Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1517
Haldusasi
Realtes OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.06.2023 maksuotsusele nr 12.2-3/053469-9
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja – Realtes OÜ, esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Realtes OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
04.03.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Realtes OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1517 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-1517 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 01.06.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/0534699 tasuma Realtes OÜ-d maksusumma 21 217,14 eurot. Realtes OÜ tegi perioodil juuni–juuli 2020 SIA-ga Beijers sõlmitud lepingute alusel väljamakseid kokku 37 83,77 eurot. Tehinguid Realtes OÜ ja SIA Beijers vahel ei ole toimunud, sest SIA Beijers ei kinnita tehingute toimumist; SIA-l Beijers puuduvad dokumendid kaebajaga tehtud tehingute kohta; SIA Beijers ei volitanud DB end esindama tehinguid sõlmima ega raha vastu võtma; Realtes OÜ poolt MTA-le esitatud dokumendid on võltsimistunnustega; DB ei kinnita tehingute tegemist ja kaebajalt raha saamist; SIA Beijers ei deklareerinud kontrolliperioodil käivet; SIA Beijers pangakontol ei kajastu Realtes OÜ poolt väidetavalt faktooritud arvetega seotud raha liikumisi; SIA Beijers tegevusala ei ühti nende tehingute sisuga, millega seoses kaebaja väidetavalt talle faktooringuteenuseid osutas; SIA-l Beijers puudus kontrolliperioodil tööjõud, mille renditeenust oleks äriühingul võimalik olnud edasi müüa; faktooringulepingud ja nendega kaasnevad maksed olid näilikud. Järelikult faktooringutehinguid SIA Beijers, Turinge Gruppen AB ja Realtes OÜ vahel ei ole toimunud. Need on näilikud maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 ls 1 tähenduses. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Realtes OÜ pangakonto väljavõttel kajastuvad väljamaksed eraisikutele kokku 47 484,80 eurot. Väljamaksed saanud eraisikud ei olnud SIA Beijers ega viimase poolt vahendatud töötajad ning puudub teave, kelle heaks nad töötasid. SIA Beijers juhatuse liikmelt saadud teabe kohaselt ei töötanud kõnealused isikud kontrolliperioodil SIA-s Beijers ning ettevõte ei ole neile deklareerinud ega maksnud töötasu. Ettevõtte pangakontol ei nähtu tööjõurendi teenuse soetamist. Turinge Gruppen AB praegused esindajad väitsid, et soetasid tööjõurendi teenust SIA-lt Beijers. Isikutelt, kellele kaebaja väljamaksed tegi, ei ole võimalik teavet saada. DB ei andnud kaebajale käsundit töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Kuivõrd faktooringutehinguid SIA Beijers, Turinge Gruppen AB ja kaebaja vahel ei toimunud, ei saanud ülekanded eraisikutele toimuda faktooringutehingu kokkuleppe tulemusena. Sellest tulenevalt on Realtes OÜ-l kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks maksustamisperioodi juuni–juuli 2020 eest 11 871,21 eurot põhjusel, et väljamaksed ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ja väljamaksete algdokumendid puuduvad.
