Mittetulundusühingu ARB kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse nr 1132 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Mittetulundusühing ARB, esindajad PH ja IG Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mittetulundusühingu ARB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2024. a otsus muutmata.
2.Mõista Mittetulundusühingult ARB (registrikood 80365715) Osaühingu Rail Baltic Estonia (registrikood 12734109) kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-140
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 21. detsembri 2022. a korraldusega nr 1132 Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu (DP) Lasnamäe linnaosas. DP eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Kokku moodustatakse 19 krunti, sh kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega raudteeinfrastruktuuri hoonet. Kaks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet. Üks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone. Üks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone. Kaks kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet. Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei tule korraldada. Keskkonnaamet leidis, et KSH algatamine ei ole vajalik, kuna detailplaneeringuga ei anta planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele ehitusõigust. Tegemist ei ole raudteejaama ehitamise või laiendamisega. Ülemiste reisiterminali hoone on raudteeseaduse mõttes raudteeinfrastruktuuri hoone ning selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust tulenevatele ehitamisele kehtestatud nõuetele.
2.MTÜ ARB esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2022. a korralduse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina ja samuti avalikes huvides. Peterburi teel on müratasemed juba ületatud. Mõjud elu- ja looduskeskkonnale on välja selgitamata; 2) Rail Balticu Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi järel tulnuks planeerimismenetlus uuesti korraldada. Planeeringuala suurus, kruntide arv, ehitiste alune pind, hoonete arv ja kõrgus, samuti parkimiskohtade arv on kaks või enam korda suurenenud. On tekkinud sundvõõrandamise ja hoonete lammutamise vajadus. Konkursi võidutööga redutseeriti kaalutlusõigus nullini, kuid planeeringulahendus peab valmima koostöös avalikkusega. Kolmas isik on kinnitanud, et arhitektuurikonkursi võidutöö oli detailplaneeringu lahendusele siduv ja seda ei muudeta. Kui detailplaneeringu lahenduse aluseks on aga autoriõigustega kaitstud arhitektuurikonkursi võistlustöö, on selge, et avalikkuse võimalus planeeringulahenduse sisuliseks mõjutamiseks on null; 3) planeerimise menetlusaeg ületab mõistlikku aega kolmekordselt. Piirkonnas avati 2018. a-l uus kaubandus- ja meelelahutuskeskus, edasi arendati Ülemiste City piirkonda, samuti rajati Ülemiste trammiliin. Kui vastustaja oleks seaduses sätestatud tähtajast kinni pidanud, oleks antud teistsugune haldusakt. Menetlusvea tõttu ei olnud üldsusele tagatud võimalust menetluses osaleda; 4) planeering määrab raudteerajatiste ehitusõiguse; 5) KSH menetlus oli kohustuslik. Tegemist oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud tegevusega. DP kohaselt rajatakse uus raudteeliin ja jaamateed. Tegemist on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 22 tähenduses, sest tegemist on mastaapse taristuobjekti ehitamisega. Reisiterminali ala on kujunemas Tallinna üheks olulisemaks logistiliseks ühistranspordi sõlmpunktiks ja piirkondlikuks tõmbekeskuseks. Tegemist on Eestisse kavandatuist suurima taristu ehitusobjektiga. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus toimus KSH menetlus, kuid vastustaja ei ole sellele tuginenud. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes on kinnitatud mürast ja vibratsioonist tulenevaid mõjusid, kuid seda pole edasi uuritud. Maakonnaplaneeringu KSH 2(9)
3-23-140 on vaid eelhinnangu mahus. Keskkonnamõjud tekivad liikluskoormuse kasvust, samuti müra, vibratsiooni ja õhusaaste tõttu. Eelhinnangus puudub analüüs, mis käsitleks kavandatavate tegevustega kaasnevat keskkonnamõju. Müra normtasemete ületamine tähendab olulist keskkonnamõju. Hindamata on, kas ehitusaegne müra jääb normi piiresse. Ületada ei tohi müra sihtväärtust, kuid Terviseameti kooskõlastuse kohaselt ületatakse müratundlike hoonetega aladel liiklusmüra puhul isegi piirtaset.
