Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18. november 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2834
Haldusasi
K.W kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2025. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – K.W Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindajad Grete Leesmann ja Melissa Liivak
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.W apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Jätta K.W menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Kuulutada K.W majandusliku seisundi teatise ja selle lisade (dtl 618–633) osas haldusasja nr 3-24-2834 menetlus kinniseks.
Piirata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning tema esindajate õigust tutvuda määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud dokumentide osas haldusasja nr 3-24-2834 toimikuga ja saada sellest ärakirju.
Tagastada K.W apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2025. a otsuse peale haldusasjas nr 3-24-2834 läbivaatamatult selle esitajale.
Määruse avaldamisel asendada K.W, A. A ja C.C nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas 05.07.2024 avaliku konkursi teate ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse digiteenuste juristi ja sanktsiooni järelevalve juristi ametikohtade täitmiseks. Tähtajaks (22.07.2024) laekus 19 kandideerimisavaldust, sh esitas avalduse K.W, kes kandideeris mõlemale ametikohale.
3-24-2834
2.TTJA 11.09.2024 protokolli nr 3-5/2024/1010 kantud otsustest nähtuvalt ei pääsenud 14 kandidaati (sh K.W) dokumendivoorust edasi vestlusvooru ning viiest vestlusvooru jõudnud kandidaadist osutusid tugevaimateks A. A (digiteenuste juristi ametikohale) ja C.C (sanktsiooni järelevalve juristi ametikohale). TTJA peadirektor nimetas 18.09.2024 käskkirjadega komisjoni ettepanekul eeltoodud isikud vastavatele ametikohtadele.
3.TTJA teavitas 11.09.2024 e-kirjaga K.W-d, et ta ei osutunud valituks digiteenuste juristi ega sanktsiooni järelevalve juristi konkursi järgmistesse voorudesse, sest tema esitatud kandideerimisdokumentidest ei nähtunud valdkondlikke kokkupuuteid, mis olid olemas edasi pääsenud kandidaatidel. Konkursi komisjon valis ühehäälselt ametikohtadele kandidaadid, kelle teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid komisjoni liikmete ootustele, mistõttu on neil suur potentsiaal kõnealustel ametikohtadel hästi hakkama saada. Väljavalitud kandidaatidel on väga head valdkondlikud õigusalased teadmised ning eelnev valdkondlik kokkupuude, mis kinnitab, et nad saavad juristi tööga hästi hakkama.
4.K.W esitas Tallinna Halduskohtule 11.10.2024 kaebuse, mille halduskohus võttis 19.02.2025 määrusega menetlusse nõuetega tühistada TTJA 11.09.2024 otsus (e-kiri) sanktsiooni järelevalve juristi konkurssi puudutavas osas ja mõista TTJA-lt välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot (haldusasi nr 3-24-2834). Seonduvalt kahju hüvitamise nõudega märkis kaebaja, et TTJA personalijuht on 11.09.2024 e-kirjas kaudselt avaldanud teda iseloomustava negatiivse väärtushinnangu, et kaebaja justkui ei suuda juristina hästi hakkama saada. Selline väärtushinnang on toonud kaebajale kaasa negatiivsed tagajärjed: ta ei pääsenud konkursil edasi ning tal tekkisid hingelised kannatused (magamata ööd, halb enesetunne, teadmata põhjusel alavääristamine, valeväidete esitamine avalikul konkursil). Hüvitisenõude eesmärgiks on mh mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest.
