Terve Eesti Koostöökoda MTÜ kaebus Keskkonnaameti 7. oktoobri 2025. a kaevandamisloa ja 14. novembri 2025. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Evelyn Jallai Kolmas isik AS TREV-2 Grupp, esindaja Kätlin Hinnov
Menetlustoiming
Kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Kaasata menetlusse kolmanda isikuna AS TREV-2 Grupp.
Tagastada kaebus selle esitajale.
Jätta Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 21 lg 3, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS TREV-2 Grupp esitas 5. augustil 2024 taotluse saada kaevandamisluba Künka kruusamaardla Künka IV liivakarjääri.
Keskkonnaamet (KeA) andis 7. oktoobri 2025. a korraldusega DM-129311-64 keskkonnaloa KL-52302 Künka IV liivakarjääri 9,98 ha suurusele mäeeraldisele (teenindusmaa 12,94 ha). Loa kehtivusajaks määras amet viis aastat. Loale seati järgmised kõrvaltingimused.
2.1.Kaevandamine on lubatud tööpäevadel (v.a riiklikud pühad) kell 7.30–18.00. Maavara laadimine transpordivahendile toimub kell 8.00–17.00. Ülejäänud ajal võib teha masinate ja karjääriteede hooldust, korrastamistöid ja muid ettevalmistustöid.
2.2.Jõekalda kinnisasja salvkaevus tuleb selle omaniku nõusolekul teha veetaseme seiret. Veetaset tuleb mõõta vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) ja lisaks siis, kui kinnisasja omanik annab keskkonnaloa omanikule teada soovist vee taset mõõta. Kui intensiivse
kaevandamise perioodil vee tase kaevus oluliselt alaneb või kaev jääb kuivaks, tuleb loaomanikul korraldada kaevu puhastamine ja vajaduse korral süvendamine.
2.3.Kaevandatavat täiteliiva kasutatakse ennekõike Rail Balticu teenindamiseks. Transport hakkab eelkõige toimuma karjääri põhjapiirist suunaga paremale (ida suunas Rail Balticu trassikoridori poole). Juhul, kui toimub transport karjäärist vasakule, s.o Riigimetsa Majandamise Keskuse teele, tagab keskkonnaloa omanik tee korrashoiu. Kuival perioodil tuleb teid tolmu leviku minimeerimiseks kasta. Kohalikele elanikele tuleb tagada võimalus kasutada teed igapäevaselt nii tööle kui ka koju saamiseks.
2.4.Taotletav karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale. Oluline on tagada suurulukite läbipääs Keila jõe ja karjääri vahelisel alal (karjääri lääneküljel). Loa saaja tagab selle kaevandamise tehnoloogia ja korrastamisega. Kaevandamist tuleb alustada karjääri lõunaosast ja liikuda töödega põhja suunas. Samal ajal toimub ala korrastamine. Selliselt hoitakse loomade liikumisruumi võimalikul kaua maksimaalselt laiana. Korrastamise projekti koostamisel on lähteülesandeks, et teenindusmaa piiripunktide 20 ja 5 vahel toimuks katendi tagasitäide võimalikult kiiresti ja sinna jääks maismaaosa, mis toetaks lisaks loomade liikumist rohekoridoride vahel.
2.5.Maaparandussüsteem Loone-Pirgu1 peab jääma toimima. Planeeritavad tegevused ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada neile jäävate maaparandussüsteemi elementide toimimist.
2.6.Perimetsa tee kaitsevööndis võib kaevandada, kui pärast maavara väljamist taastatakse kohe tee seisukord endisel kujul, tagatakse sõidukite läbipääs teel ja kraavide toimimine kogu kaevandamise vältel.
2.7.Vastavalt kaasatud bioloogi soovitustele tuleb korrastamise käigus rajatava suurema veekogu kaldajoont liigendada poolsaarekestega, et ei jääks sirgete servadega süvendit. Vajaduse korral tuleb bioloog kaasata korrastamistööde planeerimisse.
3.MTÜ Terve Eesti Koostöökoda ja MTÜ Hoiame Loodust esitasid korralduse peale vaide, mille KeA jättis 14. novembri 2025. a vaideotsusega nr 1-7/25/78-7 rahuldamata.
3.1.Karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale, kuid väljapoole võrgustikku. Loa andmisel on arvestatud rohekoridori ja suurulukite liikumisteedega. Loale seati kõrvaltingimus eesmärgiga tagada suurulukitele vajalik läbipääs.
3.2.Künka IV liivakarjääris kaevandamisel ei toimu põhjavee alandamist pumpamise teel. Seega ei saa põhjaveetase langeda määral, mis võiks mõjutada lähikinnistute joogiveevarustust ja piirkonna väiksemaid veekogusid.