2.Realtes OÜ esitas 05.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 01.06.2023 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur tegi samadel asjaoludel 14.07.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/053469-5, kuid tunnistas kohtumenetluse ajal (haldusasi nr 3-22-1746) maksuotsuse kehtetuks. Kui 14.07.2022 maksuotsuses leidis maksuhaldur, et kogutud andmed, dokumendid ja ütlused ei kinnita faktooringutehingute toimumist ja selle raames väljamaksete tegemist töötajatele, siis vaidlusaluses maksuotsuses maksuhaldur väidab, et faktooringutehinguid ei ole toimunud, ehk tehing on näilik MKS § 83 lg 4 ls 1 järgi. Uuendatud menetluses ei ole maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, millele tuginedes oleks tuvastanud selliseid uusi asjaolusid, mis kinnitaksid maksuhalduri järelduste paikapidavust. Uuendatud menetluses haldusakti andmisel pidanuks juhinduma MKS § 104 lg-st 1 ja uue maksuotsuse saab anda, kui täidetud on MKS § 102 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimused, st maksuotsuse andmiseks peaks ilmnema uusi asjaolusid või tõendeid. Vaidlus puudub, et kaebaja tegi väljamaksed. Maksuotsusest ei selgu, kas väljamaksed on näilikud või on väljamaksed tehtud varjatud tehingute eest. Maksuotsuse p-s 2.1.2.3 väidab maksuhaldur, et alltöövõtuteenust Turinge Gruppen AB-le võis osutada kaebaja, mitte SIA 2(5)
3-23-1517 Bejers. Sellest võib järeldada, et väljamaksed on maksuhalduri hinnangul näilikud ja tehtud varjatud tehingute eest. Selline nõustumine tähendab, et maksuhaldur on tuvastanud varjatud tehingu, kuid on alusetult jätnud MKS § 83 lg 4 teise lause kohaldamata. Maksuhalduri seisukohad, et tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel pole toimunud, ei ole põhjendatud. Alusetu on lähtuda vaid SIA Beijers kohta tuvastatud asjaoludest. Töötajatele tehtud töötasu ülekannete puhul oli tegemist SIA Beijers käsundi väljamaksete tegemisega töötajatele, kes töötasid Rootsis Turinge Gruppen AB tööobjektidel. Asjaolu, et maksuhaldur ei saanud välisriigis elavatelt isikutelt, kellele tehti töötasu ülekandeid, teavet, ei anna alust väita, et need polnud SIA Beijers poolt Rootsi tööobjektidele saadetud töötajad. Toimikus on olemas alltöövõtuleping, mille järgi osutas SIA Beijers teenuseid Rootsi äriühingule Turinge Gruppen AB. Vaidlus puudub selles, et kaebaja tegi töötasu väljamakseid füüsilistele isikutele, mida tõendavad pangakontolt tehtud ülekanne ja maksekorraldused. Turinge Gruppen AB on kinnitanud, et need füüsilised isikud on tema objektidel töötanud. Seega tuleb lugeda töötajate töötamine tõendatuks. On tõendatud, et kaebajale laekusid Turinge Gruppen AB-lt summad, mida viimane tasus SIA Beijers arvete alusel. Maksete tasumisel täitis kaebaja SIA Beijers käsundit. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet, jättes maksumenetluses ära kuulamata Turinge Gruppen AB juhatuse liikme JP ja endise juhatuse liikme ZS.
3.MTA palus jätta kaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 18.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Maksuotsus ei ole vastuolus õiguskindluse ega õiguspärase ootuse põhimõttega. Tunnistades 14.07.2022 maksuotsuse kehtetuks, märkis maksuhaldur, et ta uuendab maksumenetluse, et koguda täiendavaid andmeid maksuotsuses tehtud järelduste kontrollimiseks. Maksuhalduril ei olnud piiranguid maksukohustuse määramisel tähendust omavate asjaolude täiendaval uurimisel ning uue maksuotsuse tegemisel. Kui maksusumma määramise tähtaeg ei ole aegunud, ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et maksuhaldur maksumenetlusega ei jätka. Maksuotsus ei ole maksuotsuses ega kontrolliaktis kordagi väitnud, et tegemist võib olla varjatud tehinguga. Seega on asjakohatu kaebaja arutluskäik, mida maksuhaldur oleks pidanud kaaluma varjatud tehingu puhul. Maksuotsuse p-s 2.1.2.2 on välja toodud tõendid, mille alusel luges maksuhaldur tuvastatuks, miks ei saanud SIA Beijers kaebajalt kontrollakti p-s 2.1.2.1 toodud makseid. Nagu nähtub maksuhaldurile edastatud faktooringulepingutest, kohustus SIA Beijers loovutama kaebajale oma nõuded Turinge Gruppen AB vastu. Seega pidi maksuhaldur lähtuma eelkõige kaebaja ja SIA Beijers vahelisest kokkuleppest ning määrava tähtsusega olid SIA Beijers kui kaebaja väidetava tehingupartneri tahet kinnitavad andmed. Olukorras, kus SIA Beijers ja tema esindaja Dans Bertulis ei kinnitanud tehingute toimumist ning DBle väljastatud volikiri oli võltsimise tunnustega, ei saanud maksuhaldurile ette heita, et ta omistas SIA-lt Beijers kui kaebaja väidetavalt tehingupartnerilt saadud teabele olulisema kaalu kui kaebajalt ja Turinge Gruppen AB-lt saadud teabele. Kuni SIA-l Beijers olid Eesti pankades kehtivad pangakontod, puudus mistahes objektiivne vajadus saada kaebaja poolt väidetud alltöövõtu teenuse eest tasu läbi kaebaja. Kuna faktooringutehingud ei leidnud kinnitust, tuvastas maksuhaldur põhjendatult, et see on näilik MKS § 83 lg 4 ls 1 tähenduses.
