S.Z-i kaebus Tallinna Valga mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S.Z Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.Z-i määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
kohustamiseks
29.07.2025
ja
ja
10.10.2025
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse S.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.
Jätta S.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
Võtta menetlusse S.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta S.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Jätta rahuldamata S.Z-i taotlus menetluse peatamiseks.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 98 lg 2, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.S.Z esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2025 kaebuse (korduvalt täiendatud), mille nõuded olid järgmised:
3-25-2068 1) kahjunõue seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei teavitanud Rae valda kaebaja abivajadusest enne 17.06.2022, kui kaebaja vabanes vanglast. Vangla ei teavitanud ka kaebajat võimalusest saada teenuseid ja toetusi üldise sotsiaalhoolekande raames, rikkudes sellega vangistusseaduse (VangS) §-i 60. Selle tulemusel sattus kaebaja vanglast vabanedes raskesse olukorda, sest Rae Vallavalitsus jättis ta abita. Vangla ei teinud vajalikke toiminguid, et kaebaja saaks vanglast vabanemisel elamisloakaardi. Kehtivate dokumentide puudumise tõttu pidi kaebaja varastama endale telgi jm varustust, et ta saaks kuskil magada (edaspidi I nõue); 2) nõue kohustada Tallinna Vanglat tegema kättesaadavaks info võimaluste kohta saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames (VangS § 60). Sellist teavet ei ole vanglas paberkandjal, infotahvlitel ega mujal. Vangla sotsiaaltöötaja varjab seda infot. Kaebaja nõuab, et vangla täidaks tulevikus oma kohustusi nii, et vabanevad kinnipeetavad ei satuks infopuuduse tõttu majanduslikult raskesse olukorda (edaspidi II nõue); 3) kahjunõue ja kohustamisnõue seoses kaebajale tervishoiuteenuste osutamisega Tallinna Vanglas. Kaebajal on sapiga seotud terviseprobleemid. Talle tehti kahel korral uuringuid, kuid ei hoiatatud, et enne uuringuid ei tohi süüa. Kaebaja küsis 15.08.2024 vangla meditsiiniosakonnalt hoiatamata jätmise kohta, kuid ei ole saanud vastust. Kaebaja sapiprobleemiga pole asjakohaselt tegeletud. Kaebajale pole määratud uusi ultraheli või kompuutertomograafia uuringuid. Sapiprobleem on süvenenud, paremas küljes on pidev valu. Kõrvadest eritub põletavat vedelikku ning kõrvalestad on pidevalt paistes ja ketendavad. Kaebaja palub määrata endale uued uuringud. Vangla on kasutanud kaebaja peal sobimatuid ravivõtteid. Kaebajal tuvastati Tallinna Vanglas helikobakter, kuid tegelikult ei olnud kaebajal seda bakterit. Kaebaja ei tarbinud bakteri raviks määratud antibiootikume, vaid viskas need WC-potist alla. Vangla perearst määras kaebajale antibiootikumid ka küüneseene raviks. Küüneseent oleks võinud ravida lakiga, mitte kangete tablettidega. Vabaduses määrasid perearst ja kirurg kaebajale sapioperatsiooni. Enne operatsiooni oli kaebajal keelatud tarvitada antibiootikume. Sellest hoolimata määras vangla perearst haige sapiga kaebajale kahed antibiootikumid korraga. See oli kaebajale eluohtlik. Ka psühhiaater määras kaebajale ravikuuri, mis ei olnud sobiv ja oli suunatud kaebaja tervise rikkumisele. Vangla on alandanud kaebaja inimväärikust, põhjustades talle kannatusi ja ebamugavust. Kaebaja terviseprobleem on juba kaks aastat lahendamata (edaspidi III nõue); 4) algatada uurimine seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei vasta terviseprobleemidega seotud pöördumistele. Tervishoiutöötajad ei täida kohustust jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate võimaluste piires ja suunata neid vajaduse korral ravile väljapoole vanglat. Vangla tervishoiuteenuse kvaliteet tuleb viia vastavusse VangS § 52 lg-s 2 ettenähtud tingimustega (edaspidi IV nõue). Kõige eespool tooduga seoses palub kaebaja hüvitada talle kahju 50 000 eurot vangla põhjustatud kannatuste eest.