3.3.Kaevandamise mõju põhjaveerežiimile on hinnatud „Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise“ aruandes (KSH aruanne). Aruandes leiti, et põhjaveerežiimi seisukohast on oluline eelistada lahedusi, kus veetaset ei alandata aktiivselt (ehk pumbates). Seda eriti tihedama asustusega või looduskaitsealadega külgnevatel aladel. Nii on võimalik vältida veetaseme alanemist tarbekaevudes ja põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide mõjutamist (p 7.10.1).
3.4.Liiva ja kruusa veealuse varu kaevandamisel kasutatakse tänapäeval enamasti koppasid või pinnasepumpasid, mis väljavad maavara vee alt ja jätavad selle nõrguma, lastes liigveel tagasi karjäärisüvendisse valguda. Selline lahendus tagab põhjaveetaseme minimaalse mõjutamise (KSH aruanne, lk 109).
3.5.Piirkonna põhjaveetaseme teatud määral alanemist ei saa siiski välistada. Põhjaveetase võib langeda reljeefi muutuse tagajärjel või juhul, kui rajatakse kraavid veetaseme isevoolseks alandamiseks, et maavara väljamist lihtsustada. Ka võib veetaset mõjutada see, kui pinnase väljamisel tekkinud tühimikku hakkab täitma külgnevast pinnasest nõrguv pinnasevesi. Siiski 2(10)
on kompenseeriva vee maht sellisel juhul väike, võrreldes olukorraga, kus veetaset alandatakse aktiivselt pumpamisega. Tüüpiliselt piirdub veetaseme alanemine karjääri alal ühe või paari meetriga. Karjäärist väljaspool on mõju tajutav mõnekümne meetri raadiuses. Karjääri pinnasele langevad sademed võivad veetaseme alandust ka täielikult kompenseerida (KSH aruanne, lk 109).
3.6.Keskkonnaloa taotluse juurde on esitatud Maavarauuringud OÜ koostatud eksperdihinnang „Hinnang põhjaveele ja põhjaveetasemele kaevandamisel Künka IV liivakarjääris“ (2024). Hinnangu järgi tuleb karjääris põhjaveekihis kaevandamisel veetaseme alanemise korral täiendav veekogus karjääri külgedelt. Põhjaveekihis kaevandamise mõjuraadius sõltub sellest, kui palju liiva päevas väljatakse. Mõjuraadiuses 15 m on veetaseme alanemine viimastel meetritel nullist kuni 10 cm-ni. Kaevandamise mõju veetasemele ei ole tajutav. Mõjuraadiuse suurenemist või vähenemist põhjustab sademete hulk ja toitealalt tulev põhjaveekogus. Kaevandamisel veetase põhjaveekihis alaneb, kuid tööseisaku ajal veetase taastub.
3.7.Lähimad majapidamised on karjäärist ca. 168 m kaugusel läänes olev Jõekalda (katastritunnus XXX) ja ca. 166 m kaugusel olev Migumaja (katastritunnus: XXX). Viimases ei elata püsivalt, vaid käiakse nädalavahetustel. Jõekalda ja Migumaja majapidamised ei jää karjääri võimalikku mõjualasse. Ettevaatusprintsiibist lähtudes seati keskkonnaloale siiski kõrvaltingimus Jõekalda kinnisasja salvkaevu seireks ja vajaduse korral kaevu süvendamiseks.
3.8.Mäeeraldise teenindusmaa lääneservast ca. 110 m kaugusel asub Keila jõgi. Kuna karjäärist vett välja ei pumbata, ei mõjuta kaevandamine jõge ega teisi väiksemaid veekogusid.
3.9.Liiva kaevandamisel on võimalik tolmu levik maavara ammutamisel, laadimisel ja transpordil. Levik sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest ja ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil eraldub tolmu kruusakattega teedel liiklemisel ja lahtistelt koormatelt. Liiklusseadustiku alusel on seatud veose katmise nõuded. Looduslikus olekus liiv on üldiselt niiske ega tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne. Vajaduse korral on võimalik teid ja kaevist niisutada. Loale on seatud kõrvaltingimused, mis minimeeriks tolmuhäiringu transpordil.
3.10.KeA on läbi viinud nõutavad kaasamisprotseduurid ja vastanud kõigile menetluse käigus saadetud kirjadele. Kohalike inimeste soovil korraldati avalik arutelu. Keskkonnaloa kehtivusaeg on kolm korda lühem taotluses soovitud 15 aastast.
3.11.Keskkonnamõju hindamine (KMH) polnud nõutav (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1). Liiva kaevandamine 9,98 ha suurusel mäeeraldisel ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 tähenduses. KMH vajalikkust tuli kaaluda (KeHJS § 6 lg 2 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 3 p 4).
