Majandushaldusõigus › Tarbijakaitse

3-22-1909 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

3-22-1909 ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab ausat konkurentsi raadioturul. TTJA koostas 2022. a kevadel üldised põhimõtted; 2) ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted ei kujuta endast MeeTS § 37 ümber sisustamist. Viidatud säte annab haldusorganile laia diskretsiooniruumi, otsustamaks ajutiste raadiolubade väljastamise üle. Sõnastatud põhimõtted lähtuvad MeeTS §-s 37 sätestatust ning muudavad diskretsiooniotsuse tegemise raadiotegija jaoks läbipaistvamaks ja ette ennustatavamaks. Nende põhimõtete kohaselt võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks. Ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul. Ühe meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud; 3) raadiotegemiseks peab taotlema ka sagedusloa. Raadiosagedused on äärmiselt piiratud ressurss, mille pikaajaline kommertskasutusse andmine eeldab reeglina sageduse eelnevat testimist. Ajutised raadioload võimaldavad testida raadiosagedusi, veenduda nende kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis; 4) varasematel aastatel väljastati aastas ca 10 ajutist raadioluba, kuid 2021. a-l väljastati 72 ajutist raadioluba ja 2022. a-l 41 ajutist raadioluba. Duo Media Networks OÜ on neist olnud meediateenuse osutajaks 56 väljastatud ajutise raadioloa puhul. Seega 2021. a ja 2022. a ajutistest raadiolubadest on ca 50% väljastatud sellele ettevõtjale, ülejäänud 50% väljastatud ajutistest raadiolubadest jaotuvad 8 meediateenuse osutaja vahel. Nõudlus ajutiste raadiolubade järele on turul järsult kasvanud. Suurenenud nõudlust ei ole mõistlik varasemale tasemele suruda, sest nii väheneb võimalus uute sageduste testimiseks, mida hiljem oleks võimalik avaliku konkursi käigus turuosalistele alaliseks kasutamiseks väljastada. Samas tingib muutunud turuolukord võrdsete võimaluste, konkurentsi ja meediapluralismi tagamiseks vajaduse panna paika konkreetsemad põhimõtted, millest ajutiste raadiolubade väljastamisel edaspidi lähtutakse. Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Meediateenuste seaduse eelnõu seletuskiri selgitab lisaks, et erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse ette nõuded, mis peaks vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste osutamisel; 5) Duo Media Networks OÜ ja AS Postimees Grupp kuuluvad mõlemad MM Grupp OÜ kontserni. TTJA enne 2022. a raadiolubade konkurssi läbi viidud turuanalüüs näitas kontserni osaks raadioturul ca 35%. Teisele raadioturu osalisele kuulub kuulajaandmete põhjal ligikaudu sama suur osa raadioturust, kuid siinkohal on oluline arvestada, et TTJA läbi viidud analüüs ei hõlmanud ajutise raadioloa alusel tegutsevate jaamade kuulajastatistikat. Nt programm „Raadio Duo“ alustas oma tegevust 08.03.2022 ja on sellest ajast saati olnud kättesaadav 7 levipiirkonnas. Kuigi tegutsetakse ajutise raadioloa alusel, jäetakse kommunikatsioonitegevuses mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga. Võrdluseks, et nt