Realtes OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse nr 12.2-3/053469-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Realtes OÜ, lepinguline esindaja Meelis Kratutmann
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Kohtuistung 28.11.2023
01.06.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.01.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollis 04.09.2020 teate nr 12.2-3/053469-1 alusel Realtes OÜ (kaebaja) tulu- ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni-juuli 2020. Kontrolli tulemuste kohta koostas Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) 18.02.2022 kontrollakti nr 12.23/053469-3, millele kaebaja esitas vastuväited. MTA koostas 16.06.2022 kontrollakti täienduse 12.2-3/053469-4, millele kaebaja esitas taas omapoolsed vastuväited.
2.MTA tegi 14.07.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/053469-5, millega kohustas kaebajat tasuma maksusumma 21 217,14 eurot. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-22-1746). Kohtumenetluse ajal tunnistas MTA oma 23.09.2022 otsusega 14.07.2022 maksuotsuse kehtetuks. Otsuses märkis maksuhaldur, et uuendab maksumenetluse, et koguda täiendavaid andmeid maksuotsuses tehtud järelduste kontrollimiseks, arvestades kaebuses esitatud väiteid, mis maksuhalduri hinnangul vajavad üle kontrollimist. Tallinna Halduskohus lõpetas oma 04.10.2022 määrusega menetluse ja mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud.
3.MTA tegi 06.01.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/053469-9 (maksuotsus), millega kohustas kaebajat tasuma maksusumma 21 217,14 eurot. 1(11)
3.1 Kaebaja tegi perioodil juuni-juuli 2020 kontrollakti tabelis 1 loetletud SIAga Beijers sõlmitud lepingute alusel väljamakseid kokku 37 83,77 eurot. SIA Beijers ei ole saanud kaebajalt kontrollakti punktis 2.1.2.1 mainitud makseid, kuna tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel ei ole toimunud : a) SIA Beijers ei kinnita kaebajaga tehingute toimumist; b) SIA Beijers puuduvad dokumendid kaebajaga tehtud tehingute kohta; c) SIA Beijers ei volitanud Dans Betulist end esindama, kaebajaga tehinguid sõlmima ega raha vastu võtma ning kaebaja poolt MTA-le esitatud dokumendid on võltsimistunnustega; d) D. D ei kinnita kaebajaga tehingute tegemist ja kaebajalt raha saamist; e) SIA Beijers ei deklareerinud kontrolliperioodil käivet; f) SIA Beijers pangakontol ei kajastu kaebaja poolt väidetavalt faktooritud arvetega seotud raha liikumisi; g) SIA Beijers tegevusala ei ühti nende tehingute sisuga, millega seoses kaebaja väidetavalt talle faktooringuteenuseid osutas; h) SIA-l Beijers puudus kontrolliperioodil tööjõud, mille renditeenust oleks äriühingul võimalik olnud edasi müüa; i) faktooringulepingud ja nendega kaasnevad maksed olid näilikud. Eeltoodut kokku võttes jõudis MTA järeldusele, et faktooringutehinguid SIA Beijers, Turinge Gruppen AB ja kaebaja vahel ei ole toiminud, ehk see on näilik MKS § 83 lg 4 1.lause tähenduses. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Nimetatust tulenevalt on kaebajal kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks perioodi eest juuni-juuli 2020 summas 9345,95 eurot. 3.2 Kaebaja pangakonto väljavõttel kajastuvad väljamaksed eraisikutele kokku summas 47 484,80 eurot. Väljamaksed saanud eraisikud ei olnud SIA Beijers ega viimase poolt vahendatud töötajad ning puudub teave, kelle heaks nad töötasid. SIA Beijers juhatuse liikmelt saadud teabe kohaselt kontrollakti tabelis 2 loetletud isikud ei töötanud kontrolliperioodil SIA-s Beijers ning ettevõte ei ole neile deklareerinud ega maksnud töötasu. Ettevõtte pangakontol ei nähtu tööjõurendi teenuse soetamist. Turinge Gruppen AB praegused esindajad väitsid, et soetasid tööjõurendi teenust SIA-lt Beijers. Isikutelt, kellele kaebaja väljamaksed tegi, ei ole võimalik teavet saada. D. D ei andnud kaebajale käsundit töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Kuivõrd faktooringutehinguid SIA Beijers, Turinge Gruppen AB ja kaebaja vahel ei toimunud, ei saanud ülekanded eraisikutele toimuda faktooringutehingu kokkuleppe tulemusena. Sellest tulenevalt on kaebajal kohustus oma raamatupidamised kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks maksustamisperioodi juuni-juuli 2020 eest summas 11 871,21 eurot põhjusel, et väljamaksed ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ja väljamaksete algdokumendid puuduvad. Kuna väljamaksed ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega on kaebajal kohustus deklareerida maksustamisperioodide juuni ja juuli TSD-de lisades 6 koodiga 6070 tulumaks kokku summas 11 871,20 ja see tasuda.
4.Kaebaja esitas 05.07.2023 Tallinna 01.06.2023 maksuotsuse tühistamiseks.
Halduskohtule
kaebuse
MTA
5.Tallinna Halduskohus võttis 10.07.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht.
