X. X. kaebus Kohila valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 06.01.2025 esitatud taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Kohila vald, esindaja Roman Märtson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X. kaebus. Kohila vallal tuleb X. X. 06.01.2025 esitatud taotlus uuesti läbi vaadata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.01.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X. omandas 08.07.2019 Rapla maakonnas Kohila alevikus asuva Raadiku tn 4a kinnistu (registriosa nr 1929537; katastritunnus 31801:001:0002; pindala 76 m2 ; sihtotstarve 100% elamumaa, edaspidi Raadiku tn 4a), millel paikneb 27 m 2 ehitisealuse pinnaga garaaž (EHR kood 109008868). Raadiku tn 4a kinnistu piirneb kahest küljest Raadiku tn 2 kinnistuga (katastritunnus 31801:001:0041) ja kahest küljest Raadiku tn 4 kinnistuga (katastritunnus 31801:001:0003), mis on eraomandis ja millel asuvad korterelamud. X. X. esitas Raadiku tn 4 korteriühistule 11.10.2024 taotluse sõlmida notariaalne servituudi kokkulepe, mis tagaks juurdepääsu Raadiku tn 4a kinnistul asuva garaažini. Raadiku tn 4 kaasomanikud ei soovinud kokkulepet sõlmida.
2.X. X. esitas Kohila Vallavalitsusele 06.01.2025 taotluse tagada Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsuprobleem on tekkinud sellest, et Kohila Alevivalitsus ei lahendanud 11.10.2001 korraldusega nr 170 Raadiku tn 4a kinnistu erastamisel avalikult teelt juurdepääsu küsimust (vt ka maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 4). Kuna kohalik omavalitsus kooskõlastas 21.06.1993 endise Kohila Kolhoosi pesuköögi ümberehitamise garaažiks koos juurdepääsu lahendusega praeguse Raadiku tn 4 kinnistu alalt, siis tekkis õigustatud ootus, et kinnistu otstarbekohast kasutamist võimaldav juurdepääs säilib. Vallal on oma vea parandamiseks (vt ka Riigikohtu 30.10.2008 määrus nr 3-3-1-45-08, p 14) mitmeid õiguslikke võimalusi, nt sundvalduse seadmine.
3.Kohila Vallavalitsus asus 16.01.2025 e-kirjas seisukohale, et esitatud taotlust ei ole võimalik rahuldada. Maareformi läbiviimise ja kinnisasja moodustamise ajal on järgitud sellel ajal kehtinud õigusaktide nõudeid. Puuduvad andmed, mis viitaksid Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsuga seotud rikkumistele. Haldusorgan ei saa sekkuda eraõiguslikesse suhetesse ilma seadusliku aluseta. Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu küsimus tuleb lahendada eraõigusliku kokkuleppega ja vallal ei ole alust algatada sundvalduse seadmist. Projekti kooskõlastamisest 1993. a-l ei tekkinud kaebajale sellist õigustatud ootust, mis kohustaks valda andma täiendavaid haldusakte. Haldusorgan võib oma varasemaid vigu parandada, kuid seda üksnes konkreetsetel faktilistel ja õiguslikel alustel. Praegu ei ole tegu haldusorgani veaga, mida tuleks parandada.
4.X. X. esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2025 kaebuse Kohila Vallavalitsuse kohustamiseks anda haldusakt, millega tagatakse Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Raadiku tn 4a kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Tänaseks on olukord selline, et kinnisasja ei ole võimalik kasutada otstarbekohaselt ega teostada ka ehitise säilimiseks vajalikke ehitustöid. Raadiku tn 4 kortermaja elanikud pargivad Raadiku tn 4a juurdepääsutee ette. Raadiku tn 4 korteriühistul puudub tahe probleemi lahendamiseks. Kohila omavalitsus pidi läbi viima maakorraldustoimingud (maakorraldusseaduse (MaaKS) § 3 lg 1). Maareformi läbiviimisel tuli kinnistu moodustamisel arvestada, et kinnistule on tagatud ühendus avalikult kasutatavalt teelt.