alaliste regionaalsete raadiolubade puhul on keskmine levipiirkondade arv raadioprogrammi kohta 1,75. Seetõttu võib eeldada, et „Raadio Duo“ kuulajaskonna andmete uuringus kajastamine muudaks tõenäoliseks oluliselt MM Grupp OÜ kontserni raadioturu osakaalu näitajaid. Samuti võib ka teiste ajutiste lubade alusel toimivate raadioprogrammide kuulajastatistika avaldada märkimisväärset mõju üldisele raadioturu jaotusele. Olukorras, kus üks meediakontsern hõivab ligi 50% ajutistest raadiolubadest ja ligi 35% alaliste raadioprogrammide raadioturust, on reaalne oht märkimisväärse turujõuga (vähemalt 40% turuosast) ettevõtte tekkimiseks. Seeläbi halveneks konkurentsiolukord raadioturul ja kannatada saaks meediapluralism. Seega tuleb TTJA-l võtta samme vältimaks märkimisväärse turujõuga ettevõtte tekkimist raadioturul. Seda eesmärki aitavad saavutada TTJA sõnastatud ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted. Need põhimõtted tagavad, et ajutise raadioprogrammi mõju üldisele raadioturu olukorrale oleks marginaalne. Maksimaalselt 3 levipiirkonnaga, mida saab samas levipiirkonnas maksimaalselt edastada 6 kuud, ei ole 3(13)

3-22-1909 tõenäoline kasvatada turuosa konkurendi ees ligi 5%. Samuti nähtub ajutiste raadiolubade viimase 1,5 aasta taotlustest ja 08.04.2022 turuosalistega toimunud arutelust, et mitmetel raadiotegijatel oleks huvi taotleda vähemalt 3 ajutist raadioluba samaks perioodiks. See tähendab, et sellisel hulgal ajutiste raadiolubade korraga väljastamisel püsiks sarnane raadioturu jaotus, nagu nähtus TTJA läbi viidud raadioturu uuringust; 6) Duo Media Networks OÜ, OÜ Head Uudised ja A.Q taotlustes esitatud programmi struktuur, sihtrühm ja iseloomustused kattuvad. Samuti nähtub taotlustest ja avalikult kättesaadavast teabest, et taotluste taga seisavad samad isikud. Seega soovivad A.Q ja OÜ Head Uudised taotletavate ajutiste raadiolubade kaudu edastada Duo Media Networks OÜ toimetusvastutuse all olevat raadioprogrammi „Raadio Duo“. Toimetusvastutust ei saa tegevusluba omav või end vastavalt registreerinud meediateenuse osutaja üle anda teisele isikule ega seda teise isikuga jagada; 7) AS-le Postimees Grupp on juba väljastatud mitmeid alalisi raadiolube, mille kaudu saaks kõnealustes levipiirkondades soovitud sündmusi kajastada. Programmile „Raadio Elmar“ on 05.07.2019 otsusega antud üleriigiline raadioluba mh levimiseks Viljandimaal. Seega ei ole asjakohane ega mõistlik väljastada samale raadioprogrammile samas levipiirkonnas täiendavalt ajutist raadioluba. 21.07.2022 taotluste kohaselt kavatsetakse nii „Raadio MyHits“ kui „Raadio Elmar“ programmis kajastada samu Viljandimaa sündmusi. Ühtlasi on AS-l Postimees Grupp võimalik soovitud üritusi kajastada veel ka nt Raadio Kuku programmis, millele on samuti 2019. a-l Viljandimaa levipiirkonda väljastatud alaline raadioluba. Eeltoodud põhjendustel väljastab TTJA MM Grupp OÜ kontserni kuuluvate meediaettevõtjate raadioprogrammidele ajutised raadioload nii, et korraga kehtiks maksimaalselt 3 ajutist raadioluba maksimaalselt 3 levipiirkonnaga.

