Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 08.10.2025, Tartu 3-23-1216 T.L.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.03.2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a vaideotsuse nr 6-1/5345-2 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks arvestama ja tasuma sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning ebamõistliku maksumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 17.01.2025. a otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – T.L., esindaja M.L. Vastustaja/apellant – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 17.01.2025. a otsus menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega T.L.-i kaebus osaliselt rahuldati ning tühistati Maksu- ja Tolliameti 16.03.2023. a maksuotsus nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a vaideotsus nr 6-1/5345-2 ning kohustati Maksu- ja Tolliametit arvestama ja tasuma T.L.-ilt 15.05.2023 ära võetud summalt 46 269,81 eurot intressi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
3.Teha asjas uus otsus, millega jätta T.L.-i kaebus tervikuna rahuldamata ja kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja kinnisasjade aadressid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.10.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 01.06.2022. a korralduse nr 12.2-3/058632-1 alusel T.L.-i 2020. ja 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 25.11.2022. a kontrolliaktis nr 12.2-3/058632-8, millele kaebaja esitas vastuväited 19.12.2022.
2.MTA tegi 16.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9, millega nõudis T.L.-ilt tagasi pangakontole täidetud 2020. a tulumaksu enammakse summas 242,84 eurot ning kohustas teda tasuma maksusumma 46 512,65 eurot. Maksuotsuses on tuvastatud, et T.L. võõrandas 16.06.2020 aadressil Xxx, Soinaste küla, Kambja vald, Tartu maakond asuva kinnisasja 230 000 euro eest. T.L. ei deklareerinud kinnisvara võõrandamisest saadud kasu. T.L. väitis, et jättis tulu deklareerimata, sest kasutas kinnisasja kuni võõrandamiseni oma peamise elukohana. MTA tuvastas, et T.L.-il puudus kavatsus Xxx majja püsivalt elama asuda. Seega ei saa Xxx kinnisasja lugeda T.L.-i elukohaks. T.L. sai Xxx maja omanikuks 20.01.2020, kui N.T. selle talle kinkis. T.L. märkis küll rahvastikuregistris oma elukohaks alates 31.01.2020 Xxx kinnistu, kuid pärast selle kinnistu võõrandamist tegi ta alles 27.06.2021 kande rahvastikuregistris oma elukoha muutmiseks. Seega ei saa kaebaja poolt rahvastikuregistrile esitatud andmeid pidada usaldusväärseks. Kaebajal tekkis Xxx kinnistu müümise mõte väidetavalt 2020. a veebruaris ja juba 11.03.2020 tellis M.R. hindamisakti. Eeltoodust saab järeldada, et Xxx majja kolimise eesmärk oli näidata kinnistut vormiliselt T.L.-i elukohana, et vältida kinnistu võõrandamisest saadud tulult tulumaksu tasumist. Xxx maja müügi põhjus ei olnud tingitud koroonapandeemiast ning soov maja kohe edasi müüa oli T.L.-il juba maja omanikuks saamisel. Hindamisaktis on kirjas, et elamu kavandatav kasutusele võtmise aeg on 2020. a. Seega, kui Xxx maja 12.03.2020 üle vaadati, ei olnud maja veel kasutusele võetud. Hindamisakti fotodel on näha, et majas on ehitustööd pooleli. Xxx maja ei olnud valmis, kui T.L. selle omanikuks sai ja tal puudusid ka rahalised vahendid selle valmis ehitamiseks. Majas puudus söögi tegemiseks vajalik köögimööbel ja -tehnika. MTA on seisukohal, et T.L. kasutas püsiva ja alalise elukohana Tartu korterit aadressil Xxx. MTA tuvastas T.L.-i kommunaalteenuste arveid analüüsides vee- ja elektri tarbimise ning regulaarse prügiveo nii Xxx korteris kui ka Xxx majas. Lisaks tasus T.L. terve 2020. a TV-teenuste eest Xxx korteris, kuid Xxx maja osas ta TV-teenuse lepingut ei sõlminud. Xxx korteris ei ole T.L.-i tarbimised 2020. ja 2021. aastatel märgatavalt muutunud. Xxx naabrid ei nimetanud, et T.L. oleks seal majas kunagi elanud. Nende vastustest võib välja lugeda, et majas on elanud ainult praegused omanikud ehk perekond R. T.L. võis Xxx majas aeg-ajalt viibida, kuid tal puudus tahe muuta oma senist elukohta ning asuda püsivalt elama Xxx majja. Maja müügi tarbeks koostatud hindamisakti piltidelt ei nähtu isiklike asjade (sh mööbli) olemasolu ka kaks kuud pärast T.L.i väidetavat Xxx majja elama asumist ning piltide kohaselt oli ka hindamisakti koostamise ajal maja ehitusjärgus. Fotodel on näha, et erinevates tubades on ehitusmaterjalid ja tööriistad põrandal. Põrandad on kaetud ehituskilega. Fotodel puuduvad elamiseks vajalikud esemed ja T.L.-i poolt väidetavalt majja toodud mööbliesemed (diivan, söögilaud ja toolid, madrats, induktsioonpliidi plaat, nõud, riided, stange, kosmeetika ja pesemisasjad). T.L.-il puudus vajadus maja elukohana kasutusele võtmiseks vahetult enne selle müügiprotsessi algust. Elukoht on inimesel seal, kus ta omab eluaset asjaoludel, mis annavad alust järeldada, et ta kavatseb seda eluaset ka tulevikus säilitada ja kasutada. Väidetavat elama asumist Xxx majja vahetult enne selle müügiprotsessi algust ei saa käsitada tahteavaldusena muuta püsivalt oma elukohta või käsitada seda maja kaebaja püsiva elukohana. Sellisel juhul ei ole võõrandatud maja puhul tegu tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p 1 rakendusalasse jääva isiku alalise või peamise elukohaga.
3.MTA jättis 04.05.2023. a vaideotsusega nr 6-1/5345-2 kaebaja vaide 16.03.2023. a maksuotsuse peale rahuldamata. 2
4.Kaebaja esitas 02.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 16.03.2023. a maksuotsuse ja 04.05.2023. a vaideotsuse tühistamiseks, MTA kohustamiseks arvestama ja tasuma sundkorras ära võetud 46 269,81 eurolt intressi ning ebamõistliku maksumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Kaebaja on tõendanud, et ta kasutas Xxx maja 2020. a jaanuari lõpust kuni kinnistu võõrandamiseni 2020. a juuni teisel poolel oma elukohana. Selleks, et hoida COVID-19 viirushaiguspuhangu ajal teiste isikutega distantsi, kolis kaebaja oma hoonestatud kinnistule elamusse. Kaebaja on pikka aega unistanud oma kodust elamus, mistõttu oli elamusse kolimine ühtaegu ka unistuse täitumine. Kambja Vallavalitsus väljastas elamule 02.04.2019 kasutusloa. Järelikult oli elamu elamiseks kasutatav. Kaebajale pole etteheidetav see, et 2020. a märtsis tekkis elamule ostuhuviline. Asjaolu, et 16.06.2020 elamu müügilepinguni jõuti, ei väära kaebaja poolt elamu kasutamist elukohana. Kaebaja 2020. a pangakonto väljavõte tõendab majanduslike raskuste tekkimist ajal, mil koroonapandeemia leviku tagajärjel algas ülemaailmne paanika. Kaebaja 2020. a pangakonto väljavõttelt nähtub, et jaanuaris oli kontol 9632,51 eurot, kuid 28.03.2020 oli kaebaja kontojääk kõigest 6,51 eurot. Paanikas ja suures mures rahaliste raskuste pärast oli kaebaja sundseisus ja esmalt hüpoteetiliselt õhku visatud sõbranna mõte elamu müügist muutus üheks võimalikuks pääseteeks. Naabrid, kellelt vastustaja seletused võttis, ei saanudki kaebajat näha. Koroonapandeemiat arvestades ei ole eluliselt usutav, et naabrid käisid igapäevaselt õues ning jälgisid kaebaja tegevust elamus. Kaebaja väljus elamust harva, kuna järgis korraldusi püsida kodus. Vastustaja kogutud tõendid ei kinnita kahtlust, et elamu polnud võõrandamise hetkel kaebaja elukoht.
4.2.Isik ei pea maksusoodustuse saamiseks kahe elukohana kasutatava elukoha omanikuna määratlema, milline on tema üks ja ainuke peamine elukoht, vaid elukohad võivad olla ka need mõlemad (kui faktilised asjaolud ja tõendid seda kinnitavad).
