K.W kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja: K.W Vastustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Grete Leesmann ja Melissa Liivak
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K.W taotlused Margit Tammistu, Melissa Liivaku ja Kristi Talvingu poolt ütluste või selgituste andmiseks.
Jätta rahuldamata K.W vastuväide kohtu tegevusele.
Jätta K.W kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse K.W, X.X ja Y.Y nimed tähemärkidega.
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja, TTJA) korraldas avaliku konkursi sanktsioonijärelevalve juristi ja digiteenuste juristi ametikohtade täitmiseks.
2.K.W (kaebaja) esitas 22.07.2024 kandideerimisavalduse ja dokumendid sanktsioonijärelevalve juristi kui digiteenuste juristi ametikohale kandideerimiseks.
nii
3-24-2834
3.Kaebaja esitas 02.09.2024 vaide, milles palus tunnistada kehtetuks digiteenuste juristi ametikoha konkursi tulem ja kohustada konkurssi uuesti läbi viima. Seisuga 30.08.2024 on vastustaja kodulehel oleva teabe (dtl 44) kohaselt infoühiskonna talituse osakonnas digiteenuste juristi ametikoht täidetud.
4.Vastustaja tagastas 06.09.2024 kirjaga nr 2-5/24/0064/18 (dtl 259–260) kaebajale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel vaide, kuna vastustaja ei ole veel teinud digiteenuste juristi konkursi raames otsuseid ega andnud haldusakti. Seega ei ole täidetud HMS §-s 72 sisulised eeldused vaide esitamiseks. Vaide tagastamise 06.09.2024 otsuse allkirjastas vastustaja õigusnõunik M. Liivak.
5.Vastustaja tegi 11.09.2024 protokollilise otsuse nr 3-5/2024/1010 „Digiteenuste ja sanktsiooni järelevalve juristi konkurss“ (dtl 115–117) koos lisaga (dtl 118–125).
6.Vastustaja teavitas 11.09.2024 e-kirjaga kaebajat, et tema kandidatuur ei osutunud valituks digiteenuste juristi ega sanktsioonijärelevalve juristi konkursi edasistesse voorudesse (dtl 33). Kaebaja kandideerimisdokumentidest ei nähtu valdkondlikke kokkupuuteid, nagu olid olemas edasipääsenud kandidaatidel. Samuti puudub siht, kas kaebaja soovib tegeleda sanktsioonide või digiteenuste järelevalvega. Kaebaja senine kokkupuude tarbijaõiguste valdkonnas ei oma puutumust konkursiga täidetavate ametikohtadega. Samuti ei oma puutumust konkursiga täidetavate ametikohtadega teised õigusvaldkonnad, milles on kaebaja varasemalt töötanud. Konkursikomisjon valis digiteenuste juristi ja sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale kandidaadid, kelle teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid ootustele ja neil isikutel on suur potentsiaal kõnealustel ametikohtadel hästi hakkama saada. Väljavalitud kandidaatidel on väga head valdkondlikud õigusalased teadmised ja eelnev valdkondlik kokkupuude, mis kinnitab, et nad saavad juristi tööga hästi hakkama.
7.Kaebaja esitas 16.09.2024 vaide sanktsioonijärelevalve juristi konkursi vahetulemusele (dtl 46–50), ja täiendas vaiet 18.09.2025 (dtl 51–55). Kaebaja taotles konkursi vaheotsuse, millega kaebaja ei osutunud edasivalituks järgmistesse voorudesse, kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt konkursi lõpp-otsuse või ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kohustades vastustajat kaalutlusvigadeta uuesti konkurssi läbi viima.
8.Vastustaja peadirektor nimetas 18.09.2024 käskkirjaga nr N700-3-1/24/2/44 X.X teenistusse ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juristina ja 18.09.2024 käskkirjaga nr N700-3-1/24/2/45 Y.Y teenistusse digiteenuste talituse juristina.
9.Vastustaja tagastas 23.09.2024 kaebaja 16.09.2024 vaide, leides, et 11.09.2024 kaebajale saadetud e-kirja ei saa käsitleda haldusaktina, mille peale saaks vaiet esitada (dtl 56–57). Vastustaja selgitas, et vaide esitamise aja seisuga ei olnud konkursi raames haldusakte välja antud. Vaide tagastamise otsuse allkirjastas vastustaja õigusnõunik Melissa Liivak.
10.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 11.10.2024 kaebuse, mida täiendas 11.11.2024 ja mille lõplikuks nõudeks jäi TTJA 11.09.2024 e-kirja tühistamine ja mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmine sanktsioonijärelevalve juristi osas. Kaebaja taotles: a) koguda haldusasja juurde sanktsioonijärelevalve juristi kandideerimise dokumendid (konkursi komisjoni liikmed, komisjoni otsused, info konkursil osalejate arvu kohta, kandideerijatele antud hindamispunktid, hindamise kriteeriumid, info konkursil edasipääsenute hariduse kohta); b) jätta kolmanda isikuna kaasamata X.X kuniks kaebajale on tagatud õigus tutvuda dokumentidega; c) et kohus võtaks otsuses seisukoha, millest lähtudes hindas konkursikomisjon kandidaatide sobivust ilma täidetava ametikoha ametijuhendita; d) arutada asja suulisel kohtuistungil ja kutsuda istungile ütluseid andma vastustaja personalijuht Margit 2(18)
3-24-2834
Tammistu põhjendamaks komisjoni 11.09.2024 otsuse kommentaarides kaebajale antud väärtushinnanguid.
11.Kaebaja esitas 27.09.2024 vastustajale vaide (dtl 283–289), milles palus kohustada vastustajat kaalutlusvigadeta uuesti digiteenuste juristi konkurssi läbi viima. Vaie on esitatud vastustaja 11.09.2024 e-kirjale. Kaebaja täiendas 03.10.2024 vaiet (dtl 290–297).
12.Vastustaja jättis 12.11.2024 vaideotsusega nr 2-5/24/0068/50 kaebaja vaide digiteenuste juristi konkursi vaheotsuse või alternatiivselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 20 alusel koostatud otsuse või ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (dtl 301–309). Samuti jättis vastustaja rahuldamata kaebaja taotluse digiteenuste juristi konkursiga seotud dokumentidega tutvumiseks. Vaideotsuse allkirjastas vastustaja peadirektor Kristi Talving. Vaideotsuse põhjendused:
12.1.Vastustaja 11.09.2024 e-kiri ei ole haldusakt (HMS § 72 lg 1) ja kaebaja vaie tulnuks HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada. Vastustaja otsustas vaide lahendada põhjusel, et kaebaja ei ole olnud rahul viie erineva TTJA korraldatud avaliku konkursiga ja seetõttu täidab vastustaja vaideotsuses vaide lahendamisega selgitamiskohustust. HMS §-d 51 ja 52 ei ole asjakohased. Samuti ei ole tegemist vaheotsusega. 11.09.2024 e-kirjaga ei tekitatud kellelegi õigusi ega kohustusi. Dokumendivoorus ei valitud välja edukat kandidaati ega viidud läbi sisulist kandidaatide võrdlust. Dokumendivooru eesmärk oli anda esmane hinnang sellele, millised kandidaadid vastavad esitatud dokumentide alusel konkursi tingimustele ja kellega liikuda edasi järgmisesse vooru. Ka kohtupraktikas on leitud, et komisjoni otsustus valida esimesest voorust edasipääsevad isikud on menetlustoiming, mida saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga ning menetlustoiming iseenesest ei otsusta siduvalt seda, kes nimetatakse ametikohale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2015 määrus asjas nr 3-15-2605, p-d 15–16). Dokumendivoorus tehakse nn prognoosotsus, kui hinnatakse kandidaatide vastavust konkursi tingimustele. Komisjoni otsustused on väärtushinnangud, mida ei saa halduskohtus vaidlustada ega teiste asjatundjate hinnanguga ümber lükata. Halduskohus kontrollib haldusorgani tegevuse seaduspärasust, mitte otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
12.2.Kaebaja viide ATS § 18 lg-le 3 on asjakohatu, kuivõrd kaebajale ei tehtud ametikohale asumise ettepanekut. Kaebaja esitatud 2019. a hinneteleht, viide läbitud õppeainele “Privaatsus- ja andmekaitseõigus” ning viide ühele halduskohtumenetluses osalemisele 2011. a ei muuda isikut konkursi tingimustele vastavaks. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal on juristilt eeldatav kohtus esindamise kogemus alates 2009. a nagu motivatsioonikirjas märgitud. Kohtus esindamise kogemus ei olnud siiski dokumendivoorus määravaks, kuivõrd konkursi tingimustes ei nõutud kohtus esindamise kogemust.
