Jätta rahuldamata Aktsiaselts S varalise kahju hüvitamise nõue HH vastu summas 616,02 (kuussada kuusteist ja 02) eurot
MENETLUSKULUD
1.Menetluskulud tsiviilasjas 2-16-14675 jätta 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
2.Rahuldada Aktsiaselts S menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3.Määrata tsiviilasjas 2-16-14675 Aktsiaselts S menetluskulude rahaliseks suuruseks 1465,50 (üks tuhat nelisada kuuskümmend viis ja 50) eurot, millest 200 eurot on riigilõiv, 1210 eurot lepingulise esindaja kulud ning 55,50 eurot lepingulise esindaja otsene sõidukulu.
4.Välja mõista HH AS S kasuks 732,75 (seitsesada kolmkümmend kaks ja 75) eurot menetluskulude katteks.
5.Välja mõista HH Aktsiaselts S kasuks viivis menetluskuludelt 732,75 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõue
2-16-14675 Aktsiaselts S (hageja, tööandja) esitas 27.06.2016 Tallinna töövaidluskomisjonile avalduse H H (kostja, töötaja) vastu koolituskulu, väljamakse tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjon algatas töövaidlusasja nr 4-1/1419/16 ning tegi 25.08.2016 otsuse, millega otsustas tööandja avalduse töötaja vastu vaid osaliselt rahuldada (tl 9-12). 29.09.2016 esitas Aktsiaselts S Pärnu Maakohtule hagiavalduse HH vastu töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäänud osas varalise kahju 1234,56 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.06.2015 tähtajatu töölepingu nr x (tl 13-19), mille kohaselt asus kostja hageja juures tööle autojuhina. Kostja esitas tööandjale korralise ülesütlemisavalduse 04.04.2016 (tl 20) ning järgimata TLS § 98 lg 1 määratud etteteatamistähtaega 30 kalendripäeva ei ilmunud enam tööle alates lahkumisavalduse esitamisest. Töötaja poolt töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja 30 kalendripäeva järgimata jätmise ning ootamatu töölt lahkumise tõttu tekkis tööandjale varaline kahju. Kuna tööandjal oli töötaja ennetähtaegse töölt lahkumise tõttu kuu aega puudu üks autojuht, oli kasutuseta tööandja veoauto numbrimärgiga xxxxxx. Veoauto seisis ajavahemikul alates töötaja ennetähtaegsest töölt lahkumisest 04.04.2016 kuni 25.04.2016, põhjustades tööandjale seeläbi kahju Swedbank Liising AS poolt sõidukile esitatud liisinguarve näol (tl 21). Ajavahemikul 04.04.2016 kuni 25.04.2016 (21 kalendripäeva) seisnud veoauto xxxxxxkuurent (31 kalendripäeva) on kokku 909,36 eurot (käibemaksuta). Tööandjale tekkinud kahju, mis tulenes otseselt sellest, et töötaja lahkus ootamatult töölt ning veoauto oli seetõttu kasutuseta, on seega 21 kalendripäeva eest 616,02 eurot (909,36 / 31 x 21 = 616,02). Tööandja selgitas hagis, et ta oli sunnitud töötaja ootamatu lahkumise tõttu töö ettevõttes selliselt ümber korraldama, et seni veoautoga xxxxxx tööd teinud juht tuli panna juhtima töölt lahkunud töötaja veoautot. Sellest tulenevalt jäigi seisma veoauto xxxxxx ning tööandja tasus kasutuseta veoauto liisingumakset ligi kuu aja jooksul ilma et ta oleks saanud vastavat kulu tagasi teenida. Numbrimärki xxxxxx kandva veoautoga tööandjal raha ja kulusid tagasi teenida ei olnud võimalik, mistõttu kandis tööandja töötaja tegevusest tulenevalt kahju summas 616,02 eurot, mis on võrdne liisingmaksega 21 kalendripäeva eest, mil auto seisis kasutuseta. Hageja on arvamusel, et sellist olukorda ei oleks tekkinud, kui töötaja oleks oma töölt lahkumisest korrektselt 30 päeva ette teatanud ega oleks töölt