3.12.KeA jättis 22. juuli 2025. a kirjaga KMH algatamata. Karjäär ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Leevendusmeetmete kasutamise korral ei ületata kaevandamisel müra ega õhusaaste piirmäärasid. Kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi. Aktiivse karjääri alal hävitatakse looduslik maastik, kuid see taastatakse hiljem korrastustööde käigus.
3.13.Künka IV ala piirkonnas võivad lennata poegade kasvatamise ajal kotkalised ja kullilised. Samas on raie liivakarjääri alal osaliselt juba tehtud. See on muutnud ala kotkalistele ja haukalistele ebasobivaks. Teadaolev väike-konnakotka elupaik jääb karjääri alast ca. 4,9 km kaugusele. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne röövlind. Ta eelistab elupaigana mosaiikset maastikku, kus toitumiseks sobilikud looduslikud rohumaad vahelduvad metsamassiividega, kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid. Väike-konnakotka kodupiirkonnaks on üldiselt 2 3(10)
km raadiusega ringikujuline ala ümber pesa. Seega on kotkapesa karjäärist piisavalt kaugel ja kaevandamine kotkast eeldatavasti ei mõjuta.
3.14.Keskkonnaloa menetlemise raames ei tehta hüdrogeoloogilisi uuringuid. Hüdrogeoloogilised katsetööd ja veetaseme mõõtmised toimusid varem geoloogilise uuringu raames. KeA palus taotlejal koostada eksperdihinnang, milles selgitada kaevandamise mõju põhjaveele ja põhjavee tasemele, sh ümbritsevate majapidamiste kaevudele. Taotleja koostas ja esitas nõutud hinnangu.
3.15.Kuna keskkonnaorganisatsioon ei saa kaitsta teiste isikute õigusi, jäävad elanike petitsiooni puudutavad väited vaide lahendamisel tähelepanuta.
4.Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esitas 15. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kaevandamisloa ja vaideotsuse tühistada.
4.1.MTÜ-l on kaebeõigus (HKMS § 44 lg 2; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 ja § 31). MTÜ põhikirja p-i 1 järgi on ühingu eesmärk koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. MTÜ põhitegevusalana on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanike grupi huvide kaitse. Vaatamata sellele, et MTÜ põhikirjas ei ole sõnaselgelt kasutatud mõistet „keskkonnakaitse“, tuleneb ühingu tegevuse eesmärgist ka vajadus kaitsta keskkonda ja elukeskkonna kvaliteeti. Need on KeÜS § 23 mõttes osa keskkonnaõigustest.
4.2.KeÜS § 31 ei tohi tõlgendada kitsendavalt (Riigikohtu 13. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-21-1360, p-d 15 ja 16). Arvestada tuleb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) üldist eesmärki avardada keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimalusi. Keskkonnakaitse edendamiseks KeÜS § 31 lg 2 tähenduses tuleb pidada ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Keskkonnaorganisatsioonid pole üksnes ühendused, kes kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka ühendused, mille sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel eesmärkidel võivad muuhulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti. Keskkonnaorganisatsioonina kvalifitseerimist ei takista see, kui ühing tegeleb ka muuga kui keskkonnakaitsega.
4.3.KeA jättis ekslikult avaldamata teated kaevandamisloa taotluse ja eelnõu kohta kohalikus või maakondlikus ajalehes. Amet leidis, et tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2 teine lause). Kaebaja leiab, et kaevandamisega kaasnev keskkonnahäiring pole väike ja menetluse vastu oli piisavalt suur avalik huvi. Kaevandamisega kaasneb keskkonnarisk seoses põhjavee ja rohekoridori mõjutamise ning müraga. Avalik huvi tuleneb sellest, et kaevandamise eesmärk on teenindada Rail Balticu ehitust. Seega on kavandatud tegevus pikaajaline, ulatuslik ja otseselt seotud suure avaliku huviga riikliku projektiga. Kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Mõistlik olnuks avaldada kaevandamisloa menetlusse võtmise kohta teada kohalikus ja maakondlikus ajalehes, et suurem hulk kohalikke elanikke saanuks taotluse kohta arvamust avaldada.
4.4.KeA teavitas 7. novembril 2024 menetluse algatamisest puudutatud isikuid ja avaldas teate selle kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka korraldas amet 10. septembril 2025 kaevandamisloa eelnõu avaliku arutelu. KeA on teavitanud isikuid minimaalsel määral, et vältida arutelu kaevandamisloa üle. Avalik arutelu toimus ajal, mil kaevandamisloa eelnõu oli juba valmis. See kinnitab, et kohalike elanike väiteid ei võetud arvesse ja arutelu ei mõjutanud otsustusprotsessi. Vastustaja tegevus viis ebaõigete järeldusteni ning tingis kaalutlusvigadega ja ühekülgse otsuse tegemise. 4(10)
4.5.KeA tegi kaalutlusvea, jättes KMH algatamata. KeA jättis KMH eelhinnangut andes arvestamata asjaolu, et rajatav karjäär paikneb alal, mis on loomade peamine liikumistee ja toitumisala. Tegu on rohevõrgustiku sidususe tuumlõiguga. Kaevandustööde puhul katkeb ulukite liikumine karjääri alal. Seetõttu kaasnevad kaevandamisloa andmisega pöördumatud tagajärjed looduslikule mitmekesisusele. Kaevandamisloas seatud kõrvaltingimus pole piisav, et vähendada negatiivset mõju rohevõrgustikule.