3(5)
3-23-1517 Alusetu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole tõendanud, et kaebaja oli teadlik, et faktooringulepinguid ei ole sõlmitud. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt WhatsAppi teel saadud käsundit väidetavatele SIA Beijers töötajatele väljamaksete tegemiseks, mistõttu on põhjendamata ka kaebaja väide, et ta tegi DB käsundi alusel põhjendatud väljamakseid või andis DBle üle väidetavalt SIA-le Beijers kuuluvat sularaha. Maksuhaldur tuvastas DB poolt kassa väljamineku orderitel ja volikirjal ning tema passis oleva allkirja võrdluse alusel koosmõjus DB seletusega, et isiku allkirjad olid võltsitud. Ka asjaolu, et Turinge Gruppen AB kandis kaebajale väidetavalt SIA-le Beijers kuuluva raha, põhineb faktooringulepingutel, millel on DB võltsitud allkiri. Sellises olukorras ei ole määravat tähendust, millisel alusel kandis Turinge Gruppen AB kaebajale raha. Vaidluse all on üksnes kaebaja alusetud väljamaksed SIA Beijers nimel valede faktooringulepingute alusel. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja pangakontolt eraisikutele tehtud väljamaksete seost kaebaja ettevõtlusega ning seadnud põhjendatult kahtluse alla kaebaja versiooni, et väljamaksete näol oli tegemist SIA Beijers volitatud esindaja DB palvel tehtud töötasu ülekannetega SIA Beijers poolt vahendatud töötajatele ning SIA-le Beijers tehti väljamakseid sularahas. SIA-le Beijers oleks olnud sularahaga arveldamine oluliselt kulukam ja aeganõudvam, kui pangakontode kaudu otse arveldamine. On eluliselt ebausutav, et kaebaja võttis väidetavalt sularaha välja, kandis valuuta vahetamise kulusid ning viis kliendile, saamata selle eest mingit tasu. Tuvastamist ei leidnud, et DB andis kaebajale käsundi SIA Beijers töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Ka SIA Beijers esindaja ei kinnitanud volikirja väljastamist DBle. SIA Beijers on vastuses MTA päringule eitanud päringus loetletud töötajatega töösuhte olemasolu, sh suhteid kaebajaga. Tähtsust ei oma, millised töötajad ja millistel asjaoludel Turinge Gruppen AB Rootsi objektidel töötasid. Kaebajale ei ole ette heidetud tööjõumaksude tasumata jätmise kohustust. Vaidlus on üksnes kaebaja alusetutes väljamaksetes SIA-le Beijers. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et kaebaja tihedad ärisidemed Turinge Gruppen AB-ga on loonud talle paremad võimalused äripartneri ütluste kontrollimiseks. Maksuhaldur on põhjendatult kahelnud Turinge Gruppen AB ütluste usaldusväärsuses. Küsimus ei seisne üksnes selles, kas MTA on tõendanud isikute töötamist Turinge Gruppen AB objektidel Rootsis, vaid selles, kas kaebaja poolt väidetud alusel tehtud väljamaksed on põhjendatud. Väljamaksed, mis maksustati, tehti kaebaja majandustegevusest kõrvaldatud vahendite arvel ning maksete kohta puudusid kaebajal usaldusväärsed dokumendid. Kuna SIA Beijers eitas töötajate olemasolu, on välistatud, et kaebaja väljamaksete aluseks olid väidetavatele SIA Beijers töötajatele töötasu väljamaksed. Maksuhaldur ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Uurimispõhimõttest ei tulene maksuhaldurile kohustust analüüsida kõiki võimalikke maksukohustuslase poolt pakutud hüpoteetilisi stsenaariume, kuidas tehingud võisid toimuda. Maksuotsuse p-des 3.27–3.30 on maksuhaldur põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks teha täiendavaid päringuid Rootsi või Leetu. Maksuhaldur on pöördunud PP poole, kuid isik ei olnud suhtlusest huvitatud. Selles olukorras on maksuhaldur põhjendatult pidanud usaldusväärsemaks Rootsi maksuhaldurilt kogutud teavet, kus Turinge Gruppen AB ei suutnud anda täpseid vastuseid maksuhalduri küsimustele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Realtes OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb maksuhaldurile ja halduskohtule esitatud vastuväidete juurde.
