xxxx hagi xxxx OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 794 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxxx (isikukood xxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja xxxx Kostja xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva
Viimase kohtuistungi aeg
18.01.2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx hagiavaldus XxxxOÜ vastu.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt Xxxxkasuks 1 794 eurot.
3.Jätta menetluskulud XxxxOÜ kanda. Välja mõista XxxxOÜ-lt Xxxxkasuks menetluskulu 909,94 eurot (koos käibemaksuga), millest hüvitamisele kuuluv tõlgikulu on 68,44 eurot ja lepingulise esindaja kulu on 841,50 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.02.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxx(hageja) esitas 13.01.2016 hagiavalduse XxxxOÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle ehitajana 04.02.2015, mille kohta sõlmisid pooled töölepingu. Töötamise kohaks oli xxxx Vabariik. Tööliste otsimisega tegeles Xxxx, kes korraldas ka igapäevast tööd. Xxxx tõi hagejale töölepingu allkirjastamiseks. Hagejal ei tekkinud kahtlust, kas kostja nimel töölepingu allkirjastanud Xxxx oli pädevust lepingut kostja nimel sõlmida või mitte, sest Xxxx oli hageja enne lepingu allkirjastamist ja on ka pärast töösuhte lõppemist suhelnud. Isegi kui lugeda, et Xxxxei olnud õigust kostja nimel töölepingut allkirjastada, oli hageja reaalselt tööle lubatud, mis töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 2 kohaselt on samastatav töölepingu sõlmimisega. Kostja vormistas hagejale kõik vajalikud dokumendid, et ta saaks tööle asuda. Hageja pani kirja töölehtedele kõik töötatud tunnid ja tehtud tööd, millised koostati nädala kohta. Töölehed andis hagejale Xxxx. Töötundide üle pidas arvestust Xxxx, kes pidanuks tunnilehed ka allkirjastama, kuid ta ei ole seda teinud. Alusetu on kostja oletus, et hagejal võis olla sõlmitud kellegagi võlaõiguslik leping. Hageja töötamist kostja juures kinnitab see, et kostja on deklareerinud Maksu- ja Tolliametis (MTA) hagejale arvestatud töötasu. Kostja on ise esitanud palgalehe, millest nähtub, et hageja oli töötanud kostja juures 66 tundi. Kui 27.02.2015 lõpetas hageja järjekordse töönädala ja kostja keeldus talle tasu maksmisest, teavitas hageja, et ta ei tee enam tööd ja lahkus töökohalt. Hageja on töötanud kostja juures 138 tundi ja töölepingus kokkulepitud tunnitasu oli 13 eurot tund. Hageja leiab, et tema töötasu nõudele kohaldub Soome Vabariigi seadus. Hageja palub mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 1 794 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt teostas kostja ehitustöid Soome Vabariigis. Xxxxtegutses Soome Vabariigis kostja esindajana ja ta otsis kostja jaoks tellimusi. Xxxxkaasas töö jaoks ehitustöölistega Xxxx, kes ei ole kunagi olnud kostja töötaja ja ta ei ole saanud kostjalt ülesandeid. Xxxx normeeris tööd ja edastas kostja raamatupidajale andmeid töötajate töötundide kohta. Kostja juhatuse liige on sõlminud töölepingud töölistega isiklikult ja kandnud raha töötajatele üle töötatud töötundide eest. Kostja juhatuse liige avastas märtsis 2015 esitatud töötundide tabelis, et hageja oli väidetavalt töötanud kostja juures, kuigi kostja juhatuse liige ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Xxxx selgitas kostja juhatuse liikmele, et hageja töötas veebruaris 2015 kokku 66 tundi, hageja enam ei tööta ja et Xxxx maksis hagejale ise tasu 66 töötunni eest. Kostja juhatuse liige ei teadnud veel, et Xxxxja Xxxxmuutsid kostja teadmata Soome firmaga sõlmitud töövõtulepingut, asendades töid teostanud kostjat uue firmaga, kelle juhatuse liikmeks oli Xxxx. Varem kostja juures töötanud ehitustöölised alustasid tööd Xxxx kuuluvas firmas. Kostja märgib, et hagejaga sõlmis töölepingu Xxxx, kellel ei olnud esindusõigust kostja nimel lepingu sõlmimiseks. Seega on 04.02.2015 sõlmitud tööleping tühine. Kostja ei kiida heaks