4.6.Eelhinnangus on esile toodud, et lähim kaitsealuse liigi elupaik on 200 m kaugusel asuv nahkhiireliikide elupaik Keila jõe kohal. Lähim kaitstava taimeliigi (kahelehine käokeel) leiukoht on ligikaudu 0,5 km kaugusel. Sellegipoolest pole analüüsitud, kuidas kaevandustööde käigus tekkiv keskkonnahäiring ei ulatu kaitsealuste liikideni. Algatada tulnuks KMH, et selgitada välja kaevandustööde käigus tekkiva müra-, valgus- ja tolmuhäiringu mõju nahkhiirtele.
4.7.KeA oleks pidanud loa andmisest keelduma, kuna kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida kõrvaltingimustega (maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 1, KeÜS § 52 lg 1 p 6). Kaevandamine toimub alal, kus esineb mitmeid olulisi looduslikke elemente, mille tegevus on karjääri tõttu katkestatud ja häiritud.
4.8.Seda, et kaevanduse abil teenindatakse Rail Balticu ehitustöid, ei saa pidada olulisemaks rohevõrgustiku säilimisest. KeA oleks pidanud seadma keskkonnakaitse olulisemale kohale (vt KeÜS § 1 p 3).
4.9.Planeeritavast karjäärist 2 km lõunas asub Künka karjäär. 3,2 km edelas on Purila karjäär. 4,8 km kirdes on Alesti karjäär ja 4,8 km kirdes Alesti II karjäär. Kaevandamisloa andmisel eksis KeA MaaPS § 1 p 1, KeÜS § 13 ja säästva arengu seaduse § 2 vastu, mis nõuavad maavarade säästlikku kasutamist. Enne uute kaevanduste rajamist tuleb olemasolevate karjääride jääkvarud väljata. Uue karjääri rajamine Kohila valda pole otstarbekas ega säästev. Rail Balticu ehituse teenindamiseks saab kasutada olemasolevaid karjääre.
5.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus peatada kaevandamisloa kehtivuse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
5.1.Kaevandamise alustamine toob kaasa pöördumatu keskkonnakahju, mida hiljem on võimatu või äärmiselt raske kõrvaldada. Arvestades halduskohtus asjade lahendamise keskmist aega (2024. a-l 153 päeva), muudaks EÕK kohaldamata jätmine kaebuse sisutühjaks.
5.2.Taotletav karjääriala asub loomade peamisel liikumisteel ja toitumisalal, paiknedes rohevõrgustiku sidususe tuumlõigul. Kaevandamise alustamine tähendaks ulukite liikumise katkemist ja loodusliku mitmekesisuse pöördumatut hävimist kavandatava mäeeraldise alal. Kaevandamisega kaasnev müra-, tolmu- ja valgusreostus võib kahjustada nahkhiirte elupaiku. Kahju tekkiks kohe ning tagajärjed poleks hiljem tagasipööratavad.
5.3.Ainus viis kaebaja õiguste (elu- ja keskkonnakvaliteet) ja avaliku huvi kaitseks on peatada kaevandamisloa kehtivus kohtumenetluse ajaks. Kaevandamisloa andmise kasuks räägib huvi teenindada Rail Balticu trassi. Samas on avalikes huvides ka loodusliku mitmekesisuse kaitse ning maavarade säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kaevandamisloa kehtivuse peatamine lükkab Rail Balticu teenindamist vaid edasi. Huvi vältida keskkonnakahju kaalub üles loa omaja majandusliku huvi kaevandamist kohe alustada.
5.4.Kaebusel on head eduväljavaated, arvestades loamenetluse puuduseid (loataotluse kohta kohalikus ajalehes teate avaldamata jätmine, KMH algatamata jätmine, loa andmine hoolimata keskkonnaohust).
6.Kohus palus 16. detsembri kohtunõudes KeA ja AS-i TREV-2 Grupi seisukohta EÕK taotluse kohta. Kohus väljendas esialgset arvamust, et kaebajal ei pruugi olla kaebeõigust. 5(10)
Kohus andis kaebajale, KeA-le ja AS-ile TREV-2 Grupp võimaluse avaldada arvamust kaebaja kaebeõiguse kohta.