5.TTJA jättis 12.11.2024 vaideotsusega nr 2-5/24/0068/50 rahuldamata K.W 27.09.2024 vaide (täiendatud 03.10.2024) digiteenuste juristi ametikoha konkursi tulemustele. TTJA selgitas muu hulgas, et komisjoni otsustuste (sh kandidaadi mittelubamine järgmisesse vooru) näol on tegemist komisjoni poolt antavate väärtushinnangutega, millega võib nõustuda või mitte nõustuda, kuid komisjoni hinnangute sisulist õigsust ehk otstarbekust ei saa kaebaja vaidlustada ega halduskohtus teiste asjatundjate hinnanguga ümber lükata või enda hinnanguga asendada. Vastuseks vaide esitaja etteheitele, et TTJA 11.09.2024 e-kirjast ei ole võimalik aru saada, millised „valdkondlikud kokkupuuted“ kaebajal puudusid, kuid olid olemas edasi pääsenud kandidaatidel, arvestades, et vaide esitajale on omistatud õigusteaduse magistrikraad ning tal on kohtus esindamise ja dokumentide koostamise kogemus alates 2009. a-st, märkis TTJA vaideotsuse p-s 3.4.2, et K.W ei ole tõendanud, et tal on kohtus esindamise kogemus alates 2009. a-st, sest õigusteaduse magistrikraadi alles 2021. a-l saamise ning ka töökogemuse põhjal on äärmiselt kaheldav, kas vaide esitajal üldse saakski olla kohtus esindamise kogemus alates 2009. a-st. Samas ei olnud kohtus esindamise kogemus või selle puudumine ka määrav, sest konkursi tingimustes sellise kogemuse väljatoomist ei nõutud. Vastuseks vaide esitaja nõudele, et TTJA selgitaks, mille põhjal on TTJA 11.09.2024 e-kirjas järeldatud, et ta ei saaks juristi ametikohal hakkama, märkis TTJA vaideotsuse p-s 3.8.2, et hinnang K.W ametikohale sobimatusest tugines tema poolt esitatud dokumentidele ja komisjoni prognoosile. Vaidest nähtub, et vähemalt haldusmenetlusest ei ole vaide esitajal ülemäära häid teadmisi, mis annab alust kahelda, kas ta vastab ühele konkursi tingimusele, milleks oli hea analüüsivõime, võttes arvesse, et ametikoha ülesandeks on muu hulgas riiklike
6.K.W esitas TTJA-le 13.11.2024 taotluse (täiendatud 14.11.2024), milles palus viie päeva jooksul kustutada vaideotsuse p-s 3.8.2 sisalduv ebakohane väärtushinnang („vähemalt haldusmenetluses ei ole vaide esitaja teadmised ülemäära head“) ning parandada vaideotsuse p-s 3.4.2 sisalduv ebaõige faktiväide (s.o taotleja ei ole tõendanud, et tal on kohtus esindamise kogemus alates 2009. a-st). Taotleja märkis, et taotluse rahuldamata jätmise korral tekib talle kahju olenemata sellest, kuidas vaideotsust asutusesiseselt vm viisil kasutatakse.
7.K.W esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2024 kaebuse, mille halduskohus võttis 27.02.2025 määrusega menetlusse nõuetega tühistada TTJA 11.09.2024 otsus (e-kiri) digiteenuste juristi konkurssi puudutavas osas, tühistada TTJA 12.11.2024 vaideotsus ja mõista TTJA-lt välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot (haldusasi nr 3-24-3379). Seonduvalt kahju hüvitamise nõudega märkis kaebaja, et vaideotsuses on avaldatud teda iseloomustav negatiivne väärtushinnang: „Küll aga nähtub vaides esitatud seisukohtadest ja nende seostest vaides viidatud HMS sätetega, et vähemalt haldusmenetluses ei ole vaide esitaja teadmised ülemäära head, mis annab alust kahelda, kas isik vastab ühele konkursi tingimusele, milleks oli hea analüüsivõime, võttes arvesse, et ametikoha ülesandeks saab muu hulgas olema riiklike järelevalvemenetluste läbiviimine, mis omakorda kahtlemata eeldab häid teadmisi muu hulgas haldusmenetlusest.“ See väärtushinnang on toonud kaebajale kaasa negatiivsed tagajärjed: ta ei pääsenud konkursil edasi ja tal tekkisid hingelised kannatused (magamata ööd, halb enesetunne, teadmata põhjusel alavääristamine, ebakohase väärtushinnangu esitamine avalikul konkursil läbi vaideotsuse). Hüvitisenõude eesmärgiks on mh mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Põhjendamata ja tõendamata väärtushinnangutega on loodud olukord, milles justkui kaebajal ei oleks üldse asja kandideerida TTJA-sse tööle.
8.Tallinna Halduskohus liitis 30.05.2025 määrusega haldusasjad nr 3-24-2834 ja nr 3-243379 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-24-2834).
