Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2387
Haldusasi
Menetlusosalised
KLIIMACENTRUM OÜ kaebus MaksuTolliameti 07.08.2023 maksuotsusele nr 12.2-3/060029-12 Kaebaja – KLIIMACENTRUM OÜ, esindaja vandeadvokaat Janar Urres Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KLIIMACENTRUM OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde P.E 17.02.2023 vastus Maksu- ja Tolliameti 08.02.2023 korraldusele nr 12.2-3/060029-4 ning jätta asja materjalide juurde võtmata P.E 10.04.2024 seletus.
2.Jätta KLIIMACENTRUM OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2387 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-2387 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 07.08.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/060029-12 tagasi KLIIMACENTRUM OÜ (Kliimacentrum) ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 5975,16 eurot ja kohustas tasuma maksusumma 8455,55 eurot. I Äriühingu pangakontolt perioodil juuli–oktoober 2022 osanikule P.E-le tehtud väljamaksed kokku 25 000 eurot ei olnud laenu tagasimaksed, vaid dividendide väljamaksed, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulumaksu 6250 eurot. Kliimacentrum põhjendas P.E-le väljamaksete tegemist lepinguga, millega väidetavalt on P.E eelnevalt äriühingule raha laenanud. Lepingu näol on tegemist tüüplepinguga, millega pank võimaldab enda kliendil kasutada krediiti. Tegemist ei ole äriühingu ja P.E vahelise laenulepinguga. Lepingu sõlmimise kuupäevaks on märgitud 01.01.2020, kuid P.E on selle allkirjastanud 23.01.2023. Seega koostati see kontrollimenetluse ajal ja selleks, et muuta laenu andmine usutavaks. Kui tõepoolest oleks laenu andmine toimunud ning selleks koostati leping, siis oleksid lepingu osapooled lepingu allkirjastanud mõistliku aja jooksul. Puudus intressikulu arvestus ning see ei kajastunud ka raamatupidamises. Laenuarvestuse kontosse tehtud kanded on ebausaldusväärsed. Kliimacentrum on esitanud maksuhaldurile erinevatel aegadel erinevaid andmeid oma raamatupidamisest. Konto järgi on võimatu saada ülevaadet äriühingu ja P.E vahelistest tehingutest. Ei ole usutav, et Kliimacentrum on teinud 31.12.2020 laenu tagasimakseid 47 500 eurot. 2020. a majandusaasta aruande põhjal puudusid selleks rahalised vahendid. Aasta kasum oli 33 150 eurot, hankijatele oli Kliimacentrum võlgu 21 617 eurot. Summat 47 500 eurot ei ole laekunud ka P.E pangakontodele. Laenukontol 31.12.2020 näidatud väljamaksed on näilikud ja lisatud seetõttu, et hiljem tehtud raamatupidamise kanded oleksid kooskõlas 2020. a majandusaasta aruandega. Kliimacentrumi 2021. a majandusaasta aruanne ei kajasta laenu andmist P.E-le, seega 2021. lõpus äriühing P.E-le võlgu ei olnud. P.E-l ei ole deklareeritud tulusid, mille arvelt oleks saanud kuni 29.02.2020 laenata Kliimacentrumile 46 094 euroX-le ei ole tehtud töötasu väljamakseid perioodil august 2013 kuni oktoober 2018. Üksikisiku tuludeklaratsioonides ei ole P.E 2014–2017 aastal tulu deklareerinud. Aastal 2019 on P.E deklareerinud palgatulu 4650,86 eurot ja dividende 14 459 eurot. Väidetava laenu andmise perioodil ei ole P.E teinud sellises summas tehinguid, mis oleks võimaldanud kuni 29.02.2020 laenata 46 094 eurot. 2019. a-l Kliimacentrumile P.E-lt laekunud raha oli tekkinud käibest. Väärteomenetluses nr 93001900209316 selgus, et P.E kandis 2019. a-l teie Kliimacentrumi arvele raha, mis oli tekkinud Kliimacentrumi enda ettevõtlusesX-lt saadud 32 354 eurolt deklareeris Kliimacentrum 2019. a novembris ja detsembris käivet kokku 32 354 eurot. P.E-le tehtud väljamaksed olid dividendid. Ta kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks. 2(8)