AS TREV-2 Grupp esitas seisukoha.
7.1.Kaebajal pole ilmselgelt kaebeõigust. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon. Kaebuses pole esile toodud asjaolusid, mis kinnitaks, et kaevandamisluba on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga (KeÜS § 30 lg 2). Kaebaja põhitegevusalana on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanike grupi huvide kaitse. Kaebaja laiendab kaebuses oma tegevust põhjendamatult ka keskkonnakaitse edendamisele, selgitamata seejuures täpsemalt selle tegevuse olemust, samuti kaebaja seotust konkreetse piirkonna, sealsete elanike ja kogukonnaga. Kaebaja põhikirjalise eesmärgina ei ole keskkonnaalast tegevust esile toodud.
7.2.EÕK kohaldamine eeldab seda, et vastasel juhul osutub kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, tuleb kaebus lugeda perspektiivituks. Kaebus on perspektiivitu ka kaebeõiguse küsimuse kõrvale jätmise korral. Loamenetluses on tehtud kõik seadusega nõutavad toimingud. Korraldatud on avalik arutelu. Menetluse käigus esitatud küsimustele on vastatud. KMH algatamata jätmist on põhjendatud. KMH eelhinnangus leiti, et kaevandamise mõju on leevendatav nii kaevandamise käigus rakendatavate tehnoloogiate toel kui ka maa korrastamisel. Eelhinnangus analüüsiti põhjalikult karjääri tööga kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel pole olulist keskkonnamõju. Kaevandamisloa kõrvaltingimusteks seati kõik käsitletud keskkonnameetmed. Kaebaja arvamusel pole suuremat kaalu kõigi kaasatud ekspertide ja asutuste omast, mis on kujundatud põhjaliku analüüsi pinnalt. KeA on kaevandamisloas kõiki tähtsust omavaid nüansse põhjalikult käsitlenud ja otsustusi sisukalt põhjendanud. Kaevandamisluba on õiguspärane.
8.KeA esitas seisukoha, milles palus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
8.1.Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkidega või tegevusvaldkonnaga, tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2, et ka kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonnakaitse eesmärkidega. Keskkonnaühendus ei saa kaitsta teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2018. a otsus asjas nr 3-16-1472, p-d 17 ja 18).
8.2.Kaebajal ei ole kaebeõigust. Kaebaja põhikirjas ei ole kasutatud „keskkonnakaitse“ mõistet. Kaebuse põhjendustest ei saa järeldada, et selle esitamise eesmärgiks oleks inimeste elukeskkonna parandamine, kuigi kaebaja põhjendab keskkonna kaitsmise vajadust just läbi inimese tervise ja heaolu. Kaebusega soovib kaebaja kaitsta elurikkust. EÕK taotluse järgi soovib kaebaja kaitsta avalikku huvi tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse ning maapõue säästlik ja otstarbekas kasutamine. Sellised eesmärgid kaebaja põhikirjas ei kajastu. Kaebuse põhjendustest ei nähtu ka, kuidas vaidlusalusel ala kaevandamine mõjutab inimeste elukeskkonda. Müra-, valguse- ning tolmuhäiringu argument on esile toodud seoses kaitsealuste liikide võimaliku mõjutamisega.
8.3.Keskkonnaorganisatsioon on ühing, kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset (KeÜS § 31 lg 1 p 1). Kaebusest ei selgu, kuidas kaebaja on edendanud ja edendab oma tegevusega keskkonnakaitset. Kaebaja ei ole varem keskkonnalubade menetlustes osalenud. Ka ei osalenud kaebaja vaidlustatud kaevandamisloa menetluses. Kaebaja on esitanud üksnes vaide.
8.4.EÕK taotluses rõhutab kaebaja, et MTÜ eesmärk on sh kaitsta inimeste tervist ja heaolu ning elukeskkonna kvaliteeti. Ei EÕK taotlusest ega kaebusest nähtu aga, kuidas vaidlusalune 6(10)
tegevus inimeste elukeskkonda väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kahjustab. Ei selgu, milline on kaevandamisega kaasnev pöördumatu kahju inimeste tervisele ja heaolule ning nende elukeskkonna kvaliteedile.
8.5.Kaevandamine ei too kaasa pöördumatut olulist keskkonnakahju või olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule, sh elukeskkonna kvaliteedile. Seda kinnitavad menetluses koostatud eksperdihinnangud (hinnang põhjaveele ja põhjaveetasemele, hinnang kahepaiksete liikumisele ja KMH eelhinnang). Mõistlik on rajada Rail Balticu teenindamiseks vajalik karjäär trassikoridori vahetusse lähedusse. Nii ei koormata kohalikke teid ja transpordist tekkiv CO 2 heide on väiksem. Kaevandamine (sh raadamine) võib mõjutada looduslikku mitmekesisust vahetult mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, aga see pole seotud kaebaja õigustega. Seega pole kaebajal EÕK vajadust.
