XXXX kaebus Maa-ameti 09.10.2024 otsuse nr 104/24/11150-2 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks vaadata XXXX 09.09.2024 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XXXX, lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Kaspar Kaljurand Vastustaja – Maa- ja Ruumiamet 1, volitatud esindajad Anneliina Siitan ja Marje Kolmar-Grüner
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Jätta XXXX kaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.XXXX ja Viimsi Vallavalitsus sõlmisid 03.11.2005 hoonestusõiguse lepingu, ostueesõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud. Lepingu alusel seati kaebaja kasuks hoonestusõigus 9-le kinnistule.
2.XXXX esitas 06.03.2024 Maa-ametile pöördumise, milles palus selgitusi, millisel alusel on määratud kõnealuse 9 kinnistu maksustamishind. Maa-amet vastas pöördumisele 12.03.2024. XXXX esitas 19.03.2024 täiendava pöördumise, millele Maa-amet vastas 26.03.2024. XXXX esitas 27.03.2024 kolmanda pöördumise, millele Maa-amet vastas 26.04.2024.
3.XXXX taotles 09.09.2024 Maa-ametilt kõnealuse 9 kinnistu maksustamishinna muutmist seoses maa maksustamishinna ebaõige määramisega ning oluliste asjaolude arvestamata 1
Vabariigi Valitsuse seaduse § 10520 lg-ga 1 korraldati Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist.
3-24-3069
jätmisega. Taotleja palub viia läbi uus hindamine ning määrata kinnistud keskkonnaministri 07.07.2022 määruse nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ (määrus nr 32) § 15 lg 3 p 8 järgsesse asukohaklassi (asukohaklass nr 8).
4.Maa-amet vastas kaebaja 09.09.2024 pöördumisele 09.10.2024 dokumendiga (pealkirjaga „Taotlus maa maksustamishinna ning asukohaklassi muutmiseks“) nr 10-4/24/11150-2. 1) Kõnealuste maatükkide sihtotstarve on üldkasutatav maa. Üldkasutatavad maad kõigis asukohaklassides kuuluvad määruse nr 32 § 15 lõike 1 alusel aktiivse turuta maa rühma ja hindamisel kasutatakse aktiivse turuta maa hindamismudelit. Aktiivse turuta on maa, millega tavapäraselt tehinguid ei tehta ja kuhu üldjuhul ei ole võimalik ka midagi ehitada. 2) Maa-amet on selgitanud asukohaklasside ja madalaima väärtustaseme kujunemist, mida kasutatakse aktiivse turuta maa rühma kuuluvate maade hindamisel. Väärtustasemete kujundamisel analüüsiti tehinguid maadega, kuhu tõenäoliselt ehitada ei saa ning võrreldi tehingutega, kuhu tõenäoliselt ehitada saab. Analüüsitud tehingute põhjal oli 3. asukohaklassis ehitusmaa mediaanhinna ja tehingute madalaima väärtuse suhe 11 korda. Kõigi asukohaklasside kordajate võrdlemisel üldistati, et asukohaklassi madalaim väärtus on ligikaudu 15 korda madalam kui asukohaklassi ehitusmaa mediaanhind. Arvestades seda suhet on ehitusmaa mediaanhinnast tuletatud 3. asukohaklassi madalaim väärtus 4 eurot ruutmeeter. See väljendab maade väärtust, kuhu üldjuhul ehitada ei saa. Üldkasutatav maa maakatastriseaduse § 181 lg 12 p 2 järgi on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Kuna maksustamishind väljendab ehitamiseks üldjuhul mittesobivate maade väärtust, siis ei ole looduskaitselistel piirangutel väärtusele olulist mõju, kuna aktiivse turuta rühma kuuluvaid maid (sh üldkasutatavaid maid) saab kasutada sihtotstarbeliselt ka piirangute esinemisel. 