6.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 2(11)
6.1 Haldusasja nr 3-22-1746 menetluse ajal kehtetuks tunnistatud maksuotsusega võrreldes ei ole maksuhalduri järeldused muutunud. Muutunud on vaid maksuhalduri kõneviis. Kui 14.07.2022 maksuotsuses leidis maksuhaldur, et kogutud andmed, dokumendid ja ütlused ei kinnita faktooringutehingute toimumist ja selle raames väljamaksete tegemist töötajatele, siis vaidlusaluses maksuotsuses maksuhaldur väidab, et faktooringutehinguid ei ole toimunud, ehk tehing on näilik MKS § 83 lg 4 1. lause järgi. Uuendatud menetluses ei ole maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, millele tuginedes oleks tuvastanud selliseid uusi asjaolusid, mis kinnitaksid maksuhalduri järelduste paikapidavust. Uuendatud menetluses haldusakti andmisel pidanuks juhinduma MKS § 104 lg-st 1 ja uue maksuotsuse saab anda, kui täidetud on MKS § 102 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimused, st maksuotsuse andmiseks peaks ilmnema uusi asjaolusid või tõendeid. Maksuhaldur sai Läti maksuhalduri kaudu vastused D. Dele esitatud küsimustele juba enne kehtetuks tunnistatud maksuotsuse andmist. Asjaolu, et maksuhaldur sai isikult täiendavad selgitused ei ole uus asjaolu ega uus tõend. 14.02.2022 maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega loodi kaebajale õiguspärane ootus, et samadel tuvastatud asjaoludel ja tõendite alusel uut maksuotsust ei anta. Vaidlustatud maksuotsuse andmisel ei ole järgitud MKS § 104 lg-s 1 sätestatut. 6.2 Vaidlus puudub, et kaebaja väljamaksed tegi. Maksuotsusest pole üheselt aru saadav, kas eeltoodu valguses on väljamaksed maksuhalduri hinnangul näilikud või on väljamaksed tehtud varjatud tehingute eest. Seejuures väidab maksuhaldur maksuotsuse punktis 2.1.2.3, et alltöövõtuteenust Turinge Gruppen AB-le võis osutada kaebaja, mitte SIA Beijers, millest võib järeldada, et väljamaksed on maksuhalduri hinnangul näilikud ja tehtud varjatud tehingute eest. Selline nõustumine tähendab, et maksuhaldur on tuvastanud varjatud tehingu, kuid on alusetult jätnud MKS § 83 lg 4 teise lause kohaldamata. Kaebaja hinnangul raskendab eelkirjeldatud ebaselgus maksuotsuse faktilise aluse osas maksuotsuse mõistmist ja vaidlustamist. 6.3 Maksuhalduri hinnangul ei ole tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel toimunud. Nimetatud hinnang põhineb üksnes SIA Beijers kohta tuvastatud asjaoludel. Kaebaja leiab, et tema maksukohustust ei saa tuvastada üksnes tehingupartneri kohta tuvastatud asjaolude alusel. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebajal või Turinge Gruppen AB osales kokkuleppes, et tehingute tegemisel ei ole tehtud tahteavaldustel avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole maksuhaldur tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse järelduseks, et faktooringulepingud ja nendega kaasnvad maksed on näilikud. 6.4 Maksuotsuse kohaselt pole väljamakseid näilikkuse tõttu tulumaksuga maksustatud. Maksuhaldur tugineb hoopis asjaolule, et kaebaja oli teadlik, et tehinguid tema ja SIA Beijers vahel ei ole toimunud. Maksuhaldur pole tõendanud, et kaebaja oli teadlik, et faktooringulepingud ei olnud sõlmitud ja väljamakseid pole tehtud SIA Beijers esindajale ja töötajatele. Kaebaja maksis välja SIA-le Beijers raha, mida oli õigustatud saama Turinge Gruppen AB. Kaebaja ei maksnud välja enda teenitud kasumit, vaid tegi väljamakseid SIA-le Beijers faktooringulepingutes kokkulepitud tingimustel. 6.5 Väljamaksed tehti SIA Beijers soovil, sest ta vajas raha igapäevaste ettevõtluskulude kandmiseks. Töötajatel polnud pangakaarte, mida saanuks 3(11)
