Keskkonnaõigus › Jahindus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale (kaebuse tagastamist puudutavas osas) ning määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

3-25-2630

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2630 eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja kohustamist vaiet läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Kohtule ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks praegusel juhul kuidagi kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu ja sellega seotud menetluslikud tegevused on menetlustoimingud. Üldjuhul saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Haldusakti eelnõu koostamisega ja menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamisega ei rikuta kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Pole välistatud, et eelnõu menetlemisel võetakse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse ning lõplik otsus võib kujuneda eelnõus märgitust erinevaks. Praegusel juhul tuleb KeA-l lõpliku haldusakti andmisel arvesse võtta muu hulgas kaebaja poolt otsuse eelnõule tähtaegselt esitatud, sh 31.07.2025 vaides toodud, seisukohti ja vastuväiteid. Kui KeA jätab haldusaktiga kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmata, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks. Lõpliku haldusakti peale esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et ainuüksi haldusakti eelnõu koostamine toob kaasa vältimatult õigusvastase ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise, praegusel juhul ei esine. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Kuna HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole täidetud, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu pole alust kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud jahipiirkonna kasutusõiguse andmisest, on kaebajal võimalik konkreetse haldusakti vaidlustamise korral taotleda ka esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-2630 eeldused. Haldusakti eelnõu menetlusosalistele ärakuulamiseks saatmine ei ole võrdsustatav haldusakti andmisega. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, mis keelaks haldusakti eelnõu muutmise pärast menetlusosalistelt saadud arvamusi ja vastuväiteid. Haldusakti eelnõu koostamine ja menetlusosalistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks saatmine tagab menetlusosalisele tõhusa ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaluse. Kaebaja väide, et kõik kaalutlused tuleb ära teha enne haldusakti eelnõu menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks saatmist, on vastuolus ärakuulamise eesmärgiga. Ebaõige on kaebaja väide, et eelnõu ja vaide tagastamine on tõend selle kohta, et kaebaja esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse ei võeta. Ka KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 p-st 4 nähtub üheselt, et KeA on arvestanud menetlusosaliste, sh kaebaja esitatud arvamuste ja vastuväidetega. Määruskaebuses taotletud esialgse õiguskaitse abinõu jääb väljapoole vaidluse eset. Seega tuleb jätta taotlus läbi vaatamata. Kui kohus sellega ei nõustu, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust, sest kaebus on õigesti tagastatud. Kaebajal on õigus esitada KeA 26.08.2025 korralduse peale tühistamiskaebus halduskohtusse ja taotleda esialgse õiguskaitse korras korralduse kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib ka ülekaalukalt suur avalik huvi, milleks on loomataudi tõrjumine metssigade populatsioonis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2630 kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist, samuti puudub alus väita, et menetlustoimingute õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole välja toonud sellist väidetavat menetlusviga, mille kõrvaldamine poleks edasise menetluse käigus võimalik. Kaebaja esitas koos määruskaebusega KeA 26.08.2025 korralduse nr DM-132519-8 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr JPKL-525002 väljastamine“, millega keelduti Sõrve Jahimehed MTÜ-le Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest. Korralduses on muu hulgas käsitletud kaebaja 31.07.2025 vaides toodud seisukohti ja vastuväiteid ning nendega arvestamata jätmist põhjendatud. Kuna KeA 26.08.2025 korraldus ei ole praeguse vaidluse ese, ei hinda ringkonnakohus kaebaja väiteid, mis puudutavad nimetatud haldusakti õiguspärasust. Kaebaja määruskaebuses esitatud seisukoht, et kõik kaalutlused tuleks teha enne eelnõu menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks edastamist, on ekslik. Menetlusosalistele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks tähtaja andmine on vajalik oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, tagab ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte järgimise ning kaalutlusõiguse teostamise (vt ka Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-76-12, p 11). Vastuväited KeA 26.08.2025 korraldusele on kaebajal võimalik esitada sellele haldusaktile esitatavas kaebuses, tuues ühtlasi välja kõik pretensioonid menetlustoimingu õigusvastasuse ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.