9.Tallinna Halduskohus jättis 18.09.2025 otsusega K.W kaebused rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas märkis halduskohus (vt otsuse p-d 51–56), et kuigi TTJA 11.09.2024 e-kiri oli formaalselt õigusvastane, oli otsus sisuliselt õiguspärane ja selle tegemise põhjuseid on kaebajale piisavas ulatuses selgitatud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud mõnda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja õigust. Usutav on kaebaja hingeline valu seetõttu, et ta ei pääsenud edasi järgmisesse konkursivooru, kuid konkursil edasipääsemise realiseerumata jäämine ongi üks võimalik tulem, mida isik peab endale konkursil osalemist otsustades teadvustama ja selle saabumise võimalusega arvestama. Konkursil osalejal on õigustatud ootus, et konkurss viiakse läbi õiguspäraselt (sh järgitakse menetlus- ja vorminõudeid), kuid määrav on siiski kaebaja suhtes tehtud otsustuste sisuline õiguspärasus. Kuna tuvastatud ei ole kaebaja sisuliselt õigusvastast (sh ebavõrdset) kohtlemist võrreldes ülejäänud konkursil kandideerinud isikutega, siis ei saa kaebajale olla tekkinud ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ei piisa üksnes solvumisest avaliku halduse tegevuse peale, vaid tegemist peab olema RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud olulise riivega. Sellise riive olemasolu peab põhistama kaebaja, kuid K.W ei ole usutavalt selgitanud, kuidas ületas TTJA tegevus sellise taluvuspiiri, et see tõi kaebajale kaasa üleelamised, mis õigustavad rahalise hüvitise väljamõistmist. Vastustaja selgitusi kaebaja valituks mitte osutumise põhjuste kohta ei saa pidada kaebaja kohta käivateks negatiivseteks väärtushinnanguteks. 3(7)
3-24-2834
10.K.W palub 20.10.2025 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata tema 13.12.2024 kaebuses haldusasjas nr 3-24-3379 esitatud nõuded tühistada TTJA 12.11.2024 vaideotsus ja mõista TTJA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot, ning teha selles osas uus otsus, millega eeltoodud nõuded rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Ülejäänud osas kaebaja halduskohtu otsust ei vaidlusta. Kaebaja jääb apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas oma varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Halduskohtu järeldused eiravad seaduslikkuse põhimõtet, sest TTJA ei ole haridusseaduse tähenduses õppeasutus või muul õiguslikul alusel volitatud eksamineerija, kes oleks 12.11.2024 vaideotsuses (p 3.8.2) saanud anda kaebaja kohta hinnangu, et tema teadmised vähemalt haldusmenetlusest ei ole ülemäära head. Kaebaja on vaideotsuse selles osas eraldi vaidlustanud, sest vaideotsus on viidatud osas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Vastustajale ei ole antud pädevust hinnata kaebaja õigusteadmisi või teha nende kohta enda järeldusi, samuti ei ole konkursi raames toimunud kaasuste lahendamist (sh mille vastused oleksid mõne õppeasutuse poolt akrediteeritud). Vastustaja ei parandanud ebaõigeid faktiväiteid ka pärast kaebaja 13.11.2024 taotluse saamist. Kohus oleks pidanud korraldama asjas kohtuistungi, et selgitada välja tõendid, mille alusel on TTJA peadirektor ja õigusnõunik vaideotsuses kaebaja kohta väärtushinnanguid andnud. HKMS § 1 lg 3 kohaselt on seejuures asjakohane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-d 1–3 käsitlev kohtupraktika, millest tulenevalt lasub tõendamiskoormus vastustajal (Riigikohtu 23.03.2023 otsus nr 2-21-5449, p 13). Kahju hüvitamise nõude eesmärk on mh mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest (hoiduma edasiste konkursside raames kaebaja au ja väärikust alandavate valede faktiväidete avaldamisest haldusaktides).