ennetähtaegselt lahkunud. Lisaks tekitas töötaja tööandjale töösuhte käigus tööjuhiste mittejärgimisest tingitud varalise kahju, mis seisneb tööandjale esitatud SS AB 17.09.2015 arves nr 150467 summas 618,54 eurot (tl 24). Hageja selgitab hagis, et 12.08.2015 toimus intsident, kus töötaja poolt juhitud tööandja autol esines ülekoormus ja selle vältimiseks tuli koorem ümber laadida. SS AB on esitanud hagejale 17.09.2015 arve nr 150467, mis on SS AB-le esitatud vastavalt V AS poolt 07.09.2015 esitatud arvele nr 992309 (tl 25). Nimetatud arve on seotud töötaja nimetatud rikkumisega 12.08.2015. Kahjujuhtumi toimumise päeval on saadetud SS AB esiandaja LS poolt tööandja logistikule RI e-kiri (tl 26-27), milles selgitatakse, et HH poolt juhitud auto on politsei poolt kinni peetud ja auto sillakaalu ületamise tõttu on vaja kaup ümber laadida ning see toob kaasa lisakulud. Ühtlasi on märgitud, et see pole esimene tööjuhiste rikkumine selle töötaja poolt. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja varalise kahju nõue kokku summas 1234,56 eurot (616,02+618,54). Lisaks palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja selgitab, et Aktsiaselts S vallandas ta põhjusel, et ta keeldus minemast välismaale tööle, kuna tal on kodus kaks alla 3-aastast last. Kostjale ei meeldinud, et teda saadetakse nii puhkuse kui ka haiguslehe ajal tööle kuigi ta sellest keeldus. Kui tööandja saatis kostja haiguslehega tööle, siis kostja ütles tööandjale, et teeb viimase töö ja lahkub nimetatud firmast. Kostja pidi tööle
2-16-14675 minema kuna vastasel juhul oleks tööandja võinud kaotada lepingu S. Rootsis olles paistetas kostjal silm kinni silma põletiku tõttu, ta andis tööandjale oma haigusest teada ning teavitas, et sõitmine on ülimalt ohtlik kuna silm on kinni paistetanud ja soovis, et ta koju transporditakse. Selle peale teatas tööandja, et see on liiga kallis ning tuleb oodata, ehk on võimalik saada koorem Stockholmi ja sealt edasi. Eestisse jõudis kostja alates teada andmisest neljandal päeval. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et Aktsiaselts S hagi HH vastu on osaliselt põhjendatud ning kuulub seetõttu osaliselt rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
2.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: • hageja ja kostja vahel oli 25.06.2015 sõlmitud tööleping nr x (mille kohaselt asus kostja hageja juurde tööle autojuhina) ja selle lisana nr 1 ametijuhend ning varalise vastutuse leping (tl 13-19); • 12.08.2015 toimus Norra Kuningriigis intsident, kus kostja poolt juhitud veoautol esines ülekoormus ja selle vältimiseks tuli koorem ümber laadida, mis põhjustas tööandjale lisakulutusi summas 618,54 eurot; • 04.04.2016 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel (tl 20); • kostja ei ilmunud enam tööle alates lahkumisavalduse esitamisest (04.04.2016).
3.Hageja nõuab kostjalt töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgmisest tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 616,02 eurot ning töölepingust ja töölepingu seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 618,54 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju ja kas kahju tekitamine on põhjuslikus seoses kohustuste rikkumisega, millele hageja tugineb. Kohus hindab esmalt hageja nõuet kahjuhüvitise väljamõistmiseks kostjalt töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest summas 616,02 eurot.