3.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal ei ole sedavõrd ulatuslikku kaebeõigust, et vaidlustada mistahes selle projektiga seotud haldusakti. Kaebaja argumendid ei seostu keskkonnakaitseliste küsimustega, vaid tuginevad menetluslikele minetustele; 2) kaebaja ei ole näidanud, millest tulenes kohustus algatada planeerimismenetlus uuesti. KSH küsimus ei seondu lisandunud ärihoonete kinnistutega. Kõik muudatused on tehtud enne planeeringu vastuvõtmist ja avalikke väljapanekuid. Arhitektuurikonkurss võimaldas leida piirkonda parima ruumilise lahenduse. See ei piiranud vastustaja õigust teha planeeringus muudatusi. Isikutel oli võimalik esitada oma arvamus ning vastustaja on neid kas arvestanud või arvestamata jätnud. 3-aastane DP menetluse tähtaeg ei ole õigust lõpetav tähtaeg. Ainuüksi tähtaja saabumine ei tooks kaasa planeeringu kehtestamist, sõltumata selle staatusest; 3) raudteejaama mõistega ei ole hõlmatud hooned. Raudteerajatisteks on erinevad rajatised raudteeseaduse (RdtS) § 2 p 24 mõttes. Oluline keskkonnamõju võib tuleneda eelkõige raudtee mahust, mitte sellega seotud hoonetest. Planeeringuga ei anta ehitusõigust raudteerajatistele. Sellega määrati ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Planeering ei reguleeri raudteerajatisi, projekteerimistingimused nende rajamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ning Ülemiste jaama laiendamine toimub terminalihoone planeerimisest ja vastustajast sõltumatus menetluses. Raudteerajatistele, sh rööbasteedele on TTJA ehitusloa andnud juba enne vaidlusaluse DP kehtestamist; 4) eeltoodust tulenevalt ei olnud KSH kohustuslik. Kaebaja väited müra ja vibratsiooni kohta on üldsõnalised ning kaebaja ei ole esitanud eelhinnangule ühtegi sisulist vastuväidet. KSH eelhinnang on piisavalt põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud, et mõni oluline asjaolu oleks välja selgitamata või hindamata. Hinnatud on kavandatavate tegevuste kogu keskkonnamõju, sh nii liiklusest kui ka raudteest lähtuvat müra ja vibratsiooni. Kaebaja ei ole TTJA hinnangut siinses asjas vaidlustanud. Vastustaja on DP menetluses teinud täiendava müra- ja vibratsiooniuuringu. Mürauuringus on sedastatud, et peamiseks müraallikaks on autoliiklus ning rongi- ja trammiliiklus müraolukorda ei halvenda. Kaebaja ei saa kaitsta piirkonna elanike subjektiivseid õiguseid.
4.Kolmas isik taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja põhikirjaline eesmärk ei ole linnakeskkonna, sh kõnealuse piirkonna elukeskkonna kaitse. Kaebaja ei ole näidanud, milline kaebuse alus millise kaebeõiguse liigiga seostub; 2) arhitektuurikonkursi järel ei olnud kohustust ega vajadust algatada DP menetlust uuesti; 3) DP ei määra raudteerajatiste ehitusõigust. Nende ehitusõigus tuleneb maakonnaplaneeringust, mida täpsustatakse TTJA projekteerimistingimustes ja ehituslubades; 4) vastustajal ei olnud kohustust KSH-d korraldada.
5.Keskkonnaamet kaasatud haldusorganina leidis, et planeeringuga raudteeliine ega jaamateid ei kavandata. Raudteerajatiste ehitusõigus on antud Harju maakonnaplaneeringu, projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Ühisterminal on RdtS mõttes 3(9)
3-23-140 raudteeinfrastruktuurihoone, mille ehitamine allub EhS-i normidele. KSH algatamine ei ole vajalik. Ühisterminali asukoht oli eelnevalt määratud maakonnaplaneeringuga ning on kooskõlas Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga.
