Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-24-3069/6
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 29.09.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1314

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3069

Haldusasi

Z.I.V kaebus maa maksustamishinna vaidlustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Z.I.V, esindajad v.adv Toomas Pikamäe ja adv Kaspar Kaljurand Vastustaja Maa- ja Ruumiamet, esindajad Anneliina Siitan ja Marje Kolmar-Grüner

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.I.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Z.I.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus muutmata.

2.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kinnistusraamatu registriosa number tähemärgiga. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viimsi vald esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule hagi Z.I.V vastu, milles esitas saamata jäänud hoonestusõiguse tasu ja hoonestusõiguse lõpetamisega seotud nõuded (tsiviilasi nr 2-247509). Hageja tugineb asjaolule, et Viimsi valla ja Z.I.V vahel kehtib leping, millega on Z.I.V kasuks seatud hoonestusõigus Viimsi valla omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXX). Lepingu kohaselt on hoonestusõiguse tasuks 2% maa maksustamishinnast aastas. Kuni 31.12.2023 oli hoonestusõiguse tasu 234,92 eurot poolaastas. 2022. a maa korralise hindamise tulemusel saadud ning Maa-ameti maatoimingute platvormil minu.kataster.ee avalikustatud kinnistu nr XXXXXXX katastriüksuste maa maksustamishindade järgi on alates 01.01.2024 hoonestusõiguse tasu 48 574,76 eurot poolaastas. Uue maa maksustamishinna järgi arvutatud hoonestusõiguse tasu on maksmata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus

4.Tallinna Halduskohus jättis 11.09.2025 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebajal puudub alus taotleda vastustajalt konkreetse maa maksustamishinna muutmist. Sel põhjusel ei saa vastustaja 09.10.2024 vastus taotlusele olla käsitatav haldusaktina. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus jääb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Maa maksustamishinna ja selle arvutuskäigu avaldamine maakatastris on 2022. a-l jõustunud seadusemuudatuste kohaselt menetlustoiming. Maksustamishinna avalikustamine maakatastris on informatiivne. Tegemist ei ole maa maksustamishinna siduvalt kindlaks määramisega, mida kinnitab ka asjaolu, et ette ei ole nähtud korralise hindamise tulemuste eraldi kinnitamist nagu varasemas seaduse redaktsioonis. Maa maksustamishinda saab vaidlustada koos maksuteatega. Kaebajal puudub alus taotleda maa maksustamishinna määramise kui menetlustoimingu muutmist eraldiseisva haldusmenetlusena. Samuti puudub vastustajal alus eraldiseisvalt kaaluda konkreetse kinnistu asukohaklassi muutmist, sh puudub vastustajal alus asuda seisukohale, et konkreetses asukohas asuv kinnistu ei vasta selle asukoha asukohaklassile. Asukohaklasside määramise puhul on tegemist eelkõige matemaatilise arvestusega, kus on kombineeritud konkreetse geograafilise piirkonna tehingute andmed ja kutseliste hindajate eksperdiarvamused. Maa korraline hindamine ei tähenda konkreetse kinnistu turuväärtuse tuvastamist, vaid tegemist on turupõhise masshindamisega, mis tehakse üksiku maatüki hindamisest oluliselt üldisemal tasemel. Lisaks on kaebaja selgitanud, et praegusel juhul on kõnealune maa maamaksust üldse vabastatud. Seega puudub alus asuda seisukohale, et maa maksustamishind avaldaks negatiivset mõju kaebaja maamaksukohustusele (millisel eesmärgil maa maksustamishinda määratakse), isegi kui maksustamishind ei vasta täpselt turuväärtusele. Kaebeõigust ei loo ka asjaolu, et kaebaja ja Viimsi valla vahel sõlmitud lepingu järgi sõltub maa maksustamishinnast hoonestusõiguse tasu. HKMS § 45 lg 3 ei anna alust vaidlustada iseseisvalt menetlustoimingut eraõiguslike õiguste kaitseks. Kaebajal ei olnud avalikõiguslikku kohustust sõlmida hoonestusõiguse lepingut ning siduda hoonestusõiguse tasu maa maksustamishinnaga. Halduskohtumenetluses tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista subjektiivseid avalikke õigusi. Eraõiguslikest suhetest tingitud vaidlused on lahendatavad tsiviilkohtumenetluses. Seega ei jää kaebaja eraõiguslikud õigused kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kaitseta. Kaebajal on võimalik tugineda eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele, kui ta leiab, et kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas. Kui kaebaja leiab, et tema eraõiguslikke kohustusi puudutav maa maksustamishinna määramise 2(4)

5.Z.I.V esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 11.09.2025 määrus ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Maa-ameti 09.10.2024 otsus on haldusakt. Selle andis haldusorgan haldusülesannete täitmisel (maa maksustamishinna määramine) avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks (maksustamishinna muutmise 09.09.2024 taotluse lahendamine) ning see on suunatud õiguste lõpetamisele (09.09.2024 taotluse rahuldamata jätmine ja katastriüksuste maksustamishinna muutmisest keeldumine). Isegi juhul kui tegu pole haldusaktiga, tulnuks kohtul anda kaebajale võimalus esitada asjakohane nõue menetlustoimingu suhtes. Kaebaja saab katastriüksuste maksustamishinda kohtus vaidlustada vaid vastustaja 09.10.2024 otsuse vaidlustamise kaudu. Vastustaja kaardirakendusest on katastriüksuse vaatest näha, et isik saab teha pöördumise, mille liigiks võib olla ka „Maa väärtuse vaidlustamine“. On ilmne, et kui isik esitab sellise pöördumise kaardirakenduse kaudu, siis alustab vastustaja MHS § 4 lg 1 mõttes maa hindajana haldusmenetlust, et taotlus lahendada. Halduskohtu seisukoht toob kaasa põhiseadusevastase olukorra, kus kaebaja ei saagi katastriüksuste maksustamishinda kohtus vaidlustada. Maa maksustamishinna määramine on avalik-õiguslik otsustus (vt ka Riigikohtu 19.05.2003 otsus asjas nr 3-3-1-41-03, p-d 9, 12 ja 13), mistõttu maakohus ei võta kaebaja ja Viimsi valla vahelise vaidluse lahendamisel seisukohta, kas katastriüksuste maksustamishind on määratud õigesti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1). Kaebaja hoonestusõiguse lepingu järgsete kohustuste suurus sõltub katastriüksuste maa maksustamishinna suurusest. Järelikult on kaebajal õigus vaidlustada maa maksustamishinda, sh selle suurust ja asukohaklassi. Samuti, kaebaja on katastriüksuste hoonestaja, mistõttu on ta maamaksu tasumiseks kohustatud isik. Nendel põhjustel on ebaõige seisukoht, et kaebajal ei ole avalik-õiguslikku kohustust, mille kaitseks kohtusse pöörduda. Katastriüksuste maksustamishind, sh selle osaks olev asukohaklass rikub kaebaja õigusi sõltumata sellest, et katastriüksused on maamaksust vabastatud. Määruse seisukohad, et maa masshindamine on põhjendatud ja proportsionaalne ja samas saab kaebaja taotleda maa hindamise normistiku põhiseadusepärasuse kontrolli tsiviilasjas nr 2-24-7509, on omavahel vastuolus. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tohib kaebuse tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtluseta, millega pole siinsel juhul tegu.