3) Samuti on Maa-amet oma eelnevates kirjades selgitanud, et asukohaklassid on vajalikud, kuna turg toimib eri piirkondades erinevalt ning sõltuvalt turupiirkonnast on ka väärtustasemed erinevad. Asukohaklassis 3, kuhu kuuluvad muuhulgas ka Viimsi maatükid, on turul väärtuse kujunemise mehhanism teistsugune kui seda on asukohaklassis 8. Asukohaklass 8 on valdavalt suurematest asulatest kaugemal, samas kui Viimsi poolsaar on Tallinna kinnisvaraturu mõjusfääris. Aktiivse turuta maadega tehinguid tehakse turul väga vähe, kuid ka vähesed analüüsitud tehingud viitavad selgelt teistsugusele väärtustasemele. Kui asukohaklaasis 3 oli metoodika määruse väljatöötamisel aluseks võetud aktiivse turuta maa tehingute madalaim väärtus 6 €/m2, siis asukohaklassis 8 vaid 0,06 €/m 2. Viimsi vald oma rannikuäärse paiknemise ning pealinna kinnisvaraturu osana ei ole võrreldav piirkondadega, kus turul nõudlus puudub või on väga madal. Seetõttu asukohaklasside muutmine ja uute maksustamishindade arvutamine kõnealuste kinnistute osas põhjendatud ei ole ega ole ka kooskõlas metoodika määrusega. 4) Taotluse sisust on selgelt aru saada, et taotleja sisuliselt vaidlustab mitte maksustamishinda vaid hoonestusõiguse tasu. Lähtuvalt privaatautonoomia põhimõttest on pooled vabad oma tsiviilsuhet kujundama omale sobival viisil ning sobivatest etalonidest lähtuvalt. Näiteks, kui pooled seovad hoonestusõiguse tasu keskmise palgaga, siis on see nende teadlik otsus ning ei ole mõistlik eeldada, et see on kuidagi poolte mõjutusalas. Tihti seotakse tasu suurus ka tarbijaindeksi muudatustega või muude indeksitega ning olenemata sellest, et indeksite arvutamise metoodikad ajas muutuvad, peavad pooled sellega arvestama. Sarnaselt eelmärgitule ei saanud taotleja eeldada, et sõlmides hoonestusõiguse lepingu tuginedes kehtivale maksustamishinnale, jääb igaveseks kehtima 2001. aasta maa maksustamishind ehk üle 20 aasta vanune maa väärtustase. 2(7)
3-24-3069
5) Eeltoodule tuginedes on Maa-amet seisukohal, et pooled on oma tsiviilsuhte kujundamisel võtnud teadlikult aluseks lähtumise muutujast ning taotlus asukohaklassi ja maksustamishinna muutmiseks on põhjendamatu.
5.XXXX esitas 08.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 09.01.2025) Maaameti 09.10.2024 otsuse nr 10-4/24/11150-2 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks vaadata XXXX 09.09.2024 taotlus uuesti läbi. 1) Vastustaja jättis hoolimata kaebaja mitmekordsest palumisest kinnistute maksustamishinna andmed esitamata. Vastustaja vastustest näib, et kinnistute maksustamishinna määramisel ei olegi tõsikindlatest andmetest lähtutud, kusjuures vastustaja möönab ka ise, et looduskaitselisi piiranguid kinnistute maksustamishinna määramisel ei arvestatudki. Vastustajapoolsete põhjenduste puudumise tõttu ning seetõttu, et ühtegi tõendit kinnistute maksustamishinna määramise kohta ei esine, ei ole otsus kontrollitav ega selle põhjendused usutavad. Kaebus tuleb rahuldada ning kohustada vastustajat taotlus uuesti läbi vaatama. 2) Vastustaja poolt määratud kinnistute maksustamise hind ei kajasta kinnistute tegelikku väärtust, kuna kinnistute alune maa ei ole looduskaitseliste piirangute tõttu kasutatav. Vastustaja ei ole kinnistute hindamisel arvesse võtnud üldplaneeringust, teemaplaneeringust ning seadusest tulenevaid piiranguid ning eitab piirangute mõju kinnistute väärtusele. 3) Vastustaja on tehinguandmete aluseks võtnud Viimsi vallaga sarnases piirkonnas asuvad üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuste tehingud ja mitte Viimsi vallaga sarnases piirkonnas asuvad üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuste tehingud, mille suhtes kehtivad kinnistutega võrreldavad kitsendused, nagu oleks pidanud. Seega on vastustaja asukohaklassi valesti määranud. Kinnistute osas kehtivate kitsenduste tõttu tuleb kinnistud lugeda määruse nr 32 § 15 lg 3 p 8 järgsesse asukohaklassi, st asukohaklassi nr 8. 