6.Tallinna Halduskohus jättis 18. märtsi 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja õigusabikulud 6991,20 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja ei olnud kohustatud detailplaneeringumenetlust uuesti korraldama. Võrreldes detailplaneeringu algatamise ajaga muutus detailplaneeringu lahendus menetluse käigus. Algatamisega ei tehta siduvaid otsuseid. Vastustaja algatas 12. veebruari 2014. a korraldusega nr 199-k Ülemiste terminali detailplaneeringu, millega oli hõlmatud ühisterminal, bussijaam ja trammipeatus. Vastustaja 13. aprilli 2022. a korraldusega nr 355 võeti vastu planeeringulahendus, mis hõlmas reisiterminalihoonet, bussijaama ja ärihoonet. Detailplaneeringu keskset eesmärki pole muudetud. Avalikkuse kaasamine toimus vastuvõtmise etapis 2022. a-l. Kaebaja viidatud muudatused tehti enne vastuvõtmist. Kuigi piirkonnas on toimunud muutused (2018. a-l avati uus kaubanduskeskus, Ülemiste City piirkond on laienenud, olemas on Ülemiste trammiliin), oli avalikkusel võimalik avaldada oma seisukohta. Kaebaja pole ära näidanud, kuidas detailplaneeringu koostamise lõpetamine enne vastuvõtmist ja uue algatamine oleks paremini kaitsnud keskkonda puudutavaid huve või kõrvaldanud vastuolu avaliku huviga. Arhitektuurikonkursi võidutöö ei olnud vastustajale siduv. Hankijaks oli kolmas isik, mitte vastustaja ning see ei redutseerinud vastustaja kaalutlusõigust nullini. Kaebaja pole ära näidanud, et võidutöö tõttu oleks mingi ettepanek jäänud realiseerimata. Detailplaneeringu menetlust ei tulnud lõpetada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 4 ja PlanS § 139 lg 2 alusel põhjusel, et menetlust ei viidud lõpule hiljemalt 1. juuliks 2018. Viidatud normide mõtteks pole lõpetada detailplaneeringute menetlusi, vaid see annab detailplaneeringust huvitatud isikule nõudeõiguse menetluse venimise vastu. Pelgalt tähtaja ületamise tõttu ei tule menetlust lõpetada. Vastuvõtmise korralduses puudub sisuline käsitlus raudteeinfrastruktuuri lahenduse kohta. Neid küsimusi lahendas TTJA. Planeeringu dokumentatsiooni alusel ei saanud tekkida kahtlust, et detailplaneeringuga ei asuta reguleerima raudteerajatiste ehitusõigust; 2) vaidlustatud korraldusega pole otsustatud raudteerajatise ehitusõiguse üle, vaid selle küsimuse otsustas TTJA. Kui raudteerajatised nõudsid detailplaneeringut, siis oleks tulnud need väited esitada ehitusloa andmise menetluses. Raudteejaama mõistega pole hõlmatud vaidlusalused hooned (RdtS § 2 p 24). Olemas on Harju maakonnaplaneering, millega on reguleeritud mitut kohaliku omavalitsuse üksust läbiva joonehitise trassi asukoht. Kas Harju maakonnaplaneering on piisavalt detailne, et selle alusel ehitusluba anda, tulnuks vaielda ehitusloa menetluses. Kehtiva õiguse alusel polnud vaja kohaliku omavalitsuse üksuse uut detailplaneeringut. See, et detailplaneeringu põhijoonisele on kantud jaamateed, ei ole õigusvastane, vaid annab planeeringuala tervikvaate. Sellega pole asutud lahendama transporditee planeerimise küsimust. Selle alusel oli võimalik hinnata, kas hoone asukoht ja juurdepääsud on mõistlikud ega lõiku olemasolevate rajatistega. Detailplaneeringuga reguleeriti see, mis vahetult ei puudutanud raudteerajatisi (vt ka Harju