X kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Viru Vangla
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X (kaebaja) esitas 4.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille esemeks on tema vahistatuna kinnistes kambrites hoidmine Viru Vanglas perioodil 7.02.2018-18.02.2019. Kaebaja väitel jättis Viru Vangla tema kahjunõude 30.09.2025 otsusega nr 1-9/3-25/82-2 rahuldamata. Kaebaja leiab, et Viru Vangla rikkus tema õigusi, kui hoidis teda lukustatud kambrites. Kaebaja arvates hakkas kulgema kahjunõude esitamise tähtaeg ajast, kui Eesti Vabariik tunnistas 1.10.2024 seaduse muudatuse kaudu rikkumise. Kaebaja palub määrata talle tasuta riigi õigusabi ja vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. 1
2.Tartu Halduskohus esitas 6.10.2025 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus edastada kohtule kohustuslikku kohtueelset menetlust puudutavad dokumendid.
3.Viru Vangla vastus kohtunõudele koos asjakohaste dokumentidega laekus kohtusse 6.10.2025. Kohtu seisukoht
4.Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab läbi kaebaja riigi õigusabi taotluse (II), viimasena otsustab kaebaja menetlusabi taotluse lubatavuse üle
(III).
I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtupraktikast tulenevalt kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata. Riigikohtu Halduskolleegiumi järjepideva praktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides. Erinevalt kohtusse pöördumise tähtaja mittejärgimisest, mil menetlus võidakse lõpetada, tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise tähtaja mittejärgimisel olenevalt olukorrast kaebus kas tagastada või jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.1 VangS § 11 lg-s 8 sätestatut arvestades saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Vastasel juhul puuduvad kohtul vajalikud eeldused selles osas kaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 47 lg 1).
6.Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 4.09.2025 Viru Vanglale kahjunõude nr 1-9/325/83-1, mille esemeks oli kaebaja vahistatuna hoidmine lukustatud kambrites ajavahemikel 7.02-22.08.2018, 24.08-11.12.2018 ja 15.01-18.02.2019 Viru Vanglas. Viru Vangla tagastas 30.09.2025 otsusega nr 1-9/3-25/82-2 kaebaja kahjunõude, kuna kahjunõue on esitatud riigivastutuseseaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaega ületades. Otsuse põhjenduste kohaselt sai kaebaja teada ebakohastest Viru Vangla kinnipidamistingimustest ajal kui viibis vahistatuna lukustatud kambrites ehk koheselt toimingu tegemise ajal. Seega luges vangla kaebaja kahunõuet mittetähtaegselt esitatuks ja tagastas selle sisuliselt läbi vaatamata.
7.Sellest tulenevalt on vaja välja selgitada, kas kaebaja poolt 4.09.2025 Viru Vanglale edastatud kahjunõue, milles ta palus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses viibimisega lukustatud kambrites ajavahemikel 7.02-22.08.2018, 24.08-11.12.2018 ja 15.0118.02.2019 on esitatud vanglale tähtaegselt. Kohus märgib, et 30.09.2025 otsuses nr 1-9/3-25/82-2 on vangla õigustatult viidanud RVastS § 17 lg-le 3, mille kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, 1 RKHKm 3-16-519, p 15. 2
3-25-3240 sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
8.Kohus nõustub vanglaga, et kaebajal on mööda lastud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaeg. Kohus rõhutab, et juba 19.07.2021 ja 26.01.2021 esitas kaebaja Viru Vanglale kahjunõuded, mille esemeks oli kaebaja vahistatuna hoidmine lukustatud kabrites vastavalt VangS § 90 lg-le 3 varasama perioodi jooksul (haldusasi nr 3-21-2219). Seega juba tol ajal kujunes kaebajal arusaam, et tema hoidmine vahistatuna lukustatud kambrites ei pruugi olla õiguspärane ja on talle kahjulik. Seega ka praeguses kaebuses nimetatud perioodidel kujunes kaebajal arusaam, et tegemist on ebakohasete kinnipidamistingimustega, mis oli ühtlasi aluseks kahjunõude koostamiseks ja selle RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul esitamiseks. Selles valguses kaebaja viide 1.10.2024 jõustunud muudatusele vangistuseaduses, mille kohaselt ei pidanud vanglad enam hoidma vahistatuid ööpäevaringselt lukustatud kambrites, ei ole asjakohane, kuna kaebaja vähemalt möönis tema kinnistes kambrites hoidmist vangla kahjulikuks tegevuseks ka enne 1.10.2024 ja nõudis sellega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtupraktikas on leitud, et oluline on see, millal isik sai teada tema õigusi kahjustavast tegevusest, kuid mitte selle tegevuse õigusvastasusest. Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tehtud otsusega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust.2 Seega analoogselt ei saa kaebaja siduda kahjust teadasaamist 1.10.2024 jõustunud muudatusega vangistuseaduses.
8.1.Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui lugeda kaebetähtaja kulgemahakkamist jätkuva toimingu lõpetamisel ehk 22.08.2018, 11.12.2018 ja 18.02.2019, ei ole kahjunõude esitatud vanglale kolmeaastase perioodi jooksul ehk tähtaegselt iga episoodi kohta.
8.2.Lisaks märgib kohus, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 sätestab, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Vanglale esitatud kahjunõude ja kaebuse põhjenduste kohaselt toimus viimane kaebaja kinnipidamine vahistatuna lukustatud kambrites 18.02.2019. Seega RvastS § 17 lg 3 järgi kõige hilisemaks kahjunõude esitamise tähtajaks on antud juhul 18.02.2022. Kaebaja esitas Viru Vanglale kahjunõude alles 4.09.2025. Seega tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 ei olnud vanglal kohustust anda kaebajale võimalust taotleda möödalastud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist.
8.3.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla tegevus lõppkokkuvõttes seoses kaebaja kahjunõude nr 1-9/3-25/83-1 tagastamisega on õiguspärane.
8.4.Sellest tulenevalt nõustub kohus Viru Vangla 30.09.2025 otsuses nr 1-9/3-25/82-2 toodud põhjendustega kahjunõude mittetähtaegsuse kohta. Järelikult tagastas vangla 30.09.2025 otsusega nr 1-9/3-25/82-2 kaebaja kahjunõude õiguspäraselt. 3
3-25-3240
8.5.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse.
2 RKHKm nr 3-3-1-20-15 ja RKHKo nr 3-3-1-68-15.
II
9.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt 26.09.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
9.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebajal ei ole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Peamiseks kaebuse nõudeks on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus riigi tasuta õigusabi andmisest keeldumiseks.
9.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. III
10.Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
11.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.