4.3.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg-t 1 saab kohaldada ka juhul, kui vastustaja on sundkorras ära võtnud kaebaja kontolt vaieldava maksusumma. Määrav on see, et vastustaja jaoks oli maksusumma käes, kuid kaebaja ei saanud oma raha kasutada. Kui kaebaja raha võetakse tema pangakontolt sundkorras ära haldusakti vaidlustamise tähtaja jooksul, siis piiratakse põhjendamatult kaebaja vabadust otsustada raha kasutamise üle. Vastustaja rikkus ebaõige maksusumma äravõtmise ja selle tagastamata jätmisega kaebaja omandiõigust.
4.4.Ainuüksi põhjusel, et vastustaja pole sundkorras kaebaja raha pangakontolt äravõtmisel sellist toimingut haldusaktiga motiveerinud, tuleb lugeda vastustaja tegevus õigusvastaseks. Vastustaja menetles pahauskselt pikka aega suhteliselt lihtsat maksuasja ning on toonud sellega kaasa kaebajale nii aja- kui rahakulu. Vastustaja on lubamatult kõrvale heitnud kaebaja esitatud asjakohased tõendid, välistanud oma algatusel oluliste asjaolude tõendamiseks tõendite kogumise ning on erapooliku ning kinnisideest lähtuva haldusmenetluse läbiviimisel jõudnud selgelt motiveerimata maksuotsuseni. Kaebaja pangakontolt raha äravõtmine on motiveerimata. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja õiglane rahaline hüvitis ebamõistliku maksumenetlusega (uurimispõhimõtte rikkumine, ärakuulamisõiguse näivus) kaasneva põhiõiguse (omandiõiguse ulatuslik piiramine, raha sundkorras motiveerimatult äravõtmine) rikkumise hüvitamiseks.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 17.01.2025. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1). Halduskohus tühistas MTA 16.03.2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ja 04.05.2023. a vaideotsuse nr 6-1/5345-2 (p 2) ning kohustas vastustajat arvestama ja tasuma T.L.-ilt 15.05.2023 ära võetud summalt 46 269,81 eurot intressi kuni kohtuotsuse jõustumiseni (p 3). Halduskohus jättis kaebuse hüvitamisnõude osas rahuldamata (p 4). Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3632,13 eurot, jättes muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 5). Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
5.1.TuMS § 15 lg 5 p 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu 3
osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Seadus ei sätesta elukoha mõistet ega ka elukohtade piirarvu, mis isikul TuMS § 15 lg 5 p 1 tähenduses samaaegselt olla võib. TsÜS § 14 lg-te 1 ja 2 järgi on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, kusjuures elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Isiku elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lg 3).
5.2.Kaebaja selgitas istungil, et ta kartis väga koroonasse haigestuda, mistõttu ta kartis ka inimestega kohtuda. Naabrid ei näinud teda, sest ta püsis kogu aeg toas, ja ka tema ise ei näinud naabreid. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendused eluliselt usutavad. Kohus loeb üldtuntuks selle, et 2020. a esimesest kvartalist alates tekkis paljudes inimestes tundmatu koroonaviiruse laialdase leviku tõttu suur hirmutunne ja inimestele anti tungivaid soovitusi püsida kodus. Xxx majas püsides ei saanudki naabrid näha, et majas elab just kaebaja. Seda arvestades võisidki naabrid teha järelduse, et majas on kogu aeg elanud praegused omanikud. Eeltoodut arvestades ei saa Xxx naabrite ütlustest tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini Xxx majas ei elanud. Xxx praegused omanikud kinnitasid kohtuistungil, et nad ei ole selle kinnistuga 2019. a seotud olnud ning tõsisem seos tekkis alles siis, kui nad hakkasid seda kaebaja käest 2020. a ostma.
5.3.Hindamisaktist ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini Xxx majas ei elanud. Kaebaja esitas kohtule võrdluseks pildid Xxx korterist, kus ta elas enne ja pärast Xxx majas elamist, ning neilt nähtub samuti poolelioleva remondi keskel elamine.
5.4.Kohus peab loogiliseks kaebaja selgitust, et ettevõtjana pidi ta pikemalt ette vaatama ja näha oli, et olukorra edasikestmisel tema enda ja ka ettevõtete majanduslik olukord võib kiiresti halveneda. Kaebaja on eluliselt usutavalt ja loogiliselt ära näidanud, miks ta hakkas 2020. a veebruaris mõlgutama Xxx maja müümise mõtteid ning miks ta selle lõpuks 2020. a juunis ära müüs. Asjaolust, et kaebaja oli majandusliku olukorra tõttu sunnitud varsti pärast majja kolimist kaaluma selle müümist, ei saa järeldada, et kaebajal polnudki kavatsust alaliselt ja püsivalt majja elama asuda.
5.5.Kaebajale ei ole etteheidetav, et ta oma isiklikult kontolt oma ettevõtetele laenu andis, et ettevõtete vältimatuid rahalisi kohustusi täita ja koroonapandeemia tingimustes vältida ettevõtete pankrotti minekut.
5.6.Ka Xxx ja Xxx kommunaalarvete võrdlemisel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja ei elanud Xxx majas.
5.7.Kaebaja selgitas kohtuistungil ja seda kinnitasid ka tunnistajad, et kaebaja elas enne Xxx majja kolimist ja pärast selle maha müümist Xxx korteris. Kaebaja toonitas, et 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini elas ta üksnes Xxx majas, ning ka tunnistajad ütlesid, et neile teadaolevalt kaebaja sel ajal mujal ei elanud. Sellised selgitused on kooskõlas ka kaebaja 19.04.2022. a selgitustes kasutatud väljendiga „vahelduva eduga“. See viitab, et kaebaja ei ole pidevalt Xxx korteris elanud.
5.8.Kohtuistungil selgitasid tunnistajad, et nägid Xxx majas külas käies kaebaja isiklikke asju (diivan, laud, toolid, madrats, voodipesu, mängukarukesed, riidestange, riided, jalatsid, pesemisvahendid, söögivalmistamise asjad) ja kaebaja elas seal. Maksumenetluses kinnitas ka A.R., et majas olid diivan, magamisase, söögilaud ja toolid. Kohus ei näe tunnistajate ütlustes vastuolu ega viiteid nende ebausaldusväärsusele. Tegu on küll tunnistajatega, kes on kaebajaga seotud, kuid just sellised tunnistajad oskavadki kaebaja elukorralduse kohta anda kõige põhjalikumaid selgitusi.
5.9.MTA ei ole tõendanud, et kaebaja ei elanud 2020. a jaanuari lõpust kuni 16. juunini 2020 Xxx majas. Vastustaja kogus tõendeid valikuliselt ja on saadud tõendeid moonutatult tõlgendanud. Vastustaja rikkus uurimiskohustust, kuna ei küsinud kaebajalt üksikasjalikumaid selgitusi ega juhendanud kaebajat, milliseid tõendeid ta saaks oma väidete kinnituseks esitada 4
või nende kogumist taotleda.
5.10.Vastustaja kinnitas, et maksuotsuse tühistamise korral on kaebajal õigus intressi nõuda. Intressi tuleb arvestada ja maksta päevani, mil praegune kohtuotsus jõustub.
5.11.Kaebaja palus vastustajalt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise ebamõistliku maksumenetluse eest. Usutav on, et maksumenetlus võib tekitada stressi ja ärevust. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (RKHK 26.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p-d 30–30.5). Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Kaebaja ei ole tõendanud antidepressantide võtmist ja kehakaalu tõusu ning seda, et need olid tingitud just maksumenetlusest. Kaebajal oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kes pidi selliste asjaolude tõendamise vajadusest teadlik olema. Mittevaralise kahju tekkimise ja põhjusliku seose tõendamata jätmise tõttu tuleb kahjunõue vastavas osas jätta rahuldamata. Ka maksumenetluse kestust ei saa pidada õigusvastaseks. Samuti ei saa pidada tolle ajahetke seisuga õigusvastaseks vastustaja toimingut kaebaja pangakontolt sundkorras raha äravõtmisel. Maksuotsuses on kirjas, et maksuotsusega määratud maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 95 lg 5). Kaebaja selle tähtaja jooksul vabatahtlikult seda summat ei tasunud. Maksuotsus on haldusakt ning see hakkab kehtima selle adressaadile kättetoimetamisest. Kaebaja ei taotlenud vaide esitamise tähtaja jooksul vastustajalt maksuotsuse täitmise või kehtivuse peatamist. Seega oli vastustajal õigus asuda kehtiva haldusakti sundtäitmiseks toiminguid tegema. Vastustaja ei pidanud neid kaebajale eraldi põhjendama. Vastustaja õigusvastase tegevuse puudumine välistab ka selle tegevuse osas kahjunõude rahuldamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Vastustaja esitas 17.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu 17.01.2025. a otsuse tühistada osas, milles kohus kaebuse rahuldas, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme (HKMS § 61 lg 1 ja lg 2, § 157 lg 1 ja lg 2 ja § 165 lg 1 p 4), mis on viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
6.1.Maksuotsusele ja vaideotsusele ning nendega seotud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele halduskohtu otsuses antud hinnang on väär. Kohus jättis vastustaja väited ja tõendid osaliselt üldse hindamata. Vastustaja jääb kõigi maksumenetluses, vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde.
