S.Z-i kaebus seoses tervishoiuteenuste osutamisega Tallinna Vanglas
Menetlusosalised
Kaebaja S.Z
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus nõude osas hüvitada S.Z-ile Tallinna Vanglas erinevate tervishoiuteenuste osutamisega tekitatud kahju.
2.Lõpetada menetlus nõude osas kohustada vanglas tervishoiuteenuse osutajat tagama S.Z-ile uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega.
3.Jätta rahuldamata S.Z-i taotlused saada paberkandjal koopiad kohtu 19. ja 29. septembri 2025. a määrustest ja nende kaaskirjadest.
Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.
Saata praegune määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).
Tallinna Halduskohtus registreeriti 22. juunil 2025 S.Z-i kaebus. Kaebaja palus:
a) mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis seoses elamisloakaardi hankimisega seotud asjaajamise ja puuduliku teavitamisega sotsiaalhoolekande võimalustest; b) kohustada Tallinna Vanglat tegema kinnipeetavatele kättesaadavaks info võimaluste kohta saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames; c) hüvitada kahju seoses talle Tallinna Vanglas tervishoiuteenuste osutamisega ja kohustada vanglas tervishoiuteenuse osutajat tagama talle uuringud ja ravi seoses sapiprobleemidega; d) kohustada viima tervishoiuteenuse osutamine vanglas vastavusse vangistusseaduse (VangS) nõuetega.
Kaebaja palus hüvitada endale kahju 50 000 eurot vangla kõige eeltooduga seoses vangla põhjustatud kannatuste eest. Tervishoiuteenuste osutamisega seotud nõuete kohta selgitas kaebaja järgmist.
1.1.Kaebajal on sapiga seotud probleemid. Kaebajale tehti kahel korral sellega seoses uuringuid, kuid teda ei hoiatatud ette, et enne uuringuid ei tohi süüa. Kaebaja sapiprobleemiga pole asjakohaselt tegeletud. Kaebajale pole määratud uusi ultraheli või kompuutertomograafia uuringuid. Kaebaja sapiprobleem on süvenenud: kaebajal valutab juba mitu kuud iga päev pea. Kaebajal on paremas küljes pidev valu. Kõrvadest eritub põletavat vedelikku. Kõrvalestad on pidevalt paistes ja ketendavad. Kaebaja palub määrata endale uued uuringud. Vabaduses perearst ja kirurg määrasid kaebajale sapioperatsiooni. Enne operatsiooni oli kaebajal keelatud antibiootikume tarvitada. Sellest hoolimata määras vangla perearst haige sapiga kaebajale kahed antibiootikumid korraga. See oli kaebajale eluohtlik.
1.2.Vangla on kasutanud kaebaja peal sobimatuid ravivõtteid. Kaebajal diagnoositi Tallinna vanglas helikobakter. Tegelikult kaebajal seda bakterit ei olnud. Kaebaja ei tarbinud bakteri raviks määratud antibiootikume, vaid viskas need WC-potist alla.
1.3.Vangla perearst määras kaebajale antibiootikumid ka küüneseene raviks. Küüneseent oleks võinud ravida lakiga, mitte kangete tablettidega. Küüneseene lakk oli kaebajal ka laos isiklike asjade hulgas olemas.
1.4.Psühhiaater määras kaebajale ravikuuri, mis ei olnud sobiv ja oli suunatud kaebaja tervise lõhkumisele.
1.5.Kaebaja leiab, et vangla on alandanud tema inimväärikust, põhjustades talle kannatusi ja ebamugavust. Kaebaja terviseprobleem on juba kaks aastat lahendamata.