12.3.Kaebaja pidi töökuulutuse alusel mõistma, et tal tuleb motivatsioonikirjas ära märkima, kumba valdkonda ta eelistab.
12.4.Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruse nr 113 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ (määrus nr 113) § 3 lg 5 ei anna kandidaadile õigust tutvuda kõikide kandidaatide kohta käivate andmetega.
12.5.Väite, et kaebajal puudub valdkondlik töökogemus esitas vastustaja, võttes arvesse kaebaja enda esitatud varasemat töökogemust ning avaldatud publikatsioone. Kaebajale omistati õigushariduse bakalaureuse kraad 2019. a, kuid pärast 2020. a ei nähtu kaebaja CV-st mitte ühtegi töökohta. Kaebaja omandas õigusteaduse magistrikraadi 2021. a. Seega ei ole kaebaja õigusalast kõrgharidust nõudval ametikohal töötanud. Järelikult ei ole kaebajal vastavat valdkondlikku töökogemust. Valdkondlikku töökogemust sanktsioonide või digiteenustega seotud teemadel ei saa ilmselgelt omandada ka MTÜ Lilleküla Seltsi juristina, 3(18)
3-24-2834
kuna MTÜ põhitegevusalaks on kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitse. Samuti ei nähtu valdkondlikku kogemust CV-s kajastatud publikatsioonidest.
12.6.Konkurssi korraldav komisjon on oma tegevuses sõltumatu, mh sõltumatu kandidaatide või kolmandate isikute arvamustest. Vaidest nähtub, et vähemalt haldusmenetluses ei ole kaebaja teadmised ülemäära head, mis annab aluse kahelda, kas isiku puhul oli täidetud üks kohustuslik konkursi tingimus analüüsivõime näol (dtl 307).
12.7.Vaie on perspektiivitu, kuna ei anna võimalust saavutada soovitud eesmärki – tööle asumine TTJA-sse.
12.8.Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 5, mille kohaselt tuleb avalikustada ametnike ametijuhendid, ei oma seost konkursi läbiviimisega. ATS § 28 lg 5 sätestab, et enne ametniku ametikohale asumist kehtestab ametiasutus ametijuhendi ning tutvustab seda ametnikule. Enne konkursi raames eduka kandidaadi ametisse nimetamist ei ole vajalik avalikustada ametniku ametijuhendit.
12.9.Kuna konkursiga seonduvad dokumendid nagu kandidaatide CV-d, kandideerimisavaldused, motivatsioonikirjad jms sisaldavad isikuandmeid, on nendele kehtestatud juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Isegi kui katta kinni isikuandmed, ei saa välistada, et dokumendi sisu alusel oleks võimalik isikuid tuvastada ja rikkuda nende õigust kandideerimisandmete saladusele. Konkursil osalejate õigus privaatsusele on kaalukam kui kaebaja õigus andmeid saada. Samadel põhjustel ei väljastata ka hindamisega seotud dokumente, kuivõrd hindamisprotokolli ja selles kajastatud tulemuste pinnalt võib olla võimalik isikuid tuvastada.
12.10.Konkursi korraldamine ei ole haldusakt, mille täitmist saab peatada. Konkurss on protsess, mis koosneb erinevatest etappidest.
13.Kaebaja palus 13.11.2024 kirjaga (dtl 310–311) parandada vastustajal 12.11.2024 vaideotsuses vead. Kaebaja täiendas kirja 14.11.2024 (dtl 312).
14.TTJA esitas 16.12.2024 vastuseks kohtunõudele digiteenuste juristi ja sanktsioonijärelevalve juristi konkursi 11.09.2024 protokollilise otsuse ja selle lisa; kaebaja teavitamise konkursi tulemustest; X.X ametisse nimetamise käskkirja ning TTJA personali värbamise ja valiku korra. Kuna värbamisdokumendid sisaldavad kandideerijate isikuandmeid, palus TTJA seada dokumentidele piirangu nendega tutvumiseks isikuandmete osas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL 2016/679)) art 4 p 1, HKMS § 79 lg 1 ja § 88 lg 2 alusel (asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele toimikuga tutvumise piirang). Värbamisdokumentide puhul võivad isikuomadused, haridus ja töökogemus muuta isiku tuvastatavaks.
15.TTJA esitas 14.01.2025 kohtule konkursidokumendid selliselt, et kandideerijate andmed, mis võivad nad muuta tuvastatavaks, on kinni kaetud. TTJA leidis, et tööle kandideerijatel on õigus eraelu puutumatusele, sh õigus otsustada, kes ja kui palju tema kandideerimisdokumentides avaldatust ning ametikohale sobivuse osas tehtud järeldustest teab. Kandideerija eraelu riivab oluliselt asjaolu, et isik on ametikohale kandideerinud ja tema sobivust on hinnatud, teadasaamine kolmandate isikute poolt. See mõjutab igal juhul isiku valikut oma eraeluliste andmete kättesaadavuse kohta. Täiendavalt võib see mõjutada ka isikute olemasolevaid või tulevasi töösuhteid.
16.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2024 kaebuse, mida täiendas 10.01.2025 ja mille lõplikuks nõudeks jäi TTJA 11.09.2024 e-kirja ja TTJA 12.11.2024 vaideotsuse tühistamine ning mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot välja mõistmine digiteenuste juristi 4(18)
3-24-2834
konkursi osas. Kaebaja taotles: a) koguda haldusasja juurde digiteenuste juristi kandideerimise dokumendid (konkursi komisjoni liikmed, komisjoni otsused (mh info konkursil osalejate arvu kohta, kandideerijatele antud hindamispunktid, hindamise kriteeriumid, info konkursil edasipääsenute hariduse kohta); b) jätta kolmanda isikuna kohtumenetlusse kaasamata Y.Y, kuni kaebajale on tagatud õigus tutvuda konkursidokumentidega; et kohus võtaks otsuses seisukoha, millest lähtudes hindas konkursikomisjon kandidaatide sobivust ilma ametijuhendita; c) arutada asja suulisel kohtuistungil ja kutsuda istungile ütluseid andma vastustaja peadirektor K. Talving ja õigusnõunik M. Liivak, põhjendamaks komisjoni 11.09.2024 otsuse kommentaarides kaebajale antud väärtushinnangute faktilisi asjaolusid ja esitada selleks tõendid.
17.Kohus võttis 19.02.2025 määrusega menetlusse kaebuse vastustaja 11.09.2024 otsuse (ekiri) tühistamiseks sanktsioonijärelevalve juristi osas ja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-24-2834). Kohus tagastas kaebuse vastustaja 11.09.2024 protokollilise otsuse (konkursi lõpptulemuse otsus) ja direktori 18.09.2024 käskkirja tühistamiseks, konkursi uuesti läbiviimiseks kohustamiseks ja kaebaja konkursile ennistamiseks.
18.Kohus võttis 27.02.2025 määrusega menetlusse kaebuse vastustaja 11.09.2024 otsuse (ekiri) tühistamiseks digiteenuste juristi osas ja 12.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-24-3379). Kohus tagastas kaebuse vastustaja 11.09.2024 protokollilise otsuse (konkursi lõpptulemuse otsuse) digiteenuste juristi osas ja direktori 18.09.2024 käskkirja tühistamiseks ning konkursi uuesti läbiviimiseks kohustamiseks ja kaebaja konkursile ennistamiseks.
19.Kohus piiras 30.05.2025 määrusega kaebaja juurdepääsu vastustaja 11.09.2024 protokollilise otsuse terviktekstile ja protokolli lisa 1 terviktekstile ning keelas kaebajal tutvuda kohtutoimikuga viidatud dokumentide terviktekstide osas; kuulutas viidatud dokumentide tervikteksti osas menetluse kinniseks; liitis haldusasjad nr 3-24-2834 ja nr 2-243379 ja luges haldusasja numbriks 3-24-2834; otsustas lahendada haldusasja kirjalikus menetluses; andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
20.Kaebaja esitas 16.06.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja palus suulisele kohtuistungile kutsuda vastustaja peadirektori K. Talvingu ja õigusnõuniku M. Liivaku, et nad saaksid esitada vaidlustatud vaideotsuses kaebajale omistatud väärtushinnangute kohta tõendid. Samuti taotles kaebaja kutsuda kohtuistungile vastustaja personalijuht M. Tammistu, et selgitada välja, mida ja millisel õiguslikul alusel komisjon dokumendivoorus tegi ja otsustas, sest konkursi toimumise ajal puudus nii sanktsioonijärelevalve kui ka digiteenuste juristi ametijuhend. Vastustaja peadirektori 02.05.2023 käskkirjaga nr 1-2/23-028 kinnitatud „Personali värbamise ja valiku korra“ (värbamise ja valiku kord) p-s 2.6 on värbamise ja valiku eelduseks märgitud, et värbamisprotsessi alustamise eelduseks on ametijuhendi olemasolu ning personalijuhiga kooskõlastatud palgavahemik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
21.Kaebaja seisukohad:
21.1.Vastustaja 11.09.2024 e-kiri on haldusakti tunnustega otsus (HMS § 51 ja § 52 lg 1 p 2). Vastustaja ei ole kaebajale kätte toimetanud konkursi komisjoni (vahe)otsust.