11.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.10.2025 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja. K.W esitas ringkonnakohtule 05.11.2025 taotluse vabastada kaebaja menetlusabi korras täielikult 20 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest ning kaebaja ja tema perekonnaliikmete eraelu kaitseks piirata vastustaja ja kolmandate isikute juurdepääsu taotlusele lisatud kaebaja majandusliku seisundi teatisele ja selle lisadele ning neid kajastavas ulatuses taotluse kohta tehtava kohtumääruse põhjendustele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 3 1 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 näeb ette, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega, on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb hinnata tõenäoliselt väljamõistetava hüvitise suurust. Üksnes juhul, kui tegemist on kaaluka õigushüvega ja kui sellesse on sekkutud intensiivselt, saab riive lugeda intensiivseks sellele vaatamata, et riive eest välja mõistetav hüvitis ei ületaks tõenäoliselt 1000 eurot (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
13.Ringkonnakohus leiab, et K.W apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 1 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuses on halduskohtu otsust vaidlustatud üksnes osas, mis 4(7)
3-24-2834 puudutab digiteenuste juristi ametikoha konkursiga seonduvalt tehtud TTJA 12.11.2024 vaideotsuses (dtl 301–309) kaebaja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid ning sellega seotud 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõuet. Kuigi kaebaja leidis 06.03.2025 seisukohas (dtl 384–385), et lihtmenetluse eeldused ei ole täidetud, kuna haldusasjal on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks (s.o avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 3 ühetaoliseks kohaldamiseks), ei ole see argument apellatsioonimenetluses enam asjakohane. Kaebaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud osas, milles jäeti rahuldamata tema kaebus TTJA 11.09.2024 e-kirja (dtl 230) peale, millega kaebajat teavitati konkursside nn dokumendivooru mitteläbimisest. Kaebaja enda hinnangust kohase kahjuhüvitise suurusele, mida kaebaja on seejuures täiendavalt põhjendanud eesmärgiga mõjutada vastustajat hoiduma edaspidi kahju tekitavast käitumisest (vt VÕS § 134 lg 6), nähtub, et kaebaja õiguste riivet ei ole alust hinnata kuigi intensiivseks.
14.Kaebaja on täiendavalt märkinud, et vaidlustas TTJA 12.11.2024 vaideotsuse p-des 3.4.2 ja 3.8.2 avaldatud seisukohtade osas mh eraldiseisvalt ning vaideotsus on kõnealuses osas HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Halduskohus on vaideotsuse tühistamise nõude põhjendatust hinnanud otsuse p-s 50, leides kokkuvõtlikult, et vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust. Seejuures võttis halduskohus vaideotsuse tühistamise nõude menetlusse koos kaebaja nõudega tühistada TTJA 11.09.2024 otsus, mille kohta oli vaideotsus tehtud, mitte HKMS § 45 lg-s 4 viidatud iseseisva nõudena. Kuna vaideotsuse põhjendustel puudub iseseisev regulatiivne toime ja kehtivus, siis ei saa kohus vaideotsuse üksikuid põhjendusi tühistada ning need ei saa eraldivõetuna olla ka tühised. HKMS § 45 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades tuleb TTJA 12.11.2024 vaideotsuse põhjendustes väljendatud seisukohtade õigsust või kohasust hinnata üksnes kahju hüvitamise nõude rahuldamise ühe eeldusena (RVastS § 7 lg 1). Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on piisav, kui kohus tuvastab, et kaebajat negatiivselt iseloomustavate väidete või seisukohtade esitamine vaideotsuses oli õigusvastane ning sellega on süüliselt rikutud mõnda kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigust ja kaebajale on seeläbi tekkinud mittevaraline kahju.