2.Tallinna Halduskohus võttis 29.07.2025 määrusega asja juurde kaebaja 25.11.2024 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/24/143-1 ja Tallinna Vangla 05.12.2024 vastuse nr 537/24/143-2 (resolutsiooni p 1); lõpetas kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse nõude osas hüvitada kahju seoses Tallinna Vangla tegevusega kaebaja elamisloakaardi taotlemisel ja sotsiaalhoolekande võimalustest teavitamisel (resolutsiooni p 2); tagastas kaebeõiguse puudumise tõttu nõude kohustada Tallinna Vanglat tegema kättesaadavaks info võimaluste kohta saada sotsiaaltoetusi ja -teenuseid ning nõude viia tervishoiuteenuse osutamine Tallinna Vanglas kooskõlla VangS-ga (resolutsiooni p 3). Sama määrusega jättis halduskohus käiguta nõude hüvitada kaebajale tervishoiuteenuste osutamisel tekitatud kahju. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal 15 päeva jooksul selgitada: a) millal leidsid aset sündmused, 2(10)
3-25-2068 mille eest ta taotleb kahju hüvitamist; b) kui suurt hüvitist ta nõuab seoses temale tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekitatud kahjuga; c) milles seisnes väidetav psühhiaatriline valeravi, sh millal see tegevus toimus ja kes raviteenust osutas (resolutsiooni p 4). Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus kahjunõude läbivaatamatult tagastada. I nõue (kahjunõue seoses elamisloakaardi ja sotsiaalhoolekande võimalustest teavitamisega) Kahjunõudes on kaebaja viidanud Tallinna Vangla 05.12.2024 vastusele nr 5-37/24/143-2. Tartu Halduskohus tegi haldusasjas nr 3-25-11 Tallinna Vanglale 27.01.2025 nõude, milles palus selgitada, milliseid pöördumisi on kaebaja esitanud seoses sellega, et vangla ei andnud kaebajale vajalikku sotsiaalhoolekande alast teavet ning ei aidanud kaebajat enne 2022. a-l vanglast vabastamist vajalike dokumentide vormistamisel (elamisloakaart ja isikutunnistus). Vangla esitas Tartu Halduskohtule kaebaja kahjunõude ja vangla vastuse, mis tuleb võtta siinse haldusasja juurde. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 25.11.2024 kahjunõude seoses info mitteedastamisega isikliku elu korraldamise kohta (dokument nr 5-37/24/143-1). Selle avalduse järgi vabanes kaebaja vanglast 17.06.2022. Rae vallast selgitati kaebajale, et Tallinna Vangla on jätnud talle väljastamata kehtiva elamisloakaardi. Seetõttu ei nõustunud Rae vald kaebajale sotsiaalteenuseid osutama. Kaebaja oli sunnitud elama ajavahemikul 17.06.–19.08.2022 õues. Vangla jättis täitmata VangS § 60 lg-test 1 ja 2 tulenevad kohustused. Vangla ei vormistanud kaebajale elamisloakaarti, kuigi kaebaja avaldas selleks soovi mitu kuud enne vabanemist. Vangla jättis täitmata kohustuse informeerida kaebajat võimalustest saada toetusi üldise sotsiaalhoolekande raames. Kaebaja palus eeltooduga seoses hüvitada mittevaralise kahju 20 000 eurot. Tallinna Vangla lahendas kahjunõude 05.12.2024 vastusega nr 5-37/24/143-2. Vangla leidis, et tegi kaebaja elamisloakaardi taotlemiseks vajalikud toimingud, mille tõttu pole kahjunõude rahuldamiseks alust. Vastuses on selgitatud, et vangla otsusega mittenõustumise korral on õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul. Kaebetähtaeg hakkab kulgema keelduva otsuse saamisest. Praeguses haldusasjas kaebuse esitamise ajaks oli see tähtaeg ilmselgelt ületatud. Üldjuhul annab kohus kaebetähtaja ületamise korral kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus (vt HKMS § 71), kuid praegusel juhul ei ole selleks põhjust. Kaebaja esitas juba 02.01.2025 samasisulise kaebuse haldusasjas nr 