8.6.Kaebus on perspektiivitu juba kaebeõiguse puudumise tõttu. Lisaks on vaidlustatud otsus õiguspärane. Amet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta kohalikus ajalehes teate avaldamata, kuna liivakarjääri rajamine on väikese mõju ja riskiga. Tegevuse vastu pole piisavat avalikku huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kaebaja seisukohad on paljasõnalised ja põhjendamata. Tegevus ei mõjuta märkimisväärselt põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel ei toimu põhjavee alandamist karjäärist vee välja pumpamise teel. Karjääri ja Rail Balticu trassi lähedusest tulenevalt on transpordi mõju vähene. Karjääri rajamisega ei kaasne piisavat avalikku huvi ka seotuse tõttu Rail Balticuga. Rail Balticu rajamise ja kaevandamisloa menetlus on eraldi menetlused.
8.7.Kohalikus ajalehes teate avaldamata jätmine ei mõjutanud taotluse lahendamist. Kohalikke elanikke kaasati asjakohases ulatuses. On tavapärane, et avalik arutelu korraldatakse siis, kui loa eelnõu on valmis, kuna arutelu tehakse pärast eelnõu avaldamist (vt KeÜS § 48 lg-d 1 ja 4 ning § 481 lg 1). See ei anna alust arvata, et kohalike elanike arvamust enam arvesse ei võeta.
8.8.KMH eelhinnangus on selgitatud keskkonnamõju olulisust seoses elurikkusega. Karjääri mõju ei ulatu kaitsealuste liikideni. Künka IV liivakarjäär asub väljaspool üldplaneeringuga määratletud rohevõrgustikku. Kohila Vallavalitsus nõustus keskkonnaloa väljastamisega, selgitades muuhulgas, et taotletav karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale. Keskkonnaloale on lisatud rohekoridori ja suurulukite liikumisteedega seotud kõrvaltingimus.
8.9.Kui kohus leiab siiski, et EÕK kohaldamine on põhjendatud, palub amet piirduda selliste tegevuste keelamisega, mis muudavat faktilist olukorda looduses. Kaevandamisloa kehtivuse peatamine ei oleks eesmärgipärane ega proportsionaalne. EÕK taotluse eesmärk on hoida ära kaevandamisest ja seda ettevalmistatavatest töödest tulenevaid tagajärgi keskkonnale, sh looduslikule mitmekesisusele. Seega võiks olla alust kaaluda EÕK abinõud, millega keelata teha mäeeraldisel ja selle teenindusmaal töid, mis muudavad olukorda looduses. See võimaldaks loa omanikul teha ettevalmistavaid töid, mis võtavad samuti aega: näiteks sõlmida maa kasutamise leping, tellida ja koostada kaevandamis- ning korrastamisprojekt. Neist tegevustest ei tulene tagajärgi, mille puhul kaebuse eesmärk võiks jääda saavutamata. Sellisel viisil ei riivaks EÕK kohaldamine ülemäära ka kolmanda isiku õigusi.
Kaebaja esitas seisukoha.
9.1.KeÜS kommenteeritud väljaande järgi on olulisim kriteerium keskkonnaühenduse määratlemisel keskkonnakaitse edendamine. See nõue tagab, et keskkonnaühendustena tunnustatakse vaid selliseid ühendusi, mis tõepoolest soovivad ja suudavad keskkonnahuvide eest seista. KeÜS ei sätesta nõuet, et keskkonnakaitse peaks olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks. Siiski ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid (eelkõige majanduslikke) eesmärke, et vähendada võimalust keskkonnaorganisatsiooni staatusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks. 7(10)
9.2.Keskkonnaühenduseks võib olla ka ühendus, mille põhikirjast ei tulene selgesõnaliselt üksnes looduskaitselised eesmärgid. See, et kaebaja põhikirjas pole selgesõnaliselt nimetatud looduskeskkonna kaitsmist, ei tähenda, et MTÜ-l poleks sellist eesmärki. Looduskaitseline eesmärk on tuletatav põhiseadust ja kaebaja põhikirjalisi eesmärke kooskõlas tõlgendades.
9.3.KeÜS ei nõua, et keskkonnaühendus oleks seotud kohaliku kogukonnaga. Riigisisesed kriteeriumid, mis EL keskkonnaalase kaebeõiguse sisutühjaks muudavad, pole lubatavad (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-263/08).