5(18)
3-24-2834
21.2.Vastustaja rikkus ATS § 18 lg 1 ja 3, kuna on ebaselge, millised valdkondlikud teadmised on kaebajal puudu ja millised kokkupuuted, sh omistatud kraadid, olid edasipääsenud kandidaatidel.
21.3.Konkurss viidi läbi ilma kinnitatud ametijuhendita – on arusaamatu, kuidas sai üldse kandidaate hinnata. Sellise eksimuse tõttu tuleb konkursi tulemused tühistada ja viia läbi uus konkurss.
21.4.Kaebajal ei võimaldatud tutvuda värbamisdokumentidega soovitud ulatuses.
21.5.Negatiivse väärtushinnangu õigsuse tõendamiskoormis lasub vastustajal. Süülisus seisneb väärtushinnangus, mis on kaasa toonud negatiivse tagajärje: kaebaja ei pääsenud konkursil edasi ja tal tekkisid hingelised kannatused, kaebajat alavääristati. Vastustaja võib ka edaspidi avalike konkursside raames esitada kaebaja kohta alusetult negatiivseid väärtushinnanguid.
21.6.Vastustaja jättis 12.11.2024 vaideotsuses lahendamata kaebaja 03.10.2024 vaide täienduses esitatud taotlused. Vastustaja kohaldas valesti HMS § 75 koostoimes HMS § 79 lg 1 p-ga 3.
21.7.Vastustaja ei ole Eesti Vabariigi haridusseaduse mõistes õppeasutus ega eksamineerija. Vastustaja tegi olulise kaalutlusvea, kui asus hindama kaebaja õigusteadmisi, või tegi nende kohta järeldusi. Kaebaja teadmiste analüüs vaideotsuses rikub tema subjektiivseid õigusi.
21.8.Vaideotsuses on valesti käsitletud käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötamist, ka käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötamine annab töökogemuse.
21.9.Vastustaja lahendas 27.09.2024 vaides esitatud taotluse konkursi peatamiseks alles koos vaideotsusega.
21.10.Kaebajal on õigus saada andmeid ja teavet teiste kandidaatide ja nende hariduse ning omandatud õigusteadmiste kohta.
21.11.Vastustaja rikkus HMS § 81, kuna vaide esitaja taotlus lahendati pärast konkursi võitja ametisse nimetamist.
21.12.Esitades kohtule vastuolulisi seisukohti, ei ole vastustaja ise kindel, kas konkurss viidi läbi õiguspäraselt. Jääb selgusetuks, kas dokumendivoorus tehti kaalutlusotsus. Komisjon ei kaalunud konkursi toimumise ajal ega vaiet lahendades kaebaja sobivust, mis on oluline kaalutlusviga. Kaebaja on esitanud akadeemilise õiendi, mis tõendas mh õppeainete EL õigus, EL siseturu õigus, Euroopa Majandusõigus ning ainete privaatsus ja andmekaitseõigus läbimist, samuti kajastanud õppeainete läbimist CV-s ja motivatsioonikirjas. Vastustaja muutis konkursi läbiviimise ajal konkursitingimusi: konkursikuulutuses ei olnud märgitud varasema töökogemuse või valdkondliku kokkupuute nõuet.
22.Vastustaja palus jätta kaebused osaliselt läbi vaatamata ja tagastada need 11.09.2024 ekirja tühistamise nõude osas või alternatiivselt jätta kaebused täies ulatuses rahuldamata. Põhjendused:
22.1.Kaebajal ei saa olla õigust vastutaja 11.09.2024 protokollilise otsuse ehk konkursi lõpptulemuse otsuse tühistamiseks. Järelikult ei saa ta nõuda ka e-kirja tühistamist, mis tugineb 11.09.2024 protokollilisele otsusele. Vastustaja 11.09.2024 ekirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga. Isegi kui pidada võimalikuks kohtuotsusega menetlustoimingu tühistamist, tekitaks see olukorra, kus 6(18)
3-24-2834
kaebajat justkui ei olegi teavitatud tema edukaks mitteosutumisest, kuid puudub vaidlus, et konkurss on lõppenud. Kaebajal ei ole võimalik 11.09.2024 e-kirja tühistamisega saavutada kaebuse tegelikku eesmärki – kohustada vastustajat konkurssi uuesti läbi viima (HKMS § 121 lg 2 p 2). Järelikult tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel osaliselt läbi vaatamata 11.09.2024 e-kirja tühistamise nõudes..
22.2.Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on väga lai hindamis- ja kaalutlusruum otsustamaks konkursil osalevate isikute hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste ning isiksuseomaduste alusel, kellele ta teeb ettepaneku ametikohale asumiseks ja ühtlasi – millised kandidaadid langevad konkursil välja. Vaidlusalune konkurss viidi läbi kaalutlusvigadeta ja õiguspäraselt.
22.3.Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust selle kohta, et vastustaja poolt 23.09.2024 vaide tagastamisega oleks kaebaja õigusi rikutud. Seetõttu jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kaebus esitati ja kuidas saab seda lugeda tähtaegselt esitatuks. Samuti ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi objektiivset argumenti, millest nähtuks materiaal- või menetlusnormide ja/või kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine nii 11.09.2024 e-kirjaga ega ka 12.11.2024 vaideotsusega seonduvalt.
22.4.Vastustaja 11.09.2024 e-kiri ei ole haldusakt ega iseseisvalt vaidlustatav. Konkursil osalemine ei tekita isikutele subjektiivset õigust nõuda jätkamist ehk konkursil edasipääsemist järgmisesse vooru. Isikul ei teki õigust saada ametisse nimetatud, st ta ei saa nõuda, et tema suhtes koostataks haldusakt. Värbamisel saab haldusaktiks olla ametisse nimetamise käskkiri. Mõeldamatu oleks olukord, kus mittevalituks osutunud kandidaatidel tekiks konkursi korraldaja vastu kahjunõude esitamise õigus. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui osa kandidaate otsustatakse enne konkursi lõppemist kõrvale jätta, on soovitav neid sellekohasest otsusest teavitada 1. Osundatud kirjanduses (lk 75) selgitati, et teavituse puhul on tegemist HMS § 43 lg 2 ls-s 2 nimetatud teavitusega. Sellise teavitamise näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid lihtsalt teatamistoiminguga. Küll aga ei saa välistada võimalust, et eriseaduses nähakse otsesõnu ette võimalus/kohustus haldusorgani initsiatiivil alanud menetluse lõpetamisel haldusakti andmiseks. ATS-is puudub regulatsioon, et iga konkursil osalenud isiku suhtes tuleb anda välja haldusakt. Seega ei ole vastustaja 11.09.2024 e-kiri haldusakt, vaid menetlustoiming, mida saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-151697, p 10). Vastustaja 11.09.2024 e-kirjaga ei tekitatud kellelegi õigusi ega kohustusi. Dokumendivoorus ei valitud välja mitte ühtegi kandidaati. Dokumendivooru eesmärk on anda esmane hinnang selle kohta, milliste kandidaatidega liikuda edasi järgmisesse konkursi vooru.
22.5.Juhul, kui siiski käsitleda 11.09.2024 e-kirja haldusaktina, on see õiguspärane (HMS § 54) – koostatud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse aluse ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne ning vastab vorminõuetele.
22.6.Värbamisdokumentidest nähtub, et komisjon vaatas dokumendivoorus üksikasjalikult läbi kõikide kandidaatide kandideerimisdokumendid ja kontrollis isikute vastavust konkursi kuulutuses esitatud nõuetele. Dokumendivoorust pääses edasi üks kandidaat digiteenustega juristiga seotud vestlusvooru ja neli kandidaati 1
vt ATS § 20 ja K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu, Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, Justiitsministeerium, 2013, lk 73.