3-25-11, kuid Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 13.02.2025 määrusega. Seega ei olnud kaebajal takistusi esitada kahjunõue tähtaegselt. Kaebetähtaja ületamise tõttu tuleb lõpetada selle nõude menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). II nõue (kohustada Tallinna Vanglat tegema kinnipeetavatele kättesaadavaks info võimaluste kohta saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames) Halduskohtule võib kaebuse esitada üksnes enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja soovib selle nõudega kaitsta avalikke huve: kinnipeetavate üldist õigust saada vanglalt teavet sotsiaalhoolekande võimaluste kohta. Sellise nõude esitamiseks pole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust. Nõue tuleb seega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. III nõue (kahju- ja kohustamisnõue seoses tervishoiuteenuste osutamisega) Kahjunõudega seoses tuleb kaebajal esmalt selgitada, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne 3(10)
3-25-2068 uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri määratud ravi. Sellest, millal need juhtumid aset leidsid, sõltub see, kes on kahjunõude osas vastustaja, kuna tervishoiuteenuse korraldus vanglas muutus 01.07.2024. Osas, milles kahjunõude eest vastutab vangla, on kaebajal kohustus läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes väidetav psühhiaatriline valeravi. Kaebajal tuleb kaebust selles osas täiendada. Samuti tuleb kaebajal selgitada, millal see ravi aset leidis, kes kaebajat ravis ja milline kahju kaebajal seetõttu tekkis. Kaebajal tuleb ka selgitada, millise osa praeguses asjas esitatud kahjunõudest (50 000 eurot) on kaebaja arvestanud tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekkinud kahju eest ja millise osa I nõude eest, mille osas kohus lõpetas menetluse. Selles osas jääb kaebus käiguta. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud kohustamisnõuet mõistab kohus nii, et kaebaja palub määrata endale uued uuringud seoses sapiprobleemiga. Selle nõude menetlusse võtmise otsustab kohus pärast seda, kui kaebaja on kõrvaldanud kahjunõude puudused. Kõnealuse kohustamisnõude ese võib kattuda nõudega, mille kaebaja on esitanud haldusasjas nr 3-252063. IV nõue (viia vanglas tervishoiuteenuse osutamine vastavusse VangS-i nõuetega) Nõue on esitatud avalikes huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. See nõue tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
3.S.Z esitas Tallinna Ringkonnakohtule 22.08.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada, sest vangla ei ole midagi ette võtnud, et täita VangS §-s 60 sätestatud kohustusi. Vangla ei vastanud 2024. a detsembris kaebaja küsimusele seoses elamisloakaardiga. Seega ei saa väita, et vangla täitis oma kohustused ammendavalt. Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada, sest selles nimetatud kohustamisnõuete osas ei ole vangla midagi ette võtnud ega soovigi seda teha. Kaebaja küsis 19.08.2025 vangla ametnikult, kuidas edeneb kaebaja eluruumi küsimuse lahendamine ja kinnipeetavatele sotsiaalhoolekande alase info kättesaadavaks tegemine. Nende teemadega ei ole tegeletud. Kaebajale ei anta infot ega võimaldata kasutada arvutit. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 17 lg-test 1 ja 2 tuleneb kohustus väljastada seadusi arvutis või paberkandjal. Vangla ei ole rahuldanud kaebaja taotlusi väljastada talle õigusakte ja kohalike omavalitsuste veebilehtedel avaldatud infot. Kaebaja taotleb, et see info avalikustataks vastavalt seadusele ka veebis. Tallinna Vangla ametnikud ja meedikud on teinud kõik selleks, et kaebaja enesetunne ja elukvaliteet oleks väga halb. Vanglas olles ei saa kaebaja täita halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga 4 temale pandud kohustust. Vangla ei täida süstemaatiliselt VangS §-dest 51–53 tulenevaid kohustusi. Kaebaja soovib vanglast vabanemise järel pöörduda erakliinikusse, et teha vajalikud uuringud ja pärast seda saab esitada kohtule uuringute tulemused. Seetõttu tuleks anda kaebajale võimalus täita halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-s 4 esitatud nõue pärast vanglast vabanemist. Ka vangla psühhiaatri raviveaga seotud asjaolud on võimalik tuvastada ainult vabaduses, külastades erakliinikut. Praegu saab kaebaja selgitada üksnes seda, et kaebaja terviseprobleemide süvenemisel on suur roll kaebaja ravimata jätmisel. Psühhiaatri määratud ravimid olid suure tõenäosusega sobimatud ja tekitasid kaebajal halba enesetunnet. Seda on võimalik tuvastada vaid spetsialisti abiga, mistõttu palub kaebaja ajapikendust sündmuste uurimiseks ja ekspertiisi tegemiseks sõltumatus erakliinikus.
4(10)
3-25-2068 Vangla tegevus on vastuolus VangS §-ga 60 ja selle tõttu peab Tallinna Vangla tasuma kaebajale kahjuhüvitise 20 000 eurot. Vangla jättis 2022. a-l oma kohustused täitmata ja ka praegu ei ole vangla tegevuses dokumentide väljastamisel ja munitsipaaleluruumi hankimisel midagi muutnud. Kaebajat ei ravita seoses sapipõie probleemi ägenemisega ja see teeb kaebaja elu vanglas põrguks. Vangla tegi küll ultraheliuuringud, aga kaebajal oli jälle kõht täis, sest teda ei hoiatatud ette kavandatavast protseduurist. Kaebaja kannatab iga päev valude käes ja ta tuleb kohe suunata sapipõie operatsioonile. Kaebaja probleem sapipõiega on kaks aastat lahendamata. Kaebaja palub lõpetada piinamine ja võimaldada teha uued ultraheliuuringud tühja kõhuga.
4.Halduskohus jättis 09.09.2025 määrusega, viitega kaebaja 22.08.2025 määruskaebuses toodud asjaoludele ja 25.08.2025 täiendavale avaldusele, rahuldamata kaebaja taotluse pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega ajani, mil kaebaja on vanglast vabanenud ja saanud käia seoses oma terviseprobleemidega erakliinikus. Sama määrusega jättis halduskohus teist korda käiguta kaebaja nõude hüvitada talle tervishoiuteenuste osutamisel tekitatud kahju. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal 15 päeva jooksul selgitada: a) millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri määratud valeravi; b) milles seisnes väidetav psühhiaatri poolne valeravi, millise vaimse tervise probleemiga seoses ning milles seisneb väidetava ravivea tagajärjel tekkinud kahju; c) kui suurt hüvitist kaebaja nõuab seoses talle tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekitatud kahjuga; alternatiivselt taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, põhjendades, milles seisnes iga esile toodud ravijuhtumi puhul kaebajale väidetavalt tekitatud kahju. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus kahjunõude läbivaatamatult tagastada. Halduskohus märkis, et jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis ei seondu praeguse kaebusega. Kaebajal tuleb soovi korral esitada uus kaebus, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse.
5.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18.09.2025 määruskaebuse täienduse, milles viitas isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 117 lg-le 1 ja märkis, et ei saanud 2022. a-l kutset ilmuda pädevasse asutusse dokumendi väljaandmiseks vajalike toimingute tegemiseks.