15.K.W tõi 13.12.2024 kaebuse p-s 2.9 (sh 10.01.2025 parandatud versioonis) kahju hüvitamise nõude alusena välja üksnes vaideotsuse p-s 3.8.2 esitatud väärtushinnangu, kuid ei ole tuginenud vaideotsuse p-s 3.4.2 ebaõige faktiväite avaldamisele, vaid viitas oma 13.11.2024 taotluse (dtl 310–311) rahuldamata jätmisele kui ebaõnnestunud katsele kohtuväliselt vältida kahju tekkimist või suurenemist. Seetõttu tuleb ka apellatsioonimenetluses käsitada kahjunõude alusena vaideotsuse p-s 3.8.2 avaldatut, sõltumata apellatsioonkaebuses tehtud etteheidetest, et vastustaja ei parandanud ebaõigeid faktiväiteid vaides isegi pärast 13.11.2024 taotluse saamist ning kaebuse eesmärk on mõjutada TTJA-d hoiduma edasiste konkursside raames mh ebaõigete faktiväidete avaldamisest. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui kahjunõude aluseks peaks lugema ka vaideotsuse p-s 3.4.2 toodud väite („K.W ei ole tõendanud, et tal on juristilt eeldatav kohtus esindamise kogemust alates 2009. a nagu motivatsioonikirjas (vaide lisa 6) ja vaides märgitud.“), ei saaks seda väidet pidada ebaõigeks. Esiteks tuleb rõhutada, et vastustaja pole selles lauses väitnud, et kaebajal ei ole kohtus esindamise kogemust alates 2009. a-st, vaid üksnes seda, et kaebaja ei ole seda tõendanud. K.W 22.07.2024 motivatsioonikirjas (dtl 244–245) ei ole kohtukogemust täpsemalt avatud ja 27.09.2024 vaides (dtl 283–289; täiendatud 03.10.2024 – dtl 290–297) on kaebaja viidanud ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-09-2695. Olenemata sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2011 otsusest nr 3-09-2695, mis on avalikult kättesaadav kujul, milles kaebaja nimi on asendatud initsiaalidega, saab järeldada kaebaja halduskohtumenetluses osalemise kogemust, nähtub vaideotsuse p-st 3.4.2 selgelt, et TTJA väide puudutas hoopis teistsugust olukorda ehk kohtumenetluses osalemist lepingulise 5(7)
3-24-2834 või volitatud esindaja rollis (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2; HKMS § 32 lg 1 p-d 2 ja 5). Sellise kogemuse kohta alates 2009. a-st ei ole kaebaja senini mingeid tõendeid esitanud. Pole tähtis, kas „kohtus esindamise kogemus“ võiks põhimõtteliselt hõlmata ka enda kohtuasja ajamist, vaid oluline on see, et vastustaja faktiväide ei puudutanud sellist olukorda. Seega, isegi kui vaideotsuse p-s 3.4.2 avaldatud faktiväide olnuks kahjunõude aluseks, ei olnud see ebaõige ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine oleks välistatud.
16.Vaideotsuse p-s 3.8.2 on selgitatud, et TTJA 11.09.2024 e-kirja põhjendused selle kohta, miks kaebajat ei peetud soovitud ametikohale sobivaks, tuginesid tema esitatud dokumentidele ja tegemist oli komisjoni nn prognoosotsusega. Seejärel on vastustaja täiendavalt märkinud, et tema hinnangul ei ole kaebaja vaidemenetluses esitanud tõendeid ja argumente, mis kinnitaksid komisjoni otsuse ebaõigsust. Vastustaja hinnangul nähtus vaides esitatud argumentatsioonist, et kaebajal ei ole ülemäära häid teadmisi haldusmenetlusest ja samuti on kaheldav, kas tal on hea analüüsivõime, mis olnuks mõlemad vajalikud digiteenuste juristi ametikoha ülesannete täitmiseks. Kaebaja väide, et kuna TTJA ei ole akrediteeritud õppeasutus ega muu volitatud eksamineerija ning konkursi raames ei toimunud kaasuste lahendamist, mille tulemusi oleks hinnanud mõni akrediteeritud õppeasutus, siis ei tohtinud vastustaja anda vaideotsuses üldse hinnanguid kaebaja õigusteadmistele (sh haldusmenetlusest), on selgelt ekslik. Vastustaja on andnud vaideotsuses hinnangu kaebaja teadmistele haldusmenetlusest üksnes vaides avaldatud seisukohtade põhjal ja digiteenuste juristi ametikoha ülesandeid silmas pidades. Tegemist ei ole üldise hinnanguga kaebaja õigusteadmistele (sh haldusmenetlusest), mis n-ö tühistaks temale antud akadeemilise kraadi (dtl 249) või läbitud õppeained või nende tulemused. Kuivõrd ATS § 18 lg 3 järgi tehakse ametikohale asumise ettepanek kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, siis on vastustajal konkursi raames õigus ja ka kohustus hinnata mh kandidaatide teadmisi võrdluses teiste kandidaatidega ja ametikoha ülesannetega.
