Maksuõigus › Maksuotsused

3-23-1517 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1517 Bejers. Sellest võib järeldada, et väljamaksed on maksuhalduri hinnangul näilikud ja tehtud varjatud tehingute eest. Selline nõustumine tähendab, et maksuhaldur on tuvastanud varjatud tehingu, kuid on alusetult jätnud MKS § 83 lg 4 teise lause kohaldamata. Maksuhalduri seisukohad, et tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel pole toimunud, ei ole põhjendatud. Alusetu on lähtuda vaid SIA Beijers kohta tuvastatud asjaoludest. Töötajatele tehtud töötasu ülekannete puhul oli tegemist SIA Beijers käsundi väljamaksete tegemisega töötajatele, kes töötasid Rootsis Turinge Gruppen AB tööobjektidel. Asjaolu, et maksuhaldur ei saanud välisriigis elavatelt isikutelt, kellele tehti töötasu ülekandeid, teavet, ei anna alust väita, et need polnud SIA Beijers poolt Rootsi tööobjektidele saadetud töötajad. Toimikus on olemas alltöövõtuleping, mille järgi osutas SIA Beijers teenuseid Rootsi äriühingule Turinge Gruppen AB. Vaidlus puudub selles, et kaebaja tegi töötasu väljamakseid füüsilistele isikutele, mida tõendavad pangakontolt tehtud ülekanne ja maksekorraldused. Turinge Gruppen AB on kinnitanud, et need füüsilised isikud on tema objektidel töötanud. Seega tuleb lugeda töötajate töötamine tõendatuks. On tõendatud, et kaebajale laekusid Turinge Gruppen AB-lt summad, mida viimane tasus SIA Beijers arvete alusel. Maksete tasumisel täitis kaebaja SIA Beijers käsundit. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, jättes maksumenetluses ära kuulamata Turinge Gruppen AB juhatuse liikme JP ja endise juhatuse liikme ZS.

3(5)

3-23-1517 Alusetu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole tõendanud, et kaebaja oli teadlik, et faktooringulepinguid ei ole sõlmitud. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt WhatsAppi teel saadud käsundit väidetavatele SIA Beijers töötajatele väljamaksete tegemiseks, mistõttu on põhjendamata ka kaebaja väide, et ta tegi DB käsundi alusel põhjendatud väljamakseid või andis DBle üle väidetavalt SIA-le Beijers kuuluvat sularaha. Maksuhaldur tuvastas DB poolt kassa väljamineku orderitel ja volikirjal ning tema passis oleva allkirja võrdluse alusel koosmõjus DB seletusega, et isiku allkirjad olid võltsitud. Ka asjaolu, et Turinge Gruppen AB kandis kaebajale väidetavalt SIA-le Beijers kuuluva raha, põhineb faktooringulepingutel, millel on DB võltsitud allkiri. Sellises olukorras ei ole määravat tähendust, millisel alusel kandis Turinge Gruppen AB kaebajale raha. Vaidluse all on üksnes kaebaja alusetud väljamaksed SIA Beijers nimel valede faktooringulepingute alusel. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja pangakontolt eraisikutele tehtud väljamaksete seost kaebaja ettevõtlusega ning seadnud põhjendatult kahtluse alla kaebaja versiooni, et väljamaksete näol oli tegemist SIA Beijers volitatud esindaja DB palvel tehtud töötasu ülekannetega SIA Beijers poolt vahendatud töötajatele ning SIA-le Beijers tehti väljamakseid sularahas. SIA-le Beijers oleks olnud sularahaga arveldamine oluliselt kulukam ja aeganõudvam, kui pangakontode kaudu otse arveldamine. On eluliselt ebausutav, et kaebaja võttis väidetavalt sularaha välja, kandis valuuta vahetamise kulusid ning viis kliendile, saamata selle eest mingit tasu. Tuvastamist ei leidnud, et DB andis kaebajale käsundi SIA Beijers töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Ka SIA Beijers esindaja ei kinnitanud volikirja väljastamist DBle. SIA Beijers on vastuses MTA päringule eitanud päringus loetletud töötajatega töösuhte olemasolu, sh suhteid kaebajaga. Tähtsust ei oma, millised töötajad ja millistel asjaoludel Turinge Gruppen AB Rootsi objektidel töötasid. Kaebajale ei ole ette heidetud tööjõumaksude tasumata jätmise kohustust. Vaidlus on üksnes kaebaja alusetutes väljamaksetes SIA-le Beijers. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et kaebaja tihedad ärisidemed Turinge Gruppen AB-ga on loonud talle paremad võimalused äripartneri ütluste kontrollimiseks. Maksuhaldur on põhjendatult kahelnud Turinge Gruppen AB ütluste usaldusväärsuses. Küsimus ei seisne üksnes selles, kas MTA on tõendanud isikute töötamist Turinge Gruppen AB objektidel Rootsis, vaid selles, kas kaebaja poolt väidetud alusel tehtud väljamaksed on põhjendatud. Väljamaksed, mis maksustati, tehti kaebaja majandustegevusest kõrvaldatud vahendite arvel ning maksete kohta puudusid kaebajal usaldusväärsed dokumendid. Kuna SIA Beijers eitas töötajate olemasolu, on välistatud, et kaebaja väljamaksete aluseks olid väidetavatele SIA Beijers töötajatele töötasu väljamaksed. Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Uurimispõhimõttest ei tulene maksuhaldurile kohustust analüüsida kõiki võimalikke maksukohustuslase poolt pakutud hüpoteetilisi stsenaariume, kuidas tehingud võisid toimuda. Maksuotsuse p-des 3.27–3.30 on maksuhaldur põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks teha täiendavaid päringuid Rootsi või Leetu. Maksuhaldur on pöördunud PP poole, kuid isik ei olnud suhtlusest huvitatud. Selles olukorras on maksuhaldur põhjendatult pidanud usaldusväärsemaks Rootsi maksuhaldurilt kogutud teavet, kus Turinge Gruppen AB ei suutnud anda täpseid vastuseid maksuhalduri küsimustele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(5)

3-23-1517

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.