7(18)
3-24-2834
sanktsioonijärelevalve juristiga seotud vestlusvooru. Komisjon märkis, et võrreldes teiste kandidaatidega puudusid kaebajal valdkondlikud kokkupuuted, sest senine kokkupuude ei oma konkursiga seotud ametikohtade puhul puutumust. Komisjoni protokollis ja lisas sisalduvad põhjendused on selged, objektiivsed ning asjakohased. Komisjon lähtus eesmärgist leida tööjõuturult parim kandidaat avalikku teenistusse. Kui kaebaja enda hinnang ei lange kokku komisjoni hinnanguga, ei tähenda see et komisjoni otsus oleks automaatselt kaalutlusvigadega või õigusvastane. Komisjoni hinnangute sisulist õigsust ehk otstarbekust ei saa halduskohtus vaidlustada, ümber lükata või teiste hinnangutega asendada. Vastustaja 11.09.2024 e-kirjas on põhjendatud, miks ei läbinud kandidaat esimest dokumendivooru. Konkursil valituks osutumist ei pea üksikasjalikult motiveerima (Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2015 määruse nr 3-15-2496, p 9; 18.11.2015 määruse nr 3-15-2605, p 15). Järelikult on täidetud ka kõik formaalsed nõuded, (ATS § 20).
22.7.Kaebaja etteheited 12.11.2024 vaideotsusele on otsitud ja õiguslikult põhjendamatud. Vastustaja ei ole valesti kohaldanud HMS § 75. HMS § 75 reguleerib vaide esitamise tähtaega. Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud, et vaie ei ole esitatud tähtaegselt. Samuti ei ole vaiet tagastatud HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja vaie jäeti rahuldamata HMS § 73 lg 3, § 85 p 4 ning § 86 lg-te 1 ja 2 alusel. Kaebaja esitas 03.10.2024 vaide täienduses hinnangud Y.Yle. Näiteks väitis kaebaja, et Y.Y kaitses magistritöö kahe aasta asemel kolme aastaga ja leidis, et pole välistatud, et ka haldusmenetluses ei pea konkursi võitnud isik kinni menetlustähtaegadest. Kaebaja hinnangul jättis komisjon kaalutlusõiguse teostamata ehk välja selgitamata, miks kestis Y.Y magistriõpe kahe aasta asemel kolm aastat. Samuti oli 03.10.2024 täiendatud vaides täpsustatud, et üldiselt ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamise asemel taotleb kaebaja Y.Y ametisse nimetamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Muus osas jäid vaide põhjendused samaks. Vastustaja 12.11.2024 vaideotsuse resolutsiooni p-st 2 ja asjaolude kirjelduse p-st 1.10 nähtub selgelt, et kaebaja 03.10.2024 vaide täiendust ei ole jäetud tähelepanuta. Vastustaja jättis 12.11.2024 resolutsiooniga selgelt rahuldamata kõik kaebaja taotlused. Vastustaja ei pidanud 12.11.2024 vaideotsuses vajalikuks käsitelda Y.Y isikuandmeid puudutavat, kuna sel ei ole mingit tähtsust kaebaja kandideerimisele ega vaide lahendamise lõpptulemusele. Kaebaja poolt on meelevaldne järeldada, et kui isik kaitses magistritöö lubatud aja raames, ent mitte nominaalaja jooksul, siis sellega võib kaasneda isiku poolt menetlusaegade mittejärgimine. Kaebaja oletus, et komisjon ei andnud hinnangut Y.Y õpingute kestvusele, ilmestab kaebaja läbivalt võrdlemisi üleolevat ja negatiivset hoiakut vastustaja suhtes. Analoogselt võiks esitada küsimuse, miks omandas kaebaja õigusalast kõrgharidust Tallinna Tehnikaülikoolis aastatel 2009-2016, kuid bakalaureuse kraad omistati talle alles 2019. aastal.
22.8.12.11.2024 vaideotsus ei ole tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. Seisukoht, et avaliku konkursi raames ei tohi juristi ametikohale kandideerija õigusteadmisi hinnata, on meelevaldne ja ebaõige. Kuna vastustaja selgitas vaideotsuses komisjoni kaalutluste tagamaid, tuli käsitleda ka kaebaja õigusteadmistega seonduvat. Seega ei too kaebaja õigusteadmiste hindamine kaasa vaideotsuse tühisust. Vastustaja ei ole ennast kordagi võrrelnud õppeasutuse ega eksamineerijaga ja kaebaja toodud paralleelid jäävad arusaamatuks. ATS § 18 lg 3 alusel tulebki avaliku konkursi raames mh hinnata kandideerija haridust, teadmisi ja oskuseid. Vastustaja privaatsusavalduses on välja toodud, et vastustaja korraldab kandidaatide hindamise. Kaebaja on enda kandideerimisavalduses eraldi nõusoleku andnud vastavaks isikuandmete töötlemiseks.
8(18)
3-24-2834
22.9.Mõlemal juristi ametikohal on üheks ülesandeks järelevalvemenetluste läbiviimine, mis eeldab häid teadmisi haldusmenetlusest. Kaebaja vaietes sisaldusid nõuded, mis ei olnud HMS § 72 mõistes lubatavad. Seetõttu andis vastustaja 12.11.2024 vaideotsuses kaebajale põhjaliku tagasiside.
22.10.Vastustajal on õigus ja kohustus hinnata kandidaate, sh nende teadmisi. Vastustaja ei ole teinud õigusvastast järeldust, märkides, et kaebaja teadmised haldusmenetluses ei ole ülemäära head. Kaebaja edasipääsemist ei takistanud siiski tema teadmised haldusmenetlusest, vaid teised kandidaadid osutusid tugevamateks, sest neil oli ka valdkondlik kokkupuude ja ka valdkondlikud õigusalased teadmised.
22.11.Vastustaja ei väitnud vaideotsuses, et käsundus- või töölepinguga töötamine ei anna töökogemust. Konkreetsele töökogemusele viitamine pidi olema kandidaadi enda ülesanne kandideerimisavaldust esitades. Vastustaja pidas lähtuvalt kaebaja vaidest vajalikuks vaideotsuses selgitada, miks saab väita, et kandidaadil puudub valdkondlik töökogemus.
22.12.Kuivõrd õigusalase magistrikraadi omandas kaebaja 2021. a, siis ei saanud ta enne 2021. aastat töötada akadeemilist õigusalast haridust nõudvatel ametikohtadel, sh juristina.
22.13.Isegi kui tegemist olnuks haldusaktiga, mille täitmise saanuks peatada, oleks tegemist haldusorgani diskretsiooniga. Kaebaja ei põhistanud, milles on tema õiguste ülekaal võrreldes nii avaliku huvi kui ka kolmanda isiku õiguste kaitsega. Asjas on ilmselge avalik huvi riikliku järelevalve tõhusaks ja tõrgeteta toimimiseks, tagamaks ametile määratud ülesannete õigeaegne ja järjepidev täitmine. Samuti tekib teenistusse nimetatud isikul õiguspärane ootus tavapärase teenistussuhte jätkumisele ja seega on ülekaalukad ka kolmanda isiku õigused. Ametikohtade täitmine ei saa asutuse jaoks muutuda niivõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste tegemist ja pikendab nende kulgu (RKHKo 07.04.2005 nr 3-3-1-5-05, p 21).
22.14.Kuna kohus tagastas määrusega kaebaja nõude seoses konkursi lõpptulemuste tühistamisega ja uue konkursi läbiviimisega, ei puutu arutelu ametijuhendi olemasolust või puudumisest praeguse vaidluse esemesse.
22.15.Teiste isikute edasipääsemine dokumendivoorust ja lõppastmes sobivaima kandidaadi ametisse nimetamine ei riiva kaebaja õigusi. Kaebaja väljalangemine dokumendivoorus oli vastustaja kaalutlusotsus, mida tehes lähtuti kandidaatide motivatsioonikirjadest. Kandidaatidel oli võimalus tõsta neis esile enda sobivust ametikohale. Kaebaja poolt motivatsioonikirjas viidatud õigusvaldkondadele tuginedes ei ole võimalik aru saada, milles peegeldub kandidaadi sobivus sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale. Sanktsioonijärelevalve juristi peamised tööülesanded töökuulutuse alusel on järelevalvemenetluste läbiviimine, järelevalve riskiprofiili täiendamine, sanktsioonist kõrvalekaldumiseks erandi andmise üle otsustamine. Vastustaja on kaalunud ja põhjendanud teiste kandidaatide dokumendivoorust edasipääsemist. Konkurss viidi läbi õiguspäraselt ja samuti on õiguspärased komisjoni kaalutlusotsused dokumendivoorus.