6.Kaebaja esitas halduskohtule 26.09.2025 kaebuse täienduse ning taotluse anda kohtunõude täitmiseks lisaaega oma tervise parandamiseks. Asjaolud on mahukad ning kohus võib asjakohase teabe ja tõendid vanglalt ise välja nõuda. Halduskohus jättis 29.09.2025 määrusega taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ja selgitas, et kaebajal on kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 06.10.2025. Halduskohus märkis, et jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis ei seondu praeguse kaebusega. Kaebajal tuleb soovi korral esitada uus kaebus, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse.
7.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 30.09.2025 määruskaebuse täiendused. Kaebaja tervis on halvenenud, meedikud ei tegele temaga. Perearsti visiit ei toonud sapipõie probleemidele leevendust, efektiivset unerohtu ei ole psühhiaater veel määranud. Mitte kedagi ei huvita kaebaja tervis. Vangla liigutab kaebajat vanglas erinevate kambrite vahel, et häirida tema kaebevõimalusi. Kaebaja ei saa keskenduda. Kaebajale tuleks anda paar kuud, et ta saaks vabaduses olles esitada vajaliku materjali. Materjali on palju, paberit on umbes viis kilo. Kõike ei ole võimalik e-toimikusse lisada. Kaebaja esitab täiendava kahjunõude 100 000 eurot, sest vangla kodukord ei ole kooskõlas põhiseadusega ja Euroopa vanglareeglistiku nõuetega. 5(10)
3-25-2068
8.Kaebaja edastas ringkonnakohtule 01.10.2025, 02.10.2025 ja 05.10.2025 määruskaebuse täiendused, mis sisaldasid kaebaja viimase viie aasta kohtumenetluste infot (kohtuasjade pealkirjad, numbrid, liigid ja alguskuupäevad) ja väljavõtteid Euroopa vanglareeglistikust. Kaebaja taotleb enda ümberpaigutamist kartserist tavakambrisse. Kaebaja peab hinge tõmbama ja siis saab esitada kõik faktid. Kõige parem oleks seda teha pärast vabanemist. Etoimikus on pidev tõrge seoses näotuvastusega, sessioon on lühike ja katkeb pidevalt. Kaebaja nõuab, et näotuvastuse funktsioon tehtaks korda.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse nõude osas hüvitada kaebajale Tallinna Vanglas erinevate tervishoiuteenuste osutamisega tekitatud kahju (resolutsiooni p 1) ning lõpetas menetluse nõude osas kohustada vanglas tervishoiuteenuse osutajat tagama kaebajale uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei ole kõrvaldanud kahjunõudega seotud puudusi ja see takistab asja läbivaatamist. Kaebaja ei avaldanud, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri määratud väidetav valeravi. Kaebaja ei selgitanud, milles psühhiaatri väidetav raviviga seisnes. Ka ei selgitanud kaebaja, millise vaimse tervise probleemi tõttu ravi määrati ja millised on olnud valeravi tagajärjed. Kaebaja pole määratlenud väidetava valeraviga põhjustatud kahju suurust. Olukorras, kus pole teada võimalike kahju tekitanud sündmuste toimumise aeg ja asjaolud, pole kohtul võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust ega sisulist põhjendatust. Ka ei ole võimalik määrata kindlaks vastustajat, kellelt küsida kaebusele vastust. Pole võimalik kontrollida, kas kaebaja on läbinud esitatud kahjunõudega seoses kohustusliku kohtueelse menetluse juhul, kui vastustajaks on vangla. Ka ei ole võimalik määratleda kaebuse nõuet olukorras, kus kaebaja keeldub avaldamast, kui suurt kahju ta seoses tervishoiuteenuse osutamisega vastutavatelt avaliku võimu kandjatelt nõuab. Kohtu uurimispõhimõte ei ulatu selleni, et asuda kaebaja terviseandmete põhjal ise kaebust oletuslikult sisustama. Kaebaja esitas ka kohustamisnõude, paludes määrata endale uued uuringud ja ravi seoses sapiprobleemiga. Kaebaja on sama nõude esitanud haldusasjas nr 3-25-2063. Kohus lõpetas 23.09.2025 määrusega selles asjas menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus leidis, et kaebaja on saanud ultraheliuuringule 08.09.2025, kaebajat on talle tehtud uuringu tulemuste põhjal nõustatud ning kaebajale on määratud edasise ravi määramiseks perearsti vastuvõtt 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42. nädalal. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi ning esineb alus menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kõnealune määrus ei ole veel jõustunud. Kohus jääb seoses kaebaja kohustamisnõudega viidatud määruses esitatud seisukohtadele. Samadel põhjendustel tuleb ka praeguses asjas kohustamisnõude menetlus lõpetada nõuet menetlusse võtmata.