3-22-1909 korrigeerida turupraktikat ja tagada võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele. Ometi on MeeTS § 37 alusel ja seadusest tulenevate tingimuste piires praktikas väljastatud ajutisi lubasid mitukümmend aastat ja ettevõtlusvabadust üles kaaluvaid probleemkohti ei ole tõusetunud. Otsus ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas annab ajutine raadioluba ebaõiglase eelise ja kahjustab konkurentsi – ajutiste raadiolubade regulatsioon on eksisteerinud ühetaoliselt mitukümmend aastat. Ajutised raadioload on MeeTS § 37 alusel ühetaoliselt kättesaadavad igaühele. Pakutavate programmide lisandumine tõstab programmide vahelist konkurentsi, mis on avalikkuse huvides, kuna sunnib konkurente oma programmide kvaliteeti tõstma. Vastustaja on seni alati ajutised loataotlused rahuldanud. Vahepeal ei ole seaduses olevad nõuded muutunud. „Raadio Duo“ turuosa on ca 0,2% raadioturust ja seega ei saaks temale ajutise raadioloa andmine takistada konkurentsi ja meediapluralismi tagamist. Ainuüksi asjaolu, et erinevad raadiojaamad kuuluvad osaliselt samasse kontserni ja selliselt võib turuosa koos „Raadio Elmar“ ning „Kuku“ jaamadega küündida 30%-ni, ei ole turgu valitsevaks mõjuks. Raadiokanalid „Kuku“, „Raadio Elmar“ ja „Raadio Duo“ ei ole samal kaubaturul ega ole kuulaja jaoks asendatavad. Nende kuulajaskond on väga erinev ja lisandub ka geograafiline aspekt. Vastustaja ei ole standardset kaubaturu analüüsi teinud. Ka juhul, kui kaubaturu analüüs näitaks, et kõik raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, ei oleks ikkagi ühelgi raadioettevõtjal turgu valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga, kus on palju raadioteenuse pakkujaid. MeeTS § 17 ei keela samal füüsilisel isikul olla mitme jaama vastutav toimetaja. Tegemist ei ole toimetusvastutuse üleandmise või jagamisega. Raadiojaama omanik ehk operaator võib olla mistahes isik, kes vastab MeeTS-i nõuetele ja omab vastavat luba. Vastustaja ei saa otsustada selle üle, millise raadiojaama eetris võib või peab mistahes sündmusi kajastama. Selline otsustus on vastuolus tsensuuri keeluga. Sisuvabadus on toimetusvabaduse osana raadioteenuse osutaja pärusmaa ning vastustajal puudub pädevus ja õigus otsustada, kas ja milliseid sündmusi kajastatakse ühel või teisel kanalil. Raadioteenuse osutajal on võimalus kajastada sündmuseid mitmel kanalil erineval viisil ja moel. Vastustaja ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata „Raadio MyHits“ Viljandi ja „Narodnoe Radio“ Tartu ajutise loa taotlused. Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord. Meediapluralism on paljude erinevate mõjude koosmõju ja seda ei saa vastustaja tagada. Meediapluralismi riske hinnatakse 25 põhinäitaja alusel, mis on jaotatud 4 eri valdkonda: põhivabaduste kaitse, turuosaliste paljusus, poliitiline sõltumatus ja sotsiaalne kaasatus. Need näitajad käsitlevad õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Vastustaja on aga hinnanud meediapluralismi tagamise vajadust läbi konkurentsiolukorra ja turgu valitseva seisundi perspektiivi. MeeTS ei näe ette loast keeldumise alusena meediapluralismi.

3-22-1909 ära raadioturul laienemiseks, oli selliste olukordade vältimiseks ja meediapluralismi ning vaba konkurentsi kaitseks vaja reeglid paika panna. Vastustaja andis ajutiste lubade väljastamise põhimõtetega võrdsed võimalused kõigile, samal ajal neid võimalikult vähe piirates. Vabade sageduste hulk on piiratud. Andes ajutise raadioloa ühele ettevõttele, ei pruugi enam olla vaba sagedust teistele soovijatele, mh nendele, kes soovivad lühiajaliselt ja põhjalikult üht konkreetset sündmust kajastada, mis on olnud algselt ajutise raadioloa eesmärk. Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse seaduses ette nõuded, mis peaksid vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste osutamisel. MeeTS § 37 sätestab, et ajutine raadioluba antakse programmile, mis on mh ajutise iseloomuga. Programmi, mis on oma iseloomult alaline (edastatakse pidevalt, mitte ainult 3 kuu vältel, sh samades levipiirkondades), ei saa käsitada ajutisena. Maksimaalselt 3 ajutise raadioloa väljastamine ühele meediateenuse osutajale maksimaalselt 3 levipiirkonnas 6 kuuks 12-kuulise perioodi jooksul on sobiv meede, tagamaks ajutiste raadiolubade ajutist iseloomu ja turuosaliste võrdset kohtlemist ning hoidmaks ära märkimisväärse turujõuga ettevõtja tekkimist. Ajutised raadioload moodustasid kuni 2021. a-ni marginaalse osa raadioturust. Seega ei väljunud ajutiste raadiolubade kasutamine varem ajutise iseloomu põhimõttest ega avaldanud märkimisväärset mõju meediapluralismile. Olukord on muutunud. Ka teised raadioettevõtjad leidsid, et turu konkurentsiolukord on kahjustada saanud ja vajalik on kokku leppida edasised põhimõtted. Vastupidisel juhul võib raadioturul tekkida turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja. Vastustaja on tõlgendanud MeeTS § 37 ettevõtjaid vähem koormavalt. Nimetatud sätet saaks tõlgendada ka selliselt, et pärast 3 kuu möödumist ei ole võimalik enam uut taotlust esitada. Raadioprogrammid „Raadio Kuku“, „Raadio Duo“ ja „Raadio Elmar“ asuvad samal kaubaturul, olenemata sihtgruppidest, kuna on omavahel asendatavad. „Kuku“ kuulaja võib samadel tingimustel ja ilma oluliselt täiendavate pingutusteta kuulata ka Elmarit ja vastupidi. Meediapluralismi aspektis tuleb kaubaturu defineerimisel lisaks arvestada, et kõik raadioprogrammid tagavad võimaluse jagada infot. Mida suuremat hulka meediaprogrammidest meediateenuse osutaja omab, seda suurem võimalus on tal levitatavat infot kontrollida. Seega moodustavad raadioprogrammid info jagamise võimekuse poolest ühtse kaubaturu konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes. Eluterve konkurentsi ja meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning kaalub üles kaebajate ettevõtlusvabaduse riive. Meediapluralismi tagamise olulisust on rõhutatud ka 16.09.2022 avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus Euroopa Meediavabaduse Akti kohta. Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus (CMPF) monitoorib iga-aastaselt meediapluralismi Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle kandidaatmaades ning koostab iga riigi kohta individuaalse raporti. Eesti Meediapluralismi 2021. a raportist nähtub, et meediapluralismi ähvardavad riskid Eestis on aasta-aastalt suurenenud ning jõudnud 2021. a andmete põhjal 66%-ni, jäädes seega keskmise riskitaseme ülempiirile (kõrge riskitase algab 67%-st). Raportist nähtub, et meediapluralismi kõrge riskitase on suuresti tingitud just meediamaastiku mitmekesisuse puudustest ja uudismeedia kontsentreerumisest üksikute meediaettevõtete kätte (riskitase 86%). Raportis mainitakse ära juba mitmeid aastaid probleemiks olnud Postimees Grupi turuosa järjepidev suurenemine. Üksikute suurte meediaettevõtete turuosa on raadioturul märkimisväärselt kõrge (74%).

6(13)

3-22-1909 Toimetusvastutus tähendab meediateenuse osutaja kontrolli saadete valiku, sisu ja ülesehituse ning nende paigutamise üle programmi või programmikataloogi (MeeTS § 6). Toimetusvastutus kuulub meediateenuse osutajale. Toimetusvastutust ei saa tegevusluba omav või end vastavalt registreerinud meediateenuse osutaja üle anda teisele isikule ega seda teise isikuga jagada. 01.08.2022 ajutise raadioloa taotluse raadioprogrammile „Raadio Duo LõunaEesti“ esitanud OÜ Head Uudised juhatuse liige on äriregistri andmetel Priit Vare. P. Vare on Duo Media Networks OÜ veebilehe ja ettevõtte varasematest taotlustest nähtuvalt Raadio Duo vastutav toimetaja. 