maakonnaplaneering, p 3.2.2); 3) tegemist ei olnud raudteejaama ehitamisega KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõttes. Tegemist ei olnud raudteeinfrastruktuuriga RdtS § 3 mõttes. Vaidlusalune hoone on teenindusrajatis, mis on mõeldud reisijate jaoks (tabloo, piletikassa, töötajate puhkeruum). Teenindusrajatise osas eraldi KSH kohustus puudub. Kui eeldada, et detailplaneeringuga asuti reguleerima raudteejaama ehitusõigus, siis ka sellisel juhul ei tulnud KSH-d läbida. Tegemist ei olnud ehitise laiendamisega KeHJS § 6 lg 21 mõttes. KSH oleks olnud kohustuslik, kui oleks kavandatud uude kohta uus raudteejaam. Praegusel juhul oli jaam kümne jaamateega olemas, kuid tulevikus hakkab seal olema kümne jaamatee asemel seitse jaamateed. Tegemist pole 4(9)
3-23-140 olnud uue raudteejaama ehitamisega. Vaidlusalused raudteerajatised ei kuulu eraldivõetuna ega kogumis Ülemiste ühisterminali kompleksi. Ka tegevuste kogumi arvestamisel ei tulnuks KSH-d korraldada. Harju maakonnaplaneeringu kehtestamiseks olid KSH käigus kogutud andmed, analüüsitud mõjud ja leevendusmeetmed piisavad (vt RKHKo 3-18-529, p 17 alap 8). KSH vajadust on piisavalt hinnatud. Kohustuslik ei olnud korraldada KMH menetlust; 4) sellest, et vastustaja hindas keskkonnamõjusid eelhinnangus, ei järeldu, et mõjud oleksid hindamata. Kaebaja pole ära näidanud, et esineda võiks oluline keskkonnamõju ja seetõttu on eelhinnang vale. Ülemiste raudteejaama ligikaudne asukoht oli kindlaks määratud Harju maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu joonis sisaldas reisiterminali põhimõttelist asukohta ja seletuskirjas on toodud selle skeem. Vastustaja planeerimispädevus selles küsimuses oli piiratud. Detailplaneering pidi seega lähtuma maakonnaplaneeringust. Võrreldes Keskkonnameti seisukohta vaidlustatud korralduse seletuskirjaga, on kõikidele seisukohtadele vastatud. Kaebaja pole välja toonud ühtegi asjaolu, mille osas oleksid korralduse seletuskirjas toodud selgitused ebapiisavad. Keskkonnaamet märkis, et KSH eelhinnangu täiendamata jätmine ei mõjuta Keskkonnaameti seisukohta. Kuigi detailplaneeringu menetlemise käigus on ala ja seal lahendatavate küsimuste ringi laiendatud, ei ole need seotud nende mõjudega, mille teket kaebaja väidab (müra ja vibratsioon). Raudtee müra ja vibratsioon ei ole terminalihoonest tulenevad keskkonnamõjud. Ilma terminalihooneta lähtuks jätkuvalt raudteest müra ja vibratsioon. Kaebaja ei saa siinse vaidluse raames avada küsimust, mis on varasemas kohtuasjas juba otsustatud, s.o kas Rail Baltic tuleb Harju maakonda ning kus asuvad selle trass ja trassil olulised sõlmpunktid. Kaebaja väited müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas seonduvad raudtee käitamisega või detailplaneeringust sõltumata juba olemasolevate nähtustega (tihe autoliiklus). Planeerimismenetluses on müraga seonduvat, sh leevendusmeetmeid piisavalt käsitletud. Müra leevendamise meetmeid arvestades tuleb silmas pidada, et detailplaneeringus kavandatu ei tekita sihipäraselt kasutamisel müra ning maakonnaplaneeringus toodut silmas pidades ei olnud ka vastustajal põhimõtteliselt võimalik reisiterminali rajamisest loobuda. Planeeringu seletuskirjas on käsitletud pinnasereostust, sh seda, mis