9.4.Põhiseaduse §-st 5 tulenevalt peab Eesti loodusvarade ja -ressursside kasutamine teenima ennekõike Eesti riigi ja rahva huve. Kuna rahvuslik rikkus ei piirdu majandusliku aspektiga, peab riigi keskkonnapoliitika juba §-st 5 tulenevalt tasakaalustatult arvestama erinevaid avalikke (sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi) huve. Seejuures ei seisne keskkonna väärtus inimese ja ühiskonna jaoks üksnes tema inimese poolt kasutamise võimaluses, vaid juba pelgas olemasolus (nn eksisteerimisväärtus). Kaitset vajab ka see osa keskkonnast, millel ei ole ühest majanduslikku tähtsust või selget kasutusväärtust. Loodusvarade ja -ressursside kasutamine peab teenima rahva huve. Kaebaja on ühendus, kes koosneb inimestest kelle eesmärk just ongi rahva põhiseaduslike huvide eest seismine.
9.5.Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Põhikohustuse täitmist saab isikult nõuda üksnes riik ja teised avaliku võimu kandjad, mitte teised üksikisikud. Samas võib teistel isikutel olla õigus nõuda riigilt niisuguste nõuete esitamist kaitsepõhiõiguse alusel mõne oma teise põhiõiguse, nt eraelu puutumatuse (§ 26), õiguse tervise kaitsele (§ 28) või omandipõhiõiguse (§ 32) kaitseks.
9.6.Kaebaja on MTÜ, kelle liikmetel on elukoht Kohila vallas, st rajatava karjääri juures. Vaidlusaluse kaevandamisloaga kaasnevad muuhulgas nii müra- kui ka tolmuhäiringud. Need häiringud mõjutavad otseselt kaebaja liikmete õigust eraelu puutumatusele (õigus elada rahulikus ja häiringuteta keskkonnas) kui ka õigust tervisele (õigus elada keskkonnas millega ei kaasne tervisehäiringud). Eelnevalt on selgitatud, et kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks on liikmete põhiõiguste kaitse tagamine. Isik saab nõuda riigilt põhiseadusest tuleneva keskkonna säästmise kohustuse täitmist, kui see kahjustab isikut ennast. Antud juhul kahjustab kaevandamisloaga kaasnev tegevus muuhulgas kaebaja liikmeid. Seega nõuab kaebaja läbi riigi (kohtu) keskkonnakohustuste täitmist kolmandalt isikult. Ka selliselt on kaebaja tegevus otseselt seotud keskkonnakaitseliste eesmärkidega.
9.7.KeÜS kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvestada ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia. Keskkonnaorganisatsiooniks võivad olla ka ühendused, kellel senine tegevus puudub. Sellisel juhul tuleb ühenduse põhikirjaliste eesmärkide elluviimise võimet hinnates arvestada ühenduse organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Kaebaja keskkonnakaitseliseks tegevuseks on praeguse kaebuse esitamine. Kaebajal on võimekus oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia. Ka seda kinnitab praeguse kaebuse esitamine selleks, et kaitsta Kohila valla looduslikku mitmekesisust. Läbi kaebuse rahuldamise saavutatakse kaebaja põhikirjalised eesmärgid, ehk põhiõiguste kaudu keskkonna kaitsmine.
9.8.Kaebaja on sotsiaalmeedia kaudu teavitanud ja kaasanud avalikkust vaidlusaluse teemaga tegelema. Selle jaoks on kaebaja koostanud artikleid, teinud lühidokumentaale ning alustanud petitsioone rajatava karjääri vastu. Kaebaja on võimeline panustama aega ja raha keskkonna kaitsmisele.
9.9.KeA tunnustas vaideotsuses kaebajat keskkonnaorganisatsioonina. Halduskohtu seisukoht, et kaebajal kaebeõigust pole, on seega üllatav ning vastuolus õigusaktide ja relevantsete 8(10)
asutuste seisukohtadega. Ka oleks kaebeõiguse tunnustamata jätmine selles olukorras vastuolus õiguskindluse põhimõttega (põhiseaduse § 10).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus kaasab kolmanda isikuna menetlusse vaidlustatud loa taotleja ja omaniku AS-i TREV-2 Grupp. Kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1).
11.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus KeA 7. oktoobri 2025. a korralduse vaidlustamiseks.
12.Kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks ei ole keskkonnakaitse (KeÜS § 31 lg 1 p 2). Kaebaja põhikirja (digitoimiku leht 151) p 1 sätestab: „Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, asub Eestis [---], eesmärgiga koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi ehk inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega“. Muid eesmärke kaebaja põhikirjas nimetatud pole. Eesmärgist koondada inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, saab tuletada eesmärgi kaitsta inimeste põhiõigusi ja isikuvabadusi. Sellest ei ole aga võimalik tuletada eesmärki kaitsta muid põhiseadusega kaitstavaid väärtusi, sh maapõueressursse ja looduskeskkonda (vt põhiseaduse §-d 5 ja 53).