4.TLS § 85 lg 1 kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui töötaja ei tõenda et ülesütlemine on erakorraline, eeldatakse, et ülesütlemine on korraline. TLS § 98 lg 1 kohaselt peab töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja esitas hagejale 04.04.2016 avalduse sooviga lõpetada tööleping ning ei ilmunud enam tööle alates lahkumisavalduse esitamisest. Seega kostja lahkus töölt enne TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaega ehk on jätnud täitmata pooltevahelisest töölepingust tulenevad kohustused alates 04.04.2016 kuni 04.05.2016 (kuupäev, millal oleks töösuhe lõppenud olukorras, kus töötaja oleks järginud TLS § 98 lg 1 toodud etteteatamistähtaega). Kuna kostja ei järginud korralise ülesütlemise etteteatamistähtaega, leiab hageja, et tal on õigus saada kostjalt rahalist hüvitist tekitatud varalise kahju eest. Hageja varaline kahju seisneb selles, et hagejal oli töötaja ennetähtaegse töölt lahkumise tõttu kuu aega puudu üks autojuht, seega oli kasutuseta hageja veoauto numbrimärgiga xxxxxx. Veoauto seisis alates töötaja ennetähtaegsest töölt lahkumisest 04.04.2016 kuni 25.04.2016, põhjustades tööandjale seeläbi kahju Swedbank Liising AS poolt sõidukile esitatud liisinguarve näol (tl 21).
5.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lahkus töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist. Riigikohus on 15.04.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 p-s 14 leidnud, et töölepingu rikkumiseks võib mh olla ka töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1
2-16-14675 sätestatud tähtaja möödumist. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 115 ja 7. ptk-s. Töötaja vastutuse piirangud on sätestatud TLS 4. ptk-s. VÕS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid saab tööandja TLS § 72 järgi kasutada üksnes juhul, kui töötaja on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumises süüdi. Töötaja kahju hüvitamist reguleeriv TLS § 74 ei sätesta sõnaselgelt tööandja õigust nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ütleb töölepingu üles ette teatamata või seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud etteteatamistähtajast varem. Küll aga tuleneb TLS § 74 lg-test 1 ja 2, et töötaja vastutab töölepingu süülise rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest. Seega juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja möödumist ja selline rikkumine on toime pandud tahtlikult või hooletusest, peab ta hüvitama tööandjale tekitatud kahju TLS § 72, § 74 lg-te 1 või 2 järgi. Tulenevalt VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja sellisel juhul tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh ka VÕS §-d 139 ja 140. TLS § 74 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
6.Hageja on seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et töötaja ei järginud töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega ning ei ilmunud enam tööle alates 04.04.2016, siis on hagejale tekkinud töötaja ootamatu töölt lahkumise tõttu varaline kahju. Juhul, kui töötaja oleks täitnud oma kohustust ja teavitanud tööandjat töölepingu lõpetamisest 30 kalendripäeva ette, siis ei oleks jäänud tööandja konkreetne auto seisma ja sellisel juhul oleks autoga teenitud tulu.
7.VÕS § 104 lg-te 1-5 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasuses ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Definitsioon kehtib nii vastutuse puhul kohustuse rikkumise eest kui deliktilise vastutuse puhul. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest (VÕS I kommenteeritud väljaanne, Tln 2006, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 394). Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja tegevus, teadlikult mitte ilmuda tööle alates töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisest 04.04.2016 järgimata TLS-ist tulenevat etteteatamistähtaega, on kantud kostja teadlikust ja tahtlikust tegevusest. Seega on kohus seisukohal, et ka TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ning pooltevahelisest töölepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine perioodil 04.04.2016 kuni 04.05.2016 (kuupäev, millal oleks töösuhe lõppenud olukorras, kus töötaja oleks järginud TLS § 98 lg 1 toodud etteteatamistähtaega) on kantud kostja teadlikust ja tahtlikust tegevusest, kostja oli oma käitumise õigusvastasusest teadlik ning ta soovis sellise tagajärje saabumist pooltevahelises töölepingulises suhtes.
8.TLS § 19 sätestab tööst keeldumist õigustavata asjaoludena, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb
2-16-14675 streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Kohus on hinnanud eeltoodud asjaolusid ja leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei esinenud kostja käitumises ühtegi tööst keeldumist õigustavat asjaolu. Seega on tööandjal (hagejal) õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt (kostjalt) hüvitist TLS § 74 lg 1 järgi, kuna töötaja (kostja) on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju.