esindusõiguseta tehtud tehingut. Samuti ei kohaldu TLS § 1 lg 2, sest kostja ei ole hagejat tööle lubanud. Kostja märgib, et tõenäoliselt sõlmis Xxxx hagejaga töövõtulepingu. Kostja ei kasutanud hageja poolt esitatud tööaja fikseerimise tabelit. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu summas 1 794 eurot väljamõistmist. Hageja väidab, et ta töötas kostja juures ehitustöölisena Soome Vabariigis perioodil 04.02.2015 – 27.02.2015. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga töölepingu. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et poolte vahel saab lugeda tööleping sõlmituks tulenevalt sellest, et kostja on lubanud hageja tööle. Kostja vaidleb nõudele vastu ja märgib, et poolte vahel ei ole töösuhet olnud, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu maksmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töökoht oli Soome Vabariigis. Kuivõrd hageja töökoht oli Soomes, siis tuleb töölepingule kohalduva õiguse määramisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määrusest 593/2008 (Rooma I määrus). Töölepingule kohalduva õiguse määrab Rooma I määruses kindlaks art 8. Selle artikli esimese punkti esimese lause järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 teise lause kohaselt ei või õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppega kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks õiguse valiku puudumisel art 8 lg-te 2-4 alusel. Kui pooled ei ole töölepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on leping art 8 lg 2 järgi reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui töö tegemise riiki ei ole võimalik kindlaks teha - kust kohast töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-179-12 p-s 13 avaldanud seisukohta, et isegi juhul, kui pooled oleksid töölepingutes valinud kohalduvaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse, ei võiks see siiski põhjustada hagejate ilmajäämist kaitsest, mis on neile ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumisel art 8 lg 2 järgi. Järelikult tuleks juhul, kui pooled oleksid leppinud kokku, et töölepingutele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, lähtuda sätetest, mis tagavad töötajatele suurema kaitse. Pooled leppisid kohtumenetluses kokku, et hagejale makstava töötasu suuruse osas kohaldub Soome Vabariigi õigus ja ülejäänud osas Eesti Vabariigi õigus (lk 100 pöördel). Kohus leiab, et Eesti Vabariigi õiguse kohaldamisel osas, mis ei puuduta hagejale makstava töötasu suurust, ei jää hageja kaitsest ilma, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel Rooma I määruse art 8 lg 1 alusel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumisel art 8 lg 2 järgi. Kuivõrd pooled leppisid kokku, et asjas kohaldub Eesti Vabariigi õigus, välja arvatud töötasu suuruse osas, lahendab kohus alljärgnevalt vaidluse Eesti õiguse alusel.
5.Esmalt peab kohus tuvastama, kas poolte vahel oli töösuhe. Hageja väidab, et ta sõlmis kostjaga töölepingu 04.02.2015 (lk 7 – 8) ja töötas kostja juures kuni 27.02.2015. Pärast seda kuupäeva lahkus hageja töölt, sest kostja ei ole talle palka maksnud. Kostja märgib, et kostja esindajana töölepingu allkirjastanud isikul ei olnud volitust töölepingu sõlmimiseks, mistõttu tehing on tühine ja kostja ei kiida tehingut heaks. 04.02.2015 töölepingu allkirjastas kostja nimel Xxxx, kes ei ole kostja seaduslik esindaja. Seega tuleb kohtul tuvastada kas kostja nimel tegutsenud isikul oli kostja volitus tehingu tegemiseks ja kas esindaja kaudu sõlmitud leping on kehtiv. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS
§ 117 lg 2 näeb ette, et esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus leiab et kostja esindajana hagejaga töölepingu sõlminud Xxxx volitus teha tehingut tulenes TsÜS § 118 lg-st 2. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. 5.1 Riigikohus on avaldanud lahendi nr 3-2-1-49-15 p-s 16 seisukohta, et TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud, st esindajal on talumisvolitus, kui: • esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks; • esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana; • esindatav talub selle isiku sellist tegevust. 5.2 Kohus leiab, et Xxxx käitumine ja avaldused mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et Xxxxon kostja volitus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-73-13 p-s 18 ja lahendi nr 3-2-1-49-15 p-s 17 avaldanud seisukohta, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Kohtu arvates oli hagejal mõistlik alus uskuda, et kostja esindajana tegutsenud isikul on volitus tehingu tegemiseks. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et kui hageja oli asunud kostja juurde tööle, tõi talle allkirjastamiseks töölepingu Xxxx. Töölepingu allkirjastas kostja esindajana Xxxx. Hageja küsimusele, miks töölepingul on kostja esindajana märgitud Xxxx nimi ja allkiri vastas Xxxx, et Xxxx on ülemus. Seda kinnitasid hagejale ka teised töötajad, kes avaldasid hagejale, et Xxxx on ülemus kostja juures ja suheldes teiste töötajatega, tekkis hagejal tunne, et Xxxx esindab kostjat. Samuti suhtles hageja Xxxx seoses sellega, et hagejale ei makstud tähtaegselt palka (lk 135 pöördel – 136). Kuivõrd hageja sai teada, et Xxxx on ülemus kostja juures, mis viitab muuhulgas ka sellele, et kostja kasutas teda oma majandus- ja kutsetegevuses, võis hageja sellises olukorras mõistlikult uskuda, et Xxxx tegutseb kostja esindajana ja tal oli kostja volitus töölepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et isik võis mõistlikult uskuda, et Xxxx oli volitus kostja nimel tehingu tegemiseks tõendavad ka tunnistaja xxxx ütlused. Tunnistaja ütlustest selgub, et ta oli töötanud kostja juures ehitustöölisena. Xxxx tõi talle allkirjastamiseks töölepingu, mille kostja esindajana allkirjastas Xxxx ja Xxxx sõnul oli Xxxx kostja esindaja. Samuti tegeles Xxxx rahaliste probleemidega ja kui raha ei makstud tähtajaliselt, tuli pöörduda Xxxx poole (lk 135 pöördel). Tunnistaja ütlused tõendavad, et kostja kasutas Xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses ning viimase positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võis isik mõistlikult uskuda, et Xxxx oli antud volitus teha tehinguid kostja nimel. 5.3 TsÜS § 118 lg 2 järgi on volituse antuks lugemise teine eeldus see, et esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana. Kostja väidab, et Xxxx ei olnud volitust tegutseda kostja nimel. Sellest kohus järeldab, et kostja hinnangul ta ei teadnud, et Xxxx tegutseb tema esindajana ja sõlmib kostja nimel tehinguid. Seega tuleb lahendada küsimus, kas kostja pidi teadma, et kolmas isik tegutseb tema nimel esindajana,
st kas kostja ei teadnud kolmanda isiku esindajana tegutsemisest raske hooletuse tõttu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 15 lg 4). Tunnistaja Xxxx avaldas, et ta oli töötanud kostja juures ehitustöölisena. Xxxx tõi talle allkirjastamiseks töölepingu, mille kostja esindajana allkirjastas Xxxx ja Xxxx sõnul oli Xxxx kostja esindaja. xxxx sai aru, et Xxxx on õigus sõlmida kostja nimel tööleping. Samuti tegeles Xxxx rahaliste probleemidega ja kui raha ei makstud tähtajaliselt, tuli pöörduda Xxxx poole. Tunnistaja kinnitas, et kostja maksis ka palka, kuid mittetähtaegselt (lk 135 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud, et tal oli sõlmitud kehtiv tööleping tunnistaja xxxx ning kostja ja xxxx töösuhet kinnitab ka see, et kostja oli maksnud tunnistajale töötasu (lk 107 pöördel). Antud asjaolu arvestades kõlab ebausaldusväärselt