Rootsis igapäevaselt kasutada või oleksid ülekanded olnud ebamõistlikult kallid. 6.6 D. Dile väljasatud volikiri võimaldas suhelda SIA Beijers klientidega ja teha kuludega seotud väljamakseid. Ta sai nendeks makseteks raha kaebajalt. Volikiri tõendas üheselt, et ta esindas SIA Beijers huve, sh Rootsis. Kaebaja lähtus väljamaksete tegemisel olemas olevast teabest ja tal puudus alus arvata, et maksete saajaks ei ole SIA Beijers. Kaebaja jaoks oli volikiri kehtiv dokument. Kaebaja eeldas põhjendatult, et SIA Beijers on Turinge Gruppen AB lepingupartner ja Turinge Gruppen AB poolt tehtud ülekannetega tasutakse SIA Beijers arveid. Turinge Gruppen AB kinnitas, et SIA Beijers on tema lepingupartner ja tasus SIA Beijers arvete eest. Maksuhalduri väide, et kaebaja ei täitnud piisavalt oma kaasaaitamiskohustust ei tähenda, et kaebaja oli tehingute mittetoimumisest teadlik. Maksuhaldur on põhjendamatult jätnud kõrvale Turinge Gruppen AB juhatuse liikme P. P kinnituskirja. 6.7 Maksutoimiku materjalidest nähtub, et maksuhalduri järeldused SIA Beijers ja D. D kohta põhinevad Läti maksuhaldurile tehtud päringu vastusest. Faktooringutehingute toimumist tõendavad kaebaja poolt esile toodud tõendid üksikuna ja kogumis. Maksuhaldur ei saa jätta kogutud tõendeid tähelepanuta. 6.8 Kaebaja on maksumenetluses väitnud, et töötajatele tehtud töötasu ülekannete puhul on tegemist SIA Beijers käsundi väljamaksete tegemisega töötajatele, kes töötasid Rootsis Turinge Gruppen AB tööobjektidel. Maksutoimikus on alltöövõtuleping, millest tuleneb, et SIA Beijers osutas alltöövõtu korras teenuseid Rootsi äriühingule Turinge Gruppen AB. Asjaolu, et maksuhalduril polnud välisriigis elavatelt isikutelt, kellele töötasu ülekandeid tehti, teavet saada, ei anna alust väita, et need polnud SIA Beijers poolt Rootsi tööobjektidele saadetud töötajad. Või et need töötajad ei töötanud üldse Rootsi objektidel. Kaebaja maksukohustus ei saa sõltuda sellest, kas maksuhaldur saab need isikud kätte. 6.9 Vaidlus puudub selles, et kaebaja tegi töötasu väljamakseid füüsilistele isikutele, mida tõendab kaebaja pangakontolt tehtud ülekanne ja esitatud maksekorraldused. Turinge Gruppen AB on kinnitanud, et need isikud on töötanud tema objektidel. Sellest tulenevalt tuleb töötajate töötamine lugeda tõendatuks. On tõendatud, et kaebajale laekusid Turinge Gruppen AB-lt summad, mida viimane tasus SIA Beijers arvete alusel. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et tegemist polnud SIA Beijers töötajatega. Maksete tasumisel täitis kaebaja SIA Beijers käsundit. Kahjuks pole kontrolliperioodil saadud WhatsApp sõnumid juhatuse liikme telefonivahetuse tõttu säilinud, kuid maksekorraldustest nähtuvad rahasaajate andmed. Ainuüksi asjaolu, et SIA Beijers juhatuse liige ei kinnita kaebajaga sõlmitud kokkuleppeid isikutele töötasude maksmise kohta, ei anna alust lugeda neid väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluks, sest kaebaja tegeles finantseerimisteenuse osutamisega ja tegemist pole kaebaja kuluga, mis vähendaks tema kasumit. 6.10 Maksumenetluses on rikutud uurimispõhimõtet. Kaebaja selgitas, et tehingute kohta saab teavet anda Turinge Gruppen AB juhatuse liige J. J. Kaebaja teavitas eriarvamuses maksuhaldurit, et isiku tervislik seisund on 2021 aastal sedavõrd paranenud, et ta saab ilma kõrvalise abita igapäevaste toimingutega hakkama. Kaebaja taotles ka et maksuhaldur võtaks selgitused Turinge Gruppen endiselt juhatuse liikmelt Z. Z. Maksuhaldur ei ole nende 4(11)
isikute poole seletuste uurimispõhimõtet.
