Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-1208 15. detsember 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaupo Paal ja Nele Siitam Kinnine menetlus Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Q Vastustaja Y, esindaja W Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2025. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta põhjendusi, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest.
3.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldada kohtulahendi avalikustamisel otsuse sissejuhatus (v.a kohtuasja nimetus, menetlusosaliste andmed ja menetluse alus Riigikohtus), resolutsioon ja põhjendava osa p-d 13, 15–19, 22, 25, 27, 29, 32, 34 (v.a esimene lause) ja 38.
13.TsMS § 38 lg 1 sätestab alused, millal kohus kuulutab menetluse tervikuna või selle osa (nt istung, osa menetlusdokumente vms) kinniseks. Loetelu sisaldab erineva olemusega õigusi ja huve. Järgnev käsitlus keskendub üksnes praeguses asjas kohaldatud punktile 3, s.o menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitse, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Seetõttu ei pruugi alltoodud seisukohad olla ülekantavad teistele võimalikele alustele.
14./ . . . /
15.TsMS § 41 lg 1 sätestab, et kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, milles see on vajalik TsMS §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Eeltoodust nähtub, et sätte sõnastus keskendub vaid kinnisele kohtuistungile – kohus teeb hoiatuse istungil ja ka saladusega kaitstud teave seostub vaid istungiga („kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente“). Seejuures ei pruugi saladuse hoidmise kohustus hõlmata kogu istungit puudutavat teavet ning saladusega on kaitstud teave ulatuses, milles see on vajalik kinniseks kuulutamise aluseks olnud õiguse või huvi kaitseks. (Vrd ka RKKKm 1-19-8262/17, p-d 37–38.)
16.TsMS § 41 lg 2 sätestab, et kohus võib lisaks lõikes 1 sätestatule määrusega kohustada kinnisel istungil viibivat isikut hoidma saladuses talle istungil või asjasse puutuvast dokumendist teatavaks saanud asjaolu, kui see on vajalik TsMS §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Eeltoodust nähtub, et lõige 2 hõlmab üldisemalt saladuse hoidmise kohustust, sh toimiku materjale („asjasse puutuvast dokumendist“), ning on seega eesmärgipärase tõlgenduse alusel kohaldatav ka kirjalikus menetluses, kui kohtuistungit ei toimu. Nii saab kohus TsMS § 41 lg 2 alusel kohustada isikut hoidma saladuses toimikus sisalduvatest dokumentidest nähtuvaid asjaolusid, kui see on vajalik TsMS §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Selline TsMS § 41 lg 2 alusel tehtud määrus on erinevalt lõikest 1 vaidlustatav (vt TsMS § 41 lg 4).
17.TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel menetluse (tervikuna või osaliselt) kinniseks kuulutamisest piisab, et isikul tekiks vastavas osas saladuse hoidmise kohustus. TsMS § 41 järgides tehtud kohtu hoiatus 2(6)
3-23-1208 saladuse hoidmiseks ei ole määrav kohustuse tekkimiseks. Praktikas on hoiatusel siiski oluline roll. Näiteks kui menetlusosalisel ei ole õigusteadmisi, siis ei pruugi ta pelgalt kohtuasja osalisest või täielikust kinniseks kuulutamisest mõista, et tal lasub kohustus saladust hoida. Seda eriti olukorras, kus seadus ei näe samas sättes ette, mis on kinniseks kuulutamise või saladuse rikkumise tagajärjed. Seetõttu peaks menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus sisaldama ka selgitavat hoiatust. Konkreetne üksikjuhul väljendatud hoiatus on tõhusam meede, tagamaks, et isik hoiduks saladusega kaitstud teabe avaldamisest ega teeks seda pelgalt teadmatuse tõttu, sh silmas pidades asjaolu, et saladuse rikkumise tagajärjed ei pruugi olla faktiliselt tagasipööratavad. Lisaks on saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest ette nähtud karistusõiguslik vastutus karistusseadustiku §-s 3315. See seab kõrgendatud nõude sanktsioneeritava kohustuse selgusele. Professionaalsete menetlusosaliste (sh advokaadid) puhul ei ole hoiatusel siiski sellist tähtsust nagu tavainimeste puhul. Professionaalsetelt menetlusosalistelt saab eeldada seaduse, sh menetlusseadustiku tundmist ja teadmist, mida tähendab ja millised tagajärjed on menetluse osaliselt või tervikuna kinniseks kuulutamisel.