6.Kohalik omavalitsus pidi 2001. a praeguse Raadiku tn 4a maa erastamise raames tegema vajalikud maakorraldustoimingud, et tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee (vt MaaKS § 5 lg 2 p 4). Kuna krunti piiras varem Kohila alevi maa, siis tekkis 21.06.1993 kooskõlastusest õiguspärane ootus, et olemasolev juurdepääs säilib.
7.Raadiku tn 4a kinnistule on rajatud garaaž kohaliku omavalitsuse loal. Ehitusõiguse andmisega kinnitas kohalik omavalitsus, et hoone kasutamise otstarve on lubatud ning hoone eesmärgipäraseks kasutamiseks on tagatud juurdepääs. Kohalik omavalitsus pidi ehitusõiguslike asjaoludega arvestama kinnistute moodustamisel. Kuna kohalik omavalitsus moodustas kinnistud selliselt, et jättis Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu tagamata, on tegemist avaliku võimu teostamisel tekkinud planeerimis- ja maakorraldusliku veaga. Juurdepääs puudub kohaliku omavalitsuse otsuse ja tegevusetuse tõttu, mistõttu on tegemist omavalitsuse planeerimis- ja ehitusõiguse rikkumisega, mis tuleb kõrvaldada kohalikul omavalitsusel.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Maareformi käigus ei ole rikutud ühtegi seadusest tulenevat kohustust seoses Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsuga. Vallal ei ole seadusest tulenevat kohustust ega pädevust sekkuda eraõiguslikesse suhetesse, v.a juhul, kui see puudutab avalikke huve või kohaliku omavalitsuse hallatavaid alasid (vt MaaKS § 3 lg 1). Kui juurdepääsu küsimus puudutab ainult eraomanike vahelisi suhteid, siis puudub kohalikul omavalitsusel õiguslik alus sekkuda ja määrata juurdepääs haldusaktiga (Riigikohtu 19.11.2008 määrus nr 3-2-1-106-08; 27.09.2005 otsus nr 3-2-1-85-05). Kuna vaidlus puudutab juurdepääsu küsimust, mis on seotud 2(4)
eraomandiga, tuleb see lahendada tsiviilkohtumenetluses (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab kaebuse. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluv ehitis on ehitatud õiguslikul alusel (dtl 69-73). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule. Menetlusosalised ei ole välja toonud, et oleks alternatiivne tee kaebaja kinnistule pääsemiseks. Pöördudes taotlusega vastustaja poole, tugines kaebaja oma taotluses MaaKS § 3 lg-le 1 ja § 5 lg 2 p-le 4. Nimetatud sätete kohaselt kuulub maakorralduse läbiviimine valla territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Maakorralduse läbiviimisel tuleb tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee.
10.Vastustaja ei ole haldusaktiga lahendanud kaebaja taotlust, milles kaebaja soovis, et tagatakse Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (dtl 18). Seega soovib kaebaja, et Kohila vald reguleeriks kas maakorralduslike või muude avalik-õiguslike meetmetega juurdepääsu Raadiku tn 4a kinnisasjale. Kaebaja ei ole vastustajalt nõudnud kindla menetluse läbiviimist või konkreetse meetme rakendamist, vaid kinnistule juurdepääsu puudumise probleemi lahendamist. Millisel viisil probleem lahendada, on vastustaja otsustada (vrd nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 12).
11.Vastustaja tõi vastuses kaebusele välja, et keeldub haldusakti andmisest ning ei näe võimalust kaebaja taotluse rahuldamiseks, kuna puuduvad õiguslikud alused ning lahendamine kuulub eraõiguslike kokkulepete valdkonda.