3-23-2387 II P.E poolt Kliimacentrumi pangakontole sularahas tehtud sissemaksete näol (kokku 8500 eurot) on tegemist äriühingu 20% määraga maksustatava käibega, millelt on deklareerimata ja tasumata käibemaks 1475 eurot. Käibedeklaratsioonide analüüsi tulemusel selgus, et Kliimacentrum on kulutanud rohkem kui teeninud. Eeltoodu viitab kahtlusele, et osa müügikäibest on jäetud käibedeklaratsioonidel kajastamata. Alates 2020. a jaanuarist kuni kontrolliperioodi lõpuni on P.E sularaha enda erinevatele kontodele kokku maksnud 68 120 eurot. Ta omab ainuisikulist kontrolli Kliimacentrumi finantside üle ja on ainuke kasusaaja. Ta on registreeritud töötajana Kliimacentrumis müügija turundusjuhina alates 01.03.2020. Tal puudus igasugune muu tegevus, kus sai talle raha tulla. Kontrolliperioodil on P.E kandnud Kliimacentrumile kokku 8850 eurot, mille päritolu ei ole tuvastatav. Kuna Kliimacentrum kasutas seda raha majandustegevuseks, siis on põhjendatud eeldada, et P.E poolt ülekantud raha on ettevõtlusega seotud. Raha sissemakseks on P.E-le teinud ülekandeid ka tema tütar X, kes on alates 01.01.2020 kuni kontrolliperioodi lõpuni P.Ele kandnud kokku 37 605 eurot märkega laen ja talle on tagasi kantud 2730 eurot. X-l puudus nii suur sissetulek, et laenata sellist summat. X tegi 25.08.2022 P.E-le ülekande 8000 eurot ja samal päeval kanti 7500 eurot Kliimacentrumile. Kliimacentrum on eelnevalt varjanud käivet, esitades seda laenuna. Kliimacentrumis läbiviidud väärteomenetluse käigus jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et äriühing varjas sularahakäivet „laenudega“. III P.E on 17.08.2022 pannud Kliimacentrumi pangakontole sularaha 26 800 eurot, mis on raamatupidamises arvestatud kui laen Tsiribiribin OÜ-lt. Tegemist on Kliimacentrumi 20% määraga maksustatava käibega. Tsiribiribin OÜ-l ei olnud 2022. a-l majandustegevust ning tal puudusid sissetulekud laenu andmiseks. Tsiribiribin OÜ müüs 2021. a-l kinnistu ja selle eest saadud raha laekus Tsiribiribin OÜ pangaarvele 06.04.2022 ja 08.04.2022 kokku 88 062,89 eurot. Sellest rahast laenati Kliimacentrumile 88 000 eurot ja 17.08.2022 oli pangaarvel 16,47 eurot. Järelikult ei olnud Tsiribiribin OÜ-l 17.08.2022 enam raha, mida laenata. Usaldusväärne ei ole P.E selgitus, et laen oli antud sularahas Tsiribiribin OÜ kassast ja Kliimacentrum viis selle ise panka oma kontole. Tsiribiribin OÜ olevat saanud raha laenuna. Ei ole eluliselt usutav, et ettevõte, kel pole majandustegevust, võtab laenu edasi laenamise eesmärgil. Tsiribiribin OÜ-l puudub sularaha kassa. 18.10.2022 on tehtud ülekanne P.E eraisiku arvele, mille selgituseks on märgitud „raha kassasse“. Kliimacentrumil oli võimalus esitada näilikku tehingut, sest P.E on nii Kliimacentrumi kui ka Tsiribiribin OÜ juhatuse liige. Kuna mõlemas äriühingus on sama juhatuse liige, siis oli võimalik nende äriühingutes leppida kokku sobiv lahendus maksude varjamiseks. IV Kliimacentrum on soetanud kokku 2700,34 eurot eest kaupu, mida ettevõtluses ei kasutata. Äriühingul puudub õigus arvata vastavatel arvetel sisalduvat käibemaksu 450,06 eurot enda sisendkäibemaksuna maha. Kliimacentrum on teinud eelnimetatud kulutuste näol juhatuse liikmele erisoodustust, millelt tuleb tasuda tulumaksu 675,09 eurot ja sotsiaalmaksu 1113,90 eurot.
2.Kliimacentrumi vaide jättis maksuhaldur 25.09.2023 vaideotsusega nr 6-1/5423-3 rahuldamata.