võtmiseks
pöördunud,
millega
on
rikkunud
Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja esitab kaebusele järgmised vastuväited. 7.1 Uuendatud maksumenetluses maksustamisperiood ei muutunud. Just uuendatud maksumenetluses ilmnesid täiendava uurimise käigus veenvad asjaolud, et kaebaja presenteeritud SIA Beijers nimel vormistatud faktooringulepingud, kassa väljamineku orderid ning D. D allkiri on võltsimise tunnistega. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud uuendatud menetluses uusi asjaolusid, mis õigustaksid määrata kaebajale tasumisele tulumaksusumma, mis kord oli juba määratud maksuotsusega tühistatud. MTA on uuendatud menetluses teinud täiendavaid menetlustoiminguid. Seega ei antud kaebajale uut maksuotsust mitte 14.07.2022 maksuotsuse tühistamise tulemusel, vaid uuendatud menetluse käigus täiendavate tõendite kogumise tulemusel, kus täiendava uurimise tulemusel ilmnes kaebaja maksuarvestuses kasutatud valedokumentide tegelik iseloom. 7.2 Mingit ebakõla maksuotsuse motiivides ei ole. Kõikide SIA Beijers suunaliste kaebaja väljamaksete ajendiks olid valed faktooringulepingud, mida on hinnatud toimumata tehinguteks. Maksuotsuses on nimetatud tehinguid eraldiseisvalt grupeeritud ja motiveeritud. MTA on ühemõtteliselt väljendanud, et SIA Beijers ei ole kaebajaga tehinguid teinud ja D. D ei ole kaebajale väidetavat käsundit andnud kaebaja väidetud SIA Beijers töötajatele otse väljamaksete tegemiseks. Kaebaja teadis valetehinguid oma maksuarvestuses kajastades, et mingeid faktooringutehinguid SIA-ga Beijers ei ole toimunud. 7.3 Kuna SIA Beijers eitas igasuguseid ärisuhteid ja tehinguid kaebajaga, nagu ka D. D, kelle võltsimistunnustega volituse kaebaja MTA-le esitas, on põhjendamatu kaebaja etteheide, et tehingupoolte tegelik tahe ei leidnud kinnitust. Kaebaja ei saanud teada maksuhaldurile esitatud dokumentide fabritseeritud iseloomust. Turinge Gruppen AB ja kaebaja vahelise võimaliku varjatud kokkuleppe tuvastamata jätmine ei oma siinkohal määravat tähendust. Alusetuid väljamakseid tegi kaebaja, mitte Turinge Gruppen AB. 7.4 MTA on pidanud SIA Beijers ja Turinge Gruppen AB vahel sõlmitud töölepingut ja väidet SIA Beijers töötajate töötamisest Rootsis ebausaldusväärseks. Kuna SIA-l Beijers olid pankades kehtivad pangakontod, puudus SIA-l Beijers mistahes objektiivne vajadus saada kaebaja väidetud alltöövõtu teenuse eest tasu läbi kaebaja. Turinge Gruppen AB-l oli võimalik väidetavale alltöövõtjale maksta otse pangakontole, mitte läbi kaebaja. Seega omavad määravat tähendust vaid kaebaja ja SIA Beijers vahel sõlmitud faktooringulepingud ja nende alusel põhinev kaebaja versiooni usaldusväärsus. 7.5 Asjaolu, et Turinge Gruppen AB kandis kaebajale väidetavalt SIA Beijers raha, põhinevad pelgalt kaebaja poolt MTA-le esitatud valedel faktooringulepingutel, millel on samuti kaebaja teadmisel D. D võltsitud allkiri. Seega ei oma tähtsust, kas Turinge Gruppen AB kandis kaebajale väidetavalt SIA Beijers raha üle teadmatusest, eksimusest või eksitas teda kaebaja. Maksuvaidluse all on vaid kaebaja alusetud väljamaksed SIA Beijers nimel 5(11)
valede faktooringulepingute ettekäändel. Väidetavat faktooringuteenust müüs kaebaja, mitte SIA Beijers. 7.6 Ainuüksi asjaolust, et kaebaja tunneb Turinge Gruppen AB-d juba 2008 aastast ei tulene MTA järeldus, et kaebaja ja SIA Beijers tehingud on ebaehtsad. Selline hinnang on antud eelkõige teiste tõenditega kogumis. MTA jaoks on juba kahtlane, et kaebaja suhtles vaid Turinge Gruppen AB-ga kuid ei esitanud ühtegi kirja või dokumenti, kuidas ta suhtles SIA-ga Beijers. Faktooringuteenust ostis kaebajalt mitte Turinge Gruppen AB, vaid SIA Beijers. 7.7 Asjaolu, millised töötajad ja mis asjaoludel Turinge Gruppen AB objektidel Rootsis töötasid, ei oma tähendust. Kaebajale määratud maksukohustust ei puuduta Turinge Gruppen AB objektidel tehtud töö hulk või töötajate kuuluvuse küsimus, sest tööjõumakse ei ole kaebajale määratud. 7.8 D. D eitas kaebajale käsundi andmist ning ka kaebajal puudusid vastavad tõendid. 7.9 Alusetu on kaebaja kriitika, et MTA on põhjendamatult lugenud Läti maksuhaldurilt, SIA-lt Beijers ja D. D saadud teavet usaldusväärseks. Maksuotsuses on objektiivseid tõendeid hinnates selgitatud, millised tõendid kaebaja väidetud versiooni ei toeta. Turinge Gruppen AB ei saanudki faktooringutehingu järgsete väljamaksetega seotud asjaolusid otseselt teada. Rootsi maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt ei osanud viimane tehinguid isegi sisuliselt selgitada ega saanud ka mingit teavet kinnitada. 7.10 Füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed on kaebaja väidetud, kuid tõendamata käsundi alusel tehtud alusetud väljamaksed. Need ei ole kaebaja ettevõtlusega juba nimetatud põhjusel seostatavad. Kaebaja esitatud sularaha väljamaksmist tõendavad kassaorderid on D. D nime ja allkirja võltsimise kahtlusega, millel näidatud tehingute majandusliku sisu osas on sügavalt alus kahelda. Olukorras, kus SIA Beijers eitab kaebaja poolt väidetud töötajate olemasolu, on välistatud ka kaebaja versioon, et väljamaksete aluseks on väidetavatele SIA Beijers töötajatele tehtud väljamaksed. 