4) Maa hindamise seaduse (MHS) § 43 lg 5 on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 3 ja §ga 113 vastuolus osas, milles see annab aluse määruses nr 32 sätestatud tingimustel maa maksustamishinna (st maamaksu suuruse) kindlakstegemiseks. Määruses nr 32 toodu oleks PS §-dega 3 ja 113 kooskõlas üksnes juhul, kui maa maksustamishinna arvestamine oleks sätestatud Riigikogu poolt vastu võetud seadusega. 5) Kaebaja saab katastriüksuste maksustamishinda kohtus vaidlustada vaid 09.10.2024 otsuse vaidlustamise kaudu. MHS normid ja 27.12.2024 seisukoha väited toovad kaasa PS vastase olukorra, kus kaebaja ei saagi katastriüksuste maksustamishinda kohtus vaidlustada. 09.10.2024 otsus vastab haldusakti sisutunnustele, mistõttu see on haldusakt. Katastriüksuste maksustamishind, sh selle osaks olev asukohaklass rikub kaebaja õigusi sõltumata sellest, et katastriüksused on maamaksust vabastatud. Vastustajal puuduvad dokumendid katastriüksuste maa maksustamishinna määramise kohta. Katastriüksuste maksustamishind ei ole kontrollitav.
6.Maa-amet palub 27.12.2024 vastuses jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, või kaebuse sisulisel menetlemisel jätta kaebus tervikuna rahuldamata. 1) Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja 09.09.2024 esitatud taotluse uuesti läbivaatamist. Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 kohaselt saab isik taotluse esitada haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus. Maaamet ei algata ühelegi kinnisasjale maa maksustamishinna määramiseks eraldiseisvat haldusmenetlust. Tegemist on masshindamisega, mille käigus arvutatakse maa maksustamishind automaatsete arvutusmudelitega. Asukohaklassid määrati kinnisasjadele määruse nr 32 menetluse käigus vastavalt sellele, millistes piirkondades on sarnased väärtustasemed ja 3(7)
3-24-3069
tegemist on arvutusmudeli osaga. Ka asukohaklassi määramist ei otsustata üksikobjektide kaupa. Juhul, kui isik esitab haldusorganile taotluse küsimuses, mida ei ole võimalik taotluse rahuldamise või mitterahuldamisega lahendada, st vastavat otsust vastu võtta, siis vastatakse isikule sarnaselt selgitustaotlusele vastamisega. Maa-ameti 09.10.2024 kiri ei ole oma sisult haldusmenetluse käigus tehtud otsus ega riiva isiku subjektiivseid õiguseid. Seega ei ole isikul võimalik nimetatud kirja sisu ka halduskohtus vaidlustada ega vastustajal võimalik kirja tühistada. 2) Kokkuvõtvalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Esiteks on vaidlustatud mitte Maa-ameti otsust, vaid üksnes selgituskirja. Teiseks ei ole Maa-amet maa maksustamishinna arvutamisel viinud kaebusega hõlmatud üksikobjektide osas läbi haldusmenetlust, mille tulemusi saaks isik halduskohtus vaidlustada olukorras, kus selle alusel ei ole talle tekkinud riigi poolt ühtegi kohustust või tema õigus muul viisil riivatud. Siinjuures ei teki kaebajal isegi maamaksukohustust. Maa maksustamishinna arvutamine on menetlustoiming, mida saab HMS § 72 lg 2 kohaselt vaidlustada koos haldusaktiga, mis saaks käesoleval juhul olla maamaksuteade vm taoline haldusakt. Kolmandaks selgub kaebusest üheselt, et kaebaja soovib reguleerida tsiviilõigusliku hoonestusõiguse lepinguga seotud kohustusi halduskohtu abiga. Lepinguõiguslikke küsimusi aga tuleks lahendada võlaõigusseaduse sätete abil või vajadusel maakohtus. Hoonestusõiguse seadmise leping on sõlmitud 2005. aastal ehk ligi 20 aastat tagasi. Kaebaja ei saanud eeldada, et maa maksustamishinnad hoonestusõiguse kehtivuse ajal, milleks on 72 aastat, ei muutu. Asjaolu, et kinnisasjade väärtused riigi poolt üle vaadatakse ja korralist hindamist hakatakse edaspidi regulaarselt iga 4 aasta järel tegema, oli avalikult teada, samuti