01.08.2022 Duo Media Networks OÜ juhatuse liikme X poolt saadetud ajutise raadioloa taotluse on allkirjastanud A.Q . Sama isik on märgitud ajutise raadioloa taotlejaks ka raadioprogrammile „Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa“. A.Q on X abikaasa. Nimetatud taotlustes esitatud programmi struktuur kattub sõna-sõnalt Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 ja 19.07.2022 esitatud raadioprogrammi „Raadio Duo“ ajutise raadioloa taotlustes toodud programmi struktuuriga. Samuti kattub kõigis taotlustes programmi sihtrühm (üle 30 aastane naine). OÜ Head Uudised 01.08.2022 esitatud taotluse sündmuse kajastus kattub suures osas (v.a Suur-lossi Festar VOL2 ja isadepäeva üritused Läänemaal) Duo Media Networks OÜ 19.07.2022 esitatud taotluses toodud sündmuste kajastusega. Ka A.Q 01.08.2022 ja Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 taotlustes toodud 7 ürituse hulgast leiab mitmeid kattuvusi. Esitatud taotluste pea täielik kattuvus ja isikute tihe nii eraeluline kui äriline seotus näitavad, et nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste puhul on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ, kes omab toimetusvastutust „Raadio Duo“ programmi üle. Esitades taotluse teise isiku kaudu ja laveerides taotluses raadioprogrammi nimega, on kaebajad pahatahtlikult eksitanud vastustajat tegeliku meediateenuse osutaja suhtes. Nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste puhul on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ. MM Grupp OÜ kontserni kuuluvate meediaettevõtete raadioprogrammidele oli juba antud 3 ajutist raadioluba (sh programmile „Raadio Duo“), mistõttu puudus võimalus väljastada ajutisi raadioluba OÜle Head Uudised ja A.Q-le . Viide tsensuuri keelule ei ole asjakohane. Vastustaja otsus, millega ei väljastatud kõiki taotletud ajutisi raadiolube, ei riiva kaebajate sõnavabaduslikku põhiõigust. Vastustaja ei ole keelanud ega määranud, milliseid sündmusi, milliseid raadioprogramme võib eetris kajastada. Vastustaja otsus ei keela kindlat sisu ja otsuse mõju ei võta kaebajatelt üldist levitusõigust. Ettepaneku muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni tegi Kultuuriministeeriumile vastustaja. Ettepanek oli mh ajendatud praktikas tekkinud vaidlusest sätestada ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted seaduses senisest veelgi selgemalt, et vältida tulevikus tarbetuid vaidlusi. Lisaks oli ettepaneku eesmärk lisada ajutise raadioloa väljastamise alusena sagedusressursi ja programmi sobivuse testimine, mis annaks raadiotegijatele senisest paindlikumad võimalused turul ajutiseks tegutsemiseks või enne pikkade investeeringute tegemist programmi sihtrühmale sobivuse veendumiseks. Asjaolu, et vastustaja on esitanud ettepaneku MeeTS-s ajutiste raadiolubade väljastamise regulatsiooni täpsustamiseks, et tähenda, et vastustajal puudus enne seaduslik alus raadiolubade väljastamisel hinnata raadioprogrammi ajutisust või võtta raadioloa väljastamise üle otsustamisel arvesse raadioturu konkurentsiolukorda. Need alused tulenevad MeeTS § 32 p-dest 1 ja 3 ning §-st 37.

3-22-1909 Raadioprogrammile „Raadio Elmar“ on väljastatud alaline raadioluba levipiirkondades Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa, Hiiumaa ja Saaremaa; raadioprogrammile „Raadio MyHits“ on väljastatud alaline raadioluba levipiirkondades Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa; raadioprogrammile „Narodnoe Radio“ on väljastatud alaline raadioluba levipiirkondades Harjumaa, Ida-Virumaa. „Raadio Duo“ programmi on edastatud seni ajutiste raadiolubade alusel, kuid alates 2022. a märtsist järjepidevalt kuni vaidlusaluse otsuse tegemiseni, vaidlusaluse otsuse alusel ja ka pärast seda. Seega mitu korda kauem kui MeeTS §-s 37 ette nähtud 3 kuud, mis on ajutise raadioloa tähtajaks. See ei võimalda järeldada, et tegemist on ajutise iseloomuga programmiga. MeeTS § 37 järgi peab programm olema ajutise iseloomuga, mitte ainult selle edastamine. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kaebajad jätnud seda programmi edastades avalikkusele teadvalt mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga. Seda kinnitab ka Duo Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa taotlus, milles põhjendatakse alalise raadioloa taotlemist sellega, et kuulajad on pahased raadioprogrammi eetrist kadumise tõttu. Seadusandja eesmärgi ja mõttega ei ole kooskõlas, kui sama programmi edastatakse püsivalt või pikaajaliselt järjepidevalt taotletavate ajutiste raadiolubade alusel. Oma raadioprogrammi püsiv edastamine korduvate ajutiste raadiolubade alusel seab kaebajad põhjendamatult soodsamasse olukorda alaliste raadioloa omajatega võrreldes, kel on tulnud oma raadioprogrammi püsivaks esitamiseks täita mitmeid seaduses toodud tingimusi, mis ajutise raadioloa taotlejale ei kehti (nt MeeTS § 8 lg-d 1˗4, § 32 p 1 2, § 39 lg 6 p 11), ja läbida konkurss. Seega, kui kaebajate „Raadio Duo“ programm oli kuulajate seas sooja vastuvõtu leidnud ja kaebajad soovisid selle edastamisega jätkata, siis tuli neil taotleda alaline raadioluba. Kaebajate taotlused ei vastanud ka nõudele, et programmi edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Kaebajate ajutistest raadioloa taotlusest nähtub, et kaebajate eesmärk oli oma programmi kaudu edastada muusikateoseid ja sõnasaateid. Levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis oli 1˗3%, ühel juhul 5%. Kui sündmuse kajastamine on programmist vaid marginaalne osa, ei saa seda lugeda programmi edastamise eesmärgiks. Kuigi vastustaja on seni kaebajate sarnaseid taotlusi rahuldanud, puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda ka edaspidi MeeTS § 37 nõuetele mittevastavate taotluste alusel ajutiste raadiolubade väljastamist. Ebaõige halduspraktika ei saa tekitada õiguspärast ootust. Kaebajate taotlusi rahuldades võinuks tekkida MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud konkurentsi kahjustav olukord meediateenuste turul, mida tuli MeeTS § 37 järgi ka ajutiste raadiolubade väljastamisel vältida (vrd KonkS § 2 lg 4; vt ka meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE seletuskiri, lk 26). Äriregistri andmetel on MM Grupp OÜ Duo Media Networks OÜ 80%-lise osaluse omanik ja AS Postimees Grupp ainuosanik. Seega kuuluvad nad MM Grupp OÜ valitseva mõju alla ja samasse kontserni äriseadustiku § 6 mõttes. Kaebajad ei ole vastu vaielnud, et kontserni osakaal raadioturul on ca 35%. Duo Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa taotlusest nähtuvad sarnased näitajad. Isegi kui kaebajad vastustaja välja toodud turuosa suurusega ei nõustu, ei ole nad tõendanud teistsuguse turuosa olemasolu. Samuti on vastustaja väljastanud 2021.˗2022. a-l Duo Media Networks OÜ-le kokku 56 ajutist raadioluba, s.o 50% kõigist ajutistest raadiolubadest. Ülejäänud 50% on jagunenud 8 meediateenuse osutaja vahel. Eeltoodut arvestades saab pidada usutavaks, et kontserni osakaal raadioturul koos alaliste ja ajutiste raadiolubadega võib ulatuda 40%-ni, millest alates eeldatakse turgu valitseva seisundi olemasolu (KonkS § 13). Konkurents raadioturul tagab meediapluralismi, sh raadioteenuste mitmekesisuse. Meediaomandi koondumine loob 8(13)