7.11 Vastustaja ei jaga kaebaja kriitikat seoses uurimispõhimõtte rikkumisega. Kaebaja taotlused Rootsi või Leetu täiendavate päringute tegemiseks ei olnud põhjendatud. MTA pöördus siiski pärast kaebaja eriarvamust 08.05.2023 e- kirjaga otse P. Pi poole, kuid sisulisest videosuhtlusest isik huvitatud ei olnud. Seega peab MTA usaldusväärseks Rootsi maksuhaldurilt esmaselt kogutud teavet.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel on põhiline vaidlus selles, kas: a) faktooringutehingud kaebaja, SIA Beijers ja Turinge Gruppen AB vahel on toimunud. Maksuhaldur on maksumenetluses asunud seisukohale, et need on näilikud (MKS § 83 lg 4 esimene lause) ning SIA-le Beijers tehtud maksete näol on kaebaja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis tuleb maksustada tulumaksuga; b) kaebaja poolt perioodil juuni-juuli 2020 kontrollakti tabelis 2 toodud väljamaksete puhul erinevatele eraisikutele on tegemist ettevõtlusega mitteseotud maksetega. Kaebaja väidab, et nimetatud väljamaksete puhul on tegemist SIA Beijers volitatud esindaja D. D palvel tehtud töötasu ülekannetega SIA Beijers poolt vahendatud töötajatele. 6(11)
10.Maksuhaldur on oma seisukohta käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust omavates küsimustes kajastanud 18.02.2022 kontrollaktis, 16.06.2022 kontrollakti täienduses ja 01.06.2023 maksuotsuses. Kohus märgib, et nõustub maksuhalduri poolt esile toodud põhjendustega ega korda nimetatud dokumentides toodut käesolevas otsuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune maksuotsus on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Puudub vaidlus, et MTA andis 14.07.2022 maksuotsuse, mille kaebaja vaidlustas halduskohtu haldusasjas nr 3-22-1746. Kohtumenetluse ajal tunnistas MTA maksuotsuse oma 23.09.2023 otsusega nr 12.2-3/053469-6 kehtetuks. Otsuses on märgitud, et MTA uuendab maksumenetluse, et koguda täiendavaid andmeid maksuotsuses tehtud järelduste kontrollimiseks, arvestades kaebuses esitatud uusi väiteid, mis MTA hinnangul vajavad üle kontrollimist. Maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel tugineti MKS § 101 lg 1 p-le 1, mille kohaselt võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-74-14 (p 13) selgitanud, et taotlusena selle sätte tähenduses tuleb mõista ka maksuhaldurile esitatud vaides või halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvat haldusakti tühistamise nõuet. Kui maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel välja anda uus haldusakt. Maksuhaldur ei ole sealjuures piiratud vaides või kaebuses toodud asjaoludega, vaid tal on uue või muudetud haldusakti andmisel samasugused volitused, nagu tal oleks siis, kui ta teeks maksuotsuse esimest korda. Sellest järeldub, et uues või muudetud maksuotsuses võib maksuhaldur muuta näiteks maksu määramise õiguslikku alust või viidata uutele tõenditele. Oluline on sealjuures jälgida, et uus või varasemat maksuotsust maksukohustuslase kahjuks muutev maksuotsus oleks tehtud MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaega järgides.
12.Viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei olnud maksuhalduril piiranguid maksukohustuse määramisel tähendust omavate asjaolude täiendaval uurimisel ning uue maksuotsuse tegemisel. Olukorras, kus maksusumma määramise tähtaeg ei ole aegunud, ei saanud kaebajal tekkida ootust, et maksuhaldur maksumenetlusega ei jätka. Ka MTA 23.09.2022 otsusest ei saanud kaebajal jääda muljet, et maksuhaldur maksumenetlusega ei jätka. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kaebaja väited, mille kohaselt on vaidlusalune maksuotsus vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega.
13.Vaidlusalune maksuotsus on selge ja üheselt arusaadav. Maksuotsuse punktis 2.1 on põhjalikult analüüsitud kaebaja, SIA Beijers ja Turinge Grippen AB vahelisi faktooringutehinguid. Maksuhaldur on selgelt väljendanud, et nimetatud tehinguid ei ole MKS § 83 lg 4 1. lause tähenduses toiminud ja need on näilikud. Maksuotsuse punktis 2.2 selgitab maksuhaldur, et kuna faktooringutehinguid ei toimunud, siis ei saanud ka kontrollakti tabelis 2 toodud ülekanded eraisikutele toimuda faktooringukokkulepete tulemusena. Mõlemal juhul leidis maksuhaldur, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud väljamaksetega. MTA on kontrollakti p-s 2.1.3 seejuures ühemõtteliselt maksustamise asjaolud välja toonud. MTA seisukoht on läbivalt olnud, et faktooringutehinguid ei ole toimunud ja tegemist on näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 1. lause tähenduses. Nimetatust järelduvalt on asjakohatu ka kaebaja arutluskäik seonduvalt asjaoludega, mida maksuhaldur oleks pidanud kaaluma varjatud tehingu puhul. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses ega kontrollaktis kordagi väitnud, et tegemist võib olla varjatud tehinguga. Seega ei saanud kaebajal tekkida maksuotsusega tutvudes arusaamatust selles, millised asjaolud on toonud kaasa maksukohustuse tekkimise.