6.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
4(5)
3-23-1517
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnkohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonimenetluses pole esitatud uusi seisukohti ega tõendeid, mis tingiksid halduskohtu otsuse järelduste ümberhindamise. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.
8.Halduskohus ei eksinud MKS § 104 lg 1 tõlgendamisel. Nimetatud sätte järgi laieneb maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta sätestatu ka juhtumile, mil maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tulemusel antakse uus haldusakt. MKS §-d 102–103 sätestavad maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nimetatud normidest ei tulenenud piiranguid, mis takistanuks peale 14.07.2022 maksuotsuse kehtetuks tunnistamist uue maksuotsuse andmist. MTA, tunnistades 23.09.2022 otsusega 14.07.2022 maksuotsuse kehtetuks, märkis selgelt, et uuendab menetluse täiendavate andmete kogumiseks. Asjaolu, et maksuhaldur jõudis täiendava teabe põhjal samasugusele lõppjäreldusele, ei tähenda, et uue maksuotsuse tegemine oli keelatud.
9.Halduskohus on ammendavalt analüüsinud, miks oli faktooringutehingu hindamisel määravaks SIA-ga Beijers seotud asjaolud. Kaebaja osutas väidetavalt faktooringuteenuseid SIA-le Beijers, kes osutas kaebaja selgituste järgi ehitusteenuseid ja vahendas töötajaid Rootsi äriühingule Turinge Gruppen AB. SIA Beijers on eitanud igasuguseid seoseid kaebaja ja Turinge Gruppen AB-ga. Rahaülekandeid kokku 37 383,77 eurot SIA-le Beijers on kaebaja tõendanud kassa väljaminekuordenitega, sest väidetavalt tehti makseid üksnes sularahas. Samas Turinge Gruppen AB maksis kaebajale ülekannetega. SIA Beijers osalust väidavad üksnes kaebaja ja Turinge Gruppen AB. Maksuotsuse p-s 2.1.2.3 kajastatu näitab, et kaebaja on juba varasemalt teinud Turinge Gruppen AB-ga sarnast koostööd.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka seoses eraisikutele tehtud väljamaksete maksustamist puudutavas osas. Kaebaja väitel tegi ta väljamakseid SIA Beijers töötajatele, kuid kuna faktooringutehinguid ei toimunud, ei vasta kaebaja selgitused tegelikkusele. Puudub teave, kelle heaks need isikud töötasid. Kuna kaebaja on eitanud, et tegemist oli tema töölistega, pole põhjust pidada tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kuluks. Isikutelt, kelle tasu maksti, ei õnnestunud maksuhalduril selgitusi saada. SIA Beijers on eitanud, et palus kaebajal mingeid väljamakseid teha.
11.Halduskohtu otsuses ja maksuotsuses on kaebaja vastuväidetele ammendavalt vastatud. Apellatsioonkaebuses toodu ei kõrvalda kahtlusi seonduvalt faktooringutehingute toimumisega.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.