9.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodule tuginedes peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hageja esitatu kohaselt oli kostja ootamatu töölt lahkumise tõttu kuu aega puudu üks autojuht, mistõttu oli perioodil 04.04.-25.06.2016 kasutuseta tööandja veoauto numbrimärgiga xxxxxx. Veoauto seismine põhjustas tööandjale kahju Swedbank Liising AS poolt sõidukile esitatud liisingarve nr 8668502832 näol (tl 21), millest nähtub, et sõiduki xxxxxx kuurent (31 kalendripäeva) eest on kokku 909,36 eurot (käibemaksuta). Tööandjale tekkinud kahju, mis tulenes otseselt sellest, et töötaja lahkus ootamatult töölt ning veoauto oli seetõttu kasutuseta, on seega 21 kalendripäeva (periood 04.04.-25.04.2016) eest 616,02 eurot. Hageja selgitas, et olenemata sellest, et töötaja ei teinud enne töölt lahkumist tööd veoautoga xxxxxx, tuli tööandjal ettevõttes töö ümber korraldada selliselt, et seni veoautoga xxxxxx tööd teinud juht tuli panna juhtima töölt lahkunud töötaja veoautot, mille kohta on väljastatud ka käskkiri (tl 23). Sellest tulenevalt jäigi seisma veoauto xxxxxx ning tööandja tasus kasutuseta veoauto liisingumakset ligi kuu aja jooksul ilma et ta oleks saanud vastavat kulu tagasi teenida. Tööandjal ei olnud võimalik ka koheselt palgata uut autojuhti, sest töötaja lahkumine oli nii ootamatu. Tööandja tegi ümberkorraldused oma ettevõtte huvidest lähtuvalt kõige efektiivsemat lahendust silmas pidades (arvestades erinevate tööandja veoautodega seotud tellimustöid, vedude hinnakirju jmt), kuid sellele vaatamata jäi kuuks ajaks seisma veoauto xxxxxx. Sellist olukorda ei oleks tekkinud, kui töötaja oleks oma töölt lahkumisest korrektselt 30 päeva ette teatanud ega oleks töölt ennetähtaegselt lahkunud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 616,02 eurot. Kostja on küll hagile vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud oma konkreetset seisukohta ega vastuväiteid koos tõenditega hageja nõude osas.
10.Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja poolt töölepingu ülesütlemistähtaja mittejärgimine oli töölepingu süüline rikkumine ning et hageja poolt on küll tõendatud veoauto xxxxxx liisingarve maksmine Swedbank Liising AS-ile, samuti teise autojuhi määramine kostja senisele töökohale, ei ole sealjuures tõendatud, et kostja töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist oleks hagejale kaasa toonud varalist kahju.
11.Riigikohus on 25.02.2009. a lahendis nr 3-2-1-121-08 (p 12) asunud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.
2-16-14675 Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumise, s.o töötaja (kostja) lahkumisega töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kui jätta kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale, s.o kui kostja oleks töötanud perioodil 04.04.2016-25.04.2016 ise, oleks hagejal siiski tulnud tasuda veoauto xxxxxx perioodiline liisingumakse. Seega hagejale kahju toonud tagajärg oleks saabunud ka siis kui kostja ei oleks lahkunud töölt enne TLS § 98 lgs 1 sätestatud tähtaja möödumist.
12.Arvestades eeltooduga, leiab kohus, et hageja Aktsiaselts S nõue kostjalt HH kahjuhüvitise summas 616,02 eurot saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Järgmisena hindab kohus hageja nõuet töölepingust ja töölepingu seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 618,54 eurot.
13.Hagiavalduses palus hageja oma teise nõudena kostjalt välja mõista kahju, mille kostja tekitas 12.08.2015 tööjuhiste mittejärgimisest. Varaline kahju seisneb selles, et Norra Kuningriigis töötaja poolt juhitud tööandja autol esines ülekoormus ja ülekoormuse vältimiseks tuli koorem ümber laadida. Hageja palub kostjalt välja mõista ümberlaadimise kulud summas 618,54 eurot. 12.08.2015 on saadetud SS AB esindaja LS poolt tööandja logistikule RI e-kiri (tl 28-29), milles selgitatakse, et kostja poolt juhitud auto on politsei poolt kinni peetud ja auto sillakaalu ületamise tõttu on vaja kaup ümber laadida ning see toob kaasa lisakulud. Ühtlasi on märgitud, et see pole esimene tööjuhiste rikkumine selle töötaja poolt. Ülaltoodud põhjustel leiab tööandja, et tema 618,54 euro suurune varalise kahju nõue töötajalt seoses töötaja hoolsuskohustuse rikkumisega tööülesannete täitmisel kuulub rahuldamisele.