22.16.Kaebaja ei ole tõendanud väidet hingeliste kannatuste tekkimisest. Jääb arusaamatuks, mida soovib kaebaja tõendada dokumentidega seoses 2023. a märtsis toimunud avaliku konkursiga taastuvenergia valdkonna õigusnõuniku ametikohale. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimine ei saa olla seotud üle aasta tagasi korraldatud avaliku konkursiga, mistõttu tuleb kaebaja sellekohased väited ja tõenditena esitatud 9(18)
3-24-2834
dokumendid jätta tähelepanuta. Kahju hüvitamist võib põhiseaduse (PS) § 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel nõuda isik temale õigusvastase tegevusega tekkinud tagajärgede põhjal. Kandidaadile teavituse saatmine, et ta ei pääsenud dokumendivoorust edasi, on tavapärane praktika avalike konkursside läbiviimisel. Vastustaja 11.09.2024 e-kirjas ei sisaldunud ühtegi kaebajat solvavat ega alandavat lauset ja selle kirjaga ei rikuta isikuandmete kaitsega seonduvaid norme.
22.17.Kaebaja tugineb 11.09.2024 e-kirja vaidlustamisel eeskätt subjektiivsetele hinnangutele tema suhtes, mitte konkursi läbiviimisega seonduvalt. Väited magamata öödest, halvast enesetundest jmt on paljasõnalised. Seetõttu on tõendamata ka tegeliku mittevaralise kahju tekkimine. Kui kaebajal ka probleemid esinesid, ei saa neid seostada 11.09.2024 e-kirja lugemisega, veelgi vähem 2023. a kirjavahetusega.
22.18.Vastustaja ei ole pannud toime ühtegi tegu ega loonud olukorda kaebaja väärikuse alandamiseks. Kaebaja oletuses, et vastustaja annab kaebaja kohta ka edaspidi avalike konkursside raames alusetult negatiivseid väärtushinnanguid, sisaldub väär etteheide. Kaebaja tulevikku suunatud põhjendused ei saa õigustada mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on täitmata RVastS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused. Kaebaja ei selgita võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1046 viidates, milliseid argumente ta sellega seostab. RVastS § 7 lg 4 alusel võib avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 1046 lg 1 on seega eeskätt seotud PS §-ga 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Kaebuses ei ole ühtegi viidet au ega hea nime teotamisele ja seega ei ole tegemist PS §-s 17 sisalduva põhiõiguse rikkumisega.
22.19.Võttes arvesse kõiki asjaolusid, ei ole kaebaja poolt taotletav mittevaralise kahju hüvitis mõistlik ega proportsionaalne. Täitmata on RVastS § 9 lg 1 eeldused ja põhjendamatu on kaebaja taotlus sellises summas.
22.20.Kaebaja ei ole tõendanud ega veenvalt näidanud, milles seisneb haldusorgani poolt menetlus- või materiaalõiguse normide rikkumine. Ükski kandidaat ei saa nõuda ega eeldada, et tema osutub valituks. Iga kandidaat saab eeldada, et konkursi raames on kõikidele tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Vastustaja on need nõuded täitnud ja vastupidist ei ole tõendatud. Kandidaadil ei ole õigust nõuda, et ta saaks valitud kindlale ametikohale või esitada kahjunõudeid, kui teda ametikohale ei valita.
22.21.Kaebaja esitas sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale kandideerimisega seonduvalt halduskohtule kaebuse vastustaja poolt 23.09.2024 vaide tagastamisega tõttu, kuid ei ole esitanud õiguslikku põhjendust vaide tagastamise tõttu tema õiguste rikkumise kohta. Arusaamatu on, kuidas saab kaebust lugeda tähtaegselt esitatuks.
22.22.Komisjon tegi kaalutlusotsused konkursi raames, sh dokumendivoorus. Kuidas saaks komisjon jõuda lõpptulemuseni, millised kandidaadid saavad konkreetsest voorust edasi ja millised mitte, kui kaalutlusotsuseid ei tehtaks. Avaliku konkursi läbiviimisel ei valita kandidaate järgmistesse voorudesse nt liisuheitmise teel, vaid hinnatakse nende sobivust ametikohale, võrreldes kandidaate omavahel. Põhjendamatu oleks kõik kandidaadid dokumendivoorust saata edasi järgmisesse vooru, kui on kohe alguses näha, et mõned kandidaadid on tugevamad. See oleks ebaotstarbekas ja ressursse kulutav ka kandideerija enda vaatest ning võib luua põhjendamatuid ootuseid kandidaadile.
10(18)
3-24-2834
22.23.Kaebaja jõudis ebaõigele järeldusele, et vastustaja ei saa taotleda kolmandate isikute kaasamist menetlusse – tegelikult taotles kolmandate isikute, kes osutusid ametikohale nimetatuteks, kaasamist kaebaja. Kaebaja kommentaarid vastustaja õigusnõuniku suhtes tema seadusliku abikaasa kontekstis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas vastustaja esindaja isiku suhtes esitatud ilmselgelt ebamoraalsed hinnangud on kohtumenetluses aktsepteeritavad.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Praeguses haldusasjas on menetluses kaebaja nõue vastustaja 11.09.2024 haldusakti (ekiri) tühistamiseks, nõue vastustaja 12.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks sanktsioonijärelevalve juristi ametikoha konkursil osalemise jätkamise keelamise ja väärikuse alandamise eest. Samad nõuded vastustaja 11.09.2024 haldusakti, 12.11.2024 vaideotsuse ja kahju hüvitise 500 eurot osas on kaebaja esitanud ka digiteenuste juristi ametikoha konkursiga seoses.
24.Kohus lahendab esmalt kaebaja vastuväite ning veel lahendamata menetluslikud taotlused (HKMS § 162 lg 1) (I), käsitleb kaebaja nõuet vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks (II) ja kaebajale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks ning muid küsimusi (III). I
25.Kaebaja taotlused M. Tammistu, M. Liivaku ja K. Talvingu kohtuistungil selgituste andmiseks jäävad rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus võttis kaebuse menetlusse vastustaja poolt 2024. a läbiviidud sanktsioonijärelevalve juristi ja digiteenuste valdkonna juristi ametikohtade täitmiseks korraldatud konkursside osas. Seega ei saa kohus asuda hindama vastustaja poolt varasemalt kaebaja kohta väljendatu tagajärjel võimaliku kahju tekitamist. Järelikult jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse M. Tammistu ütluste andmiseks. Samuti ei ole kohtu hinnangul asja lahendamiseks vaja, et M. Liivak ja K. Talving annaks ütlusi või tunnistusi. Vastustaja on varasemalt haldusmenetlustes ja praeguses kohtumenetluses piisavalt selgitanud neid kaalutlusi, miks ei pääsenud kaebaja edasi järgmistesse konkursivoorudesse.
26.Samuti jääb rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele. Kohus pidas kaebuste läbivaatamist kirjalikus menetluses võimalikuks seetõttu, et praeguses vaidluses esitatud asjaolud on piisavalt selged ega vaja istungil täiendavat täpsustamist. Samuti võimaldab kirjalikus menetluses asja läbivaatamine lahendada kaebused kiiremini kui suulise istungi korraldamine ehk kohus tugineb asja läbivaatamisel ka menetlusökonoomiale.
27.Kuna kohus tagastas kaebaja nõuded konkursil edukaks osutunud kandidaatide teenistusse nimetamise või ühelt ametikohalt teisele üleviimise käskkirjade tühistamiseks, siis ei ole vaja lahendada kaebaja tingimuslikke taotlusi kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks. Kaebaja nõuete üle otsustamisel ei otsustata nende isikute õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1), samuti puudub vajadus neilt isikutelt asja lahendamiseks täiendava teabe saamiseks.
