Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
18.11.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3717
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L.L-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Helena Velba Puudutatud isik – L.L , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.L-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse L.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-3717.
2.Jätta L.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-3717 muutmata.
3.Vabastada L.L käesoleva määruse tõlkimise kuludest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde.
4.Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-25-3717
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24.10.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse XXX Vabariigi kodaniku L.L-i (sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kuni kaheks kuuks. Taotluse kohaselt väljastati puudutatud isikule Eestisse saabumiseks C-liiki lühiajaline viisa kehtivusajaga 26.12.2024˗24.01.2025 ja viibimisajaga 15 päeva. Isik taotles viisat Venemaa Föderatsioonis Moskvas ja taotlemise eesmärgiks oli turism. Viisat taotledes ja Eestisse saabudes (27.12.2024) oli isikul kehtiv reisidokument – XXX Vabariigi kodaniku pass nr XXXXXXXX kehtivusega 26.07.2023˗26.07.2028. 11.09.2025 esitas Prantsusmaa Eestile abipalve võtta vastu XXX kodanik L.L Dublini konventsiooni alusel. Isik saabus Eestisse Prantsusmaalt lennuga Lyon-Frankfurt-Tallinn 23.10.2025 kell 13.55. Isikule oli väljastatud Prantsusmaa poolt Laissez Passer ja tal puudus reisidokument. Isik esitas Eestisse jõudes suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning selgitas, et vajab rahvusvahelist kaitset seetõttu, et tema elu ähvardab oht ning tal pole turvaline oma koduriigis. Isik peeti 23.10.2025 kell 15.25 VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel 48 tunniks kinni. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse läbi viimise ajal on vajalik. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni alal viibimiseks. Pärast viisa kehtivuse lõppemist ei lahkunud isik Schengeni alalt, vaid liikus kohe edasi Prantsusmaale. Isik taotles viisat vaid selleks, et pääseda Prantsusmaale. 2024. a detsembris Eestisse saabudes selgitas isik piiripunkti ametnikele, et töötas Venemaal XXX saatkonnas. 24.10.2025 küsitlusel väitis isik aga, et ei ole kunagi töötanud Venemaal, vaid elas tänaval ja ootas Eesti viisat. Isikul puuduvad reisidokumendid. Isik saabus 27.12.2024 Schengeni alale kehtiva XXX Vabariigi kodaniku reisidokumendiga, kuid see varastati tema väitel kohe Prantsusmaale jõudes detsembris 2024. Isiku väide Prantsusmaal asjade ja reisidokumendi varastamisest ei ole usutav, sest isik oli reisinud eelnevalt pika maa, läbides erinevaid riike alates XXXst Venemaale ning sealt edasi läbi mitme Schengeni riigi, suutes kaitsta endale kuuluvaid isiklikke esemeid. Pigem vabanes isik reisidokumendist vabal tahtel. Isik kinnitas 23.10.2025 ja 24.10.2025 küsitlustel, et ta ei soovi naasta koduriiki ega soovi jääda ka Eestisse, vaid ta kavatseb lahkuda Prantsusmaale, kuna seal räägitakse prantsuse keelt. Eestis ja Schengeni alal isikul pereliikmeid, sugulasi ega sõpru ei ole. Isiku sõrmejäljehõive protsessis 24.10.2025 selgus, et isik ei taotlenud Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset kohe detsembris, vaid tegi seda alles märtsis 2025, mil ta tabati Prantsusmaa ametivõimude poolt. 24.10.2025 küsitlusel jäi isik kahtlevale seisukohale, kas temalt sõrmejälgede võtmisel ta üldse soovib enam rahvusvahelist kaitset. Tuginedes PPA andmetele ning isiku käitumisele (taotles Eesti viisa eesmärgiga liikuda Prantsusmaale, kus alles tema tabamisel esitas rahvusvahelise kaitse taotluse) on PPA seisukohal, et vabaduses viibides ei asuks isik täitma järelevalvemeetmeid ega oleks rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks PPA-le koheselt kättesaadav. Isiku suhtes esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohane põgenemisoht. Ta võib hakata ennast siseriiklikult PPA eest varjama või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Isikul on oskused teise liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA ametnikele, et tahab tagasi Prantsusmaale ning Eestisse ta ei jää.
2.Puudutatud isik avaldas 24.10.2025 kohtuistungil, et ta ei soovi kinnipidamiskeskuses kinni hoidmist.
