Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2630
Haldusasi
Sõrve Jahimehed MTÜ kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks kaebaja 31.07.2025 vaiet läbi vaatama ja Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlusi mõistliku aja jooksul lõpuni menetlema
Menetlusosalised
Kaebaja – Sõrve Jahimehed MTÜ, seaduslik esindaja H.V Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.08.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebuse lisa 1 digitaalse toimiku lehekülgedel 324-331.
2.Tagastada Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebuse lisad 2-11 digitaalse toimiku lehekülgedel 332-344.
3.Jätta Sõrve Jahimehed MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.08.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2630 muutmata.
Jätta Sõrve Jahimehed MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot Sõrve Jahimehed MTÜ arvelduskontole nr EE674204278633410206.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale (kaebuse tagastamist puudutavas osas) ning määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
3-25-2630
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sõrve Jahimehed MTÜ ja MTÜ Salme Jahimeeste Selts esitasid Keskkonnaametile (KeA) taotluse Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks.
2.KeA koostas jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu, mille kohaselt otsustati anda Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba MTÜ-le Salme Jahimeeste Selts ning mitte anda Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba Sõrve Jahimehed MTÜ-le. KeA edastas otsuse eelnõu 24.07.2025 e-kirjaga taotlejatele ettepanekute esitamiseks ja arvamuse avaldamiseks tähtajaga kuni 31.07.2025.
3.Sõrve Jahimehed MTÜ esitas 31.07.2025 KeA-le vaide, milles palus seoses haldusmenetluse seaduse (HMS) oluliste rikkumistega tühistada Salme JAH1000159 jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluse eelnõu.
4.KeA tagastas vaide 04.08.2025 kirjaga nr 1-7/25/61-2 HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. KeA selgitas, et HMS § 72 lg 2 kohaselt on haldusmenetluse toimingut võimalik vaidlustada üksnes koos haldusaktiga ning haldusakti eelnõule ei saa vaiet esitada.
5.Sõrve Jahimehed MTÜ esitas 10.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA kohustamiseks kaebaja 31.07.2025 vaiet läbi vaatama ja Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlusi mõistliku aja jooksul lõpuni menetlema. KeA on jätnud arvestamata Salme Jahimeeste Selts MTÜ poolt täitmata jäetud kohustustega jahipiirkonna kasutajana ja Salme Jahimeeste Selts MTÜ vastu algatatud väärteomenetlustega. KeA ei ole vaide tagastamisel põhjendanud oma tegevusetust seoses Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlusega. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse peatada Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlus kuni käesoleva menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiab ära edaspidi jahipiirkonna kasutusõiguse lubade menetlustes tekkivad kohtuvaidlused, kuna hetkel on kasutusõiguse loa eelnõus rikutud Sõrve Jahimehed MTÜ õigusi, jättes kontrollimata teise taotleja toimepandud rikkumisi. Väärteomenetluse tulemus võib välistada Salme Jahimeeste Selts MTÜ sobivuse jahipiirkonna kasutajana ning enne selle asjaolu väljaselgitamist ei saa Salme jahipiirkonna kasutuseõiguse loa menetlusega edasi minna. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei võimaldaks tulevikus KeA-l kasutada hetkel praktiseeritud tegevust, kus tehakse tahtlikult vale otsus arvestusega, et kohtuvaidlused kestavad pikka aega ja KeA tehtud otsus kehtib, kuni kohus selle tühistab.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 12.08.2025 määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Väärteomenetluses tehtud toimingud ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus, vaid see on võimalik väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 76–80 sätestatud korras. Seega ei ole halduskohtu pädevuses teha ka KeA-le ettekirjutusi seonduvalt kaebuses viidatud väärteomenetluse läbiviimisega. Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse väärteomenetluste läbiviimist puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada siis, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kui kaebaja nõue vaide lahendamiseks kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Kaebaja ei saa 2(5)
3-25-2630 eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja kohustamist vaiet läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Kohtule ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks praegusel juhul kuidagi kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu ja sellega seotud menetluslikud tegevused on menetlustoimingud. Üldjuhul saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Haldusakti eelnõu koostamisega ja menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamisega ei rikuta kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Pole välistatud, et eelnõu menetlemisel võetakse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse ning lõplik otsus võib kujuneda eelnõus märgitust erinevaks. Praegusel juhul tuleb KeA-l lõpliku haldusakti andmisel arvesse võtta muu hulgas kaebaja poolt otsuse eelnõule tähtaegselt esitatud, sh 31.07.2025 vaides toodud, seisukohti ja vastuväiteid. Kui KeA jätab haldusaktiga kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmata, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks. Lõpliku haldusakti peale esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et ainuüksi haldusakti eelnõu koostamine toob kaasa vältimatult õigusvastase ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise, praegusel juhul ei esine. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Kuna HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole täidetud, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu pole alust kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud jahipiirkonna kasutusõiguse andmisest, on kaebajal võimalik konkreetse haldusakti vaidlustamise korral taotleda ka esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Sõrve Jahimehed MTÜ palub 27.08.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.08.2025 määrus ning peatada esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti 26.08.2025 korraldus nr DM-132519-8 kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kohus on valesti hinnanud eelnõu kaalu jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamisel ja ei ole analüüsinud eelnõu sisu. Eelnõu on tõend selle kohta, et KeA ei ole kaalunud ega arvestanud kaebaja esitatud seisukohtade ja tõenditega. Eelnõus on juba ette määratud jahipiirkonna kasutusõiguse loa saaja. Kõik kaalutlused tuleks teha ära enne eelnõu väljastamist. Eelnõu koostamine rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kuna lõplik haldusakt on antud, siis on juba rikutud kaebaja õigust õiglasele haldusmenetlusele. KeA 26.08.2025 korraldusega nr DM-132519-8 anti MTÜ-le Salme Jahimeeste Selts Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba ja keelduti kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest. Korralduses on jäetud arvestamata kõikide kaebaja vaides esitatud asjaoludega. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa ebaseaduslik väljastamine toob vältimatult kaasa kaebaja õiguste rikkumise.