12.Vastustaja avarat kaalumisruumi arvestades ei saa kohus vastustajat kohustada tegema konkreetse sisuga otsustust (praegusel juhul teha vastustajale ettekirjutust ja kohustada vastustajat tagama kaebajale kinnistule juurdepääs), küll saab kohus kontrollida, kas keelduv vastus oli õiguspärane ja vajadusel kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
13.Kaebaja leiab, et vastustaja viis maareformi läbi õigusvastaselt ning tugineb seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 30.10.2008 otsusele nr 3-3-1-45-08. Nimetatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et kaebaja õigusi võib rikkuda olukord, kus haldusorgan jätab põhjendamatult kasutamata talle seadusega antud võimaluse parandada varasema haldusaktiga ekslikult tekitatud ning isiku jaoks negatiivne olukord, kui selline parandamine on isiku jaoks vähem koormav võrreldes sellega, et piiride muutmisega seonduvad või ehitise talumiskohustusest tulenevad vaidlused jäetakse kinnistuomanike enda lahendada, sõltumata nende arvamusest. Kui haldusorganil on võimalik ise oma viga parandada, tuleb seda võimalust kasutada. Viitamine kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam.
14.Kohtu hinnangul ei nähtu vastustaja vastusest, milliseid konkreetseid asjaolusid vastustaja haldusmenetluses hindas, asudes järeldusele: „Teie viidatud maareformi läbiviimise ning kinnisasja moodustamise ajal järgiti seadusest tulenevaid nõudeid ja kohalik omavalitsus täitis oma ülesandeid vastavalt sellele perioodile kehtinud õigusaktidele. Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu osas ei esine dokumenteeritud andmeid, mis viitaksid tollaste õigusaktide rikkumisele või kohustustele, mida oleks jäetud täitmata.“ Ka kohtumenetluses ei täpsustanud vastustaja oma väidet, leides, et tal puudub pädevus, et otsustada, kuidas tagada kaebaja kinnistule juurdepääsu. Paljasõnaline viide, et vaidlus tuleb lahendada eraõiguslikult, ei põhista vastustaja seisukohta.
15.Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel, et vaadeldav juurdepääs paikneb omandireformi tulemusel eraomandis oleval maatükil (vt dtl 28). Vastustaja ei ole kaalunud vaidluse lahendamisel järgmisi asjaolusid. Ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Vastustaja ei ole teed määranud avalikult kasutatavaks 3(4)
teeks EhS § 94 lg-s 1 mõttes. 1. jaanuaril 2018 jõustunud EhS § 94 lg 2 redaktsiooniga nähti ette, et eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et kohaliku omavalitsuse üksus võis nii varem kehtinud kui ka praegu kehtiva õiguse alusel määrata eratee avalikuks kasutamiseks pärast seda, kui ta oli saanud õiguse teealust maad kasutada. Selleks oli vaja sõlmida maaomanikuga leping või seada tema kinnistule sundvaldus. Leping või sundvalduse seadmise otsus reguleerib maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelisi suhteid. Tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus on aga asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Sellest tuleneb igaühele õigus teed kasutada.1
16.Seega tuleks Kohila vallal otsustada, kas kaebaja kinnistule suunduv juurdepääs (tee) tuleks määrata avalikult kasutatavaks teeks. Kaebaja tõi ühe võimalusena välja ka sundvalduse seadmise teealusele maale, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda kolmandale isikule kuuluva kinnistu koormamist sundvaldusega. Isikul on subjektiivne õigus nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus määraks eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse2.
17.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks eelnevaid võimalusi hinnanud. Kuivõrd vastustaja ei põhistanud vastust kaebajale ega kohtule, ei ole kohtul samuti võimalik hinnata või suunata, milline lahendus võiks tulla kõne alla. Arvestades eelnevat tuleb vastustajal kaebaja 06.01.2025 esitatud taotlus uuesti läbi vaadata ning hinnata, kas on avalik õiguslikku võimalust tagada kaebaja kinnistule juurdepääs.
18.Kaebaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
1 2
Vt RKHK 13. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-2255 (p 11.3 ja seal viidatud praktika). Vt RKTsK 9. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-31-17 (9-d 19.2 ja 19.3).
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.