6.2.E.T. pangakonto väljavõttest nähtuvad M.R. ülekanded E.T.le ajavahemikul 2016–2020. Tõend kinnitab, et M.R. tegeles juba 2016. a Xxx kinnistu soetamisega, makstes selle eest broneerimistasu kinnistu toonasele omanikule. Seega seab tõend tõsise kahtluse alla Xxx praeguste omanike kohtuistungil antud ütlused. Tehinguteahel, mille tulemusel 2016. a Xxx kinnistu eest broneerimistasu maksnud M.R. sai 2020. a kinnistu omanikuks, ei olnud juhuslik. E.T. pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et E.T. oleks M.R.le broneerimistasuna kantud raha tagastanud. Vastupidi – 23.03.2020 tegi M.R. E.T.le kolmanda kande, selgitusega „Aitähh“. 23.03.2020. a kuupäevaga on ka M.R. ja A.R. broneerimisleping, mis sõlmiti T.L.iga . Nimetatud tõend toetab maksuhalduri seisukohta, et T.L.-il puudus kavatsus Xxx elukohana kasutada. Uus tõend annab alust järelduseks, et T.L. vormistati maja omanikuks üksnes ajutiselt. Samuti kinnitab uus tõend, et Xxx maja naabrite G.P. ja J.R.i seletused, mille kohaselt on Xxx majas elanud ainult A.R. ja M.R. pere, on tõesed.
6.3.Halduskohus heitis maksuhaldurile põhjendamatult ette uurimiskohustuse rikkumist. Maksuhaldur kogus maksumenetluses hulgaliselt tõendeid, tuvastamaks, kas T.L. kasutas Xxx elamut oma elukohana. Maksuhalduri järeldus, et T.L. ei kasutanud Xxx maja enda elukohana, on täiesti põhjendatud. 5
6.4.Kaebaja selgitas, et hindaja majas käimise ajal oli ta lõpetamas värvimistöid ja nende teostamine ei takistanud seal majas samal ajal sees elamist. Samuti väitis ta, et tegi üksnes pahteldustöid ja värvis. Hindamisaktile lisatud fotod kaebaja väiteid ei kinnita. Vaideotsuses on põhjalikult analüüsitud hindamisakti fotodelt nähtuvat, millele viitas ka MTA esindaja kohtuistungil. Halduskohus ei pidanud vajalikuks maksuhalduri väiteid analüüsida, vaid piirdus kaebaja väidete kordamisega.
6.5.Kaebaja väited ja tunnistajate ütlused on hindamisaktile lisatud fotodega ilmselgelt vastuolus. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt pidid elutoas asuma diivan, laud ja toolid. Hindamisakti lk-l 29 on ruumist elutuba-köök 6 fotot ning on ilmne, et selles toas ei asu ühtki tunnistajate nimetatud mööblieset. Kaebaja väide, nagu poleks isiklikke asju ega mööblit piltidel seetõttu, et ta palus hindajal pildistada ruume nii, et tema isiklikud asjad, sh mööbliesemed ei jääks piltidele, on ebaveenev. Kaebaja esitas selle väite ilmse sooviga varjata asjaolu, et majas vastavaid esemeid üldse polnudki ning seda põhjusel, et kaebaja majas ei elanud. Kuigi üldjoontes langesid tunnistajate ütlused mööbliesemete osas kokku, nähtuvad neist ka vastuolud. Nii on A.R. rääkinud söögilauast, tunnistaja R.P. aga väikesest ümmargusest diivanilauast. Ükski tunnistajatest ei ole aga maininud fotodelt nähtuvat suurt kontoritooli.
6.6.Kaebaja väitel kolis ta majja sisse 2020. a jaanuari lõpus, seega pidi ta fotode tegemise ajaks (12.03.2020) olema majas elanud juba poolteist kuud. Hindamisaktis sisalduvad fotod aga näitavad selgelt, et tegemist oli alles ehitusjärgus hoonega ning pesuruumi kasutamine võimalik ei olnud. Ühtegi isiklikku eset, mis viitaks tubade, pesuruumi ja WC kasutuselevõtmisele, fotodelt ei nähtu. Ka garaaži fotodelt ei nähtu, et seal oleks toidunõud, pliit või muud toiduvalmistamisega seonduvat, millele viitasid tunnistajad.
6.7.Tööriistad ja ehitusmaterjalid fotodel ei ole ladustatud, vaid on ilmne, et need on kasutusel. Fotodest võib järeldada, et hindamise läbiviimise ajal olid majas tegemisel mitmed tööd, mida aga kaebaja väidetavalt ise ei teinud, kuna ta on korduvalt väitnud, et tegi vaid värvimis- ja pahteldamistöid. Toad olid sellisel määral tööriistu ja ehitusmaterjale täis, et pole võimalik, et keegi maja samal ajal eluruumina kasutas. Siinkohal tuleb arvestada, et kaebajaga koos pidi seal väidetavalt elama ka tema alaealine tütar.
6.8.Erinevalt halduskohtu arvamusest ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud seda, kas remondi ajal on eluruumis võimalik elada. Vastustaja hinnangul saab Xxx korteri fotode põhjal teha järelduse, et vaatamata pooleliolevale remondile on see eluruumina kasutusel, igal pool on nähtaval esemed, mis viitavad aktiivsele kasutamisele. Xxx fotodelt midagi sarnast ei nähtu.
6.9.Halduskohus jättis alusetult arvesse võtmata maksumenetluses naabritelt saadud seletused. Kohus moonutas J.R. ütlustest nähtuvat. J.R. on oma naabreid põhjalikult kirjeldanud. Kuigi J.R.i ütlusest võis lugeda välja ebakindlust konkreetse aja osas, millal A ja M.R. majja kolisid, kinnitas ta selgelt, et majas on elanud üks pere ja et praegune majaperemees (M.R.) oli ka maja ehitajaks. Ka G.P. selgitas, et praeguseid elanikke on ta näinud juba 2019. a, mil ta ise sisse kolis, ning et algul nad ehitasid seda maja. Ei ole usutav, et naabrid ei näinud kordagi majas kaebajat ega tema tütart, kes väidetavalt elasid Xxx majas ligikaudu pool aastat.
6.10.Erinevalt halduskohtust on vastustaja seisukohal, et just istungil ütlusi andnud tunnistajate seotus kaebajaga kahandab nii nende kui ka maksumenetluses seletuse andnud A.R. ütluste usaldusväärsust. On kummastav, et halduskohus ei sea kahtluse alla, et istungil ütlusi andnud tunnistaja M.R. suudab peaaegu kuupäeva täpsusega esitada nelja aasta taguseid sündmusi, samas aga peab tõenäoliseks, et naabrid, kes andsid maksuhaldurile teavet ainult paar aastat pärast kontrollitavat perioodi, ei suuda asjaolusid õigesti meenutada. Õige on, et inimesed viibisid koroonaperioodil rohkem kodus, kuid see tähendab ka, et just sel ajal oli võimalik enda naabreid rohkem märgata. Nii ei ole usutav, et kaebaja ja tema 8-aastane laps oleksid viibinud kogu aeg siseruumides, jäädes seetõttu poole aasta jooksul naabritele 6
märkamatuks. Lisaks on just koroona tõttu inimestel kergem sündmusi ajaliselt eristada (aeg enne koroonat ja selle ajal jne), nii pole mõistlikku põhjust kahtluseks, nagu oleksid naabrid eksinud ka aja osas, millal nad M.R.d ja A.R.d Xxx majas nägid.
6.11.Tunnistajate istungil antud ütluste põhjal võib ka järeldada, et nende ütlused on varasemalt kooskõlastatud. Seda kinnitab muuhulgas tunnistajate sarnane sõnakasutus kaebajaga.