3-22-1909 keskkonna, kus soodustatakse reklaamituru monopoliseerimist, takistatakse uute osalejate turule sisenemist ning muudetakse meediakanalite sisu ühetaoliseks. Infoga manipuleerimine saab olla ühiskonna huve kahjustav eelkõige uudistesaadete osas. Kuulajate jaoks ei ole oluline, millise raadiokanali pealt nad uudiseid kuulavad. Ühe raadiokanali uudised on kuulaja jaoks vabalt asendatavad teise raadiokanali uudistega. Seega ei ole põhjendatud kaebajate väide, et kontserni erinevad raadiokanalid ei asu samal kaubaturul. Kaubaturu kindlaksmääramisel ei ole raadioturul olulist väärtust. Raadioturgu iseloomustab see, et kasutatavad sagedused on piiratud ressurss, seega ei ole igal soovijal võimalik oma raadioprogrammi edastama asuda ja raadioteenuse osutajaid on piiratud hulk. Piiratud ressursi tingimustes ei ole põhjust asuda osutatavaid raadioprogramme eraldi kaubaturule määratlema, sest ainuüksi raadiosageduse kasutamine annab isikule teatava võimu meediamaastikul. Mida rohkem sagedusi on isiku kasutada, seda suurem on tema võim raadioturul ja seda suurem võimalus infoga manipuleerida. Eeltoodud väidet ei lükka ümber ka kaebajate väide, et erinevate raadioprogrammide kuulajaskond erineb. Vastupidi, raadioteenuse osutaja võim on seda suurem, mida laiemat kuulajaskonda ta suudab mõjutada. Seetõttu on info terviklikkuse ja tõesuse huvides, et raadioturg ei oleks koondunud sama(de) omaniku(e) kätte. Kaebajate käitumine lubab arvata, et nende eesmärgiks korduvalt suurel hulgal ajutiste raadiolubade taotlemisel oligi saavutada raadioturul märkimisväärne võim ja takistada teistel raadioteenuse osutajatel oma turuosa laiendada või uutel tegijatel turule tulla. Seda kinnitab ühelt poolt ajutise raadioloa taotlemine programmile „Raadio Elmar“ levipiirkonnas Viljandimaa, kuigi samal programmil oli juba samas levipiirkonnas olemas alaline raadioluba. See tähendab, et ajutine raadioluba ei saanud anda kaebajatele mingit täiendavat väärtust, küll aga võtta teistelt raadiotegijatelt võimaluse Viljandimaa levipiirkonnas oma raadioprogrammi levitada ja kaebajate raadioprogrammile konkurentsi pakkuda. Samuti on kaebajate eesmärke võimalik järeldada kaebajate katsest hägustada ajutiste raadioloa taotlejate ringi – „Raadio Duo“ programmi edastamiseks on taotlused esitanud lisaks Duo Media Networks OÜ-le ka OÜ Head Uudised ja A.Q . Vastustaja tõi välja, et nende programmid kattuvad väga suures osas. Ajutiste raadioloa taotluste esitamine A.Q ja OÜ Head Uudised poolt tehti varjamaks asjaolu, et tegelikult oli kõigi ajutiste raadioloa taotluste taga Duo Media Networks OÜ. Selline käitumine on selgelt vastuolus MeeTS § 32 p-s 3 toodud eesmärgiga. Kuna ajutised raadioload ei ole ettenähtud ettevõtlusega tegelemiseks, vaid uute raadiosageduste katsetamiseks ja/või konkreetsete sündmuste kajastamiseks, ei ole kaebajate väited nende ettevõtlusriive kohta põhjendatud. Ka meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE seletuskirjas (lk 27) tuuakse välja, et ajutise raadioloa eesmärk ei ole reeglina majandustegevuses tulu teenida. Ettevõtlusega tegelemiseks on kaebajatel olemas alalised raadioload ja võimalus need taotleda. Kaebajate esitatud taotluste rahuldamata jätmine oli põhjendatud juba seaduses toodud alustel. Vastustaja kehtestatud põhimõtted (mille kohaselt võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks; ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul; ühe meediateenuse osutajana käsitatakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud) ei oma siinkohal määravat rolli. Kuid ka nendest lähtumine ei toonud kaebajate jaoks kaasa õigusvastast tulemust. Olenemata sellest, kas pidada vastustaja kohaldatud põhimõtteid asutuse sise-eeskirjaks või üksnes vaidlusaluses haldusaktis kasutatud põhjendusteks, ei saa neid pidada õigusvastasteks. Vastustaja selgitustest nähtub, et nende põhimõtete vastuvõtmise vajaduse tingis kaebajate käitumine. Vastustaja põhimõtted lähtuvad MeeTS §-dest 32 ja 37. Kokku 3 üheaegse ajutise raadioloa 9(13)