3.Tallinna Halduskohus andis 24.10.2025 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.12.2025 (k.a).
2(5)
3-25-3717 Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku hoiakust ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda. 23.10.2025 ja 24.10.2025 läbiviidud küsitlustest selgus, et isik ei soovi naasta koduriiki ega soovi jääda ka Eestisse. Puudutatud isik ütles PPA-le, et Eesti viisat taotles ta põhjusel, et pääseda Prantsusmaale. Ka kohtuistungil kinnitas isik, et ta ei jää Eestisse. 24.10.2025 küsitlusel jäi puudutatud isik kahtlevale seisukohale, et kas ta üldse tahab enam rahvusvahelist kaitset, kuna PPA sai sõrmejäljehõivest andmed, et isik küsis rahvusvahelist kaitset Prantsusmaal alles pärast seda, kui ta oli tabatud Prantsusmaa ametivõimude poolt märtsis 2025. Samuti puudub tal reisidokument. Pole usutav, et see varastati temalt kohe, kui ta jõudis Prantsusmaale. Pole välistatud, et ta vabanes oma reisidokumendist vabal tahtel. Pole usutav, et vabadusse jäädes jääks puudutatud isik ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, vaid ta lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja märkimisväärne põgenemisoht. Isiku kinnipidamine on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt tema liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid (nt reisidokumendi PPA-le hoiule andmine, elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemad järelevalvemeetmed eelduslikult põgenemist ära hoida ning kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne meede VRKS § 361 mõttes (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-24-17, p 17). Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku kinnipidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Puudutatud isik palub 13.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA 24.10.2025 taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine ei ole põhjendatud. Puudutatud isik nõustub, et temaga seotud asjaolusid tuleb menetluses kontrollida ja see võtab aega. Samas ei esine isiku põgenemisohtu. Puudutatud isik ei kavatse põgeneda ja ta teeb PPA-ga koostööd. PPA ei ole põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku ütluste ja temaga seotud asjaoludega. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 235 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas riigi õigusabi taotluse kohta 30.10.2025 tehtud määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja 3(5)
3-25-3717 põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Isik suhtleb prantsuse keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine prantsuse keelde.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).
8.Puudutatud isik saabus Eestisse 23.10.2025 ning esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti kinni 23.10.2025 kell 15.25 VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel. PPA esitas 24.10.2025 taotluse halduskohtule isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli ning on usutav, et puudutatud isiku esitatud andmete õigsuse, väidete usutavuse ja muude asjaolude kontrollimine on vajalik. Isiku 23.10.2025 ja 24.10.2024 vestlustel antud selgitused on vastuolulised. Isik ei ole seni välja toonud ka fakte või tõendeid, mis viitaks tema tagakiusamisele. Seega on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. PPA ei olnud veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida.
9.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise vajadust. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).
10.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 13). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 6 8 p-st 6 tulenev põgenemisoht, st välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA hinnanguga, et puudutatud isiku osas esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 tähenduses. Isik hankis endale Schengeni alale sisenemiseks lühiajalise Eesti viisa. Isiku eesmärk oli jõuda Prantsusmaale (23.10.2025 küsitluse protokoll, dtl 26˗31). Isik on 23.10.2025 küsitlusel selgelt väljendanud, et ei soovi naasta koduriiki ega jääda Eestisse, vaid tahab jõuda Prantsusmaale. Ka 24.10.2025 kohtuistungil kinnitas isik, et ei soovi Eestisse jääda. 24.10.2025 küsitlusel (dtl 32˗34) selgitas 4(5)
3-25-3717 isik algselt, et temalt sõrmejälgede võtmisel ei soovi ta Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Isikult sõrmejäljehõive käigus selgus, et isik ei esitanud Prantsusmaal rahvusvahelise kaitse taotlust kohe sinna jõudes (detsembris 2024), vaid märtsis 2025, mil ta tabati ametivõimude poolt. Isiku ütlustest ja hoiakutest saab seega järeldada, et ei soovi Schengeni alalt lahkuda. Puudub alus arvata, et isik muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eelnevat arvestades usaldusväärne, ning on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut isiku põgenemise ohule. Halduskohus ei jätnud puudutatud isiku selgitusi tähelepanuta, vaid selgitas, miks need ei ole usaldusväärsed.
12.Halduskohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik. Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei olnud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses tagatakse puudutatud isikule tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (vt VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269).
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 määrus muutmata.
14.Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.