28.Vastustaja on leidnud, et kaebaja ei pöördunud tühistamisnõudega kohtusse tähtaegselt. Kohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja on proovinud enda õiguste kaitset saavutada kohtueelses vaidemenetluses, saab kaebaja pärast vastustaja vaideotsust või vaide tagastamise otsust pöörduda enda õiguste kaitseks halduskohtusse 30 päeva möödumisel vastava haldusorgani vaide lahendamise või lahendamata jätmise otsuse saamisest (HKMS § 46 lg 1,
11(18)
3-24-2834
vt ka HMS § 87). Seega on praegusel juhul kaebuse tähtaegsuse arvestamisel oluline, et kaebaja esitas kohtusse kaebuse pärast vaidemenetluse lõppu 30 päeva jooksul. Praeguses asjas ei ole kaebajal kohustuslikku kohtueelset menetlust, seega võinuks kaebaja pöörduda kohtusse ka 30 päeva jooksul pärast tema jaoks konkursil osalemise võimaluse lõppemist ehk pärast 11.09.2024 e-kirja. Vastustaja tagastas kaebaja vaide sanktsioonijärelevalve juristi osas 23.09.2024 ja seega on kaebaja 11.10.2024 pöördunud kaebusega kohtusse tähtaegselt. Kaebus 11.09.2024 e-kirja peale on sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale konkureerimist puudutavalt esitatud kohtule igal juhul tähtaegselt ka sõltumata vaidemenetluse läbimisest. Samuti jättis vastustaja kaebaja vaide digiteenuste juristi ametikohale konkureerimisega seonduvalt rahuldamata 12.11.2024 vaideotsusega, milline tehti kaebajale teatavaks 13.11.2024 (dtl 200) ja kaebaja pöördus 13.12.2024 kaebusega tähtaegselt halduskohtusse. II
29.Vastustaja väitel ei ole tema 11.09.2024 e-kirja puhul tegemist haldusaktiga.
30.HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
31.Riigikohus leidis 03.10.2007 määruse nr 3-3-1-41-07 p-s 10, et olukorras, kus haldusorgani poolt läbi viidava personalivaliku ja selleks korraldatava konkursi tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida PS §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks (vt ka RKHKo 30.05.2000 nr 3-3-1-20-00). Konkursikomisjoni poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks kehtestatud või kokku lepitud menetlusreegleid ja otsustamiskriteeriume, et asutuse tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ning ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt.
32.Viidatud vastustaja 11.09.2024 e-kiri sisaldas teavet, et kaebaja ei osutunud edasivalituks konkursi edasistesse voorudesse kummagi täidetava ametikoha osas ja selgitusi edasivalituks mitteosutumise põhjuste kohta. Vastustaja 11.09.2024 e-kiri tugines kohtu arusaamise järgi vastustaja konkursikomisjoni 11.09.2024 protokollis nr 3-5/2024/1010 tehtud otsusele (protokolliline otsus) kaebaja edasistesse konkursivoorudesse mittelubamise kohta, milles vastustaja kajastas erinevate konkursivoorude sisu ja tulemusi. Kohus möönab, et praeguses olukorras oleks võimalik haldusaktina, millega piirati kaebaja õigusi edasisel konkursil osalemiseks, käsitleda vastustaja 11.09.2024 protokollilist otsust (vrd nt TlnHK 22.06.2022 otsus asjas 3-22-604, p 7 jj). E-kirja tuleks sellises olukorras käsitleda haldusmenetluse toiminguna, millega kaebajat konkursi tulemustest (ATS § 20 nõude kohaselt) teavitati.
33.Kuna aga konkursikomisjoni protokollilist otsust, lõppotsust ega ühtegi muud teadet või haldusakti kaebajale tema valituks mitte osutumise kohta kandideerimisprotsessi raames ei edastatud ja samuti ei sisaldanud e-kiri ise viidet konkursikomisjoni protokollilisele otsusele, siis on kohtu hinnangul ka vastustaja 11.09.2024 e-kirja võimalik käsitleda haldusaktina HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja eemaldamine konkursilt juba selle vahevoorus piirab tema subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt ja lahus konkursi lõpptulemusest. Protokollilises otsuses ja e-kirjas esitatud põhjendused langevad kaebajat puudutavas osas kokku. Samuti olid e-kirjal kirjaliku haldusakti põhilised tunnused (HMS § 55 lg 4): sellest nähtus haldusakti välja andnud haldusorgan (TTJA), akti andmise aeg (11.09.2024), regulatiivne sisu (edasivalituks mitteosutumine, millega piirati kaebaja subjektiivset õigust konkursil osaleda) ja akti andmise põhjendused. Samuti oli haldusakt allkirjastatud domeeni ttja.ee poolt (dtl 33). Ehkki 12(18)
3-24-2834
haldusaktist ei nähtunud konkreetse ametniku nime, kes on selle andnud ja haldusakt ei olnud konkreetse isiku poolt allkirjastatud, ei too see puudus kaasa haldusakti tühisust HMS § 63 mõttes (vrd RKHKo 22.02.2006 nr 3-3-1-71-05, p 13). Kaebaja on selle haldusakti 11.09.2024 kätte saanud ja vaidlustamisviite (HMS § 57) puudumisele vaatamata tähtaegselt nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses vaidlustanud.
34.Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3).
35.Avaliku teenistuse ametniku ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras (ATS § 16 lg 1). ATS § 18 lg 1 kohaselt peavad konkursi korras teenistusse võtmisel värbamine ja valik põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel. ATS § 18 lg 3 järgi tehakse ametikohale asumise ettepanek kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.
36.Käesoleval juhul läbi viidud avaliku konkursi käiku ja tulemusi kajastavad kaebajat puudutavas osas nii 11.09.2024 protokolliline otsus kui ka TTJA 11.09.2024 e-kiri kaebajale.
37.Kuna kohus piiras 30.05.2025 määrusega asjas nr 3-24-2834 kaebaja õigust tutvuda 11.09.2024 protokollilise otsuse terviktekstiga ja protokolli lisa terviktekstiga, kajastab kohus otsuses teiste kandideerinud isikute tuvastamist mittevõimaldavalt vastustaja protokollilist otsust. Vastustaja oli nii sanktsioonijärelevalve juristi kui digiteenuste juristi vaba ametikoha täitmise välja kuulutanud sama konkursi raames (vt määruse § 113 § 2 lg 2). Mõlemale ametikohale kokku laekus 19 avaldust. Konkursi toimumine oli jagatud kolme vooru: dokumentide voor, vestlusvoor ja kodutöö voor. Dokumendivoorus vaadati läbi kõigi kandidaatide kandideerimisdokumendid ja kontrolliti kandidaadi vastavust konkursi kuulutuses esitatud nõudmistele. Konkursikomisjon leidis 11.09.2024 protokollis, et üks kandidaat vastas digiteenuste juristi ja neli kandidaati sanktsioonijärelevalve juristi ametikohale esitatud nõudmistele ning lisaks on neil varasem kokkupuude täidetavate ametikohtadega seotud tegevusvaldkonnaga, mistõttu pääsesid need kandidaadid edasi vestlusvooru. Dokumendivoorust ei pääsenud seega edasi 14 kandidaati (sh kaebaja), kuivõrd neil puudus mõni kandideerimiseks vajalik dokument (nt motivatsioonikiri) või komisjoni hinnangul ei olnud neil kandideerimisdokumentide kohaselt ametikohtadel töötamiseks vajalikku haridust või valdkondlikku töökogemust. Vastustaja võttis arvesse kõikide kandidaatide töökogemust ja hariduskäiku. Kandidaatidele esitatavad nõuded olid avaldatud konkursikuulutuses, mis vastas ATS § 17 lg 3 ja määruse nr 113 § 2 lg 3 nõuetele. Kaebaja on neist nõuetest teadlik, sest on ise esitanud kohtule konkursikuulutuse Talendipangas avaldatud teksti (dtl 9–14).
38.Kohus leiab, et arvestades vastustaja 11.09.2024 protokollilises otsuses ja kaebajale samal päeval saadetud e-kirjas kajastatut kontrollis ja hindas konkursikomisjon kandidaatide sobivust konkursikuulutuses avaldatud ametikoha nõuete kirjelduse alusel.
39.ATS § 18 lg-st 3 lähtudes oli vastustajal võimalik kandideerijate ringi enne ametikohale nimetatava isiku välja valimist konkursivoorudes kitsendada, sõeludes välja paremini ametikoha nõuetele vastavad kandidaadid. Vastustaja poolt juba esimeses voorus kandidaatide põhjalikku selekteerimist üksnes esitatud dokumentide alusel ei saa pidada õigusvastaseks. Personalivaliku otsuste tegemisel on haldusorganil avar kaalutlusruum. Vestlusvooru läbiviimine iga kandideerija suhtes ei ole vajalik, kui konkursi läbiviijal tekib juba varasemalt 13(18)
3-24-2834
esitatud kirjalike materjalide alusel selge arusaam tema tugevustest ja nõrkustest. Ainuüksi nõrgemate kandidaatide väljasõelumisest konkursivoorus ei saa järeldada nende ebavõrdset kohtlemist võrreldes edasipääsejatega.