võib reostuse olemasolule viidata ning mis on asjakohased meetmed reostuse avastamisel. Jääkreostuse olemasoluga arvestamist on kajastatud ka KSH eelhinnangu korralduses nr 522 ja selle lisaks olevas eelhinnangus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) KSH jäeti õigusvastaselt korraldamata (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 1 p 14); 2) Harju maakonnaplaneeringu raames ei korraldatud KSH menetlust Ülemiste ühisterminali lõigus, vaid piirduti üksnes eelhinnanguga; 3) õige pole halduskohtu järeldus, et detailplaneeringu keskne eesmärk oli reisiterminali hoone rajamine. Algatamisel võttis linn kohustuse kaaluda võimalust perspektiivis jätkata raudteed Balti jaamani ja Helsingisse. Lõpliku lahenduse leidmisel pidi abiks olema KSH menetlus (kas reisijad pidid sõitma Balti jaama või Ülemistele). Raudteeinfrastruktuuri puudutav polnud illustratiivne; 4) raudteejaama ei saa eristada Ülemiste ühisterminali hoonest. KeHJS § 16 lg 1 p 14 ei tee vahet, kas tegemist on uue raudteejaama rajamise või olemasoleva laiendamisega. Kehtiv õigus ei näe ette, et KSH kohustus tekib üksnes siis, kui jaamateede arv suureneb. Raudteejaama saab suurendada ka teisel viisil. Praegu on tegemist peatuskohaga, mitte lõppjaamaga. DP järgselt on tegemist reisijateveo algus- ja lõppjaamaga; 5) arhitektuurikonkursi võidutöö oli vastustajale siduv. Vastustaja loobus uurimispõhimõttest ja ettevaatuspõhimõttest; 5(9)
3-23-140 6) kaebaja ei saa ennustada kõiki avalikke ja keskkonnakaitselisi huve, mida KSH menetluses oleks pidanud käsitlema. Miks jäid lahendustest välja Balti jaama, Kopli ja Helsingi suund? 18% kasvuhoonegaasidest tuleb transpordisektorist. Ülemiste jaam on linna ääres. Kaebaja esindajad ei saanud juuniküüditamise aastapäeval avaliku väljapaneku arutelul osaleda. KSH algatamata jätmine oli selline kaalumisviga, mis toob kaasa korralduse tühistamise; 7) kolmanda isiku menetluskulud oleksid pidanud jääma tema enda kanda. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon. Kolmas isik peab ise olema võimeline enda tegevust kohtus kaitsma.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebajal pole keskkonnaorganisatsioonina kaebeõigust. Kaebus ei puuduta kaebaja põhikirjalisi eesmärke. Kaebaja saab esitada üksnes populaarkaebuse; 3) vastustaja ei pidanud KSH menetlust korraldama. DP ei anna ehitusõigust raudteerajatisele. Kaebaja on ekslikult viidanud KeHJS § 3 lg 1 p-le 1. Reisiterminali hoone pole raudteejaam KeHJS § 6 lg 1 p 14 tähenduses. Uut raudteejaama pole rajatud. Viimati märgitut ei muuda ka asjaolu, et vastustaja 19. mai 2021. a korralduses nr 522, millega jäeti KSH algatamata, viidati Harju maakonnaplaneeringule. Ülemiste hoone asukoht oli ligikaudselt kindlaks määratud Harju maakonnaplaneeringus. Vastustaja ei saanud kaaluda, kas see hoone paigutada teise asukohta; 3) KSH-d kaaluti eelhinnangus, milles leiti, et oluline keskkonnamõju puudub; 4) arhitektuurikonkurss ei välistanud kaalutlusõiguse teostamist ja avalikkuse kaasamist. Võidutöö ei olnud vastustajale siduv; 5) kaebaja pole välja toonud, kuidas detailplaneeringu menetluse lõpetamine enne selle vastuvõtmist ja uue detailplaneeringu algatamine oleks paremini kaitsnud avalikke huve.