6.12.Kaebaja ja tunnistajate väitega, nagu oleks kaebaja olnud koroona tõttu äärmiselt hirmul ja seetõttu väljas kuus kuud ei liikunud, on vastuolus juba ainuüksi asjaolu, et hirmule vaatamata võttis kaebaja sel perioodil Xxx majas väidetavalt vastu päris mitmeid külalisi. Vastustaja esindaja viitas kohtuistungil ka 2021. a sügisel kaebaja antud intervjuule, mille käigus kaebaja kinnitas vastupidist – koroona algul oli ta erinevalt paljudest pigem optimistlik, ega eeldanud, et see nii kaua kestab. Kaebaja sellise intervjuu andmist ei eitanud.
6.13.Kaebaja pangakontodelt ei nähtunud isiklike igapäevakulutuste tegemist, sh toidu või esmatarbekaupade soetamist. Seejuures ei nähtunud ka kulusid, mis viitaksid majaehitusele, s.o värvide, pahtli ega nendeks töödeks vajalike tarvikute soetamist.
6.14.Erinevalt halduskohtust leiab vastustaja, et kaebaja selgitused maja müügi kaalumise põhjuste kohta ei tundu loogilised ega usutavad. Veebruaris, kui kaebaja A.R.ga maja müügi teema väidetavalt jutuks võttis, polnud tegemist veel eriolukorraga. Maksuhaldurile 19.02.2022 saadetud e-kirjas märkis kaebaja, et sissetulekute osas oli äärmiselt keeruline aeg 2020. a teisest poolest kuni 2021. a septembrini.
6.15.Halduskohus jättis täiesti analüüsimata vastustaja väited Telia arvete osas ning tugines otsuses üksnes kaebaja väidetele.
6.16.Halduskohus jättis hindamata ka M.R. selgitused xxx elektritarbimise osas.
6.17.Maksuhaldur leidis vaideotsuses põhjendatult, et juba maja soetamisega seotud asjaolud on kahtlased ja viitavad sellele, et maja kinkimise ajal ilmselt oli juba teada, et see müüakse kohe edasi. Kaebaja väited muudab eriti ebausutavaks asjaolude kronoloogia – juba veebruaris 2020, st kui kaebaja alles „mõlgutas mõtteid“ Xxx maja müügist, tegid A.R. ja M.M. R juba köögi eskiisi. M.R. tellis 11.03.2020 hindamisakti. Juba kontrollimenetluses selgus, et maja tulevane ostja alustas kulutuste tegemist maja soetamiseks vaid kuu pärast seda, kui maja oli läinud T.L.-i omandisse. Kuna lisaks on selgunud, et M.R. tasus juba 2016. a broneerimistasu Xxx eest, oli köögieskiisi ja hindamisakti tellimine üksnes loogiline jätk kinnistu soetamise protsessis. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et perekond R on olnud Xxx kinnistuga seotud juba aastast 2016, mis muudab kaebaja väited kinnistu soetamise ja võõrandamise asjaoludest ning selle elukohana kasutamisest ebausutavaks. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs selle peagi edasi isikutele, kelle varasemat seotust selle kinnistuga kinnitab ka vastustaja esitatud uus tõend, jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja „ülesandeks“ vastavas tehinguteahelas oligi tekitada olukord, kus maja võõrandamisel maksu tasuma ei pea.
6.18.Halduskohus lahendas ebaõigesti ka kaebaja kohustamiskaebuse. Tegemist on sellise kaebaja nõudega, mida pole tarvis esitada, kuna see õigus on kaebuse rahuldamise korral kaebajal seadusest tulenevalt (MKS § 116 lg 1) olemas. Kohustamiskaebuse esitamiseks oleks kaebajal olnud alust alles siis, kui maksuhaldur jätaks alusetult tema kasuks intressi arvestamata olukorras, kus tal oleks selle saamiseks õiguslik alus.
7.Kaebaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.1.Vastustaja jätkab faktiliste asjaolude tendentslikku käsitlust. Kaebaja tõendid on jäetud maksumenetluses hindamata, samas otsis vastustaja eluruumi naabrusest isikuid, kellele suunavate küsimuste esitamisega on saadud tõendiväärtuseta teavet, millele vastustaja praeguses asjas peamiselt tugineb.
7.2.Vastustaja esitas ringkonnakohtule uue tõendina pangakonto väljavõtte, mis kaebajaga kuidagi ei seostu. Kaebaja omandas Xxx kinnistu N.T.lt, mitte pangaväljavõttes kajastatud isikutelt. Kui eeldada vastustaja faktiväidete õigsust pangaväljavõtte asjaolude osas, siis ei ole 7
M.R. maksnud 15 000 eurot Xxx broneerimistasuna õigele isikule ning kinnistu oli 2016. a hoonestamata. Vastustaja väitel oli 2016. a Xxx hoonestamata kinnistu omanik XXX, järelikult pidi broneerimistasu laekuma mitte E.T. kontole, vaid XXX kontole. Isegi kui M.R.l oli huvi Xxx hoonestamata kinnistu vastu, ei viinud broneerimistasu hoonestamata kinnistu omandamiseni. 2016. a pangaväljavõte ei lükka ümber, et kaebaja kasutas 2020. a jaanuarist Xxx elamut oma elukohana.
7.3.On õige, et hindamisakti tellija jaoks osutus elamu kasutuskõlblikuks selle kasutuselevõtu ajaks eeldatavalt 2020. a juunis, aga see ei tähenda, et 02.04.2019 kasutusloa saanud elamu oli kaebaja jaoks varem elamiskõlbmatu.
7.4.Apellatsioonkaebuse väited kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste ebausaldusväärsusest on otsitud. Pole põhjust kahelda, et tunnistajad rääkisid tõtt.
7.5.Kaebaja etteheide vastustajale seisnebki peamiselt selles, et vastustaja ei pidanud kaebaja poolt esitatud faktiväidete kinnitamiseks tõendite kogumist maksumenetluses vajalikuks.
7.6.Fotodelt, mis on ka kohtuprotsessis tõendite hulka arvatud, on näha, et kaebajal olid ka Xxx korteris elades erinevad ehitustööd pooleli. Maksuhalduri väide, et remondi käigus ei saa kohta elukohana kasutada, on läbivalt vale.
7.7.Kaebaja jääb oma varasemate väidete juurde ja kinnitab, et mööbliesemed, mis nii maksumenetluses kui ka kohtus välja toodud said, olid tal Xxx elamise ajal olemas.
7.8.Vastustaja väide, mille kohaselt hindamisaktis sisalduvad fotod näitavad selgelt, et tegemist oli alles ehitusjärgus hoonega ning pesuruumi kasutamine võimalik ei olnud, on ebapädev. Hindamisaktis on kirjas, et ehitisele on väljastatud kasutusluba. See tähendab, et elamu on ametlikult kohaliku omavalitsuse poolt elamiskõlbulikuks tunnistatud.
7.9.Kaebaja poolt kohtule esitatud fotod Xxx korterist (dtl 79-100) kinnitavad, et kaebaja on võimeline väga äärmuslikes tingimustes edukalt elama. Hindamisaktis toodud fotod näitavad vaid ühe konkreetse kuupäeva (12.03.2020) seisu ning ei anna teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimustes kaebaja elas enne või pärast seda kuupäeva. Korteris tehtud fotodel on näha isiklikud esemed, sest need olid kaebaja enda tehtud fotod tema enda jaoks, mitte halduskohtumenetluses avalikkusega jagamiseks.
7.10.Maksuhaldur ei arvestanud ühegi tunnistusega, mis ei ühildu tema enda versiooniga sündmustest. Selle asemel on vastustaja üritanud nii maksu- kui ka kohtumenetluse käigus omistada kaalu naabermajade elanike ebamäärastele ja kindlustundeta ütlustele. Maksuhaldur küsitles naabruskonnas elavaid inimesi ajal, mil oldi koos samas piirkonnas elatud juba rohkem kui kaks aastat ja seda ajal, mil Xxx uued elanikud aktiivselt tuulekaste ja terrassi ehitasid. See olukord ei ole kuidagi võrreldav koroonaaja algusega, mil kaebaja seal elas. Kaebajal oli surmahirm, ta ei käinud väljas, enda poole lasi ainult inimesed, kes olid ennast testinud.
7.11.Vastustaja väited seoses Xxx filmi- ja spordikanalite tellimusega pole tõsiseltvõetavad. Seaduses ei ole keelatud teleteenuste lepingu jätkamine kohas, mida oma elukohana ei kasutata.