2.Kohus lõpetas 29. juuli 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse kaebaja nõude osas hüvitada talle kahju seoses Tallinna Vangla tegevusega kaebaja elamisloakaardi taotlemisel ja sotsiaalhoolekande võimalustest teavitamisel. Määruse resolutsiooni p-ga 3 tagastas kohus kaebeõiguse puudumise tõttu kaebaja nõude kohustada Tallinna Vanglat tegema kättesaadavaks info võimaluste kohta saada sotsiaaltoetusi ja teenuseid ning nõude viia vanglas tervishoiuteenuse osutamine vastavusse vangistusseadusega (VangS). Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 jättis kohus käiguta kaebaja nõude hüvitada talle tervishoiuteenuste osutamisel tekitatud kahju. Kohus määras, et nõude puuduste kõrvaldamiseks tuleb kaebajal a) selgitada, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb; b) selgitada, kui suurt hüvitist ta nõuab seoses talle tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekitatud kahjuga; c) selgitada, milles seisnes väidetav väärravi psühhiaatri poolt, sh millal see toimus ja kes raviteenust osutas. Kohus selgitas, et mõistab kaebaja esitatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kohustamisnõuet nii, et kaebaja palub määrata endale uued uuringud seoses sapiprobleemiga. Kohus selgitas, et kui kaebaja peab seda vajalikuks, saab ta kohustamisnõuet täpsustada. Kohus märkis, et kohustamisnõude ese võib kattuda nõudega, mille kaebaja on esitanud kohtuasjas nr 3-25-2063. Mitme paralleelse kohtumenetluse läbiviimine samas küsimuses ei ole otstarbekas ega HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel ka lubatav.
2(6)
3.Kaebaja esitas kohtu 29. juuli 2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale 22. augustil 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Kaebaja esitas samas dokumendis ka järgmised selgitused tervishoiuteenuse osutamist puudutava nõude kohta.
3.1.Mis puudutab kaebaja terviseseisundit, siis praeguseks on Tallinna vangla ametnikud ja meedikud teinud kõik selleks, et kaebaja enesetunne ja elukvaliteet oleks väga halb. Vanglas olles ei saa kaebaja täita kohtu 29. juuli 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 4 talle pandud kohustust. Kohtu nõue on ebareaalne. Vangla ei täida süstemaatiliselt oma kohustusi vastavalt VangS §-dele 51–53. Nõuda vanglalt diagnoosi määramist on absurd.
3.2.Kaebaja pakkus, et pöördub kohtunõude täitmiseks vabanedes erakliinikusse, et teha vajalikud uuringud. Seejärel saaks ta esitada uuringute tulemused kohtule. Kaebaja taotles lükata kohtulik uurimisprotseduur määruse p-i 4 nõude osas edasi ja lubada tal teha pärast vabanemist sõltumatu uuring erakliinikus.
3.3.Ka vangla psühhiaatri valeravi puudutavas osas on võimalik olulised asjaolud tuvastada ainult vabaduses, erakliinikut külastades.
3.4.Kaebaja märkis, et seoses kaebuses nimetatud sündmuste toimumise ajaga (29. juuli 2025. a määruse p 4(a)) võib ta anda niipalju selgitusi, et terviserikke süvenemise põhjuste hulgas on suur osakaal kaebaja ravimata jätmisel.
3.5.Määruse p-i 4(c) osas selgitas kaebaja, et psühhiaatri talle määratud ravimid olid suure tõenäosusega sobimatud ja tekitasid kaebajal halba enesetunnet. Seda on praegu võimalik tuvastada vaid spetsialisti abiga. Vangla võib selles osas ainult haigusloo väljastada, mille põhjal sõltumatul arstil on võimalik teha mingeid arvestusi. Ka selle nõude osas palub kaebaja kohtult mõistlikku ajapikendust sündmuste uurimiseks ja ekspertiisi tegemiseks sõltumatus erakliinikus.
3.6.Määruse p-i 4(b) osas selgitas kaebaja, et leiab jätkuvalt, et vangla tegevus on vastuolus VangS § 60 p-dega 1–4 ja palub kohustada Tallinna Vanglat tasuma talle 20 000 eurot. Selle summa kujunemise põhjuseks on see, et vangla ametnikud ei soovi jätkuvalt täita oma kohustusi vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-le 50 ja § 51 p-dele 1, 2 ning VangS § 60 p-dele 1–4 . Vangla jättis oma kohustused täitmata kaebaja vanglast vabanemisel 2022. a-l. Probleem jätkub tänini, vangla tegevuses dokumentide väljastamisel ja munitsipaaleluruumi hankimisel pole midagi muutnud.