9.Osaühing Rail Baltic Estonia taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) detailplaneeringut menetleti kaalutlusvigadeta. Enne DP vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut toimunud ideekonkurss ja muudatused ei nõudnud terminali detailplaneeringu uuesti algatamist. Vastustaja planeerimisdiskretsiooni ei olnud kitsendatud; 3) DP ei määratlenud raudteerajatiste ehitusõigust; 4) Ülemiste ühisterminali DP ja kõnealuse raudteejaama kui tervikobjekti keskkonnamõju on õigesti hinnatud. Tehti eelhinnang. KSH algatamise kohustust polnud. 5) kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine oli õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
11.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oli tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p-st 14 kohustatud korraldama KSH, kuna DP alusel ehitatakse uus raudteeliin ning uus raudteejaam või alternatiivselt laiendatakse olemasolevat raudteejaama.
12.Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1). Olulise keskkonnamõjuga tegevus on uue 6(9)
3-23-140 raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed (KeHJS § 6 lg 1 p 14).
13.DP seletuskirja ptk-dest 2, 3 ja 6.3 järeldub, et vaidlusaluse planeeringu eesmärgiks oli moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminalihoone, bussijaamahoone ja ärihoone ehitamiseks. Samas dokumendis on välja toodud, et projekteeritavate raudteerajatiste (raudtee, platvormid, tunnelite jms) ehitusõigus antakse Harju maakonnaplaneeringuga ning TTJA projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud täiendavalt, et viimati nimetatud rajatised on detailplaneeringu materjalides välja toodud üksnes selguse huvides.
14.Üksnes reisiterminalihoonet pole õige käsitada raudteejaamana. Reisiterminalihoone ehitusõiguse andmisega pole asutud reguleerima RdtS § 2 p-s 24 nimetatud raudteerajatiste ega majandus- ja taristuministri 9. novembri 2020. a määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ § 2 p-s 16 nimetatud jaama ehk rööpmestikuga meldepunkti ehitusõiguse küsimusi. Kehtiv õigus ei nõua eraldi reisiterminalihoone kui teenindusrajatise (vt RdtS § 95 lg 2 p 1) ehitusõiguse andmise küsimuse lahendamiseks KSH menetluse läbimist.
15.Üksnes reisiterminalihoone kui teenindusrajatis ei määra ära raudteejaama kasutamise intensiivsust ja selle mõju, vaid need mõjud tulenevad eeskätt raudteetaristust, sh rööpmestikuga meldepunktist. Viimati märgitud objektid näitavad vahetult ära raudteejaama kasutamise otstarbe ja intensiivsuse, s.o millise otstarbega rongid ja kui palju neid võib piirkonnas maksimaalselt olla.
16.Seega pole kehtestatud DP lahendusega asutud reguleerima raudteerajatiste ega raudteejaama ehitusõigust. Kas raudteerajatiste ja raudteejaama ehitusõigus on õiguslikult võimalik reguleerida Harju maakonnaplaneeringu ja TTJA antud projekteerimistingimuste alusel, ei ole praeguse vaidluse esemeks.
17.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja pole toonud välja asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vastustaja KSH alased seisukohad oleksid mingis olulises küsimuses mittetäielikud.
18.Vastustaja analüüsis 19. mai 2021. a korralduses nr 522 KSH vajadust. Viidatud korraldusest nähtub, et Ülemiste raudteejaam on kasutuses transpordimaana (raudteejaam), selle sihtotstarve ei muutu, kuna detailplaneeringu alal kulgev Rail Baltic raudteetrass on kavandatud olemasoleva Ülemiste raudteejaama koosseisu ning Rail Baltic raudteeharud ja perroonid hõlmavad olemasolevat raudteekoridori ja osa olemasolevast teemaast. Seega ei kaasne planeeritava tegevuse tulemusena (kui see ei välju ehitusala piiridest) looduslike või hoonestamata alade kasutuselevõtmist ega kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Lisaks tuuakse korralduses välja, et detailplaneeringus ei kavandata eeldatavasti olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh ei oma planeeritavad tegevused olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahelisel raudteemaal ja ettevõtlusalal asuval planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku 7(9)
3-23-140 alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringus kavandatav tegevus võib mõjutada. DP elluviimine ei avalda olulist mõju kõrghaljastusele, sest planeeringuala on vähese kõrghaljastusega.