kostja väide, et kõik töölepingud töötajatega sõlmib kostja seaduslik esindaja isiklikult. Olukorras, kus kostja maksis tunnistaja Xxxx palka töölepingu alusel, mille kostja esindajana sõlmis Xxxx, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja pidi teadma, et Xxxx tegutseb tema esindajana ja sõlmib tema nimel töölepingud. Samuti on asjas esitatud kostja poolt töötajatele arvestatud töötasu tabel, millest nähtub, et kostja oli arvestanud töötasu muuhulgas hagejale (lk 46). Samuti on kostja deklareerinud hagejale makstava töötasu MTA-s (lk 127 – 128). Seega olukorras, kus kostja deklareerib töötaja töötasu, kellega kostja seaduslik esindaja ei ole isiklikult töölepingut sõlminud, pidi kostja ilmutama piisava hoole (nt uurida töötaja käest töölepingu sõlmimise kohta), et kontrollida palga arvestamise alust ja sealhulgas kontrollida seda, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping. Kostja ei ole seda teinud, käitudes raskelt hooletult ja seetõttu saab lugeda, et kostja pidi teadma, et kolmas isik tegutseb lepinguid sõlmides kostja esindajana. 5.4 Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja, kes esindaja tegevusest pidi teadma, seda tegevust TsÜS § 118 lg 2 mõttes ka talus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-112-12 p-s 12 avaldanud seisukohta, et tegevuse talumine TsÜS § 118 lg 2 mõttes tähendab, et esindatav ei püüa katkestada ega lõpetada esindaja tegevust. Eelnevalt kohus tuvastas, et tunnistaja Xxxxsõlmis töölepingu kostja esindajana Xxxxja kostja maksis tunnistajale töötasu. Samuti tuvastas kohus eelmises punktis, et kostja arvestas hagejale töötasu ja deklareeris selle MTA-s olukorras, kus töölepingu hagejaga sõlmis Xxxx. Kohus asub seisukohale, et kostja talus seda, et kolmas isik sõlmib tema nimel töötajatega töölepinguid. 5.5 Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul lugeda, et Xxxxoli TsÜS § 118 lg 2 alusel kostja volitus hagejaga tehingu tegemiseks ja pooled sõlmisid kehtivalt töölepingu 04.02.2015. Seega on põhjendamatu kostja väide, et tema esindajana tegutsenud Xxxxei olnud kostja esindusõigust hagejaga töölepingu sõlmimiseks, mistõttu on hagejaga sõlmitud tööleping tühine. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja sõlmis töövõtulepingu kellegi kolmandaga.
6.Alternatiivselt leiab kohus, et poolte vahel saab lugeda tööleping sõlmituks TLS § 1 lg 2 ja § 4 lg 2 alusel. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg-st 2 nähtub, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. 01.12.2016 kohtuistungil avaldas kostja, et Xxxxtegutses Soome Vabariigis tema esindajana (lk 101). Samuti avaldas kostja, et Xxxxnormeeris töötajate tööd ja pidi tegelema töölehtede vormistamisega (lk 40, lk 42, lk 101). Tunnistaja Xxxxütlustega ja hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et Xxxxtegutses kostja esindajana, andis töötajatele korraldusi millistel objektidel on vaja tööd teha ja tegeles töölehtede vormistamisega (lk 135 pöördel – 136).
Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et ta töötas hagejaga koos. Kostja ei ole vaidlustanud, et Xxxxtöötas tema juures. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud ka see, et Xxxxtegeles hagejale tööloa vormistamisega (lk 136) ja hageja poolt esitatud tööloas on hageja tööandjaks märgitud kostja (lk 9, 71). Hageja esitas töötabeli/töötajate loetelu, kust nähtub, et hageja tööandjaks on kostja (lk 14 – 19, lk 70). Kostja deklareeris hageja töötasu MTA-s. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja lubas läbi tema esindajana tegutsenud Xxxxhageja tööle. Vaidlus puudub, et hageja tegi ehitustöid ja vastava töö tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Seega saab TLS § 1 lg 2 ja § 4 lg 2 alusel eeldada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping.