on 2022. aastal määratud maa maksustamishinnad olnud ligi kaks aastat avalikustatud, mistõttu on kaebajal olnud piisavalt aega oma lepingulised kohustused üle vaadata ja neid vajadusel muuta. Halduskohtus maa maksustamishinna vaidlustamine olukorras, kus isik ei ole kinnisasja omanik, ei ole kohustatud tasuma ka maamaksu ja puudub igasugune riigi poolne õiguste riive, on lubamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on esitanud 09.09.2024 vastustajale taotluse kaebaja poolt hoonestusõiguse alusel kasutatavate kinnistute maa maksustamishinna muutmiseks. Vastustaja vastas kaebaja taotlusele 09.10.2024 kirjaga, mida kaebaja sisustab taotluse rahuldamata jätmise otsusena. Kohus on võtnud 28.11.2024 määrusega menetlusse kaebaja kaebuse vastustaja 09.10.2024 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 09.09.2024 taotlus uuesti läbi. Tutvunud täiendavalt vaidluse asjaoludega ja poolte seisukohtadega leiab kohus, et kaebajal puudub alus taotleda vastustajalt konkreetsete kinnistute maa maksustamishinna muutmist. Sel põhjusel ei saa vastustaja 09.10.2024 vastus taotlusele olla käsitatav haldusaktina HMS-i tähenduses. Kaebajal puudub seega ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus jääb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus põhjendab enda järeldust alljärgnevalt.
8.Kohus leiab esmalt, et maa maksustamishinna ja selle arvutuskäigu avaldamine maakatastris on menetlustoiming. Olgugi, et pikaajalise Riigikohtu praktika2 kohaselt on maatüki maksustamishinna määramise otsustust sisustatud eelhaldusaktina maksuteatele, siis 15.03.2022 jõustunud MHS-i muudatustest ning MHS-i, maamaksuseaduse (MaaMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse 2
kokkuvõtvalt viidatud Riigikohtu 01.03.2016 otsuse nr 3-3-1-65-15 p-s 6.3
4(7)
3-24-3069
(muutmise seadus) eelnõu 406 SE seletuskirjast 3 saab järeldada, et kehtivas õiguses on tegemist menetlustoiminguga. Seletuskirjast nähtub, et juhul, kui katastriüksuse maa omadusi puudutavad andmed katastris muutuvad (nt pindala, sihtotstarve), arvutatakse registris jooksvalt ümber ka maa maksustamishind. See tähendab, et maksustamishinna avalikustamine maakatastris on eelkõige informatiivne. Tegemist ei ole seega maa maksustamishinna siduvalt kindlaks määramisega (enne maamaksu maksuteate esitamist). Seda kinnitab ka asjaolu, et ette ei ole nähtud korralise hindamise tulemuste eraldi kinnitamist, nagu varasemas seaduse redaktsioonis.
9.Menetlustoiming on üldreeglina vaidlustatav koos haldusaktiga (HMS § 72 lg 2, HKMS § 45 lg 3). Maa maksustamishinna puhul on selliseks haldusaktiks maamaksuteade (MaaMS § 7 lg 2). Nimelt toimub maa maksustamishinna määramine, nagu ka tegevuse nimetus ütleb, maa maksustamise eesmärgil (MHS § 41 lg 1), st maa maksustamishinna määramine kui menetlustoiming on eelkõige suunatud maamaksu nõudmisele. Praegusel juhul ei ole esitatud kaebajale maamaksuteadet või teadaolevalt tehtud maa maksustamishinnale tuginedes muud sisulist otsust, mis annaks aluse maa maksustamishinna määramise vaidlustamiseks. Kaebaja ei olegi seejuures vaidlustanud käesolevas asjas maa maksustamishinna määramist (menetlustoimingut), vaid kaebaja vaidlustab vastustaja 09.10.2024 menetlusdokumenti, mida kaebaja sisustab haldusaktina (st kaebaja on esitanud haldusakti tühistamise nõude). Täpsemalt leiab kaebaja, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebaja kasutatavate kinnistute maa maksustamishinna muutmata, s.o kaebaja sellekohase 09.09.2024 taotluse õigusvastaselt rahuldamata. Sisuliselt taandub kaebus seega siiski maa maksustamishinna määramise vaidlustamisele.