7.12.Tehingu ehtsuse kohta on seletusi jaganud kinnistu kaebajale kinkinud N.T.. Kaebaja sai M.R. 2016. a tehtud ülekannetest E.T.le teada alles apellatsioonkaebusega tutvumisel. Kaebajal pole mingisugustki infot nende tehingute reaalse sisu kohta ja temasse need kolmandate isikute omavahelised ülekanded kuidagi ei puutu.
8.Vastustaja esitas vastuseks kaebaja vastuväidetele täiendava seisukoha, milles märkis järgmist.
8.1.E.T. pangakonto väljavõte kinnitab, et kaebajal ei olnud kavatsust asuda vaidlusalust kinnistut kasutama oma elukohana, vaid tegemist oli tehinguteahelaga, mille lõppeesmärgiks oli Xxx kinnistu võõrandamine M.R.le. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on 8
haldusmenetluses kasutatavad (HKMS § 64). Maksu- ja kriminaalmenetlusel võib olla kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes, mille hindamiseks on otstarbekas ja vajalik vastastikune tõendusteabe vahetus. Pangakonto väljavõtte puhul on tegemist tõendiga, mille kogumise õigus on maksuhalduril ka haldusmenetluse käigus, seetõttu ei saa olla vaidlust, et tegemist on lubatava tõendiga.
8.2.Kaebaja argumendid, nagu poleks M.R. maksnud 15 000 eurot Xxx broneerimistasuna õigele isikule ja et Xxx oli 2016. a hoonestamata, pole arvestatavad.
8.3.Kaebaja väide, nagu tekitaks vastustaja teadmatus kriminaalmenetlusest ja eeluurimise raames kogutud tõenditest küsitavusi, on ainetu. E.T. pangakonto väljavõtte puhul on tegemist maksuhalduri positsiooni toetava tõendiga ning tõendi varasemal olemasolul oleks maksuhaldur seda kahtlemata kasutanud maksumenetluses.
8.4.Kaebaja väide, nagu oleks teda tõrjutud kõrvale toimiku materjalidega tutvumisest, on alusetu. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus maksusaladuse, sh pangasaladuse hoidmiseks.
8.5.Ainetu on kaebaja etteheide, nagu poleks talle saadetud inimeste telefoni teel ülekuulamise raporteid. Kõik tõendid, mida maksuhaldur on menetluses kogunud, on kaebajale kättesaadavaks tehtud.
8.6.Väär on kaebaja väide, et MTA esindaja kinnitas kohtus, nagu oleks maksuhaldur eeldanud, et kaebaja ei ole kavatsenud vaidlusalusel kinnistul elada. Kohtuistungi salvestuse kohaselt märkis MTA esindaja, et maksuhaldur hindas kaebaja kavatsust majja elama asuda (03:25:16).
8.7.Vastustaja leiab jätkuvalt, et kaebaja väide, nagu oleks olnud kaebaja teadlik otsus lasta maja üles pildistada nii, et isiklikke esemeid fotode peale ei jääks, on ebaveenev.
8.8.Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et just kaebajaga seotud tunnistajad oskavad kaebaja elukorralduse kohta anda kõige põhjalikumaid selgitusi. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja isiklike tuttavate antud ütlused on ebausaldusväärsemad, võrreldes maksumenetluses seletusi andnud naabritega, kellel seos kaebajaga puudub. Kokkulangevused kohtuistungil antud ütlustes annavad alust kahtluseks, et ütlused on varasemalt kooskõlastatud. Kuigi pole välistatud, et kaebaja võis Xxx majas ajuti viibida (arvestades tema ütlusi veiniõhtute jms kohta), ei tõenda see maja kasutamist tema elukohana, st kohana, kus isik alaliselt ja peamiselt elab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, s.o antud juhul osas, millega T.L.-i kaebus osaliselt rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega kaebus rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
10.MTA 16.03.2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058632-9 ning selle osaks oleva 25.11.2022. a kontrolliakti nr 12.2-3/058632-8 kohaselt nõudis vastustaja kaebajalt tagasi pangakontole täidetud 2020. a tulumaksu enammakse summas 242,84 eurot ning kohustas teda tasuma maksusumma 46 512,65 eurot. Maksuotsuses tuvastati, et kaebaja võõrandas 16.06.2020 aadressil Xxx, Soinaste küla, Kambja vald, Tartu maakond asuva kinnisasja 230 000 euro eest, kuid ei deklareerinud kinnisvara võõrandamisest saadud kasu. Kaebaja väitis, et jättis tulu deklareerimata, sest kasutas kinnisasja kuni võõrandamiseni elukohana (TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus). MTA tuvastas aga, et kaebajal puudus kavatsus Xxx majja püsivalt elama asuda ning ta kasutas püsiva ja alalise elukohana Xxx korterit. Seega ei 9
saa Xxx kinnisasja lugeda kaebaja elukohaks, mistõttu ei kohaldunud ka vastav maksuvabastus.
11.Halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses, et MTA ei ole tõendanud, et kaebaja ei elanud 2020. a jaanuari lõpust kuni 16.06.2020 Xxx majas. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja kogus tõendeid valikuliselt ja on saadud tõendeid moonutatult tõlgendanud, rikkudes ka uurimiskohustust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, kuidas halduskohus hindas vaidlusaluses otsuses kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlusi ning neid asjaolusid ja tõendeid, millele tuginedes väitis maksuhaldur 16.03.2023. a maksuotsuses, et kaebajal puudus kavatsus Xxx majja püsivalt elama asuda, mistõttu ei rakendunud kinnistu müügil ka TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et halduskohus on 17.01.2025. a otsuse tegemisel apellatsioonkaebusega vaidlustatavas osas rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi (HKMS §-d 61 lg 1 ja lg 2, 157 lg 1 ja lg 2 ning 165 lg 1 p 4), jättes tõendid hindamata kogumis ja nende vastastikuses seoses, mille tulemusena jõudis halduskohus ebaõigele lõppjäreldusele, rahuldades T.L.-i esitatud kaebuse osaliselt.
12.TuMS § 15 lg 5 p-s 1 kehtestatud maksuvabastust sai käesoleval juhul kasutada üksnes siis, kui on tõendatud, et kaebaja kasutas Xxx kinnistut kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukohaks on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib inimesel olla korraga ka mitu elukohta. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Maksuvabastus laieneb TuMS § 15 lg 5 p 1 alusel seega vaid neile maksukohustuslastele, kes kuni eluruumi võõrandamiseni kasutasid seda oma alalise või peamise elukohana. Maksuvabastuse rakendamisel on oluline just eluruumis elamise fakt vahetult enne eluruumi võõrandamist. See tähendab, et maksuvabastust ei kohaldata ainuüksi sel alusel, et kinnisasi kuulub maksumaksjale või et maksumaksja on kinnisasjal vahepeal lühiajaliselt viibinud (elanud). Maksuvabastuse kohaldamisel peab olema tõendatud, et vahetult enne võõrandamist oli tõepoolest tegemist maksumaksja alalise või peamise elukohaga. Maksumaksja alalist või peamist elukohta iseloomustab ringkonnakohtu hinnangul selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega, mille esinemist peab maksumaksja ise tõendama. Lisaks sellele on isiku sellise elukoha määramisel oluline ka elukoha alalisus ja püsivus. Nagu juba märgitud, ei saa alalisest ja peamisest elukohast rääkida, kui eluruumi kasutatakse üksnes lühiajaliselt. Sel juhul on tegemist küll elukohaga, aga mitte TuMS § 15 lg 5 p 1 rakendusalasse jääva isiku alalise või peamise elukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhaldurile ega ka halduskohtule esitatud selliseid tõendeid, mille alusel oleks olnud võimalik tõsikindlalt väita, et kaebaja elas vahetult enne selle võõrandamist Xxx kinnistul kas alaliselt või peamiselt.
13.Kaebaja väited, et ta kasutas kõnealust elamut oma alalise elukohana alates 20.01.2020 kuni selle müügini sama aasta juunis, ei ole usaldusväärsed. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid ei kinnita seda väidet samuti. Faktilise asjaolu, millist ja mitut eluruumi isik alalise või peamise elukohana tegelikult kasutab, tuvastamisel maksumenetluses saab iseenesest tugineda kõigile maksumenetluses lubatud tõenditele (MKS § 59 lg 1), kuid määravat tähtsust ei saa omistada maksumaksja enda seletustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse saamise ja tulumaksukohustuse vältimise eesmärgil võib isik anda oma alalise ja peamise elukoha kohta valeütlusi. Kui nii, siis viiks see olukorrani, kus isiku maksuvabastus sõltuks üksnes tema enda otsustusest. Eeltoodu tõttu tuleb isiku alalise või peamise elukoha tuvastamisel tugineda kõigile maksumenetluses lubatud ja kogutud tõenditele, sh maksumaksja enda seletustele, kuid hinnata tuleb neid kogumis ja vastastikuses seoses. 10
13.1.Lisaks sellele otsustab maksuhaldur maksumenetluses MKS § 59 lg-st 1 tulenevalt ja lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole ka maksumenetluses uurimispõhimõttest lähtuvalt maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Seega ei ole maksukohustuslase esitatud tõenditel ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses ette kindlaks määratud jõudu ja neid tuleb arvestada kogumis teiste asjas kogutud tõenditega.