10.Kaebaja esitas ringkonnakohtule 21.10.2025 avalduse loeteluga erinevatest Tallinna Vanglale saadetud pöördumistest (teabenõuded, meeldetuletused, vaie, avaldused, kaebused).
11.Kaebaja esitas 21.10.2025 määruskaebuse Halduskohtu 10.10.2025 määruse peale.
(korduvalt
täiendatud)
Tallinna
Vangla takistab arvuti kasutamist, kaebajal ei ole õigusakte. Kaebaja viibib juba 9 kuud üksikvangistuses. Vangla tegeleb psühhoterroriga. Kaebaja esitas halduskohtule avaldused kohtuliku uurimise edasilükkamiseks, kuid kohus ei arvestanud, et vangla takistab kaebajal kohtumenetluses osalemist. Kaebajal on arvuti kasutamiseks piiratud aeg (ainult mõni tund). Kaebaja ei saa öösel magada, ravimid mõjuvad halvasti, psühhiaatri juurde ei pääse nii kergelt. Sellega seoses taotleb kaebaja kohtuliku uurimise edasilükkamist kaheks kuuks. Kaebajal on hiljem võimalik teha kõik vajalik rahulikus atmosfääris. Vangla otsib iga päev, 6(10)
3-25-2068 kuidas kaebaja elu raskendada. Kaebaja edastas ka vanglale esitatud pöördumised seoses 22.10.2025 hommikusest teest ilma jätmisega ja televiisori kadumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määrus
12.Määruskaebuse halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla ei teavitanud 2022. a-l kaebaja vanglast vabanemisel Rae valda kaebaja raskest sotsiaalmajanduslikust olukorrast, ei teavitanud kaebajat võimalusest saada sotsiaalhoolekannet ja -toetusi ning ei teinud vajalikke toiminguid kaebajale elamisloakaardi väljastamiseks (I nõue). Halduskohus lõpetas 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 selle kahjunõude menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lugenud kõnealuse hüvitamisnõude mittetähtaegseks ning lõpetanud haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kaebus tuli RVastS § 18 lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul arvates sellest, kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga. Kaebaja pöördus 25.11.2024 samasisulise kahjunõudega Tallinna Vangla poole ning vangla jättis selle 05.12.2024 vastusega nr 5-37/24/143-2 (dtl 28–29) rahuldamata. Vangla selgitas 05.12.2024 vastuses kohtusse pöördumise tähtaega. Seega oli kaebaja teadlik, et tal tuli esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul vastuse kättesaamisest. Kaebaja esitas siinses haldusasjas kaebuse alles 22.06.2025.
16.Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleks kaebajal ühtlasi esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). Kui kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või tähtaja möödalaskmist põhjendanud, tuleb kohtul reeglina teha kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 ja § 124 lg 1 alusel ettepanek esitada tähtaja ennistamise avaldus vastavalt HKMS § 71 lg-le 1. Kui kaebetähtaega on ületatud oluliselt ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus nr 3-222185, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus nr 3-21-2053, p 12). Kuna kaebaja on esitanud juba 02.01.2025 kaebuse haldusasjas nr 3-25-11, mis hõlmas mh Tallinna Vangla 05.12.2024 vastusega seotud kahjunõuet, siis oli kaebaja edasikaebetähtaegadest ilmselgelt teadlik ja kaebuse tähtaegne esitamine oli võimalik. Kuna on selge, et kaebajal ei saanud olla mõjuvat põhjust halduskohtusse pöördumise tähtaja sedavõrd pikaks ületamiseks, ei olnud halduskohtul otstarbekas teha kaebajale ettepanekut taotleda kaebetähtaja ennistamist.