3.7.Kaebaja märkis, et teda ei ravita seoses sapipõie probleemi ägenemisega. See teeb tema elu vanglas põrguks. Kaebaja on sunnitud tihti nälgima, et ellu jääda. Vangla administratsioonil on ükskõik sellest, milline on kaebaja elukvaliteet: kas kaebajal midagi valutab või mitte. Vangla küll tegi ultraheliuuringud, aga jäle täiskõhuga, hoiatamata kaebajat ette järgmisel päeval plaanis olevast protseduurist. Kaebaja kannatab iga päev valudes. Kaebaja üldine heaolu on kadunud, sest ta peab nälgima, et ellu jääda. Kaebaja tuleb kohe suunata kirurgile sapipõie operatsioonile. Kaebaja tõsine probleem sapipõiega on kahe aasta jooksul lahendamata. Kaebaja palub lõpetada tema piinamine ja võimaldada teha uued ultraheliuuringud tühja kõhuga.
4.Lisaks määruskaebusele esitas kaebaja 25. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule praeguses kohtuasjas avalduse, milles märkis järgmist.
4.1.Vastavalt AvTS §-le 3 ning § 4 lg-tele 1, 2 ja 4 2 ei tohi avalikule teabele juurdepääsutingimused olla põhjendamatult piiravad ega konkurentsi kahjustavad. Vangla peab tagama kinnipeetavatele takistamatult juurdepääsu avalikule teabele, võimaldama õigusakte paberkandjal ja tagama arvuti kasutamise võimaluse (AvTS § 29 lg 5). Kaebaja soovis juba kuu aega tagasi tsiviilkohtumenetluse seadustikku paberkandjal. Vastustaja vastas, et kuna tegu on mahuka seadusega, seda paberkandjal ei anta. 3(6)
4.2.Kaebaja terviseseisund on väga halb. Probleem pole tänini lahendust saanud. Sapipõie probleemi ägenemise hood ei võimalda kaebajal ööde kaupa magada. Tervishoid vanglas ei vasta VangS §-de 52 ja 53 nõuetele. Perearst ja teised meedikud ei tee oma tööd nendele normidele vastavalt. Kaebajat koheldakse vastuolus VangS § 41 nõuetega.
4.3.Vangla toimingud läbiotsimiste korraldamisel ei ole kooskõlas inimväärikuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Ka pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid külalisi otsitakse põhjendamatult alasti läbi.
4.4.Kohus nõuab kaebajalt esitatud kahjunõude kohta selgitust: kui palju milline rikkumine maksab. Kaebajal on praegu väga tõsine probleem, mis vajab kohe lahendust. Kaebaja ei maga kahe-kolme öö kaupa. Kaebaja pea valutab iga päev. Jalutades ja kehakultuuriga tegeledes on kaebaja pidanud käima 15–20 minuti tagant urineerimas. Perearstil ja meedikutel on see kõik teada, aga midagi ette ei võeta. Kaebaja ei tea enam, mida teha. Kaebaja palub kohtul kohe midagi ette võtta, et ta ei peaks enam piinlema.
5.Kohus jättis 9. septembri 2025. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega ajani, mil kaebaja on vanglast vabanenud ja saanud käia seoses oma terviseprobleemidega erakliinikus. Kohus kohustas resolutsiooni p-ga 2 kaebajat: a) selgitama, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri määratud väärravi; b) selgitama, milles seisnes väidetav väärravi psühhiaatri poolt, millise vaimse tervise probleemiga seoses ning milles seisneb väidetava väärravi tagajärjel tekkinud kahju; c) selgitama, kui suurt hüvitist ta nõuab seoses talle tervishoiuteenuste osutamisel väidetavalt tekitatud kahjuga; alternatiivselt taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, põhjendades, milles seisnes iga esile toodud ravijuhtumi puhul kaebajale väidetavalt tekitatud kahju. Kohus määras, et kaebajal tuleb nõutud selgitused esitada hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus kahjunõude läbivaatamatult tagastada.