40.Vastustaja on kajastanud kaebaja ja teiste kandidaatide varasemat töökogemust, kokkupuuteid ning haridustaset 11.09.2024 protokollilises otsuses ja selle lisas. Olles nende andmetega tutvunud, ei näe kohus alust kahelda komisjoni seisukohas, et võrreldes vestlusvooru edasipääsenud kandidaatidega olid kaebaja töökogemus ja varasemad kokkupuuted seonduvate valdkondadega kesisemad või puudusid üldse. Samuti ei nähtu, et kaebajat oleks koheldud võrreldes teiste kandidaatidega ebavõrdselt või hinnatud teda puudutavat teavet pealiskaudselt.
41.Kaebaja arvates rikkus vastustaja ATS § 18 lg-id 1 ja 3, sest vastustaja esitatud andmetest pole selge, millised valdkondlikud teadmised on tal puudu ja millised valdkondlikud kokkupuuted ning haridustase oli edasipääsenud kandidaatidel. Seega on küsimus selles, kas konkursikomisjon on arusaadavalt ja piisavalt põhjendanud otsust mitte lubada kaebajat konkursi teise vooru.
42.Kaebajale 11.09.2024 saadetud e-kirjas põhjendas vastustaja kaebaja valituks mitte osutumist järgmiselt: „Teavitame, et Teie kandidatuur ei osutunud edasivalituks digiteenuste juristi ega sanktsiooni järelevalve juristi konkursi järgmistesse voorudesse, kuna Teie kandideerimisdokumentidest ei nähtu valdkondlikke kokkupuuteid, nagu olid olemas edasipääsenud kandidaatidel. Samuti puudub Teil siht, kas soovite tegeleda sanktsioonide järelevalvega või digiteenuste järelevalvega. Konkursi komisjon asus seisukohale, et Teie senine kokkupuude tarbijaõiguste valdkonnas ei oma antud ametikohtade puhul puutumust. Samuti ei oma puutumust teised õigusvaldkonnad, milles olete varasemalt töötanud. Konkursi komisjon valis ühehäälselt digiteenuste juristi ametikohale ning sanktsiooni järelevalve juristi ametikohale kandidaadid, kelle teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid komisjoni liikmete ootustele, mistõttu on neil suur potentsiaal kõnealustel ametikohtadel hästi hakkama saada. Väljavalitud kandidaatidel on väga head valdkondlikud õigusalased teadmised ning eelnev valdkondlik kokkupuude, mis kinnitab et nad saavad juristi tööga hästi hakkama.“
43.Vastustaja ei ole seega jätnud kaebajale tema edasivalituks mitte osutumist põhjendamata, samuti ei saa väita, et põhjendus oleks sisult ebaselge. Põhjendusest nähtub, milliseid asjaolusid võeti kaebajale antud hinnangus arvesse, samuti nähtub, et kaebajat on hinnatud võrreldes teiste kandidaatidega individuaalselt ning osutatud konkreetsetele nõrkustele, mis tema esitatud kandideerimisdokumentidest ilmnesid (valdkondliku töökogemuse puutumine ja eelistuse puudumine, kummal ametikohal kaebaja esmajärjekorras teenistusse asuda sooviks). Ehkki kaebajale juba 11.09.2024 e-kirjas antud selgitused oleks võinud olla põhjalikumad, ei pidanud need kohtu hinnangul sisaldama üksikasjalikku võrdlust konkreetsete kandidaatide töökogemuse ja haridusandmetega. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebajale tuleks avaldada teiste kandidaatide esitatud haridusandmed, töökogemus ja varasemad valdkondlikud kokkupuuted, ei pruugiks olla tagatud teiste kandidaatide mittetuvastatavus. Värbamisdokumendid sisaldavad suures osas kandideerijate isikuandmeid ning vastustaja on tunnistatud need AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Teiste kandideerinud isikute eraeluliste andmete kaitse on olulisem kui kaebaja huvi nende andmete (sh töökogemuse, valdkondliku kogemuse ja hariduse) vastu. Kaebaja väide, et kandidaadid on nõustunud kandideerimisel endi isikuandmete töötlemisega, ei tähenda, et isikuandmeid võiks avaldada teistele kandideerijatele. Ka määruse nr 113 § 3 lg-s 5 sätestatud kandidaadi õigus saada selgitusi ja põhjendusi värbamise ja valiku tegemise ning isikut puudutavate otsuste kohta ei tähenda seda, et vastustaja pidanuks kaebajale esitama 11.09.2024 protokollilises otsuses või muul ajal konkursi raames tehtud märkmed 14(18)
3-24-2834
kandidaatide hariduse ja valdkondliku töökogemuse kohta. Seega ei jätnud vastustaja oma põhjendamiskohustust täitmata ning haldusakt ei ole HMS § 56 ja määruse nr 113 § 3 lg-st 5 tulenevate nõuetega vastuolus. Kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust nõuda vastustajalt kõigi konkursil kandideerinud isikute andmete esitamist, et asuda siis ise vastustaja asemel neid andmeid kaebaja andmetega võrdlema ja vastustaja asemel kaalumist teostama.
44.Lisaks kaebajale 11.09.2024 e-kirjas esitatud põhjendustele põhjendas vastustaja kaebajale tema järgmisesse vooru mittepääsemise põhjusi veelgi üksikasjalikumalt kaebajaga peetud kirjavahetuse ja vaidemenetluse raames (eelkõige 12.11.2024 vaideotsus, dtl 301–309) ja kohtumenetluses (eelkõige vastus kaebusele, dtl 416–436.). Riigikohus on pidanud võimalikuks arvestada haldusakti õiguspärasuse hindamisel ka selliste põhjendustega, mis küll haldusaktis ei sisaldu, kui on alust arvata, et haldusorgan lähtus neist põhjendustest juba haldusakti andmisel (alates RKHKo 29.11.2012, nr 3-3-1-29-12, p 20). Kohus ei näe põhjust arvata, et vastustaja ei ole pärast kaebajale 11.09.2024 e-kirja saatmist esitatud täiendavatest põhjendustest lähtunud juba haldusakti andmise ajal.
45.Kaebaja heidab vastustajale ette, et konkurss viidi läbi ilma kinnitatud ametijuhenditeta. ATS § 17 lg 3 kohaselt peab konkursikuulutus sisaldama vähemalt teenistusülesannete lühikirjeldust ja kandidaadile esitatavaid nõudeid. Puudub vaidlus, et konkursikuulutuses olid välja toodud teenistusülesannete lühikirjeldus ja teenistuskohale esitatavad nõuded. Värbamise ja valiku korra p 2.7. kohaselt on värbamisprotsessi alustamise eelduseks ametijuhendi olemasolu ja personalijuhiga kooskõlastatud palgavahemik. See tähendab, et enne konkursi välja kuulutamist pidanuks olema selged tulevikus teenistusse nimetatava isiku tööülesanded, vastutus ja töötasu vahemik. Vaidlust ei ole selles, et digiteenuste juristi ametijuhend on kinnitatud vastustaja poolt 30.09.2024 (dtl 299). Vastustaja leidis, et kuna kaebuse nõue konkursi lõpptulemuste tühistamisega ja uue konkursi läbiviimisega on kaebajale tagastatud, siis ei puutu praeguse vaidluse esemesse arutelu ametijuhendi olemasolu või puudumise üle ja vastustaja ei pea vajalikuks vastuväiteid esitada. Seega võib järeldada, et konkursi väljakuulutamise ajal (juuli 2024) võisid puududa mõlema täidetava ametikoha osas värbamise ja valiku korra p-s 2.7. nõutavad ametijuhendid. Kohtu hinnangul on värbamise ja valiku korra p 2.7. eesmärgiks, et enne konkursi kuulutamist oleks selged ametikoha ülesanded ja ametikohale asumisele esitatavad nõuded. Avaldatud konkursikuulutuses (dtl 9– 14) on ametikohtade lühikirjeldused avaldatud järgmise sisuga: „TTJA on Eesti digiteenuste koordinaator, kes vastutab selle eest, et digiplatvormid oleksid kasutajatele ohutud ning ei levitaks alaealisi kahjustavat, terroristlikku või desinformatsiooni sisaldavat sisu. Digiteenuste juristina on Sinu ülesanne koostada digiplatvormidele ebaseadusliku sisu eemaldamise korraldusi, vahetada infot Euroopa Komisjoniga Eesti asutuste koostatud eemaldamiskorralduste kohta, osaleda piiriülestes järelevalvemenetlustes, lahendada digiplatvormidega seotud kaebuseid ning esindada asutust rahvusvahelistes töörühmades. TTJA teostab ka riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu kehtestatud teenuste (nt raamatupidamine, ärikonsultatsioon, IT-nõustamine, meedia) sanktsioonide täitmise üle. Sanktsioonijärelevalve juristina on Sinu ülesanne riiklike järelevalvemenetluste läbiviimine, nende kohta kokkuvõtete koostamine, järelevalve riskiprofiili täiendamine, isikute päringutele vastamine, infomaterjalide koostamine ning sanktsioonist kõrvalekaldumiseks erandi andmise üle otsustamine. Kui soovid anda oma panuse inforuumi turvalisemaks muutmisel või Euroopa Liidu sanktsioonide täitmise järelevalvesse, siis tule infoühiskonna talituse juristiks! Palun märgi valdkonna eelistus oma motivatsioonikirjas. Oled sobiv kandidaat, kui Sul on: vähemalt esimese astme kõrgharidus; hea analüüsivõime ja julgus haarata initsiatiiv; oskus lahendada tulemuslikult probleeme; südikust võtta vastu keerulisi otsuseid; kõrgtasemel eesti ja inglise keele oskus, kasuks tuleb vene keele oskus; valmidus osaleda rahvusvahelistes töörühmades; vilumus digikanalite kasutamisel.“ Seega olid teenistuskohtade põhilised
15(18)
3-24-2834
ülesanded ja kandidaatidele esitatavad miinimumnõuded konkursikuulutuses avaldatud ning kõigile konkursil osalejatele kättesaadavad. Vastustaja võimalik eksimus värbamise ja valiku korra p-s 2.7. nõutu vastu ei tähenda, et konkursiga täidetavatele teenistuskohtadele esitatavad nõuded ja tööülesannete sisu oleks olnud enne konkursi algust kindlaks määramata ja kandidaatidele teadmata.