13.Riigikohus on selgitanud, et kuigi KeÜS § 30 lg-st 2 tuleneb keskkonnaorganisatsiooni õigus kohtusse pöörduda, seab säte keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele ka piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, peab ka keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) eelnimetatutega seonduma (vt viidatud otsus asjas nr 3-161472, p 17). Praegusel juhul see nii ei ole.
14.Kaebuse väited, mis puudutavad vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust, piirduvad ulukite liikumisteede säilitamise, samuti nahkhiirte ja kahelehise käokeele kaitse tagamise vajadusega. Nendel argumentidel ei ole seost inimeste põhiõiguste (nt õigus tervise kaitsele või eraelu puutumatusele) kaitsega.
15.Vaidlustatud otsuse formaalne õigusvastasus tuleneb kaebaja hinnangul sellest, et menetluse algatamise kohta jäeti avaldamata teade kohalikus ajalehes (vt KeÜS § 47 lg-d 1 ja 2). Ka leiab kaebaja, et KeA jättis ekslikult algatamata KMH. KMH tegemise ja teate avaldamise vajadust põhjendab kaebaja põhjavee ja elurikkuse kaitse eesmärgil esitatud argumentidega, mis ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega. KeA leiab õigesti, et väide, et kaevandamisega seondub oluline avalik huvi, kuna kaevandus teenindab Rail Balticu ehitamist, pole asjakohane. KeÜS § 47 lg 2 teise lause kontekstis tuleb hinnata avalikku huvi, mis seondub kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu või keskkonnariskiga. Seoses kohalikus ajalehes kaevandamisloa menetluse kohta teate avaldamise vajadusega väidab kaebaja paljasõnaliselt ka, et kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Ühtki seda väidet põhjendavat argumenti pole esitatud. Kaebuse põhjendused piirduvad elurikkuse kaitseks esitatutega. Eeltoodu põhjal ei anna alust kaebeõigust tunnustada ka kaebuse argumendid, mis puudutavad avalikkuse kaasamise võimalikku õigusvastasust.
16.Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema liikmed elavad Kohila vallas. Isegi kui see nii on, ei saa kaebaja kaitsta kolmandate isikute, sh oma liikmete subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44 lg 2). Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus on ette nähtud avalike huvide kaitseks. Kui kaevandamisluba rikub kaebaja liikmete subjektiivseid õigusi, oli neil võimalik luba ise vaidlustada. Liiati ei saaks ulukite liikumisteede ja kaitsealuste liikide kaitse abil kaitsta konkreetsete piirkonnas elavate inimeste subjektiivseid õigusi. Kohtunõudele esitatud vastuses 9(10)
toodud väide, et kaevandamine mõjutab kaebaja liikmete põhiõigusi müra ja tolmu leviku tõttu, on otsitud, paljasõnaline ning konkreetsete olude ja asjaoludega seostamata.
17.Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele asjas nr 3-21-1360, kus Riigikohus tunnustas linnaosaseltsi kaebeõigust keskkonnaorganisatsioonina. Riigikohus leidis: „KeÜS § 31 lg 2 kohaselt [peetakse] keskkonnakaitse edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Sellest tuleb järeldada, et KeÜS kohaselt ei loeta keskkonnaorganisatsioonideks üksnes selliseid ühendusi, kes n-ö kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka ühendusi, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel eesmärkidel võivad muu hulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti“ (p 15).
18.Isegi kui tunnustada kaebaja põhikirjalise eesmärgina ka kohalike elanike põhiõiguste kaitset, ei nähtu kaebusest põhjendusi, millest saaks järeldada, et kaevandamine praegusel juhul selliseid õigusi rikuks. Seega ei anna Riigikohtu kõnealune seisukoht alust tunnustada praegusel juhul kaebaja kaebeõigust. Kohus leiab siiski ka, et kaebaja põhikirjaline eesmärk on liiga avaralt sõnastatud selleks, et tunnustada sarnaselt Riigikohtu lahendis nimetatud linnaosaseltsiga kaebaja tegevuse eesmärgina konkreetse piirkonna kogukonna elukeskkonna hoidmist.
19.On tõsi, et keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust puudutavaid õigusnorme ei tohi tõlgendada kitsendavalt. See aga ei tähenda, et kaebaja kaebeõigust tuleks praegusel juhul tunnustada. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid ei vasta nõuetele, mida KeÜS § 31 kaebeõiguse tunnustamiseks ette näeb, ega lange kokku kaebuse alusega.
20.See, et KeA tunnustas kaebaja õigust esitada korralduse peale vaie, ei piira kohtu õigust hinnata kaebaja kaebeõigust kohtumenetluse raames. Kohus tuvastab haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 4 lg 4).
21.Kohus kohaldab EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
22.Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, on kaebus perspektiivitu (vt ka HKMS § 44 lg 1). EÕK taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
23.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.