8.KeA palub 03.09.2025 vastuses jätta määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidemenetluses ei ole menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatud (HMS § 72 lg 2) ning täidetud ei ole ka HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise 3(5)
3-25-2630 eeldused. Haldusakti eelnõu menetlusosalistele ärakuulamiseks saatmine ei ole võrdsustatav haldusakti andmisega. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, mis keelaks haldusakti eelnõu muutmise pärast menetlusosalistelt saadud arvamusi ja vastuväiteid. Haldusakti eelnõu koostamine ja menetlusosalistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks saatmine tagab menetlusosalisele tõhusa ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaluse. Kaebaja väide, et kõik kaalutlused tuleb ära teha enne haldusakti eelnõu menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks saatmist, on vastuolus ärakuulamise eesmärgiga. Ebaõige on kaebaja väide, et eelnõu ja vaide tagastamine on tõend selle kohta, et kaebaja esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse ei võeta. Ka KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 p-st 4 nähtub üheselt, et KeA on arvestanud menetlusosaliste, sh kaebaja esitatud arvamuste ja vastuväidetega. Määruskaebuses taotletud esialgse õiguskaitse abinõu jääb väljapoole vaidluse eset. Seega tuleb jätta taotlus läbi vaatamata. Kui kohus sellega ei nõustu, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust, sest kaebus on õigesti tagastatud. Kaebajal on õigus esitada KeA 26.08.2025 korralduse peale tühistamiskaebus halduskohtusse ja taotleda esialgse õiguskaitse korras korralduse kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka ülekaalukalt suur avalik huvi, milleks on loomataudi tõrjumine metssigade populatsioonis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) asja materjalide juurde koos määruskaebusega esitatud KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 (lisa 1, digitaalse toimiku leheküljed (dtl) 324˗331). Määruskaebuse lisad 2˗11 (dtl 332˗344) ei ole asja õigemaks lahendamiseks vajalikud ja tuleb kaebajale tagastada.
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 12.08.2025 määruse tühistamiseks ei ole alust.
11.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja nõude – kohustada KeA-d viima mõistliku aja jooksul lõpule Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlused – lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Väärteomenetluses tehtud toimingute vaidlustamiseks on ette nähtud erimenetlus. KeA väärteomenetluse raames tehtud toiminguid on võimalik vaidlustada VTMS §-des 76˗77 sätestatud korras ning kui kaebajal tekib õigus esitada kaebus kohtule, siis tuleb see esitada mitte halduskohtule, vaid maakohtule (VTMS §-d 78˗79).
12.Kaebaja nõude – kohustada KeA-d vaatama läbi kaebaja 31.07.2025 vaie – tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu õigesti. Riigikohus leidis 06.06.2018 määruses asjas nr 3-17-1152, et kui kaebaja nõue vaide lahendamise kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Seega puudub isikul kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata (p 9). Praegusel juhul ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Seetõttu on halduskohus tagastanud kohustamiskaebuse HKMS § 45 lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti. Halduskohus on õigesti selgitanud ka seda, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu ja selle menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamine on menetlustoimingud HKMS § 45 lg 3 mõttes, mille vaidlustamine halduskohtus on võimalik üksnes erandjuhtudel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vaidlustatud menetlustoimingud rikuks 4(5)
3-25-2630 kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist, samuti puudub alus väita, et menetlustoimingute õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole välja toonud sellist väidetavat menetlusviga, mille kõrvaldamine poleks edasise menetluse käigus võimalik. Kaebaja esitas koos määruskaebusega KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr JPKL-525002 väljastamine“, millega keelduti Sõrve Jahimehed MTÜ-le Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest. Korralduses on muu hulgas käsitletud kaebaja 31.07.2025 vaides toodud seisukohti ja vastuväiteid ning nendega arvestamata jätmist põhjendatud. Kuna KeA 26.08.2025 korraldus ei ole praeguse vaidluse ese, ei hinda ringkonnakohus kaebaja väiteid, mis puudutavad nimetatud haldusakti õiguspärasust. Kaebaja määruskaebuses esitatud seisukoht, et kõik kaalutlused tuleks teha enne eelnõu menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks edastamist, on ekslik. Menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks tähtaja andmine on vajalik oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, tagab ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte järgimise ning kaalutlusõiguse teostamise (vt ka Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-76-12, p 11). Vastuväited KeA 26.08.2025 korraldusele on kaebajal võimalik esitada sellele haldusaktile esitatavas kaebuses, tuues ühtlasi välja kõik pretensioonid menetlustoimingu õigusvastasuse ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas.
13.Kuna kohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, ei olnud esialgse õiguskaitse korras Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluse peatamiseks alust.
14.Kaebaja taotleb määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 peatamist kuni käesoleva haldusasja menetluse lõpuni. Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1). KeA 26.08.2025 korraldus ei ole praeguse vaidluse ese. Seega ei lähtu esialgse õiguskaitse taotlus põhivaidlusest ja taotlus jääb läbi vaatamata. Halduskohus on 12.08.2025 määruses kaebajale õigesti selgitanud, et kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud jahipiirkonna kasutusõiguse andmisest, on kaebajal võimalik see haldusakt halduskohtus vaidlustada ning ühtlasi taotleda esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist.
15.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (maksekorraldus dtl 345) riigilõivu tasunud Sõrve Jahimehed MTÜ arvelduskontole nr EE674204278633410206 (HKMS § 104 lg 5 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.