20.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud DP-ga oleks saanud reisiterminalihoonet asuda kavandama ka nt Balti jaama või Kopli jaama territooriumile. Harju maakonnaplaneeringuga määrati kindlaks Rail Baltic Ülemiste reisiterminali põhimõtteline asukoht Ülemiste piirkonnas kahe suure magistraali, s.o Tallinna-Narva mnt ja Suur-Sõjamäe tänava vahel Ülemiste City vastas (vt Harju maakonnaplaneeringu joonis, dtl 265, ja seletuskiri, dtl 502). Vaidlusalune DP pidi seega lähtuma selles küsimuses kõrgemalseisvast ehk Harju maakonnaplaneeringust.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kolmanda isiku ja arhitektuurikonkursi võitja vaheline õigussuhe ei välistanud vastustajal kaalumist planeerimismenetluses. Kohtumenetluses pole välja toodud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et arhitektuurikonkursi töö tõttu oleks vastustaja jätnud mingi ettepaneku sisuliselt läbi arutamata ja kaalumata. Kolmas isik võttis valmis tööga riski, et kui linn pakutud lahendusega ei nõustu, siis võib tal tekkida vajadus uue arhitektuurikonkursi järele.
22.Pärast DP vastuvõtmist suunati planeeringulahendus avalikule väljapanekule. Avalikkus on saanud seega oma arvamusi esitada. Vastustaja on esitanud põhjendused selle kohta, miks kõikide pakutud ettepanekutega ei arvestata. Asjaolu, et kaebaja esindajatel ei olnud võimalik kohapeal arutelul osaleda, ei muuda planeerimismenetlust õigusvastaseks. Kaebaja oleks vajadusel saanud korraldada kohapeal viibimise teise esindaja kaudu.
23.Nõustuda saab halduskohtu järeldusega, et kaebaja seisukoht, et detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja uue detailplaneeringu algatamine oleks paremini kaitsnud avalikke huve, on hüpoteetiline. Avaliku väljapaneku käigus oli võimalik esitada ka neid ettepanekuid, mis kaitsesid avalikke huve. Vastustaja toob põhjendatult esile, et DP menetluses kaaluti liikluse suunamist tunnelitesse ja selles osas sisaldas DP lahendusi. Samuti ei välista olemasolev DP tulevikus raudtee rajamist teistesse suundadesse.
24.Halduskohus mõistis põhjendatult kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajakulud 6991,20 eurot. Üksnes asjaolud, et kaebaja esitas kaebuse keskkonnaorganisatsioonina ja et kolmanda isiku osad kuuluvad riigile, ei tähenda, et kolmanda isiku õigusabikulud peaksid täies ulatuses jääma tema enda kanda. Eraõiguslikul juriidilisel isikul – sõltumata sellest, kes on tema osanik – on kehtiva õiguse kohaselt õigus nõuda esindajakulude hüvitamist, sh keskkonnaasjades (HKMS § 108 lg 8; RKHKo 3-3-1-67-14, p-d 32 ja 33; 3-22-1248, p 42). Kaebaja õigusabikulud (15 605 eurot; õigusabi osutati 85,45 tundi) olid kordades suuremad kui kolmanda isiku õigusabikulud. Sellises suuruses kolmanda isiku õigusabikulud pidid eeldatavasti olema kaebajaks jaoks prognoositavad. Kaebaja ei saanud eeldada, et keskkonnaorganisatsioon ei pea ühelgi tingimusel kolmanda isiku õigusabikulusid hüvitama.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 8(9)
3-23-140
26.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulude 2498,40 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Õigusabi osutati 31,5 tundi (kohtuotsusega tutvumine, nõupidamised, teiste seisukohtadega tutvumine ning vastuse koostamine). Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsiooniastmes kantud menetluskulu kaebajalt väljamõistmine kogu ulatuses põhjendatud. Apellatsiooniastmes oli arutluse all sama õiguslike küsimuste ring, mis oli arutluse all ka halduskohtus. Seejuures oli halduskohtu otsus kolmandale isikule soodne. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooniastme kuluks 1500 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.