14.Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et maksuhalduri hinnang, mille kohaselt ei ole tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel toimunud, põhineb vaid SIA Beijers kohta tuvastatud asjaoludel. Kaebaja leiab, et olukorras, kus maksuhaldur ei tuvastanud, et kaebaja või Turinge Gruppen AB osales kokkuleppes, et tehingute tegemisel ei ole tehtud tahteavaldustel avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, ei saa järeldada, et faktooringulepingud ja nendega kaasnevad maksed on 7(11)
näilikud. Kohtu hinnangul on nimetatud etteheited põhjendamatud ja kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 256 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvelt krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisse nõudma. Maksuhaldur on toonud maksuotsuse punktis 2.1.2.2 välja tõendid, mille alusel ta luges tuvastatuks, miks ei saanud SIA Beijers kaebajalt kontrollakti punktis 2.1.2.1 toodud makseid. Maksuhaldur leidis, et tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel ei ole toimunud. Nagu nähtub maksuhaldurile edastatud faktooringulepingutest (MTA vastuse lisad 8-14) kohustus SIA Beijers loovutama kaebajale oma nõuded Turinge Gruppen AB vastu. Seega pidi maksuhaldur maksumenetluses tuvastama eelkõige kaebaja ja SIA Beijers vahelise kokkuleppe faktooringulepingute sõlmimiseks lepingutes toodud tingimustel. Sellises olukorras olid määrava tähtsusega SIA Beijers, kui kaebaja väidetava tehingupartneri tahet kinnitavad andmed. Olukorras, kus kaebaja väidetav tehingupartner ega tema esindaja D. D ei kinnitanud tehingute toimumist (MTA vastuse lisad 22, 23, 65 ja 66), D. D-le väljastatud volikiri (MTA vastuse lisad 245 ja 26) oli võltsimise tunnustega, ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta omistas kaebaja tehingupartnerilt saadud teabele olulisema kaalu, kui kaebajalt ja Turinge Gruppen AB-lt saadud teabele. Kuivõrd kaebaja väidetav tehingupartner ei kinnitanud tehingu tegemist kaebajaga ning ka muud maksuhalduri kogutud tõendid viitasid asjaolule, et tehingut ei toimunud, siis on ühtlasi tuvastatud, et SIA-l Beijers puudus tahe kaebajaga tehingute tegemiseks. Maksuhaldur ei tuvastanud, et SIA Beijers osales kaebajaga sõlmitud kokkuleppes, mille kohaselt tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi, vaid tuvastas, et tehing on näilik. Seega ei saanudki maksuhaldur tuvastada, et kaebaja või Turinge Gruppen AB osalesid kokkuleppes, et faktooringulepingud ja nendega kaasnevad maksed on näilikud. Maksuhaldur on nimetatud olukorras lugenud põhjendatult kaebaja ja Turinge Gruppen AB väited ebaveenvateks ja vastuolulisteks ja seega ebusaldusväärseteks. Kuivõrd SIA Beijers eitas igasuguseid ärisuhteid ja tehingute tegemist kaebajaga ning seda tegi ka D. D, kelle võltsimistunnustega volikirja kaebaja maksuhaldurile esitas (MTA vastuse lisad 25 ja 26), on põhjendamatu kaebaja etteheide, mille kohaselt ei leidnud tehingupoolte tahe maksumenetluses kinnitust. Nimetatu välistas omakorda Turinge Gruppen AB ja kaebaja väidete usaldusväärsuse väidetavate SIA Beijers töötajate lähetamisest Rootsi teenuse osutamiseks ning sellest laekuvate maksete faktoorimiseks läbi kaebaja SIA-le Beijers. Kuna SIA-l Beijers olid Eesti pankades kehtivad pangakontod, puudus tal mistahes objektiivne vajadus saada kaebaja poolt väidetud alltöövõtu teenuse eest tasu läbi kaebaja. Eeltoodu on kohtu hinnangul piisav maksuhalduri järelduseks, et kaebaja ei ole näilike ja võltsimistunnustega faktooringulepingute alusel SIA-le Beijers ja tema väidetavatele töötajatele väljamakseid teinud. Maksumenetluses omasid määravat tähtsust kaebaja ja SIA Beijers vahel sõlmitud faktooringulepingud ja nende usaldusväärsus. Kaebaja sai just nimetatud väidetavalt toimunud tehingute alusel SIA-le Beijers nõeldud raha oma kontole ja oleks pidanud selle vastavalt faktooringulepingutele SIA-le Beijers välja maksma.