13.2.Käesoleval juhul hindaski maksuhaldur maksuotsuse tegemisel kõiki kogutud tõendeid ja leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kaebaja enda seletused selle kohta, et ta kasutas Xxx elamut oma alalise või peamise elukohana kuni selle müügini ei ole usaldusväärsed ja on umber lükatud muude maksumenetluses kogutud tõenditega. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus heitnud maksuhaldurile ette uurimiskohustuse rikkumist põhjendamatult. TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse kohaldamisel on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksuvabastuse tingimused on täidetud ning maksukohustuslase ülesandeks on maksuhaldurile vastavad tõendid esitada. Maksuhalduril ei ole kohustust uurida maksukohustuslase käest seda, kes veel saavad kinnitada tema versiooni maksuvabastuse tingimuste täitmise osas. MKS § 56 lg-st 1 tuleneb maksukohustuslase kaasaaitamise kohustus, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MTA on seega maksumenetluses kogunud piisavalt tõendeid tuvastamaks, kas T.L. kasutas Xxx elamut oma elukohana (seletused T.L.-ilt , talle maja kinkinud N.T.lt, Xxx maja ostnud T.L.-i sõbrannalt A.R.lt ja kolmelt naabrilt, kogunud infot elektri-, vee- jt kommunaalkulude kohta, analüüsinud hindamisakti ning maja müüki puudutavaid dokumente).
14.Eeltoodud tõendite alusel tegi maksuhaldur igati põhjendatult järelduse, et kaebaja ei kasutanud kõnealust elamut oma alalise elukohana alates 20.01.2020 kuni selle müügini sama aasta juunis, kuna: 1) Maja soetamise ning sellele järgnevate toimingute vahel olid üksnes lühikesed ajavahemikud. T.L. sai maja omanikuks kinkelepinguga 20.01.2020, hindamisakt telliti tulevase ostja poolt juba 11.03.2020, broneerimisleping sõlmiti 23.03.2020 ja maja võõrandati 16.06.2020 M. ja A.R.le. Xxx kinnistu naabri J.R.i selgituse kohaselt elas selles majas algusest peale M (R) oma naisega ning maja ehitati mitu aastat ja ehitajaks oli maja praegune peremees. Naabri G.P. selgituse kohaselt on ta praeguseid elanikke (M. ja A.R.) näinud juba 2019. a alates ning algul nad ehitasid seda maja. Seega on juba maja soetamisega seotud asjaolud kahtlased ja viitavad sellele, et kaebajale maja kinkimise ajal oli ilmselt juba teada, et see müüakse kohe edasi. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs selle peagi edasi maja ehitanud isikutele, siis viitab eeltoodu sellele, et kaebaja ülesandeks vastavas tehinguteahelas oli tekitada olukord, kus maja võõrandamisel tulumaksu tasuma ei pea; 2) Kaebaja poolt maja võõrandamise mõtte tekkimise kohta antud selgitused ei ole tõepärased. T.L. on maja võõrandamise mõtte tekkimist selgitanud sellega, et koroonapandeemiast tulenevalt tekkis tal majanduslikult raske olukord ning seda kinnitab ka pangakonto jääk. Kaebaja pangakontolt nähtub aga, et konto jääk ei vähenenud mitte tavaliste eluliste kulutuste suurenemise või sissetulekute ärajäämise tõttu vaid seetõttu, et T.L. andis endale kuuluvale ettevõttele laenu; 3) Hindamisaktile lisatud fotodelt nähtub, et maja ei kasutatud eluruumina. T.L.-i selgitus, mille kohaselt kinnisvarast tehtud fotodele ei soovitud isiklikke asju peale jätta ja seetõttu paluti hindajal nii pildistada, et need peale ei jääks, ei ole eluliselt usutav. Samas on kõik tööriistad ja ehitusmaterjalid (mis on ka isiklikud asjad) pildi peal olemas. Samuti 11
tuleb arvestada, et tegemist ei olnud mitte kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tehtavate piltidega, vaid hindamiseks vajalike piltidega. T.L. selgitas veel, et hindaja majas käigu ajal oli ta lõpetamas värvimistöid ja nende teostamine ei takistanud seal majas samal ajal sees elamist. Samuti on ta väitnud, et tegi üksnes pahteldustöid ja värvis ning muid hindamisaktis nimetatud töid ta ei teinud. Hindamisaktile lisatud fotod eeltoodud väiteid aga ei kinnita, kuna garaaži piltidelt nähtub, et garaažis on mitmeid tööriistu (mitte üksnes pahteldamiseks ja värvimiseks vajalikke, samuti on seal liistud, autoaku, mitmed tööriistakastid). Esik-koridori piltidelt nähtub, et pooleli pole mitte värvimine, vaid põrandal on hunnikus puidust liistud ning nende kõrval tööriistad, mis ei ole mõeldud värvimiseks. Teisest toast paistavad valged (ilmselt soojustuseks mõeldud) plaadid. Elutuba-köök fotodelt nähtub, et maas on pappkastile tõstetud plaat, kogu põrand on paberiga kaetud. Kabineti fotodelt nähtub, et seal hoiustatakse villa. Magamistubade fotodelt nähtub ehitusmaterjalide hoiustamine, samuti remontimisel kasutatav tolmuimeja. WC ja sanitaarruumi fotodelt nähtub mitmeid tööriistu, mis värvimise ja pahteldamisega ei seostu. Pesuruumi ja leiliruumi fotodelt paistab Makita ketassaag, remondil kasutatav statiivil olev valgusti ja muud tööriistad. Fotode põhjal nähtub, et majas on hindamise läbiviimise hetkel mitmed tööd pooleli ja need ei ole mitte kinkimise ajast alates pooleli jäänud. Samuti ei ole usutav, et vastavad tööriistad jäeti sinna kinkija poolt. Toad on sellisel määral ehitustarvikuid (tööriistad ja ehitusmaterjalid) täis, et ei ole võimalik, et keegi maja samal ajal oma alalise ja püsiva eluruumina kasutab. Usutav ei ole, et T.L.-iga elas seal koos ka tema alaealine tütar, kellel kool asus hoopis Xxx korteri ligidal. Lisaks ei ole ühelgi fotol näha asju, mida T.L. väidetavalt oma eelmisest elukohast kaasa võttis (laud, toolid, diivan, riided jms); 4) Maksuhaldur ei ole teinud ebaõiget järeldust Xxx ja Xxx elektri, vee ja prügiarvete võrdlusest. Vaideorgan möönab, et elektrit ja vett on tarbitud mõlemas asukohas, kuid Xxx osas on ilmne, et elektrit kulus seoses remondiga ning ilmselt vajati remondi käigus ka vett. Samuti ei ole välistatud, et seal ka vajaduse pesti, kuid kindlasti ei viita Xxx vee- ja elektrikulu sellele, et T.L. kasutas Xxx kinnistut oma alalise ja peamise elukohana; 5) Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel arvestanud ka A.R. selgitustega ja põhjendas, miks ta neid tõendina T.L.-i elukoha hindamisel arvesse ei võta.
15.Ka halduskohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ei kinnita ringkonnakohtu arvates seda, et kaebaja elas Xxx elamus alaliselt või peamiselt enne selle müüki 2020. a juunis. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et pigem on eluliselt usutavad maksuhalduri poolt esitatud naabrite seletuskirjad, mis ei kinnita, et T.L. kasutas kinnistut enne selle müüki oma alalise või peamise elukohana. Kaebaja tuttavate halduskohtu istungil tunnistajana üle kuulamine ja just nende seotus kaebajaga kahandab ringkonnakohtu hinnangul tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Lähtudes istungiprotokollist võib tunnistajate istungil antud ütluste põhjal järeldada ka seda, et nende ütlused on varasemalt kooskõlastatud. Seda kinnitab näiteks tunnistajate sarnane sõnakasutus kaebajaga („askeetlikud” olud, “ta talub hästi askeetlikke tingimusi”, “... sellised askeetlikud tingimused /.../ Kõik oli askeetlik.“). Lisaks on kõik tunnistajad kohtuistungil nimetanud sarnaseid mööbli- jm esemeid, mida nad külas käies Xxx majas väidetavalt nägid, kuigi hindamisakti fotodelt selliseid esemeid ei nähtu. Tunnistajate istungieelsele instrueerimisele viitab ringkonnakohtu hinnangul ka detailitäpsus, millega tunnistajad asjaolusid mäletavad, vaatamata möödunud ajavahemikule.