6.Kohus saatis määruse kaebajale postiga. Kaebaja kinnitas allkirjaga määruse kättesaamist
19.septembril 2025.
7.Kaebaja esitas 25. septembril 2025 taotluse, et talle saadetaks vanglasse paberkandjal toimikus olev dokument numbriga 3-25-2068/8 (9. septembri 2025. a määruse kaaskiri). Samal päeval esitas kaebaja taotluse saada paberkandjal dokument nr 3-25-2068/7 (9. septembri 2025. a määrus).
8.Kaebaja esitas 26. septembril 2025 avalduse, milles palus uuesti kohtult lisaaega. Kaebajal on vaja oma tervist parandada. Kaebaja palub kohtul oodata, kuni vangla lõpetab diskrimineeriva ja alavääristava käitumise, et ta saaks keskenduda ning kohtunõude detailselt ja täies ulatuses rahuldada. Asjaolud on mahuka. Kohus võib need vanglalt ise sisse nõuda.
9.Kohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Määruse resolutsioonis selgitas kohus, et kaebajal on kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 6. oktoobrini 2025. Kohus saatis määruse kaebajale postiga. Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist 6. oktoobril 2025.
4(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
Kahjunõue tuleb tagastada kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
11.Kaebuses tuleb muuhulgas märkida vaidlusaluse toimingu sisu ja sooritamise aeg ning selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik (HKMS § 38 lg 1 p 6). Kaebuses tuleb esitada kaebuse faktiline põhjendus (samas, p 7). Kaebuses tuleb märkida, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud toimingust (samas, p 9).
12.Kohus tagastab kaebuse juhul, kui kaebus ei vasta HKMS §-s 38 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
13.Kohus jättis kaebuse kahel korral käiguta, andes kaebajale võimaluse kaebuse puudused kõrvaldada. Kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks (6. oktoober 2025) kaebuse puudusi. Kaebaja ei avaldanud, millal leidsid aset sündmused, mille eest ta kahju hüvitamist taotleb: väidetav ekslik antibiootikumiravi helikobakteri ja küüneseene vastu; sapiprobleemi uuringute luhtumine põhjusel, et kaebajale ei selgitatud, et enne uuringuid ei tohi süüa; psühhiaatri määratud väidetav väärravi. Kaebaja ei selgitanud, milles psühhiaatri väidetav väärravi seisnes. Ka ei selgitanud kaebaja, millise vaimse tervise probleemi tõttu ravi määrati ja millised on olnud väärravi tagajärjed. Kaebajal pole määratlenud väidetava väärraviga põhjustatud kahju suurust.
14.Olukorras, kus pole teada võimalike kahju tekitanud sündmuste toimumise aeg ja asjaolud, pole kohtul võimalik kontrollida ei kaebuse tähtaegsust ega sisulist põhjendatust. Ka ei ole võimalik määrata kindlaks vastustajat, kellelt küsida kaebusele vastust: kas selleks on Tallinna Vangla või AS Lääne-Tallinna Keskhaigla koos Tervisekassaga (vt 29. juuli 2025. a määruse p 12). Pole võimalik kontrollida, kas kaebaja on läbinud esitatud kahjunõudega seoses kohustusliku kohtueelse menetluse juhul, kui vastustajaks on vangla (vt VangS § 1 1 lg 8). Ka ei ole võimalik määratleda kaebuse nõuet olukorras, kus kaebaja keeldub avaldamast, kui suurt kahju ta seoses tervishoiuteenuse osutamisega vastustavatelt avaliku võimu kandjatelt nõuab. Kohtu uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4) ei ulatu selleni, et asuda kaebaja terviseandmete põhjal ise kaebust oletuslikult sisustama.