3-22-1909 väljastamine ühele kontsernile on põhjustatud vajadusest vältida konkurentsi kahjustamist raadioturul (MeeTS § 32 p 3). Sama programmi edastamine samas levipiirkonnas 6 kuu jooksul peab täpsustama MeeTS §-s 37 toodud ajutisuse nõuet. Üle 6 kuu sama programmi edastamist ei saa enam pidada ajutiseks, sest seadusandja on ajutisuse nõude määratlenud 3 kuuga. Vastustaja on tõlgendanud seadust kaebajatele soodsamalt. Vastustaja selgitas, et viidatud põhimõtted ei välista igal konkreetsel juhul vajadusel kaalutlusõiguse teostamist. Kaebajad ei ole välja toonud, mis olid need konkreetsed asjaolud, mille vastustaja jättis nende puhul arvestamata ja mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise. Kaebajate viited tsensuurikeelule on otsitud ja põhjendamata. Tsensuurikeeld ei tähenda, et kõik raadioloa taotlused tuleb rahuldada. Vastustaja ei ole kaebajatele ette näinud, milliseid saateid millistes programmides nad peavad edastama. Kaebajad on vabad otsustama, kuidas oma programmi kujundada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1909 levipiirkonnas või kõik kolm võivad kehtida kokku kuni kolmes levipiirkonnas. Piirang ei ole proportsionaalne. Huvide kahjustamise asemel tõstab ajutiste raadiolubade alusel pakutavate programmide lisandumine programmide vahelist konkurentsi. See on avalikkuse huvides, sest sunnib konkurente oma programmide kvaliteeti tõstma ning loob võimalused konkureerivamaks ja mitmekesisemaks programmivalikuks tulevikus, kuna ajutiste lubade kaudu testitakse sagedusi, mida tulevikus alaliste lubade konkursile panna. Keelduva otsuse õiguspärasus eeldab konkurentsiõiguslikku analüüsi nii kauba- kui ka geograafilise turu osas, mis tuleneb MeeTS § 32 p-st 3. TTJA otsuses see puudub. Kui lähtuda siiski TTJA otsusest, siis selles ei ole läbi viidud „kaubaturu“ analüüsi vastavalt KonkS-i nõuetele. TTJA otsuse konkurentsiõiguslik põhjendus ei vasta standardsetele kaubaturu analüüsi kriteeriumitele. Põhjendus, et raadiokuulajal on võimalus kuulata nii „Elmari“ kui „Kuku“ raadiot, ei ole ühelgi juhul kaubaturu analüüsi kohane argument. Kaubaturu analüüs eeldab vastust küsimusele, kas raadiojaamad on kuulaja jaoks asendatavad. Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord ehk turuosaliste arv. Meediapluralism on paljude erinevate mõjude koosmõju (millest turuosaliste arv on vaid üks paljudest) ning seda ei saa TTJA tagada. TTJA koos seadusandjaga saab tagada, et tingimused erinevates osades oleksid riigi poolt tagatud, ning sel juhul saab hinnata meediapluralismi seisu riigis. TTJA on hinnanud „meediapluralismi tagamise vajadust“ läbi konkurentsiolukorra ning turgu valitseva seisundi perspektiivi, mis on ebaõige. MeeTS ei näe ette meediapluralismi kui loast keeldumise alust. Kaubaturu konkurentsiõiguslik analüüs on vältimatu, kui haldusorgan otsustab rakendada „valitseva mõju suurenemise riski hindamist“. Kohus ei ole ilmselt mõistnud, et raadiolubade näol on tegemist piirkondlike levialadega ehk raadioturg ei saagi olla üks ja ühtne. MeeTS § 32 p 3 ei viita meediapluralismi hindamisele, vaid konkurentsi kahjustamise ja turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise riski kontrollimisele. Kohtu ja TTJA seisukoht, et eelnev ongi justkui meediapluralism või selle osis, ei oma õiguslikku tähtsust, sest meediapluralismi laiemalt TTJA otsuse tegemisel hinnata ei võinudki.

3-22-1909

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1909 lubamatu. Ajutise raadioloa taotlejad saavutaksid selliselt alusetu konkurentsieelise avalikul konkursil alalise raadioloa taotlejate ees. Seepärast on asjakohatud kaebajate arutlused teemal, kas TTJA määratles õigesti kaubaturu ja sellest tulenevalt analüüsis õigesti turuolukorda. Eeltoodud põhjendustel ei ole vaidluse lahendamise kontekstis relevantne ka meediapluralismi temaatika.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.