15.Kuna faktooringutehingud kinnituste ei leidnud, siis on maksuhaldur põhjendatult maksuotsuse punktis 2.1.3 tuvastanud, et faktooringutehinguid SIA Beijers, Turinge Gruppen AB ja kaebaja vahel ei ole toimunud, ehk see on näilik MKS § 83 lg 4 1. lause tähenduses. Nimetatust tulenevalt oli kaebajal kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks maksustamisperioodil juuni kuni juuli 2020 summas 9345,95 eurot, kuivõrd SIA-le Beijers tehtud väljamaksete puhul ei olnud tegemist kaebaja ettevõtlusega seotud väljamaksetega. 8(11)
16.Õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur tõendanud, et kaebaja oli teadlik, et faktooringulepinguid ei ole sõlmitud ja et kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.1.2.3 toonud välja asjaolud, mille põhjal ta leidis, et tehinguid kaebaja ja SIA Beijers vahel ei ole toimunud. Olukorras, kus kaebaja ühelt poolt kinnitas ja tehingu partner teiselt poolt ei kinnitanud teenuse saamist ning kaebaja poolt esitatud dokumentidel (sh MTA vastuse lisadeks 15-19 olevatel arvetele oleva D. D allkirja osas) lasub võltsimise kahtlus, on maksuhaldur maksuotsuse punktis 2.1.2.3 põhjendatult leidnud, et kaebaja oli tehingute näilikkusest teadlik. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väidetavat WhatsApp teel saadud käsundit väidetavatele SIA Beijers töötajatele väljamaksete tegemiseks, mistõttu on põhjendamata ka kaebaja väide, mille kohaselt tegi ta D. D käsundi alusel põhjendatud väljamakseid või andis D. Dele üle väidetavalt SIA-le Beijers kuuluvat sularaha (MTA vastuse lisad 15-19). Maksuhaldur tuvastas D. D poolt kassa väljamineku orderitel (MTA vastuse lisad 15-19) ja volikirjal (MTA vastuse lisad 25 ja 26) ning tema passis oleva allkirja (MTA vastuse lisa 67) võrdluse alusel koosmõjus D. D seletustega, et isiku allkirjad olid võltsitud. Ka asjaolu, et Turinge Gruppen AB kandis kaebajale väidetavalt SIA Beijers kuuluva raha, põhineb faktooringulepingutel, millel oli samuti D. D võltsitud allkiri. Sellises olukorras ei ole määravat tähendust, millisel alusel kandis Turinge Gruppen AB kaebajale raha. Turinge Gruppen AB sissemakseid ei ole ka maksustatud. Vaidluse all on üksnes kaebaja alusetud väljamaksed SIA Beijers nimel valede faktooringulepingute alusel.
17.Kaebajal ei ole õigus selles, et väljamakseid ei ole näilikkuse tõttu tulumaksuga maksustatud. Maksuhaldur on maksuotsuses üheselt väitnud, et faktooringulepingud on näilikud. Näilike tehingute alusel tehtud väljamaksed ei saa ettevõtlusega seotud olla, sest nendega taheti üksnes jätta muljet tehingute toimumisest. Asjaolu, et kaebaja oli tehingute näilikkusest teadlik ei muuda tehinguid n.ö mittenäilikeks.
18.Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.2 analüüsinud põhjalikult kaebaja pangakontolt eraisikutele tehtud väljamaksete seotust kaebaja ettevõtlusega. Dokumendid, mille alusel maksuhaldur leidis, et väljamakseid saanud eraisikud ei olnud SIA Beijers ega SIA Beijers poolt vahendatud töötajad ning puudub teave selle kohta, kelle heaks nad töötasid, on toodud maksotsuse punktis 2.2.2.2. Põhjendused, miks maksuhaldur leidis, et puuduvad dokumendid, mille alusel tegi kaebaja kontrollakti tabelis 2 toodud eraisikutele väljamaksed,on toodud maksuotsuse punktis 2.2.2.3. Kaebaja väidete kohaselt on nende väljamaksete näol tegemist SIA Beijers volitatud esindaja D. D palvel tehtud töötasu ülekannetega SIA Beijers poolt vahendatud töötajatele. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja versiooni, mille kohaselt tehti SIA-le Beijers väljamakseid sularahas ja tema väidetavatele töötajatele antud käsundi alusel SIA Beijers soovil. Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kaebaja poolt esitletud versiooni kahtluse alla, kuivõrd SIA-le Beijers oleks olnud sularahaga arveldamine oluliselt kulukam ja aeganõudvam, kui pangakontode kaudu otse arveldamine. Kaebaja püüab läbi erinevate keerukate konstruktsioonide esitlemise õigustada tavapäratuid tehinguid. On eluliselt ebausutav, et kaebaja võttis väidetavalt sularaha välja, kandis valuuta vahetamise kulusid ning viis kliendile, saamata selle eest mingit tasu. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses õigesti, et tuvastamist ei leidnud, et D. D andis kaebajale käsundi SIA Beijers töötajatele töötasude väljamaksmiseks. Nagu kohus eelpool leidis, siis on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et faktooringulepingutel ja kassaorderitel olevad allkirjad erinevad D. D passikoopial olevast allkirjast ning D. D kinnitas, et õige on tema passikoopial olev allkiri ega kinnitanud kaebajaga tehingute tegemist. Ka SIA Beijers esindaja ei kinnitanud volikirja väljastamist D. Dele. SIA Beijers on vastuses MTA päringule (MTA vastuse lisad 22 ja 23) eitanud päringus loetletud töötajatega töösuhte olemasolu, sh suhteid kaebajaga. Seega on juba välistatud, et D. D andis kaebajale faktooringulepingute raames kaebaja poolt väidetud käsundi SIA Beijers töötajatele raha maksmiseks. Seejuures ei ole mingit sisulist tähendust asjaolul, milline oli võltsimistunnustega volikirjast tulenev volituste maht. Väljamaksete asjaolusid 9(11)
arvestades teadis kaebaja, et vaidlusaluse volikirja alusel ei saanud kaebaja SIA-le Beijers ja tema väidetavatele töötajatele maksuarvestuses näidatud väljamakseid teha. SIA Beijers ei teadnud väidetavatest väljamaksetest ja tehingutest midagi ning eitas igasuguseid ärisuhteid kaebajaga.