3(8)
3-23-2387
3.Kliimacentrum esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.08.2023 maksuotsuse tühistamiseks.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja esitas alles kohtumenetluses 2022. aasta majandusaasta aruande, mille kaebaja oli esitanud äriregistrile 21.09.2023. Kohus nimetatud tõendiga ei arvesta. Äriseadustiku (ÄS) § 179 lg 4 kohaselt pidi kaebaja 2022. aasta majandusaasta aruande esitama ajavahemikul 01.01.2023–30.06.2023. Kontrollimenetlus toimus kuni 07.08.2023, kui koostati maksuotsus. Kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa. Kaebaja 2022. aasta müügitulude ja kulude kohta maksumenetluse käigus andmete esitamata jätmine oli tingitud kaebajast tulenevatest asjaoludest. Maksuhaldur tuvastas õigesti, et laenusuhet kaebaja ja P.E vahel polnud. Õige on kaebaja seisukoht, et kontrolliperiood ei sisalda aastaid 2019 ja 2020. Samas on maksuhaldur hinnanud, kas P.E-l oli võimekus laenu anda. Kogumis tuvastas maksuhaldur õigesti, et P.E ei ole väidetava laenu andmise perioodil deklareerinud tulusid ega teinud tehinguid, et oleks saanud kaebajale kuni 29.02.2020 laenata 46 094 eurot. Kaebuse kohaselt laenasid P.E ja OÜ Tsiribiribin kontrolliperioodil kaebajale kokku 35 650 eurot (8850 + 26 800). Kaebaja tagastas laenu kokku 25 000 eurot. Ülekannete järgselt ei ole kaebaja enda väitel osaühingu raha välja viinud, kontole on lisandunud 10 650 eurot. Kaebaja järeldab sellest, et ta ei maksnud dividende 25 000 eurot, millelt tuleb tasuda tulumaks. Kaebaja eelnev käsitlus ei ole põhjendatud. Esitatud tõenditest nähtub, et väidetavalt OÜ-lt Tsiribiribin 17.08.2022 laenuna saadud 26 800 eurot pani P.E 17.08.2022 otse kaebaja pangakontole. OÜ Tsiribiribin pangakonto väljavõtte kohaselt puudusid äriühingul rahalised vahendid laenu andmiseks. Äriühingul puudus kasumlik majandustegevus. Kaebajal ja OÜ-l Tsiribiribin on sama juhatuse liige. Samuti tegi X 25.08.2022 P.E-le ülekande 8 000 eurot ning samal päeval kandis P.E kaebaja kontole 7 500 eurot. Lisaks tuvastas MTA 21.06.2022 väärteomenetluse otsuses nr 93001900209316, et P.E poolt kaebaja kontole kantud raha on äriühingu varjatud käive, millelt on tasumata käibemaks. Väärteomenetluse tulemusena deklareeris kaebaja P.E-lt (algselt väidetava laenu andmise sildi all) saadud raha ka enda käibena, millelt maksis käibemaksu. Eelnevat aluseks võttes on õige maksuhalduri hinnang, mille järgi võeti kasutusele skeem selleks, et ettevõtlusest väljaviidud summad jääksid jätkuvalt P.E isiklikku kasutusse. P.E pani ettevõtlusest väljaviidud summad oma isiklikule pangakontole, kust need kanti laenu nime all kaebaja pangakontole ja seejärel laenu tagasimakse nime all P.E pangakontole tagasi. Eelneva käitumise tulemusena vältis kaebaja tulumaksu tasumist. Sh on maksuhaldur piisavalt põhjendanud, kuidas kaebaja varjas osaliselt käivet. P.E poolt arvelduskonto vahendusel kaebajale tehtud sissemaksed ja väidetavalt Tsiribiribin OÜ-lt laenu saamisena P.E poolt sularahas kaebajale tehtud sissemaksed on kaebaja varjatud käive. P.E sissetulekud said tekkida üksnes kaebaja tegevusest. 2020. a majandusaasta aruandest nähtub, et kaebajal ei olnud vahendeid sellises summas raha P.E-le välja maksmiseks. Maksuhaldur ei võtnud õiguspäraselt krediidilepingut maksustamisel arvesse, mistõttu on maksuhaldur P.E-le tehtud väljamaksed summas 25 000 eurot lugenud põhjendatult dividendi väljamakseteks ja maksustanud sellest lähtuvalt. Seega on õige maksuhalduri hinnang, et tegemist ei saa olla kaebaja poolt P.E-le tagastatud laenuga. 4(8)