15.1.Nagu juba märgitud, ei ole tunnistajate ütlused hindamisaktile lisatud fotodega kooskõlas. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt pidid kaebaja elutoas asuma diivan, laud ja toolid. Hindamisakti lk-l 29 on 6 fotot ruumist elutuba-köök ning selles toas ei asu ühtki tunnistajate nimetatud mööblieset. Ei ole usutav, et fotode tegemise ajal oleks väidetav diivan ning muud mööbliesemed saanud fotodelt välja jääda. Fotod on tehtud selliselt, et neil kajastub kogu ruum ning mingeid objekte ei ole varjatud. Seega on ka kaebaja väide sellest, nagu poleks isiklikke asju ega mööblit piltidel seetõttu, et ta palus hindajal pildistada ruume nii, et tema isiklikud asjad, sh mööbliesemed ei jääks piltidele, ringkonnakohtu arvates otsitud ja 12
ebaveenev. Pigem on usutav see, et majas vastavaid esemeid üldse polnudki ning seda põhjusel, et kaebaja majas alaliselt ega püsivalt enne selle võõrandamist ei elanud.
15.2.Hindamisakti fotodelt nähtub, et kõikides ruumides vedeleb hulgaliselt tööriistu ja ehitusmaterjale, põrandad on kaetud papiga jne. Kabineti fotodelt nähtub, et seal hoiustatakse villa. Magamistubade fotodel nähtub ehitusmaterjalide hoiustamine. WC ja sanitaarruumi fotodelt nähtub samuti mitmeid tööriistu. Kui kaebaja väitel kolis ta majja sisse 2020. a jaanuari lõpus, pidi ta fotode tegemise ajaks (12.03.2020) olema majas elanud juba poolteist kuud, kasutades seejuures pidevalt WC-d ja pesuruumi. Hindamisaktis sisalduvad fotod aga näitavad, et tegemist oli alles ehitusjärgus hoonega ning pesuruumi kasutamine võimalik ei olnud. Ühtegi isiklikku eset, mis viitaks tubade, pesuruumi ja WC kasutusele võtmisele, fotodelt ei nähtu. Ka garaaži fotodelt nähtub hulgaliselt tööriistu. Küll aga ei nähtu, et seal oleks toidunõusid, pliit või muud toiduvalmistamise võimalusega seonduvat, millele viitasid tunnistajad kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on ebausutav, et kaebaja eemaldas valikuliselt just need esemed (toidunõud, pliit) fotode tegemise ajaks, jättes samal ajal muud esemed (tööriistad) laiali.
15.3.Kaebaja väitis, et fotodel nähtuvad ehitusmaterjalid ja tööriistad on tema omad ning ta plaanis nendega maja remontida, kuid hiljem loobus sellest plaanist ja pani ehitusmaterjalid ja tööriistad ära. Fotodelt nähtuv kaebaja väiteid ei kinnita. Tööriistad ja ehitusmaterjalid fotodel ei ole ladustatud ega kuhugi ära pandud, vaid on ilmne, et need on parasjagu kasutusel.
15.4.Mis puudutab fotosid Xxx korterist, siis ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud seda, et remondi ajal on eluruumis iseenesest võimalik elada. Ringkonnakohtu hinnangul saab Xxx korteri fotode põhjal teha järelduse, et vaatamata seal pooleliolevale remondile on see korter eluruumina kasutusel, kuna igal pool on nähtaval tavapärased esemed, mis viitavad nende aktiivsele kasutamisele. Xxx elamus tehtud fotodelt midagi sarnast ei nähtu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et hindamisaktile lisatud fotode põhjal saab teha järelduse, et Xxx maja ei olnud fotode tegemise ajal seal elamiseks kasutusele võetud.
15.5.Tunnistajana üle kuulatud M.R. seletusest nähtuvalt kulus Xxx elektrit suvel reeglina 400 kWh, talvel topelt, st 800 ringis, kuni 1500 kWh. Seega ei kinnita Xxx elektritarbimine 2020. aasta alguses (ca 400 kWh kuus) ehk talvel, selles majas püsivalt elamist.
15.6.Ka ringkonnakohus ei pea veenvaks kaebaja ja tunnistajate väiteid selle kohta, nagu oleks kaebaja olnud koroona tõttu äärmiselt hirmul ja seetõttu majast väljas ei liikunud. See väide on vastuolus kaebaja enda selgitusega, et ta võttis sel perioodil Xxx majas vastu mitmeid külalisi.
15.7.Vastustaja viitas igati põhjendatult ka sellele, et maksuhaldurile 19.02.2022 saadetud e-kirjas märkis kaebaja, et sissetulekute osas oli tal äärmiselt keeruline aeg 2020. a teisest poolest kuni 2021. a septembrini. Kuna kaebaja on konkreetselt maininud just 2020. a teist poolt, siis ei saa usutavaks pidada tema väidet, nagu põhjustanuks maja müügi 2020. a alguse raske majanduslik olukord.
15.8.Samuti juhtis vastustaja õigesti tähelepanu sellele, et kuigi kaebaja peatas teenuste kasutamise talle kuuluvates P tänava korterites ja aadressil R, on kogu selle aja, mil kaebaja elas väidetavalt Xxx, olnud Telia teenused kasutusel Xxx korteris. Kaebaja kohtuistungil esitatud väide, nagu oleks selle tellimusega seotud Xxx ajutiselt elanud õetütar, ei ole usutav, sest filmi- ja spordikanalite tellimus oli kehtiv juba jaanuaris 2020, mille osas on kaebaja kinnitanud, et sel perioodil elas Xxx korteris kaebaja ise. Lisaks on tellimus kehtiv ka pärast juunit 2020, seega ajal, mil kaebaja pidi olema juba tagasixxx tänava korterisse kolinud, ning see oli kehtiv ka veel detsembris 2020. Pole usutav, et kaebaja, kes on 2020. a korduvalt peatanud Telia teenuseid osades korterites kohati ka lühemateks perioodideks kui kalendrikuu, oleks jätnud Xxx korteris Telia teenused, sh täiendavat kulu tekitavad lisateenused toimima, kui korter seisis tegelikult kasutuseta.
13
16.Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus alusetult arvesse võtmata maksumenetluses Xxx naabritelt saadud seletused. J.R. on oma seletuses naabreid põhjalikult kirjeldanud. Lisaks sellele, et ta teadis Xxx maja peremehe nime, oli ta teadlik ka sellest, et viimane töötab välismaal. Kuigi J.R.i ütlusest võis lugeda välja ebakindlust konkreetse aja osas, millal A.R. ja M.R. majja kolisid, on ta siiski selgelt kinnitanud, et majas elas kogu aeg üks pere ja et praegune majaperemees (s.o M.R.) oli ka maja ehitajaks. Ka G.P. selgitas, et praeguseid elanikke on ta näinud juba 2019. a alates, mil ta ise sisse kolis, ning et algul needsamad naabrid ehitasid seda maja. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olla kahtlust G.P. ütluste õigsuses, kui ta väidab, et on M.R.d ja A.R.d näinud Xxx majas alates 2019. a, sest see on ajahetk, kui G.P. ise oma majja kolis. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et naabrid ei näinud kordagi majas kaebajat ega tema tütart, kes väidetavalt elasid Xxx majas ligikaudu pool aastat. Seega on nii J.R. kui G.P. viidanud M.R.le, kui Xxx maja ehitajale ja elanikule ning nad ei seosta kedagi teist Xxx kinnistuga, kui ka praegu seal elavat perekond Rd. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda J.R.i ja G.P. seletuste õigsuses ja erapooletuses.
17.Mis puudutab vastustaja poolt ringkonnakohtule uue tõendina esitatud E.T. Swedbanki pangakonto väljavõtet, millest nähtuvad M.R. ülekanded E.T.le ajavahemikul 2016-2020, siis on see kohtus kasutatav. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kuna pangaväljavõte pärineb kriminaalasja kohtueelsest menetlusest, ei ole järelikult kriminaalasjas langetatud süüdimõistvat või õigeksmõistvat otsust. Kriminaalmenetluse tulemus ei ole maksumenetluses tähendust omav. Samuti on Riigikohus asunud oma praktikas seisukohale, et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (RKÜK 17.02.2003. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p 21; RKHK 16.01.2003. a määrus asjas nr 3-3-1-2-03, p 10 ja 06.11.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-54-01, p 1).