19.Kohus nõustub maksuhalduriga, et käesoleva vaidluse kontekstis ei oma tähtsust, millised töötajad ja millistel asjaoludel Turinge Gruppen AB Rootsi objektidel töötasid. Kaebajale ei ole ette heidetud tööjõumaksude tasumata jätmise kohustust. Vaidlus on üksnes kaebaja alusetutes väljamaksetes SIA-le Beijers faktooringulepingute alusel, mille maksuhaldur on põhjendatult lugenud näilikeks tehinguteks. Oluline on kaebaja suhtlus SIA-ga Beijers, mitte aga Turinge Gruppen AB-ga. Seega ei ole ka oluline, mida selgitas maksuhaldurile Turinge Gruppen AB esindaja (MTA vastuse lisad 34 ja 35). Samas on maksuhaldur põhjendatult toonud välja, et kaebaja tihedad ärisidemed Turinge Gruppen AB-ga on loonud talle paremad võimalused oma äripartneri ütluste kontrollimiseks. Nimetatust tulevalt on maksuhaldur põhjendatult kahelnud Turinge Gruppen AB-lt saadud teabe usaldusväärsuses. Olukorras, kus väidetav väljamaksete saaja eitas nende saamist ja väidetud finantsteenuse ostmist kaebajalt, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et Turinge Gruppen AB-lt saadud teave on tõendite hindamisel primaarne. Kaebaja väide, et Rootsis on tööd tehtud ei kõrvalda vaidlusaluste tehingute ebakõlasid ja vastuolusid tehingu poolte väidetes. Küsimus ei seisne üldse selles, kas MTA on tõendanud isikute töötamist Turingen Gruppen AB objektidel Rootsis vaid selles, kas MTA kaebaja poolt väidetud alusel tehtud väljamaksed on põhjendatud. Seega ei oma tähendust ka kaebaja poolt esitatud tööülesande leping SIA Beijers ja Turingen Gruppen AB vahel. Hinnates SIA-lt Beijers rolli vaidlusalustes tehingutes, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nimetatud leping ei ole usaldusväärne. Väljamaksed, mis maksustati, tehti kaebaja majandustegevusest kõrvaldatud vahendite arvel ning just nende maksete osas puudusid kaebajal usaldusväärsed dokumendid. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid ebaobjektiivselt ja ühekülgselt.
20.Eeltoodust tulenevalt on ebaõiged kaebaja väited, mille kohaselt ei ole eraisikutele tehtud makseid võimalik maksustada tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Maksumenetluses esitatud dokumendid olid vastuolulised ja ebaveenvad, mistõttu välistasid need tehingute toimumise viisil, nagu kaebaja neid näidata proovib. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates leidnud põhjendatult, et tõendid ei tõenda väljamaksete põhjendatust. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on väljamakse, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt residendist äriühingul tuleb maksta tulumaksu (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-34-07, p 14). Seega on maksuotsus ka füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid puudutavas osas õiguspärane. Kuivõrd SIA Beijers eitas kaebaja väidetud töötajate olemasolu, on välistatud, et kaebaja väljamaksete aluseks olid väidetavatele SIA Beijers töötajatele töötasu väljamaksed.
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud uurimispõhimõtet. Uurimispõhimõttest ei tulene maksuhaldurile kohustust analüüsida kõiki võimalikke maksukohustuslase poolt pakutud hüpoteetilisi stsenaariume, kuidas tehingud võisid toimuda. Maksuhalduril tuleb kontrollida äriühingu maksuarvestuses kajastatud andmete õigsust. Maksuotsuse punktides 3.27-3.30 on maksuhaldur esitanud ammendavad põhjendused, miks ei pidanud maksuhaldur vajalikuks teha Rootsi või Leetu täiendavaid päringuid. Kohus ei pea nimetatut vajalikuks üle korrata. Maksuhaldur on ka peale eriarvamuse saamist pöördunud P. Pi poole, kuid isik ei olnud suhtlusest huvitatud. Maksuhaldur on nimetatud olukorras pidanud põhjendatult usaldusväärsemaks Rootsi maksuhaldurilt kogutud teavet, kus Turninge Gruppen AB ei suutnud anda täpseid vastuseid maksuhalduri küsimustele (MTA vastuse lisad 34 ja 35). Sellest tulenevat ei nõustu kohus kaebajaga, et MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, kui ei pöördunud kaebaja poolt soovitud isikute poole täiendavate seletuste võtmiseks.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTA 01.06.2023 maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
10(11)
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastanud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.