3-23-2387 Maksuhaldur leidis, et kaebaja kulud ületavad müügitulu, tuues välja, et kaebaja käibedeklaratsioonide analüüsi tulemusel selgus, et kaebaja on kulutanud rohkem kui teeninud. Kaebaja esitas alles kohtumenetluses 2022. a majandusaasta aruande. Kaebaja hinnangul on maksuhalduri vastav väide väär ning ta esitas tõendina EL 25.01.2024 esitatud seisukohad, milles viimane leiab, et lähtuda tuleb 2022. a majandusaasta aruandest, millest nähtuvalt on kaebaja kasum 2494 eurot. Kuivõrd kaebaja ei esitanud maksumenetluses majandusaasta aruannet, võttis maksuhaldur õigesti aluseks kaebaja 2022. aasta käibedeklaratsioonides kajastatu, mille järgi on kaebaja 2022. a tulu on 441 250 eurot ning kulutused 556 570,10 eurot. Väär on kaebaja lähenemine, et kaebaja osanikule ilma tulumaksu tasumata tehtud väljamaksete tuvastamiseks peaks vastavast summast maha lahutama kaebaja varjatud käibest pärineva kaebaja enda raha, mille osanik paigutas kaebaja pangakontole. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg 6 ei näe dividendide puhul ette maksuarvestuse korrigeerimise võimalust. Alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei pöördunud P.E kui kolmanda isiku poole, et selgitada välja, kust pärineb P.E kaebajale laenatud raha. MTA tegi 08.02.2023 korralduse 12.2-3/060029-4, mille P.E on kätte saanud. Nimetatud korraldusest nähtuvalt palus maksuhaldur P.E-l selgitada, kust pärines raha, mille P.E laenas kaebajale. Vastustaja kinnitusel P.E vastavaid selgitusi ei esitanud ning maksuhaldur nõudis pankadelt väljavõtteid P.E majandusliku olukorra kohta. Seega on alusetu kaebaja väide uurimiskohustuse täitmata jätmisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.KLIIMACENTRUM OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei vaidlusta maksuotsust ja halduskohtu otsust, mis seondub kaupade ostmisega 2700,34 euro eest (sisendkäibemaks 450,06 eurot, erisoodustuse tulumaks 675,09 eurot ja sotsiaalmaks 1113,90 eurot). Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. Vastustaja ei ole esitanud mõistlikke ega eluliselt usutavaid põhjendusi, et summa 35 650 eurot pärineb kaebaja juuli–oktoober 2022 varjatud käibest. Kaebaja kontrolliperioodi ostu- ja müügiarved ning pearaamat on oluline tõend hindamaks, kas vastustajalt tekkinud kahtlus on põhjendatud. Maksuaudiitor kinnitas maksuotsuses, et pole tuvastanud, et kaebaja oleks müünud kaupu ja jätnud käivet deklareerimata. Halduskohus jättis eeltoodu tähelepanuta. Sidumaks kaebajale üle kantud 35 650 eurot kaebaja käibega, esitas vastustaja argumendi, et P.E kaudu kaebajale kantud raha saab pärineda vaid kaebaja tegevusest, sest P.E-l pole ühtegi muud tuluallikat, kust saaks raha pärineda. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima kõiki viise, kuidas eelnimetatud summa oleks võinud P.E käsutusse jõuda. Kaebaja esindaja on selle kohta välja toonud arvukalt realistlikke versioone. Kaebaja ei pea ära tõendama, milline neist variantidest on lõpuks tõene. Asjaolu, et maksuhaldur ei küsinud P.E-lt laenuraha päritolu kohta, on uurimiskohustuse rikkumine. Vastustaja esitas kohtule väärväite, et P.E ei vastanud vastustaja 08.02.2023 korraldusele. Kaebaja vastas 17.02.2023 e-kirjaga. Kaebaja taotles 27.02.2024 menetlusdokumendis, et kohus võtaks selle vastuse asja materjalide juurde, kuid kohus jättis taotluse lahendamata, vaid märkis otsuses ekslikult, et P.E ei vastanud maksuhalduri korraldusele. Kaebaja palub 17.02.2023 vastuse ringkonnakohtul asja juurde võtta. Maksuhaldur on jätnud selle põhjendamatult esitamata.
