendid ei kinnita kaebaja väiteid, et Yyy ehitustööd lõppesid 2022. a märtsi lõpus- aprilli alguses ning Xxx kinnistu müümise hetkel toimus Yyy korteri remont.
29.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja MTA-le 17. veebruaril 2025 oma SEB pangakonto väljavõtte (dtl 109, 111jj) ja vastuse. Kaebaja on oma vastuses eraldi välja toonud maksed, mis on teostatud Jõgevamaal ning mis kaebaja hinnangul kinnitavad elamist Jõgeval. Konto väljavõte perioodil 1. jaanuar kuni 31. august 2022 koosneb 25-st leheküljest, nendel 25 lehel on kaebaja välja toonud 9 makset, mis seostaks kaebaja hinnangul elamist Jõgeval. Nendeks on 9 makset ujula kohvikus. Ujula asub vaidlusalusest elukohast 10,6 km kaugusel Kuremaal ning neid makseid ei saa hinnata tõendina selle kohta, et kaebaja elas Xxx, pigem, et kaebaja on tarbinud teenust.
30.MTA on pangakontosid analüüsides õigesti järeldanud, et kaebaja põhilised ostud ja teenuste eest tasumised on kontrollitaval perioodil toimund Tallinnas või Harju maakonnas, nt Peetri Selver, Ülemiste Keskus, Circle K Peetri, GYM EESTI OÜ, erinevad Tallinna RIMI kauplused, Olerex Tallinn, Alexela Tallinn. Samuti nähtuvad kaebaja pangakontolt, et kaebaja kasutab oma igapäevasteks toiminguteks Uberit ja on kasutanud pidevalt Wolt, Tuul rent,
10
3-25-1551 Rimi Foods ning Barbora teenuseid. Kohtul pole põhjust kahelda MTA väites, et ükski nendest ettevõtetest ei paku teenuseid Jõgeva maakonnas.
31.MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (Riigikohtu 20. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-34-07, p-d 11 ja 13). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendamiskoormus kaebajale üle läinud ning kaebaja etteheited vastustajale on seega alusetud.
32.Tartu Halduskohus otsustas 26. augusti 2025. a määrusega kaebaja taotlusest tulenevalt asjas kirjalikult tunnistajana üle kuulata Q. Kohus palus tunnistajal mh selgitada, millisel perioodil on ta elanud xxx ning kas xxx oli eelmainitud perioodil tunnistaja püsiv elukoht (kohtu küsimused 1.1. ja 1.2.) (dtl 407). Tunnistaja Q on kohtule esitatud kirjalikus tunnistuses selgitanud, et ta elab xxx korteris alates 2010. a, kuid ta oli ära perioodil 16. november 2021 kuni 16. mai 2022 (dtl 415). Kuigi kaebaja leiab, et tunnistaja Q vastused tõendavad, et kaebaja kasutas maja, aadressil xxx püsiva elukohana ning kaebaja, tema vend ja ema kolisid välja alles juuli lõpus või augusti alguses, nõustub kohus vastustajaga, et tunnistaja Qil puudub võimalus anda asjakohaseid ütlusi perioodi kohta alates yyy korteri soetamisest (8. novembril 2021, mitte vahetult enne xxx müüki nagu kaebaja väidab oma kaebuse p-s 2.5) kuni xxx müügiprotsessi alustamiseni (27. veebruaril 2022).
33.Seega on MTA piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ei kasutanud Xxx kinnisasja oma elukohana. Maksuotsuse järeldused on selles osas selged ja jälgitavad. Vastupidiste väidete tõendamise kohustus lasub kaebajal ning kaebaja ei ole selliseid tõendeid maksuhaldurile ega kohtule esitanud.
34.Kaebaja leiab, et MTA rikkus uurimiskohustust, mistõttu peab maksuotsuse tühistama. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja etteheited uurimispõhimõtte rikkumise osas on alusetud. MTA on mh palunud 28. oktoobri 2024. a korralduses esitada kaebajal asjakohased dokumendid ja teave korteri müügitehingu kohta (dtl 181-182). MTA on palunud teavet kaebajalt (dtl 382), kinnistu ostja HM Property OÜ juhatuse liikmelt Cilt (dtl 325-333), Yyy endiselt korteriomanikult Welt (dtl 318-323); analüüsinud kaebaja pangakontode väljavõtteid (dtl 236-237, 252-276, 278-303, 305); tutvunud kaebaja poolt esitatud tõenditega ning nende kohta oma seisukoha esitanud (dtl 237-251, 308-316). Lisaks on MTA tutvunud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnanguga Xxx kohta (dtl 335-369). Ja nagu kohus eelnevalt viitas, on MTA analüüsinud tõendite kogumit nagu tarbitavate teenuste kulu, kas kinnisasi on välja üüritud, muu kinnisvara olemasolu, kaebaja eluliste huvide keskust, kinnisvara seisukorda/elamiskõlbulikkust ja müügiprotsessi.
35.Kohus märgib täiendavalt, et maksuhalduri uurimiskohustus ei ole absoluutne ning kooskõlas MKS § 10 lg-ga 3 ja §-ga 56 ei ole maksuhaldur kohustatud maksukohustuslase eest tõendeid koguma ja asjaolusid välja selgitama, eriti olukorras, kus asjaolud ja tõendid on 11
3-25-1551 teada üksnes maksukohustuslasele endale. MTA ei pidanud ise hakkama tuvastama isikuid, kellel võiks veel olla teavet selle kohta, kus kaebaja elas, vaid võis piirduda kaebaja esitatud tõendite hindamisega. Kaebajal oli võimalik taotleda, et maksuhaldur koguks tõendid, mis kaebajale endale olid kättesaamatud, nt võtaks seletusi teatavatelt konkreetsetelt isikutelt, kes kaebaja hinnangul teadsid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks selliseid taotlusi esitanud.
36.Lähtuvalt eeltoodust ei ole MTA 24. aprilli 2025. a maksuotsuse nr 12.2-3/065221-9 osaliseks tühistamiseks alust ning kaebaja sellekohane nõue jääb rahuldamata. MTA on vaidlustatud otsuses õigesti mõistnud TuMS § 15 lg 5 p 1 sisu ja eesmärki ning ta on läbi viinud nõuetekohase menetluse. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. Kaebaja poolt esitatud tõendid ei lükka vaidlustatud maksuotsuse järeldusi ümber.
37.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 115,40 eurot ja õigusabikulusid 2970 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.
38.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja, Y, We, Ci, Qi ja U.A. nimed ning aadressid Xxx ja Yyy tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.