10.Kohus leiab, et vastustaja 09.10.2024 menetlusdokument ei ole taotluse rahuldamata jätmise otsus, s.o haldusakt. Vastustaja on selgitanud vastuses kaebusele, et sisustas kaebaja 09.09.2024 taotlust selgitustaotlusena ja vastas sellele 09.10.2024 selgituskirjaga. Ka kõnealuse vastuskirja sisust nähtub, et põhjendatud ei ole taotluse rahuldamata jätmist (kaalutud ei ole taotluse rahuldamist), vaid selgitatud on maa korralise hindamise regulatsiooni ja seda, et määrus nr 32 ei võimalda maa maksustamishinda kaebaja soovitud viisil muuta. Kohus märgib, et kui ka pidada kaebaja 09.09.2024 pöördumist taotluseks HMS § 14 tähenduses (st mitte selgitustaotluseks), siis tuleb lugeda vastustaja 09.10.2024 menetlusdokument (muu hulgas) kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks HMS § 14 lg-te 6 ja 7 tähenduses. Tegemist on seega teavitusega, s.o menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga.
11.Olukorras, kui kaebaja vaidlustab enda taotlusele saadud haldusorgani vastust, millega jäeti taotlus sisuliselt läbi vaatamata, on kohtu pädevuses kontrollida kaebeõiguse (HKMS § 44 lg 1) olemasolu. Kui kohus leiab, et taotluse läbi vaatamata jätmine on õigusvastane, saab kohus lahendada kohustamisnõude (taotluse sisuliseks läbivaatamiseks). Kui kohus leiab, et taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel / läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
12.Praegusel juhul on kohus seisukohal, et vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja 09.09.2024 taotluse läbi vaatamata. Kohtule arusaadavalt taandub kaebaja seisukoht (nii 09.09.2024 taotluses kui kaebuses) peaasjalikult seisukohale, et vastustaja on maa korralise hindamise raames paigutanud kõnealused kinnistud õigusvastaselt asukohaklassi 3, st kaebaja hinnangul peaksid kinnistud kuuluma asukohaklassi 8 (määruse nr 32 § 5 lg 1 ja § 15 lg 3 tähenduses). Määruse nr 32 3
leitav Riigikogu veebilehelt
5(7)
3-24-3069
eelnõu seletuskirjast lähtudes mõeldakse asukohaklasside all sarnase väärtusega piirkondi4. Kohtu hinnangul puudub kaebajal õigusnormist tulenev alus taotleda maa maksustamishinna määramise kui menetlustoimingu muutmist eraldiseisva haldusmenetlusena. Samuti puudub vastustajal alus teostada konkreetse kinnistu asukohaklassi muutmise eraldiseisvat kaalumist, sh puudub vastustajal alus asuda seisukohale, et konkreetses asukohas asuv kinnistu ei vasta selle asukoha asukohaklassile (nt Viimsis asuv kinnistu ei vasta Viimsi asukohaklassile, vaid Setomaa asukohaklassile). Asukohaklasside määramist on kirjeldatud määruse nr 32 seletuskirja p-s 2.3.1 ning sealt nähtub, et tegemist on eelkõige matemaatilise arvestusega, kus on kombineeritud konkreetse geograafilise piirkonna tehingute andmed ning kutseliste hindajate eksperdiarvamused piirkondade määratlemiseks (nagu näeb ette ka MHS § 4 1 lg 2 ja määruse nr 32 § 4). Maa korraline hindamine ei tähenda konkreetse kinnistu turuväärtuse tuvastamist, vaid tegemist on turupõhise hindamisega, mis ei ole samatähenduslik mõiste 5. Tuleb küll möönda, et turupõhise hindamise eesmärgiks saab pidada seda, et maa maksustamishind oleks võimalikult lähedane turuväärtusele. Samas peab arvestama, et maa korraline hindamine on olemuselt masshindamine, mis tehakse üksiku maatüki hindamisest oluliselt üldisemal tasemel. Korralise hindamise sisuks ja eesmärgiks on valdava osa Eesti territooriumil asuvate katastriüksuste väärtuste regulaarne määratlemine eelkõige maamaksu kogumiseks (vt MaaMS § 2 ja MHS § 41 lg 3). Selles kontekstis saab pidada masshindamist ka põhjendatuks, st kõigi katastriüksuste turuväärtuse