5(8)
3-23-2387 Oluline on tuvastada, kui palju raha pidi P.E-l üldse olema, et arvelduskrediidi põhimõttel kontrolliperioodil kaebajale raha laenata. Kui see on teadmata, ei ole võimalik analüüsida, kas P.E-l võis see summa olla või mitte. Kaebaja on rõhutanud, et olukorras, kus laenajale makstakse jooksvalt laenu tagasi, ei pea laenajal olema vahendeid kogu perioodi jooksul väljaantava laenu ulatuses. Perioodil 01.07–19.08.2022 on P.E saanud kaebajalt 12 500 eurot. Asjas pole tuvastatud, et P.E-l polnud võimalik anda kaebajale sellises ulatuses arvelduskrediiti. Vastustaja tegi kaebaja 10 kuu käibedeklaratsioonide pinnalt järelduse, et perioodil jaanuar– oktoober 2022 ületavad kaebaja kulud müügitulu. Vastustaja arvutuskäik ei ole jälgitav. Kaebajale raamatupidamisteenust osutav EL 25.01.2024 seisukohas on põhjalikult välja toodud, milles on vastustaja oma arvutusi tehes eksinud. Kohus peab kontrollima, kas 10 kuu käibedeklaratsioonidest on tuvastatav, et kaebaja kulutused ületavad müügitulusid üle 100 000 euro või mitte. Halduskohus jättis selle kontrollimata. Halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja 2022. a majandusaasta aruande asja juurde võtmata. Aruanne tuli esitada 30.06.2023, kaebaja esitas selle 21.09.2023. Eeltoodule vaatamata tuli aruanne vastu võtta, sest kaebaja soovis sellega tõendada oma vastuväiteid maksuhalduri järeldustele. Aruandest nähtub, et 2022. a majandusaasta oli kasumlik, mitte kahjumlik. Kaebaja palub ringkonnakohtul tõendi vastu võtta. Seoses laenudega ei vaidle pooled selle üle, et P.E on teinud kontrolliperioodil kaebajale ülekande 8850 eurot, Tsiribiribin Oü kaudu on P.E teinud kaebajale ülekande 26 800 eurot ning kaebaja on teinud P.E-le ülekande 25 000 eurot. Vastustaja pole tuvastanud, et ettevõttest välja tehtud kandeid P.E-le oleks suuremas väärtuses kui P.E poolt ettevõttesse sisse makstud summad. Maksuhaldur esitas halduskohtule toimiku 63 lisaga. Kaebaja vaidles sellele vastu, sest kontrolliaktist nähtuvalt põhineb maksuotsus 45 dokumendil. Dokumendid 46–59 ei ole maksuotsuse aluseks, neile ei ole kontrolliaktis ega maksuotsuses viidatud. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja taotluse jätta nimetatud dokumendid asja juurde võtmata. Vastustaja esitas koos 20.02.2024 menetlusdokumendiga taotluse võtta asja juurde uued tõendid (lisad 1–12). Kaebaja palus jätta need tõendid vastu võtmata, sest kohtu 07.12.2023 määruse kohaselt võis uusi taotlusi ja seisukohti esitada kuni 26.01.2024. Halduskohtu otsusest ei selgu, kas kohus võttis need tõendid asja juurde. Kaebaja palus 25.01.2024 ja 27.02.2024 menetlusdokumentides kohtul selgitada tõendite kogumiga ja tõendamiskoormusega seonduvat. Kohus jättis taotlused tähelepanuta ja selgitamiskohustuse täitmata. Kaebaja palub ringkonnakohtul asja juurde võtta P.E selgitused, millest nähtuvalt ei pärine vaidlusalune raha kaebaja juuli–oktoober 2022 käibest. Vastustaja ei esitanud P.E-le päringut selgitada raha päritolu.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes maksu- ja vaideotsuses avaldatud juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde P.E 17.02.2023 vastuse maksuhalduri 08.02.2023 korraldusele (HKMS § 198 lg 2). Tegemist on maksumenetlused kogutud dokumendiga, mille sisu üle on asjas vaidlus. 6(8)
3-23-2387 Maksuhaldur palus 08.02.2023 korralduses esitada P.E pangakontode väljavõtte perioodi 01.01.2020–30.10.2022 kohta. Korralduses on selgitatud, mis asjaolude kontrollimiseks on väljavõtte esitamine vajalik. Korraldusele vastas e-kirjaga 17.02.2023 P.E lepinguline esindaja, kes esindab ka Kliimacentrumit. Korralduses nimetatud dokumente ei esitatud. Seega on õige maksuhalduri väide, et P.E korraldust ei täitnud. Korralduse täitmisena ei ole vaadeldav maksuhalduri seisukohtadele vastuväidete esitamine. Korraldusega mittenõustumisel oleks P.E saanud selle ettenähtud korras vaidlustada.