17.Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja väidab, et vangla ametnikud teevad kõik selleks, et kaebaja enesetunne ja elukvaliteet oleks väga halb (dtl 74) ning ta kannatab vangla pideva psühhoterrori all (dtl 87). Ringkonnakohtu hinnangul ei selgita üldised viited kaebaja halvale enesetundele, miks ta esitas uue kaebuse seoses Tallinna Vangla 05.12.2024 vastusega enam kui 5 kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebaja terviseprobleemid ei ole takistanud tal aktiivset osalemist ja arvukate avalduste esitamist siinses haldusasjas. Lisaks on kaebaja näiteks 2025. a aprillis 7(10)
3-25-2068 esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist (haldusasjad nr 3-25-969, nr 3-25-1087 ja nr 3-25-1291). Seega ei saanud kaebajal olla objektiivseid takistusi kaebetähtaja ületamiseks sedavõrd pika aja jooksul ning kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.
18.Kaebaja esitas ka nõude kohustada Tallinna Vanglat tegema kinnipeetavatele kättesaadavaks info sotsiaaltoetuste kohta (VangS § 60), et vabanevad kinnipeetavad ei satuks edaspidi infopuuduse tõttu majanduslikult raskesse olukorda (II nõue). Samuti esitas kaebaja nõude alustada uurimist ja kohustada Tallinna Vanglat viima tervishoiuteenuse kvaliteet vastavusse VangS § 52 lg-s 2 sätestatud tingimustega, kuna vangla rikub süstemaatiliselt meditsiiniteenuste osutamise kohustust (IV nõue). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nende nõuete esitamiseks ei ole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust, sest need on esitatud avalikes huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Seetõttu võis halduskohus need nõuded tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus ei tagastanud 29.07.2025 määrusega kaebaja enda terviseseisundiga (sapiprobleemidega) seotud kohustamiskaebust.
19.Kui eeldada, et kõnealuste kohustamisnõuetega seonduvad asjaolud võivad mingil määral riivata ka kaebaja õigusi, tuleks need ikkagi tagastada. Sellise kohustamiskaebuse esitamine eeldab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt HKMS § 47 lg 1; VangS § 11 lg 5). Kaebaja ei ole väitnud ega viidanud dokumentidele, mis kinnitaks, et kohustamisnõuetega seotud vaidemenetlused on läbitud. Sel juhul tuleks nõuded II ja IV tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
20.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et halduskohus ei pidanud 29.07.2025 määruses sisuliselt hindama kaebaja väiteid, mis puudutasid neid nõudeid, mille kohus läbivaatamatult tagastas või mille menetluse lõpetas. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja määruskaebuses ja selle täiendustes toodud viited arvukatele haldusaktidele ja toimingutele, mis ei ole 22.06.2025 esitatud kaebuse esemeks. Kui kaebaja soovib neid haldusakte või toiminguid halduskohtus vaidlustada, tuleb tal kõigepealt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja seejärel esitada vajadusel uus kaebus halduskohtule. Määrusekaebuses esitatud selgitusi seoses halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga 4 arvestas halduskohus 10.10.2025 määruse tegemisel. Määruskaebemenetluses esitatud taotlused kahjunõude suurendamiseks ning kõik muud 22.06.2025 kaebusega seostamata taotlused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
21.Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.07.2025 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. II Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määrus
22.Määruskaebuse halduskohtu 10.10.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
23.Kaebaja esitas halduskohtule hüvitamis- ja kohustamisnõuded seoses kaebajale Tallinna Vanglas tervishoiuteenuste osutamisega (III nõue). Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega nõude hüvitada kaebajale Tallinna Vanglas erinevate tervishoiuteenuste osutamisega tekitatud kahju HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning lõpetas menetluse nõude osas kohustada vanglas tervishoiuteenuse osutajat tagama kaebajale uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 8(10)