14.TLS § 72 kohaselt on töötaja vastutuse eelduseks töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja töötaja süü olemasolu kohustuse rikkumisel. Süülise vastutuse eritingimus tuleb VÕS §-st 104, mille alusel vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. TLS § 72 järgi vastutab töötaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest vaid juhul, kui ta on kohustust rikkunud süüliselt. TLS § 74 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
15.VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt võib hooletuseks lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Lõigete 4 ja 5 alusel on raskeks hooletuseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Töötaja süü vorm on olulisemaid asjaolusid hindamaks töötaja vastutuse raskust. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).
16.Hageja heidab kostjale ette töölepingust ja ametijuhendist tulenevate kohustuste mittejärgimist, mille tagajärjel tekkis tööandjale varaline kahju. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli 25.06.2015 sõlmitud tööleping nr x (tl 13-16), mille kohaselt asus kostja hageja juurde tööle autojuhina ja selle lisana nr 1 ametijuhend (tl 17-18) ning varalise vastutuse leping (tl
2-16-14675 19). Seega ei ole kahtlust, et töötaja oli teadlik oma töökohustustest. TLS § 15 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Viidatud töölepingu punkti 2.1 kohaselt asus töötaja tööle autojuhina. Punkti 2.4 kohaselt kohustus töötaja oma tööülesandeid täitma vastavalt tööandja poolt kindlaks määratud töö sisekorra eeskirjale, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu lisa nr 1 (ametijuhend) punkti 2.1 kohaselt allub autojuht vahetult logistikule, kellelt saab tööülesandeid ning kes kontrollib nende täitmist.
17.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et 12.08.2015 toimus intsident, mille tagajärjel pidas politsei kostja poolt juhitud veoauto kinni ning avastati ülekaal ning selleks, et veoautol oleks võimalik edasi liikuda, tuli kaup ümber laadida. Töölepingu punktist 2.4 tulenevalt on see töötaja ülesanne järgida, et sõiduk, millega ta sõidab, vastab kehtivatele liikluseeskirjadele. Töötaja allus logistikutele ning SS AB esindaja LS on oma saadetud e-kirjas (tl 26-27) selgitanud, et töötaja laadis 12.08.2015 hommikul H maha pool koormat, misjärel tekkis tal veokile suur ülekaal. Töötaja ei informeerinud sellest logistikuid ning sõitis edasi järgmisesse kohta, kuid teel peatati töötaja politsei poolt kinni. Politsei määras töötajale rahatrahvi ning lisaks oli vaja koorem ümber laadida.
18.Kohtu hinnangul annavad tuvastatud asjaolud alust väita, et kostja ei ole järginud töökohustuste täitmisel TLS § 16 sätestatud hoolsuse määra ning vastutab seega tööandjale tekitatud varalise kahju eest. Kostja ei ole toiminud vastavalt sõlmitud töölepingule, tööandja juhistele ning oma parimate teadmiste kohaselt. Kostja oleks 12.08.2015 pidanud pärast esimest mahalaadimist teavitama logistikuid sellest, et veoautol on ülekaal ning mitte alustama sõitmist järgmisesse sihtpunkti, teades et selline teguviis on vastuolus kehtivate õigusaktidega ning toob kaasa seaduserikkumise ja sellega seoses ka lisakulutused tööandjale.
19.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodule tuginedes peab tööandja tõendama, et töötaja hoolsuskohustuse mittejärgimine põhjustas talle kahju. Hageja esitatud kohaselt on kostja põhjustanud töölepingu rikkumisest tööandjale veose ümberlaadimise kulud summas 618,54 eurot vastavalt SS AB 17.09.2015 esitatud arvele nr 150467 (tl 24). Hageja selgitas täiendavalt, et SS AB 17.09.2015 arve nr 150467 on esitatud vastavalt neile V AS poolt esitatud 07.09.2015 arvele nr 992309 (tl 25). Kohus leiab et sellist olukorda ei oleks tekkinud, kui töötaja oleks 12.08.2015 pärast esimest mahalaadimist teavitanud logistikuid veoauto ülekaalust. Kostja on küll tööandja nõudele vastu vaielnud ning palunud jätta hagi rahuldamata, kuid ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid.