18.TsMS § 38 lg 1 p 3 ja § 41 lg 2 alusel kohaldatud saladuse hoidmise kohustus hõlmab nii neid asjaolusid, mis menetlusosaline ja tema esindaja ise kohtu ette toovad, kui ka menetluse käigus neile teatavaks saanut. Sõltuvalt kohtuasja asjaoludest võib, aga ei pruugi saladuse hoidmise kohustus puudutada lisaks fakti, et kohtumenetlus üldse toimub.
18.1.Tsiviilasja arutav kohus ei tegele üldjuhul omal algatusel asjaolude esile toomisega, vaid menetlusosaliste esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite uurimisega. Seega on toimiku sisu menetlusosalistele tuttav ning kohtumenetluses ei saa põhimõtteliselt (kinnisel) kohtuistungil arutada asjaolude ja dokumentide üle, mida üks menetlusosalistest ei tea. Saladuse hoidmise kohustuse panemise eesmärk ja kohtumenetluse ajaks vajalik õigusrahu võib saada kahjustatud, kui üks menetlusosalistest saaks vabalt avalikkusele, sh ajakirjanikele teavet jagada, kuid teine on karistuse ähvardusel seotud kohtu pandud keeluga ning ka avalikkusel, sh ajakirjanikel ei ole võimalik saada ja esitada tasakaalustatumat ülevaadet vaidluse sisust (kinnisel) istungil osalemise kaudu.
18.2.Lapsi puudutavates tsiviilasjades tuleb lisaks silmas pidada lapse õiguste konventsioonist ((LÕK) art 3 lg 1) ja lastekaitseseadusest (§ 5 p 3, § 21) tulenevat kohustust seada lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale lapse parimad huvid. See kohustus seob mitte üksnes avalikku võimu normide loomisel, nende rakendamisel ja neist kinnipidamise kontrollimisel, vaid ka lapsevanemaid suhetes enda lastega (vt nt LÕK art 18 lg 1, perekonnaseaduse (PKS) §-d 116, 118, 124 ja 143). Last puudutavas kohtumenetluses, kus on vaidluse all vanema õigused ja kohustused, peab asja läbi vaatav kohus tegema lahendi esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Selle kohustuse täitmine ei pruugi olla võimalik, kui kohus ei saa piirata kinnise kohtuasjaga seotud teabe jagamist.
18.3.Eeltoodud TsMS § 41 laia tõlgendust ei mõjuta asjaolu, et Riigikohus on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg-s 1 sätestatud kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu kohta märkinud, et see ei laiene „kriminaalasja materjalides kajastuvale infole, millest isik on teada saanud sõltumata kriminaalmenetlusest“ (RKKKo 1-22-1949/24, p 38). Tsiviilkohtumenetluse ja kriminaalmenetluse vahel on kinniseks kuulutamist silmas pidades olulised erinevused. Nii näiteks kohaldub KrMS § 214 kohtueelsele menetlusele, TsMS § 41 aga kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse andmed on eelduslikult tervikuna salajased, kohtumenetlus aga tervikuna avalik, v.a istungi osas (vt KrMS § 12). TsMS § 38 võimaldab otsustada täpsemalt, millises osas kohtumenetlus kinniseks kuulutada, sh kogu menetluse. Ka kaalul olevad huvid erinevad vaidluste olemusliku erinevuse tõttu.
3(6)
3-23-1208
18.4.Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 38 lg 1 p 3 ning § 41 lg-d 1 ja 2 käesoleva asja asjaoludel karistuse määramise alusena piisavalt selged.