46.Kohus on seisukohal, et vastustaja 11.09.2024 haldusaktis kaebaja järgmisesse konkursivooru mittelubamise kohta esinesid vormilised ja menetluslikud vead. E-kiri ei vastanud kõigile kirjalikule haldusaktile esitatavatele vorminõuetele, mh puudus selles selge viide haldusakti andmise õiguslikule alusele (HMS § 56 lg 2), haldusaktist ei nähtunud konkreetne ametnik, kes on selle TTJA nimel allkirjastanud (HMS § 55 lg 4), haldusaktis puudus vaidlustamisviide (HMS § 57). Ühtlasi on kohus seisukohal, et vastustaja oleks pidanud tegema koos 11.09.2024 e-kirjaga kaebajale kättesaadavaks ka konkursikomisjoni 11.09.2024 protokollilise otsuse kaebajat puudutavas osas, kuna see oli e-kirja koostamise alus.
47.Samuti ei saa vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest järeldada, et konkursi väljakuulutamise ajal olid olemas täidetavate ametikohtade ametijuhendid ning personalijuhiga kooskõlastatud palgavahemik, mis on vastustaja enda poolt kinnitatud värbamise ja valiku korra p 2.7. kohaselt värbamisprotsessiga alustamise eelduseks.
48.Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist selliste vigadega, mis oleksid saanud mõjutada asja otsustamist ja saaksid seetõttu olla HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. Vaidlusalune haldusakt on kehtiv, sellest nähtuvad andmise faktilised põhjendused, mis on kohtu hinnangul piisavad ja õiguspärased (vt eespool p-d 42 ja 43). Samuti leidis kohus eespool, et tema hinnangul lähtus vastustaja kaebajale esitatud põhjendustest otsustamisel ka sisuliselt, kaebajale hinnangu andmisel ei ole tehtud vigu ja kaebajat ei ole koheldud võrreldes teiste kandideerinud isikutega ebavõrdselt. Seega ei tingi 11.09.2024 haldusakti (e-kirja) formaalne õigusvastasus selle tühistamist ja selles osas jääb kaebus rahuldamata.
49.Kaebaja taotleb ka TTJA 12.11.2024 vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leiab mh, et tema vaiet ei lahendatud tähtaegselt.
50.HMS § 84 lg 1 järgi lahendatakse vaie 10 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra ja sellest pikendamisest tuleb teavitada vaide esitajat (HMS § 84 lg 2). Kaebaja esitas vaide 27.09.2024 ja selle täienduse 03.10.2024. Vastustaja pidanuks seega kaebaja vaide ja selle täienduse lahendama hiljemalt 13.10.2024. Vastustaja pikendas 14.10.2024 teatega (dtl 298) vaide lahendamise tähtaega kuni 13.11.2024. Vastustaja on seega kaebaja vaide lahendanud tähtaegselt. Kohus leidis eelnevalt, et vaidlustatud 11.09.2024 e-kirjas kui haldusaktis ei ole selliseid sisulisi vigu, mis saaksid tingida selle tühistamise. Samal põhjusel ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue konkursi vaheotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu hinnangul on vaideotsuses õiguspäraselt leitud, et läbi viidud konkursil ei toimunud selliseid rikkumisi, mis peaksid tingima kaebaja suhtes antud haldusakti kehtetuks tunnistamise. Vastustaja ei ole vaidemenetluses kaebaja õigusi ka muul moel rikkunud. Kaebaja nõue vastustaja 12.11.2024 vaideotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata. III
16(18)
3-24-2834
51.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist, mis on talle vastustaja poolt väidetavalt tekitatud sanktsioonijärelevalve juristi ja digiteenuste juristi ametikohtade konkursil osalemise jätkamisest keeldumise ja väärikuse alandamisega.
52.Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teo või tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
53.Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju õigusvastase tegevusega konkursi läbiviimisel, sest teenistusülesanded ei olnud kinnitatud, mistõttu oli valik meelevaldne ja vastuolus ATS § 18 lg-ga 1. Kaebajale ei avaldatud infot valiku põhjenduste kohta. Kaebaja väärikust alandati vaideotsuses kaebajale ebakohaste hinnangute andmisega.
54.Eelnevalt leidis kohus, et vastustaja 11.09.2024 e-kiri kui haldusakt oli formaalselt õigusvastane. Kohus leidis siiski, et tegemist on selliste vormiliste ja menetluslike puudustega, mis ei saanud mõjutada asja õiget otsustamist. Otsus on sisuliselt õiguspärane ja selle tegemise põhjuseid on kaebajale ka piisavas ulatuses selgitatud.
55.Kohtule ei nähtu kogutud teabest, et vastustaja poolt oleks rikutud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja õigusi. Kohtule on usutav kaebaja hingeline valu, kuna kaebaja ei pääsenud edasi järgmisesse konkursivooru, ent konkursil edasipääsemise realiseerumata jäämine ongi üks võimalik tulem, mida isik peab endale konkursil osalemist otsustades teadvustama ja selle saabumise võimalusega arvestama. Konkursil osalejal on õigus ootusele, et konkurss viiakse läbi õiguspäraselt, sh et järgitakse menetluslikke ja vormilisi nõudeid. Määrav on siiski kaebaja suhtes tehtud otsustuste sisuline õiguspärasus. Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja sisuliselt õigusvastast, sh ebavõrdset kohtlemist võrreldes ülejäänud konkursil kandideerinud isikutega, ei saa kohtu hinnangul kaebajale olla tekkinud ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
56.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ei piisa üksnes solvumisest avaliku halduse tegevuse peale, vaid tegemist peab olema RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud olulise riivega. Sellise riive olemasolu peab põhistama kaebaja. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, kuidas ületas vastustaja tegevus sellise taluvuspiiri, et see tõi talle kaasa rahalise hüvitise väljamõistmist õigustavad üleelamised. Vastustaja selgitusi kaebaja valituks mitte osutumise põhjuste kohta ei saa pidada kaebaja kohta käivateks negatiivseteks väärtushinnanguteks.
57.Kohus märgib, et pooled peaks vältima omavahelises suhtluses ja kohtumenetluses isiklikke ning eraelulisi väiteid, nt ilma igasuguse faktilise aluseta spekulatsioonid selle ümber, kas ametiasutuse esindaja on teenistusse nimetatud isiku abikaasa (dtl 505). Sellised isiklikud oletused ja osundused ei ole teenistuskoha konkursi läbiviimise vaidluses kohased.
17(18)
3-24-2834
58.Eeltoodud põhjendustel ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ja kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõue jääb sarnaselt kaebaja muude nõuetega rahuldamata. Kaebused jäävad terves ulatuses rahuldamata.
59.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).