3-25-2068 10.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus järgib halduskohtu määruse põhjendusi ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
24.Kuna hüvitamisnõue ei vastanud HKMS §-de 37–39 nõuetele, kohus jättis kaebaja kaebuse kahel korral käiguta, kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks halduskohtu 29.07.2025 ja 09.09.2025 määrustes viidatud puudusi ning need puudused takistasid asja läbivaatamist, siis võis halduskohus tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse nõude ja aluse täpne piiritlemine on esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning see on kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik. Praegusel juhul võis kaebusest küll välja lugeda, et kaebaja soovib esitada Tallinna Vangla vastu hüvitamiskaebuse, kuid puudus selgus, milliste konkreetsete sündmustega nõue seondub, millal need sündmused aset leidsid ning kes oli kahju põhjustaja. Sellist nõuet ei ole halduskohtul võimalik menetleda, sh ei ole võimalik kontrollida kaebuse tähtaegsust, võimaliku kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja muid kaebuse lubatavuse eeldusi. Halduskohus selgitas kaebajale korduvalt, milliseid selgitusi ja tõendeid kaebaja saaks esitada ning miks see on vajalik. Kaebaja jättis halduskohtu 29.07.2025 ja 09.09.2025 määrustele sisuliselt vastamata. Ei ole usutav, et kaebaja ei suutnud mingilgi määral kaebuses avada, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb.
25.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Halduskohus tuvastas, et kaebuses nõutud ultraheliuuring on kaebajale tehtud 08.09.2025, kaebajat on uuringu tulemuste põhjal nõustatud ning edasise ravi määramiseks on kavas perearsti vastuvõtt 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42. nädalal. Seega võis halduskohus menetluse tervishoiuteenuse osutaja kohustamiseks seoses kaebaja sapiprobleemidega lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus selgitas kaebajale juba 09.09.2025 määruses, et võib esineda alus menetluse lõpetamiseks põhjusel, et kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kaebaja ei väljendanud soovi minna selles osas üle tuvastamisnõudele.
26.Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. III Menetluse peatamise taotlus ja kohtumääruse avaldamine
27.Kaebaja taotleb menetluse peatamist kaheks kuuks, kuna vangla takistab arvuti kasutamist ja tegeleb psühhoterroriga ning kaebajal on väga raske psüühilise seisund.
28.HKMS § 94 annab aluse menetluse peatamiseks poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Nimetatud alus on ette nähtud olukordadeks, kui menetlusosalisel pole võimalik mõjuvatel põhjustel kohtumenetluses osaleda.
29.Siinses asjas ei ole kaebaja toonud välja selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse menetlus peatada. Kaebaja väide, et talle ei võimaldata piisaval määral juurdepääsu tahvelarvutile, ei ole mõjuv põhjus HKMS § 94 mõttes menetluse peatamiseks. Kaebaja on saanud tutvuda asja materjalide ja halduskohtu määrustega. Kaebaja on esitatud halduskohtu 29.07.2025 määruse peale paberkandjal tähtaegse määruskaebuse ja lisaks e-toimiku kaudu üheksa määruskaebuse täiendust. Samuti on kaebaja esitanud tähtaegse määruskaebuse halduskohtu 10.10.2025 määruse peale ja seda hiljem täiendanud. Seega on kaebajale võimaldatud määruskaebuse esitamine paberkandjal ja ligipääs e-toimikule. Kaebaja terviseseisund ei ole takistanud tal määruskaebemenetluses aktiivselt osalemast. 9(10)
3-25-2068 Ringkonnakohus hinnangul ei esine kaebajal selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaks aluse määruskaebemenetluse peatamiseks HKMS § 94 alusel. Eeltoodust tulenevalt jääb menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
30.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.