19.Kui kohus kuulutab menetluse või selle osa kinniseks ja paneb TsMS § 38 lg 1 p 3 ja § 41 alusel menetlusosalisele ja teistele isikutele saladuse hoidmise kohustuse, peab ta TsMS § 465 lg-t 1 ja lg 2 p-e 6 ja 8 järgides vastavat määrust tehes selgitama, millist teavet see hõlmab (andmete sisu ja allikas) ning kellele andmete avaldamine ei ole lubatud.
20./ . . . /
21./ . . . / III
22.Kui kohus paneb kinniseks kuulutatud kohtuasjas isikule TsMS § 41 lg 2 alusel kohustuse hoida saladust TsMS § 38 lg 1 p-s 3 nimetatud eesmärgil (menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitse), siis kohustuse rikkumiseks piisab sellest, kui kohustatud isik avaldab mistahes kohtuasja puudutavat teavet menetlusvälisele isikule, kellel puudub õigus teabele juurdepääsuks. Rikkumise tuvastamine ei eelda seda, et oleks saabunud kahjulik tagajärg (s.o eraelu rikkumine) või et isik, kelle eraelu kaitseks on menetlus kinniseks kuulutatud, oleks avaldatud teabest tuvastatav. Eeltoodust erinev võib järeldus olla üksnes juhul, kui kohus on määruses selgelt piiritlenud saladuses hoitava teabe või isikute ringi, kellele avaldamine on keelatud, ning avaldatu või teabe saaja jäävad väljapoole eelnimetatuid. Küll võib küsimus selle isiku tuvastatavusest, kelle eraelu kaitseks on kohtuasi kuulutatud kinniseks, omada tähtsust olukorras, kus saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest kohaldatakse sanktsioone. Saabunud tagajärg näitab rikkumise raskust.
23./ . . . /
24./ . . . /
25.Teave, mis esmapilgul võib näida isiku eraelu seisukohalt neutraalne, võib seostatuna muu teabega siiski riivata tema eraelu ja võimalik, et seda ka rikkuda. Kui isik on tuvastatav, toob see kindlasti kaasa konkreetse isiku eraelu riive ja olenevalt asjaoludest ka selle rikkumise. Eraelu riive ja selle rikkumine võib siiski esineda ka olukorras, kus täit kindlust isiku identiteedis pole (ta ei ole lõplikult tuvastatav).
26./ . . . /
27.Olemasolevate andmete abil isiku tuvastamisel tuleb silmas pidada, et sisuliselt tähendab see andmete liigitamist isikuandmeteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määruse 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) art 4 p 1 mõttes. Isikuandmetega on tegu, kui isik on olemasoleva teabe põhjal otseselt või kaudselt tuvastatav.
28./ . . . /
29.Euroopa Kohus on selgitanud (sh viidates IKÜM põhjendustele), et teave puudutab tuvastatud või tuvastatavat füüsilist isikut, kui see on oma sisu, eesmärgi või toime tõttu seotud tuvastatava isikuga. Isiku „kaudsele tuvastamisele“ on omane asjaolu, et isiku tuvastamiseks tuleb kombineerida teadaolevaid andmeid lisateabega. Seejuures tuvastamiseks vajalik teave võib pärineda ka mistahes 4(6)
3-23-1208 muult isikult või allikast. Hindamaks, kas isik on tuvastatav, tuleb arvesse võtta meetmeid, mida füüsilise isiku „otseseks või kaudseks“ tuvastamiseks võidakse (asjaomase üldsuse poolt) mõistliku tõenäosusega kasutada. Seejuures saab arvestada kõiki objektiivseid tegureid, nt selleks vajalik aeg, kättesaadav tehnoloogia jms. Tuvastamiseks ei saa mõistliku tõenäosusega kasutada sellist meedet, mis on seadusega keelatud või praktikas teostamatu, näiteks seetõttu, et see nõuaks nii ajaliselt, majanduslikult kui ka inimressursi poolest ülemäärast jõupingutust, mistõttu tuvastamise oht näib tegelikkuses olematu. Pseudonüümitud andmeid ei tule kõikidel juhtudel ja iga isiku jaoks pidada isikuandmeteks. (Vt nt C-413/23 P – EDPS vs. SRB, p-d 52, 55, 79–84; C-479/22 P – OC vs. komisjon, p-d 43, 48-57; C-604/22 – IAB, p-d 39, 40; vt andmete eriliigiliseks kvalifitseerimise kohta ka nt C-492/23 – Russmedia Digital ja Inform Media Press, p 52.)