15.Kohus selgitas juba kaebajale, et kui ta peab vajalikuks pöörduda erakliinikusse ja lasta teha tema arvates vajalikud analüüsid või ekspertiisid enne kahjunõude edasist menetlemist, võib ta jätta kaebuse puudused kõrvaldamata. Kohus selgitas, et tagastab sel juhul kahjunõude. See ei võta kaebajalt võimalust pöörduda hiljem uuesti kohtusse. Kaebajal tuleb seejuures silmas pidada kahjunõude esitamise tähtaega: kolm aastat kahjust teadasaamisest arvates, aga mitte hiljem kui kümme aastat kahju põhjustanud sündmustest arvates (HKMS § 46 lg 4). Kui kaebajal on olulised terviseprobleemid, mis ei võimalda tal nõuetekohast kahjunõuet tähtaegselt esitada, on tal võimalik koos uue kaebuse esitamisega taotleda vajaduse korral ka kaebetähtaja ennistamist (vt HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse ära langemist (samas, lg 2).
16.Kaebaja esitas ka kohustamisnõude, paludes määrata endale uued uuringud ja ravi seoses sapiprobleemiga. Kaebaja on sama nõude esitanud kohtuasjas nr 3-25-2063. Kohus lõpetas 23. septembri 2025. a määrusega selles asjas menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus leidis, et kaebaja on saanud ultraheliuuringule 8. septembril 2025, kaebajat on talle tehtud uuringu tulemuste põhjal nõustatud ning kaebajale on määratud edasise ravi määramiseks perearsti 5(6)
vastuvõtt 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42. nädalal. Seega on kaebaja kaebuse eesmärgi saavutanud ning esineb alus menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kohtu määrus ei ole veel jõustunud.
17.Kohus jääb seoses kaebaja kohustamisnõudega viidatud määruses esitatud seisukohtadele. Samade põhjenduste alusel tuleb seega ka praeguses kohtuasjas kohustamisnõude menetlus lõpetada nõuet menetlusse võtmata.
18.Kohus selgitab veel järgmist. Kaebaja sai kohtu 9. septembri 2025. a määruse kätte 19. septembril 2025. Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli seega 6. oktoober. Kaebaja esitas
26.septembril 2025 avalduse, milles palus puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega uuesti pikendada. Kohus jättis 29. septembri 2025. a määrusega tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Tegu ei ole sellise määrusega, mis tuleks HKMS järgi menetlusosalisele kätte toimetada (HKMS § 179 lg 1). Kaebaja sai määrusega tutvuda hiljemalt 6. oktoobril 2025, mil määrus jõudis temani postiga ja ta kinnitas allkirjaga selle kättesaamist. Samal päeval pidi kaebaja kõrvaldama kaebuse puudused.
19.Kuigi kaebaja ei saanud enne 6. oktoobrit kätte kohtu vastust oma tähtaja pikendamise taotlusele, tulnuks tal kaebuse puudused siiski hiljemalt sellel kuupäeval kõrvaldada. Kuni kohus pole tähtaega pikendanud, ei ole menetlusosalisel alust arvata, et varem määratud tähtaeg ei kehti. Tegu oli lisaks juba teise korraga, mil kaebaja palus tähtaja pikendust. Kaebaja pidi arvestama sellega, et kohus ei pruugi talle teisel korral uut tähtaega anda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et asjaolu, et 29. septembri 2025. a määruse kaebajani jõudmine viibis, ei anna alust praeguse kohtumenetlusega jätkata ning kaebajale uut puuduste kõrvaldamise tähtaega anda.
20.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused saada paberkandjal 19. ja 29. septembri määrused ja nende saatmise kaaskirjad. Kõik need dokumendid on kohus kaebajale juba paberkandjal saatnud.
21.Praeguse määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.