17.1.Kaebaja väide, nagu oleks teda seoses selle tõendiga tõrjutud toimikumaterjalidega tutvumiselt, on alusetu. Maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus maksusaladuse, sh pangasaladuse hoidmiseks, mistõttu taotleti ringkonnakohtult juurdepääsupiirangut esitatud tõendile osas, mis käesolevat vaidlust ei puuduta. Pangakonto väljavõttega tõendatud andmed, mis omasid tähtsust praeguse asja lahendamise ja kaebaja õiguste kaitse seisukohast, on välja toodud ka apellatsioonkaebuse p-s 4.1 ning kaebajal oli sel viisil võimalik nendega tutvuda. Tartu Ringkonnakohus on maksuhalduri taotlust hinnates kuulutanud menetluse apellatsioonkaebusele lisatud pangakonto väljavõtet puudutavas osas 30.04.2025. a määrusega kinniseks ja keelanud kaebajal teise isiku pangakonto väljavõttega tutvuda ning saada sellest ärakirja. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2025. a määrus on tervikuna jõustunud, kuna kaebaja ei vaidlustanud seda osas, millega keelati tal teise isiku pangakonto väljavõttega tervikuna tutvuda ning saada sellest ärakirja.
17.2.Vastustaja selgitas kohtule, et 2016. a juunis ja juulis, kui M.R. E.T.le raha üle kandis, oli Xxx kinnisasja omanikuks XXX, mille juhatuse liikmeks on E.T., kes on kaebajale Xxx kinnistu kinkinud N.T. poeg. XXX võõrandas 19.10.2016 hoonestamata kinnisasja N.T.le, kes kinkis 20.01.2020 hoonestatud kinnisasja T.L.-ile . Võttes arvesse ka kõnealust uut tõendit, nähtub asja materjalidest seega järgmine: 09.06.2016 – E.T. pangakontole laekub M.R.lt 10 000 eurot selgitusega „Xxx broneerimistasu“; 12.07.2016 – E.T. pangakontole laekub M.R.lt 5000 eurot selgitusega „Xxx broneerimistasu 2. makse“; 19.10.2016 – XXX võõrandab Xxx kinnisasja N.T.le; 20.01.2020 – kaebaja omandab kinnisasja kinke teel; 02.2020 – kaebajat külastab A.R.; 02.2020 M.M. R ja A.R. teevad köögimööblile eskiisjoonised Arens AS-is (kohtuistungi protokoll); 11.03.2020 – M.R. tellib hindamisakti; 12.03.2020 – toimub kinnistu ülevaatamine hindamise jaoks ja tehakse fotod hindamisakti jaoks; 23.03.2020 – kaebaja sõlmib A.R.ga ja M.R.ga broneerimislepingu kinnisasja müügiks; 14
17.3.Seega kinnitab esitatud uus tõend, et M.R. tegeles juba 2016. a Xxx kinnistu soetamisega, makstes selle eest broneerimistasu kinnistu tolleaegsele omanikule. Nimetatud tõend seab kahtluse alla Xxx praeguste omanike poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ei ole nad Xxx kinnistuga aastal 2019 seotud olnud ning et tõsisem seos tekkis alles siis, kui nad hakkasid seda kaebaja käest ostma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et tehingute ahel, mille tulemusel juba 2016. a Xxx kinnistu eest broneerimistasu maksnud M.R. sai 2020. a lõpuks ka selle kinnistu omanikuks, oli juhuslik. Eeltoodu muudab ebausutavaks ka M.R. ja M.M. R selgitused, nagu oleks Xxx ostukavatsus tekkinud alles märtsis-aprillis 2020.
17.4.Ringkonnakohtu arvates kinnitab kõnealune tõend ka seda, et Xxx maja naabrite G.P. ja J.R.i seletused, mille kohaselt on Xxx majas elanud ainult A.R. ja M.R. pere, on pigem tõesed.
17.5.Tuvastatud asjaoludest nähtub seega, et perekond R on olnud Xxx kinnistuga seotud juba aastast 2016, mis muudab kaebaja väited kinnistu soetamise ja võõrandamise asjaoludest ning selle elukohana kasutamisest ebausutavaks. Kuna kaebaja, saades maja kingiks, müüs selle varsti edasi isikutele, kelle varasemat seotust sama kinnistuga kinnitab ka kõnealune tõend, on usutav vastustaja tõlgendus, et kaebajal ei olnud kavatsust asuda vaidlusalust kinnistut kasutama oma püsiva elukohana ning see ei olnud ka tema kavatsus kinnistu omandamisel, vaid tegemist oli tehinguteahelaga, mille lõppeesmärgiks oli Xxx kinnistu võõrandamine M.R.le ja olukorra tekitamine, kus maja võõrandamisel tulumaksu tasuma ei pea.
17.6.Eeltooduga ning tuvastatud asjaoludega ei ole seega kooskõlas kaebaja väide, et tegelikult tal maja müügi mõtet algul ei olnudki, kuid see tekkis alles veidi enne broneerimislepingu sõlmimist 23.03.2020. Samas, juba veebruaris 2020, tegid A. ja M.M. R Xxx maja köögi 3D eskiisi. M.R. väitis samuti, et tema käis esimest korda majas külas märtsi alguses ning et esimene kohtumine ei olnud seotud mingi ostu-müügi jutuga (kohtuistungi protokoll). 11.03.2020 tellis ta aga juba hindamisakti (hindamisakti lk 3). Seega alustas maja tulevane ostja kulutuste tegemist maja soetamiseks vaid kuu pärast seda, kui maja oli läinud kinkelepinguga T.L.-i omandisse. Kuna tuvastatud asjaoludest nähtub, et perekond R on olnud Xxx kinnistuga seotud juba aastast 2016, siis muudab see kaebaja väited seoses kinnistu soetamise ja võõrandamise asjaoludega ning selle püsiva elukohana kasutamisega ebausutavaks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja väited, nagu poleks M.R. maksnud 15 000 eurot Xxx broneerimistasuna õigele isikule ja et Xxx oli 2016. a hoonestamata, usutavad. Kaebaja pole neid väiteid millegagi põhjendanud ja E.T. pangakonto väljavõtete selgitusest nähtuv viide, et summad kanti üle just Xxx broneerimistasuna, on piisav.
18.1.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui apellatsioonimenetluses uue tõendina esitatud E.T. Swedbanki pangakonto väljavõte oleks varasemalt olnud maksuhaldurile teada, oleks MTA seda kahtlemata kasutanud juba maksumenetluses ning ilmselt küsitlenud selles osas kohtuistungil ka kaebaja poolt kutsutud tunnistajaid. Seetõttu on põhjendamatud ja tõendamata kaebaja väited selle kohta, nagu oleks maksuhalduril kõnealune tõend varasemalt juba olemas olnud või tal oleks olnud maksuhalduril võimalus selle varasemalt kogumiseks. Kaebaja ei ole selgitanud ega põhjendanud ka seda, milline oleks olnud tema arvates maksuhalduri eesmärk sellise tõendi varjamiseks maksumenetluses ja esimese astme kohtu menetluses.
15
18.2.Samuti pole asja materjalide pinnal võimalik teha vastustajale etteheiteid tõendite kättesaadavuse osas, sest kõik tõendid, mida maksuhaldur on oma menetluses kogunud, on kaebajale ka kättesaadavaks tehtud.
19.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et eelpool nimetatud tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumina on piisavad ja võimaldavad teha maksuotsuses ja vaideotsuses välja toodud järeldused. Seega on vaidlusalused haldusaktid õiguspärased ja põhjendatud. Kuna kaebaja ei ole tõsikindlalt ja usaldusväärselt tõendanud vaidlusaluse kinnistu püsiva elukohana kasutamist enne selle võõrandamist 2020. a juunis, siis ei kuulunud TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud maksuvabastus tema suhtes kohaldamisele.
20.Kokkuvõttes olid vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus seega õiguspärased. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 17.01.2025. a otsuse osaliselt ja teeb asjas uue otsuse, millega kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis jäävad nii esimese astme kohtus kantud menetluskulud kui ka apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
22.Ringkonnakohus asendab otsuses märgitud inimeste eraelu kaitseks nende nimed ja kinnisasjade aadressid otsuse avaldamisel tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.