eraldiseisvat tuvastamist maamaksu rakendamiseks tuleks pidada ebaproportsionaalselt keeruliseks ja kulukaks. Masshindamise puhul on seejuures paratamatu, et mõne kinnistu mingi spetsiifiline eritunnus jääb arvesse võtmata. Samas on maa maksustamishinna määramise metoodikas kehtestatud erinevad tasakaalustavad meetmed, mille eesmärk on maandada masshindamisest tingitud ebatäpsusi ja ebaõiglaseid olukordi. Näiteks olukorraks, kui asukohaklass võib viia ebakohase tulemuseni, on kehtestatud aktiivse turuta maa rühm ja hindamismudel ning asukohaklasside madalaimad ruutmeetri väärtustasemed (määruse nr 32 § 15). Asukohaklassi 3 elamumaa väärtustase (50,1 kuni 100 €/m2) ja madalaim väärtustase (4 €/m2) erinevad seejuures enam kui kümnekordselt (määrus nr 32 § 5 lg 1 p 3 ja § 15 lg 3 p 3). Menetlusosaliste vahel ei nähtu vaidlust selles, et kõnealuste kinnistute osas rakendub madalaim väärtustase. Vastav miinimum on õigustloova akti tasandil kehtestatud maksukohustuse komponent, mida ei ole vastustajal alust jätta maa maksustamishinna arvestamisel kohaldamata. Lisaks on kaebaja kaebuses selgitanud, et praegusel juhul on kõnealused kinnistud maamaksust üldse vabastatud, kuna kinnistud asuvad maastikukaitsealal. Seega puudub alus asuda seisukohale, et maa maksustamishind avaldaks negatiivset mõju kaebaja maamaksukohustusele (millisel eesmärgil maksustamishinda määratakse), isegi kui maksustamishind ei vasta täpselt turuväärtusele. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt jätnud taotluse HMS § 14 lg 6 p 2 alusel läbi vaatamata, eelkõige põhjusel, et üksikute kinnistute asukohaklassi muutmine kaebaja soovitud viisil ei ole vastustaja pädevuses. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus vastustaja 09.10.2024 menetlusdokumendi kui haldusakti vaidlustamiseks (nii tühistamis- kui kohustamisnõude esitamiseks).
13.Kaebeõigust ei loo kohtu hinnangul ka kaebusest nähtuv asjaolu, et kaebaja ja Viimis valla vahel sõlmitud lepingu järgi sõltub maa maksustamishinnast kõnealuste kinnistute hoonestusõiguse tasu. HKMS § 45 lg 3 ei anna alust vaidlustada iseseisvalt menetlustoimingut eraõiguslike õiguste kaitseks. Kaebajal ei ole olnud kohtule teadaolevalt avalikõiguslikku kohustust sõlmida hoonestusõiguse lepingut ja siduda hoonestusõiguse tasu maa 4 5
Määruse nr 32 eelnõu seletuskirja lk 11; eelnõu leitav Eelnõude Infosüsteemi veebilehelt vt ka muutmise seaduse eelnõu 406SE seletuskirja lk 13
6(7)
3-24-3069
maksustamishinna suurusega. Ka kaebaja poolt viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-29-13 tehtud 23.10.2013 otsuses on selgitatud, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Eraõiguslikest suhetest tingitud vaidlused on lahendatavad tsiviilkohtumenetluses ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt selline kohtuvaidlus poolte vahel ka toimub (tsiviilasi nr 2-24-7509). Seega ei jää kaebaja eraõiguslikud õigused kaitseta käesolevas asjas kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Kaebajal on võimalik tugineda eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele, kui ta leiab, et kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas. Kui kaebaja leiab, et tema eraõiguslikke kohustusi puudutav maa maksustamishinna määramise regulatsioon on vastuolus PS-iga, on võimalik taotleda ka tsiviilasja raames selle kohaldamata jätmist (PS § 152).
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
15.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p-de 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna praegusel juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.