2-16-14675
20.Kohus, hinnanud poolte esitatud väiteid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagejal tekkinud kahju kauba ümberlaadimise kulude näol summas 618,54 eurot on põhjuslikus seoses kostja käitumise, s.o töötaja (kostja) poolt töölepingust ja töölepingu seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega ja töötaja hoolsuse määra mittejärgimisega. Kui jätta kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale, s.o kui kostja oleks järginud 12.08.2015 sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi ja TLS-ist tulenevat töötaja hoolsuskohustust ning teatanud tekkinud probleemist logistikutele, ei oleks tekkinud vajadust kauba ümberlaadimiseks ning ei oleks tööandjale tekkinud kahju veose ümberlaadimiskulude näol. Seega hagejale kahju toonud tagajärg ei oleks saabunud siis kui kostja oleks järginud sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi ning töölepingu seadusest tulenevat üldist töötaja hoolsuse määra.
21.Arvestades eeltooduga, leiab kohus, et hageja Aktsiaselts S nõue kostjalt HH kahjuhüvitise summas 618,54 eurot saamiseks tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jääb hageja kanda 50% ja kostja kanda 50% menetluskuludest. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja Aktsiaselts S on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks tähtaegselt ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud ning riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Kohtutoimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on hagejat esindanud Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee vandeadvokaat Rivo Kaldvee, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Samas on Riigikohus 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kuivõrd kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kuludele vastuväidet esitanud, tuleb kohtu hinnangul eespool märgitust lähtudes antud juhul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja
2-16-14675 kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Hageja esindaja 02.11.2016 ja 17.01.2016 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas Aktsiaselts S kohtumenetluses esindaja õigusabi ning kandis menetluskulusid järgmises ulatuses: 1) 03.10.2016 arve nr 246102016 summas 805 eurot (sh riigilõiv 200 eurot) – hagi koostamine ja esitamine kohtule 5 h 30 min ulatuses; 2) 01.11.2016 arve nr 273112016 summas 154 eurot – kohtumäärus ja info kliendile 12 min, hagi täiendus 1 h, kohtumäärus ja selgitused kliendile 12 min; 3) 01.12.2016 arve nr 290122016 summas 341 eurot – menetluskulude nimekiri 42 min, kostja vastus ja selgitused kliendile 12 min, kirjavahetus kliendiga ja päring kohtule 12 min, vastus kostja 30.10.2016 vastuse osas hagile 2 h; 4) 12.12.2016 õigusabi summas 22 eurot – kostja esitatud täiendav tõend ja selgitused ning info ja selgitused kliendile 12 min; 5) 17.01.2017 õigusabi summas 55 eurot – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 30 min. Lisaks on hageja esindaja 19.01.2017 toimunud kohtuistungil suuliselt täiendanud hageja menetluskulude nimekirja järgmises ulatuses: 1) 19.01.2017 õigusabi summas 165 eurot – kohtuistungi ettevalmistamine 30 min ja kohtuistungil osalemine 1 h; 2) sõidukulu istungile 2,5 h Tallinn-Paide-Tallinn, summa 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1617 eurot, lisaks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot, s.t et hageja on tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku summas 1817 eurot. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste, nende lisade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole panna kostjale kohustuseks hüvitada hageja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise ja menetluskulude nimekirjade koostamiste eest kantud menetluskulud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohus on oma 3. juuni 2013 määruses 3-2-1-65-13 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks otsene sõidukulu marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn (185 km) summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, s.o 55,50 eurot.
2-16-14675 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku summas 1465,50 eurot, millest lepingulise esindaja tasu on 1210 eurot, riigilõiv 200 eurot ning otsene sõidukulu 55,50 eurot. Hageja menetluskulust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 50%. Kostja ei ole oma menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud ning kostja kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.