10.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses sisalduv taotlus võtta asja materjalide juurde P.E 10.04.2024 selgitused, kus ta kirjeldab rahaliste vahendite päritolu. Nimetatud dokument on esitatud ilmselge hilinemisega (HKMS § 198 lg 3). P.E-l oli võimalik seletusi esitada nii maksu- kui ka vaidemenetluses, samuti esimese astme kohtumenetluses. P.E-l kui Kliimacentrumi juhatuse liikmel oli täpne teave maksumenetluse käigust. Oma seletuse oleks ta saanud esitada ka maksuhalduri poolset haldusakti ära ootamata.
11.Kaebaja heidab ette, et halduskohus ei võtnud asja materjalide juurde kaebaja 2022. a majandusaasta aruannet. Kohus ei rikkunud menetlusnorme. Kohus arvestas asjaoluga, et majandusaasta aruanne oli koostatud ja esitatud tähtaja rikkumisega ning pärast maksuotsuse tegemist. Maksuotsuse tegemisel tugines maksuhaldur hoopis kaebaja 10 kuu käibedeklaratsioonidele. Seega oli asja lahendamisel kontrollida eelkõige deklaratsioonide paikapidavust. Käibedeklaratsioonid on kaebaja enda poolt esitatud ning sisaldavad kaebaja poolt avaldatud andmeid. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et maksuhaldur on käibedeklaratsioonide põhjal valesti järeldanud, et kaebaja kulud olid tuludest suuremad. Samas on kaebaja vastuväited üldist laadi. Maksuhaldur on asjakohaselt põhistanud, miks erineb tema arvutuskäik EL 25.01.2024 selgitustes toodust.
12.Halduskohus ei ole jätnud selgitamiskohustust täitmata. Kaebajal oli õigusteadmistega esindaja, kes peab olema kursis maksuasjades kohalduva tõendamiskoormusega. Samuti ei saa kohus anda tõendite kataloogi, mis tuleb asja lahendamiseks kohtule esitada. Üldjuhul rakendub HKMS 59 lg-s 1 sätestatud põhimõte, et iga menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millel tema väited tuginevad. Samuti pidi kaebaja esindajale olema mõistetav, et isegi kui vaidlustatud maksuotsuses sisalduvad mõningad puudused, pole need sellist laadi, et MKS § 150 lg 1 ei rakenduks. Oma väidete tõendamiseks dokumentide esitamiseks ei vajanud kaebaja maksuhalduri korraldust või kohtu selgitusi. Eelnevat silmas pidades ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ja kohus peaksid asja lahendamisel kontrollima kõiki võimalikke versioone, kust võis P.E raha pärineda. Seda asjaolu peab tõendama kaebaja. Maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt põhjendanud oma kahtlusi, miks P.E-l polnud raha, mida kaebajale laenata. Kaebaja ei ole neid kahtlusi veenvalt ümber lükanud.
13.Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikub tema menetlusõigusi vastustaja lisade asja materjalide juurde võtmine. Apellatsioonimenetluses on põhjendatud tugineda vaid sellistele materiaal- ja kohtumenetluse normide rikkumistele, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Maksutoimiku lisad 46–59 ei ole ilmselgelt asjakohatud. Tegemist on valdavalt kaebaja enda poolt maksumenetluses esitatud majanduskulude aruannetega. Kuigi 20.02.2024 menetlusdokumendi lisad esitati peale kohtu määratud tähtaega, on vastustaja selgitanud, et uute dokumentide esitamine oli tingitud asjaolust, et kaebaja 26.01.2024 seisukoht sisaldas väiteid, mis vajasid vastustaja selgitusi. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud, kuidas eeltooduga rikuti tema õigusi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna halduskohus maksuhalduri tõendeid ei tagastanud, saab lugeda, et need on võetud haldusasja materjalide juurde. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõenditest oleks tulnud vastustajale tagastada.
7(8)
3-23-2387
14.Apellatsioonkaebuse maksukohustust puudutavate väidete osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ning leiab, et maksuotsuse põhjendustele tuginemine (HKMS § 165 lg 2) oli põhjendatud. Halduskohus ei pidanud hakkama maksuhalduri põhjendusi kordama. Ka apellatsioonkaebuses ei sisaldu selliseid väiteid, mida maksuhaldur või halduskohus poleks juba analüüsinud.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.