30./ . . . /
31./ . . . /
32.Kaebajal on iseenesest õigus, et intervjueeritav vastutab vaid teabe eest, mille ta on esitanud ajakirjanikule, ning et ajakirjaniku artikkel tervikuna ei ole eelduslikult tema kontrolli all. Samas tuleb esiteks silmas pidada, et saladusega kaitstud teabe avaldamine ajakirjanikule kui menetlusvälisele isikule on saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Teiseks, intervjuud andes ja selle käigus andmeid avaldades peab isik alati arvestama laiemalt olukorra ja kontekstiga. Nii ei ole lubatav see, kui intervjueeritav avaldab ajakirjanikule tundlikku teavet viisil, milles ühest küljest küll väldib isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid, kuid teisalt teab, et artikli ülejäänud sisust või kontekstist on isik siiski tuvastatav. Lisaks, nagu eespool öeldud, rikkumise jaatamisel ei ole tähtsust sellel, kas isik, kelle eraelu kaitseks on kohtumenetlus kuulutatud kinniseks, on tuvastatav ning tuvastatavus võib tähendust omada vaid rikkumise raskuse hindamisel (vt eest p 22). Asjaolusid kogumis vaadates võivad tähtsust omada ka intervjueeritava ja ajakirjaniku vahelised kokkulepped teabe avaldamisel ning küsimus, kas enne artikli avaldamist võimaldatakse intervjueeritaval tutvuda selle terviktekstiga, et teha vajaduse korral ettepanekuid muudatusteks jms.
33./ . . . /
33.1.– 33.4. / . . . /
34./ . . . / Kaebaja viitas võrdlusele ärisaladusega, mille kaitse lakkab, kui see on saanud kergesti kättesaadavaks või üldteatavaks (vt eest p 7.2). Kolleegiumi hinnangul ei ole isikuandmete ja ärisaladuse kaitse kõnealuses küsimuses samastatavad. Isikuandmete töötlemise toimingu õiguspärasus on rangelt seotud selleks vajaliku õigusliku aluse olemasolu ja töötlemispõhimõtete järgimisega (IKÜM art-d 5, 6 ja 9). Asjaolu, et keegi on isikuandmeid varem (ajakirjandusele) avaldanud või muul viisil töödelnud, ei muuda järgnevat avaldamist või muud töötlemistoimingut õiguspäraseks (vt ka RKHKo 3-19-1207/21, p 21 ja seal viidatud praktika). Iga töötlemistoimingu õiguspärasust tuleb hinnata eraldi. Iseenesest võimaldab isikuandmete kaitse seaduse § 4 sättes nimetatud eeldustel andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil (vt ka IKÜM põhjendus 153 ja art 85). Säte on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks sättes toodud eelduste täidetuse korral aga vaid ajakirjandusele. Seega ajakirjaniku varasem teadmine ei mõjuta hinnangu andmist kaebaja tegevuse õiguspärasusele andmete avaldamisel; seda enam, et maakohus oli lisaks seadusest üldiselt tulenevatele isikuandmete töötlemise nõuetele seadnud konkreetse kohustuse hoida saladust. Täiendava allika kinnitus ajakirjandusele, et viimase käsutuses olev teave on õige, võib kallutada ajakirjandust avaldama varem avaldamata teavet. IV 5(6)
3-23-1208
35./ . . . / V
36./ . . . /
37./ . . . /
38.Kohtuasi on kuulutatud kinniseks. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada siiski käesoleva kohtuotsuse sissejuhatuse (v.a kohtuasja nimetus, menetlusosaliste andmed ja menetluse alus Riigikohtus), resolutsiooni ja põhjendava osa p-d 13, 15–19, 22, 25, 27, 29, 32, 34 (v.a esimene lause) ja 38. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.