7.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu perioodi eest 04.02.2015 – 27.02.2015 138 töötunni ulatuses summas 1 794 eurot. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 108 lg 1. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. VÕS § 108 lg-st 1 nähtub, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7.1 Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et ta asus kostja juurde tööle 2015 veebruari alguses ja lõpetas töö märtsi lõpus, millal hageja lahkus töölt põhjusel, et kostja ei ole talle palka maksnud (lk 135 pöördel). Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et ta töötas hagejaga koos veebruaris – märtsis 2015 (lk 135 pöördel). Täpsem periood, mille jooksul töötas hageja kostja juures nähtub hageja poolt esitatud töölehtedest, milledest selgub, et hageja töötas kostja juures perioodil 04.02.2015 – 27.02.2015 kokku 138 tundi (lk 10 – 13, lk 72 – 74). Hageja poolt kostja juures töötatud töötundide arvu kinnitab ka kostja esitatud tööaja tabel (lk 45). Põhjendamatu on kostja väide, et hageja poolt esitatud töölehed ei ole usaldusväärsed tõendid, sest need ei ole allkirjastatud Xxxxpoolt ja kostja ei ole neid kunagi varem näinud. Hageja selgitas oma menetlusdokumentides ja vande all antud seletuses, et Xxxxei ole töölehti allkirjastanud. Seda kinnitas ka tunnistaja Xxxxvande all (lk 135 pöördel). Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et ta on ise täitnud töölehed perioodil 04.02.2015 – 27.02.2015 (lk 135 pöördel - 136). Kohtu hinnangul on usutav hageja selgitus, et ebatäpsused kahel töölehel tööde kuupäevade osas (st 7. töönädala töölehel on märgitud, et hageja tegi tööd 13.03 (lk 11) ja 9. töönädala töölehel on märgitud, et hageja tegi tööd 23.04 (lk 13)) on põhjustatud näpuveast ja see ei sea kahtluse alla märgitud dokumentide kui tõendite usaldusväärsust. Lisaks esitas hageja Xxxxpoolt täidetud töölehed (lk 104 – 107), millised ühtivad vormistuse ja sisu poolest hageja töölehtedega. Xxxxandis ütlusi selle kohta, et ta oli töölehed ise täitnud (lk 135 pöördel). Hageja vande all antud seletusega, tunnistaja Xxxxütlustega ja hageja poolt esitatud töölehtedega loeb kohus tõendatuks, et hageja töötas kostja juures perioodil 04.02.2015 – 27.02.2015 kokku 138 tundi. Hageja lahkus töölt pärast 27.02.2015, sest kostja ei ole talle palka maksnud. Kumbki poolt ei ole lõpetanud töösuhet, mis ei takista aga hagejal nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu. 7.2 Pooled ei vaidle, et hageja töökoht oli Soome Vabariigis. Pooled on leppinud kohtumenetluses kokku, et hagejale makstava töötasu suuruse osas kohaldub Soome Vabariigi õigus. Seega tuleb hagejale tagada Soome Vabariigis üldkohalduva kollektiivlepinguga ettenähtud miinimumtasu. Pooled leppisid 04.02.2015 töölepingus kokku tasus 13 eurot/tund. Hageja esitas Soome ehitusala kollektiivlepingu, millest nähtub, et ehitustöölise väiksem tasu määr on 9,83 eurot/tund ja suurim tasu määr on 16,07 eurot/tund (lk 83 – 84). Poolte vahel töölepingus kokkulepitud tasu määr 13 eurot/tund tagab hagejale kollektiivlepingus ettenähtud miinimumist suurema töötasu ja hageja ei jää ilma talle Soome õigusega tagatud õigusest saada töötasu mitte väiksemas summas, kui seda näeb ette ehitusala kollektiivleping. Isegi juhul, kui tööleping osutuks tühiseks, oleks hagejal õigus saada töötasu 13 eurot/tund, sest 18.01.2017 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta pidi maksma hagejale töötasu 13 eurot/tund. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kolmas isik on maksnud osaliselt hagejale palka kostja eest.
7.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu maksmist summas 1 794 eurot (138 tundi x 13 eurot/tund). Kohus rahuldab hageja nõude TLS § 28 lg 2 p 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1 794 eurot.
8.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 161 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda TsMS § 161 lg 1 alusel. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on tõlgikulud summas 68,44 eurot (koos käibemaksuga) (lk 149). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 sätestab, et asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viimase poolt kantud tõlgikulud summas 68,44 eurot (koos käibemaksuga).
11.Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et õigusabikulud moodustavad 892,50 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud õigusabi arve nr 2016/772 (lk 145), mis sisaldab ka tõlgikulu summas 68,44 eurot, millist kohus käsitleb asja läbivaatamise kuluna ja millise on kohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja eelmises punktis. Esindaja ajakulu oli 8,75 tundi ja tunnitasu määr on 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu määr mõistlik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul ei ole täies mahus põhjendatud ajakulu hageja 15.12.2016 menetlusdokumendi koostamisele mahus 1,5 tundi. Arvestades hageja 15.12.2016 menetlusdokumendi mahtu ja keerukust loeb kohus põhjendatuks ajakuluks dokumendi koostamiseks 1 tund. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 8,25 tundi hinnaga kokku 85 eurot (käibemaksuta) kokku 701,25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 140,25 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja
kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas kokku 841,50 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Kohus määrab hageja õigusabikulude suuruseks 909,94 eurot (68,44 eurot + 841,50 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.