17.Olenemata sellest, kas vastustajal oli pelgalt vaides esitatud seisukohtade pinnalt alust järeldada, et kaebaja teadmised vähemalt haldusmenetlusest ei ole ülemäära head ning tal võib puududa hea analüüsivõime, ei saanud vaideotsuses sellise hinnangu avaldamine asjaoludest tulenevalt riivata kaebaja õigusi (nt alandada väärikust või teotada au või hea nime) sedavõrd intensiivselt, et kaebajale põhjustatud ebameeldivuste eest tuleks temale mõista välja rahaline hüvitis. Halduskohus selgitas otsuse p-des 55–56 õigesti, et kaebaja pidi juba avalikul konkursil osalemist otsustades teadvustama endale võimalust, et ta ei pruugi konkursil edasi pääseda, ning sellise võimaliku tulemusega arvestama. Mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad ehk rikkumise raskus peab õigustama selle eest valuraha maksmist (nt Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 30.4; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Kohus pidas usutavaks, et kaebaja võis tunda hingelist valu ja solvumist, kuid sellest ei piisa mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks, eriti olukorras, kus kohus ei tuvastanud, et lõpptulemus olnuks õigusvastane (sh ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga küll selles, et vaideotsuse p-s 3.8.2 märgitu on käsitatav tema kohta avaldatud negatiivse väärtushinnanguna, kuid selle konteksti ja sisu arvestades ei ole eluliselt usutav, et see saanuks kaebajale tuua kaasa tõsiseid kannatusi. Menetluses ei ole välja toodud sellist laadi asjaolusid, mis võinuks kaebaja kannatusi märkimisväärselt intensiivistada. Muu hulgas ei ole TTJA hinnanguid kaebaja kohta tehtud teatavaks kolmandatele isikutele, vaid need on avaldatud üksnes kaebajale adresseeritud vaideotsuses, mistõttu ei ole ka VÕS § 1047 asjassepuutuv (nt Riigikohtu 10.04.2024 otsus nr 2-20-3847, p 12). Mittevaralise kahju rahas hüvitamist ei õigustaks mitte igasugune üleelamine (nt väidetavalt magamata ööd või halb 6(7)
3-24-2834 enesetunne), mida saaks iseenesest seostada RVastS § 9 lg-s 1 toodud õigushüvede riivega. Võttes arvesse, et isegi juhul, kui TTJA hinnang kaebaja analüüsivõimele ja teadmistele haldusmenetlusest osutuks ebakohaseks, oleks kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja apellatsioonkaebus seetõttu perspektiivitu, siis on HKMS § 187 lg-s 3 1 toodud apellatsioonkaebuse tagastamise eeldused täidetud.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 31 alusel keeldub ringkonnakohus K.W apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et K.W ei ole Tallinna Halduskohtu 18.09.2025 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
19.Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, siis puudub vajadus lahendada K.W taotlust vabastada ta apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Seega jätab ringkonnakohus K.W menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
20.K.W taotlus piirata vastustaja ja teiste isikute juurdepääsu menetlusabi taotlusega koos esitatud majandusliku seisundi teatisele (dtl 618–628) ja selle lisadele (dtl 629–633) tuleb rahuldada. Andmed kaebaja sissetuleku, vara, kohustuste, kulutuste jms kohta kajastavad väga üksikasjalikult kaebaja eraelu, millel ei ole asja sisulise läbivaatamise seisukohalt tähendust (s.o need tõendid olnuks vajalikud üksnes menetlusabi taotluse lahendamiseks). Seetõttu kuulutab ringkonnakohus praeguse haldusasja menetluse eeltoodud dokumentide osas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel (s.o kaebaja eraelu kaitseks) kinniseks ning piirab HKMS § 79 lg 1 p 3 ning § 88 lg-te 2 ja 7 alusel TTJA ja tema esindajate õigust nimetatud dokumentide osas kohtutoimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju. Kuivõrd asjas ei ole rohkem menetlusosalisi ja menetlusväliste isikute õigus toimikuga tutvumiseks on juba seadusest tulenevalt piiratud (sh ei või menetlusväline isik HKMS § 89 lg 2 neljanda lause kohaselt tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga), puudub vajadus täiendavalt otsustada kolmandate isikute toimikule juurdepääsu piiramist.
21.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada K.W , A. A ja C.C nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.