Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
12.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1380
Haldusasi
Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituslubade ja -teatiste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X, esindajad vandeadvokaadid Raul Keba ja Kelli Ristal Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Mariliis Pilve Kaasatud haldusorgan – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Merle Vilu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 1858-2300.
2.Võtta asja materjalide juurde Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29.07.2025 vastuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 2346-2390.
3.Jätta Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-1380 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-1380
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) väljastas 04.04.2025 ehitusload ja ehitusteatised (dtl 1233˗1305) Pärnu maakond, Pärnu linn, Ermistu küla, Audru metskond 20 ning Pärnu maakond, Pärnu linn, Kõimla küla, Audru metskond 52 kinnistutele Kaitseväe varustuslao rajatiste ja hoonete ehitamiseks.
2.Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X esitasid 08.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 04.04.2025 väljastatud ehituslubade ja ehitusteatiste tühistamiseks. Kaitseväe varustuslao kompleks plaanitakse ehitada täielikult Männiku jõe valgalasse, mis võib oluliselt kahjustada jõe veerežiimi, mis ei ole lubatud. Kaitseväe varustuslao kompleksi ehitamine (sh metsateatiste andmine raadamiseks) läheb vastuollu määrusega (EL) nr 2024/19911, mis käsitleb looduse taastamise kohustust ning ka määrusega nr (EU) 2023/11152, mis käsitleb metsa raadamise põhimõtteid. Tegemist on loodusväärtuste poolest tundliku piirkonnaga, kus on tuvastatud mitmed II ja III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad/elupaigad. Samuti on tegemist kriitilise tähtsusega rohevõrgustiku alaga, mis tagab piirkonna elurikkuse säilimise, liikide liikumise ja sidususe. Algatada oleks tulnud varustuslao rajamise keskkonnamõju hindamine (KMH) ning ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) varustuslao ja kaitsetööstuspargi kumulatiivse mõju hindamiseks. Varustuslao asukoht asub rohevõrgustiku tuumalal, mis on oluline mitme lähedal asuva Natura 2000 ala ökoloogilise sidususe tagamiseks. Kavandatav tegevus läheb vastuollu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidega, kuna vähendab looduslike elupaikade kvaliteeti, katkestab liikide liikumisteed ja suurendab häiringutaset. Rohevõrgustiku killustumine võib vähendada Natura 2000 alade omavahelist ühendatust ja nende ökosüsteemide vastupanuvõimet häiringutele. Kavandatava tegevuse suhtes oleks tulnud läbi viia täielik Natura hindamine. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang on sisuliselt ja metoodiliselt ebapiisav. Lao alale jääb ajalooline piirimärk, kolme valla piirikivi, mis on ajalooline looduslik pühapaik. Haldusaktid on vastuolus alal kehtivate Pärnu maakonna planeeringuga, Tõstamaa valla ja Audru valla üldplaneeringutega ning koostamisel oleva Pärnu linna üldplaneeringuga. Tõstamaa valla üldplaneering näeb ette, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik mh kaitstavate loodusobjektide aladel, sh hajaasustuses määratud tööstus- ja laohoonete rajamisel. Haldusaktid rikuvad füüsilisest isikutest kaebajate omandiõigust. Kaebajate elukohtadest (Jüri-Jaani ja Kalju kinnistud) ca 2 km kaugusele kavandatav 100 ha suurune kaitseväe objekt mõjutab negatiivselt kaebajate kinnistute väärtust, sest ehitamine toimub mitme aasta vältel ning toob kaasa liikluskoormuse kasvu, müra, vibratsiooni jm mõjutused, lisaks hakatakse alal läbi viima logistikaõppuseid. Tegemist on potentsiaalse sihtmärgiga ka rahuajal, rääkimata sõjalisest agressioonist. Vastustaja on kaebajate taotlusele seoses kinnistute väärtuse vähenemise kompenseerimisega vastanud, et kinnisvarahinna võimalik langus tänaste elamualadega võrreldavas kauguses kinnistutega ei ole tõenäoline ning seni puuduvad ka andmed teiste Eestis paiknevate riigikaitseliste ehitiste (sh oluliselt häirivamate objektide) ümbruse kinnisvarahinna märkimisväärse languse kohta. Kaebajate hinnangul on Nursipalu näitel selge, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel tuleb selle mõjualas olevate inimeste huvisid arvestada ning neile elukorralduse muudatusega kaasnev kahju hüvitada. Kuna kaebajate taotlust ei kaalutud sisuliselt, on tegemist kaalutlusveaga, mis toob kaasa vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse. 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869. 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.
2(13)
3-25-1380 Kaebajad palusid koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud haldusaktide kehtivus kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Haldusaktid (sh teede ja hoonete ehitamise tarbeks metsa raadamine) ohustavad otseselt olemasoleva rohevõrgustiku toimimist ja säilimist ning piirkonna looduslikke elupaikasid. Päraküla selts MTÜ eesmärk on kaitsta olemasolevat looduskeskkonda. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus tuleneb Århusi konventsiooni art 9 lg-st 3 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-dest 30 ja 31. Seltsi hinnangul on esialgse õiguskaitse rakendamine vajalik avalikes huvides, sest esineb ülekaalukas looduskaitseline avalik huvi (PS §-d 5 ja 53), mis võrsub planeeringutest, mis nõuavad rohevõrgustiku tuumalal asuval raadamisalal rohevõrgustiku kui terviku toimimise ja säilimise tagamist ning ehitamise eeldusena KMH läbiviimist. Riigikaitselise vajaduse varjus ei tohi ohtu seada rohevõrgustiku toimimist, mis samuti kaitseb inimest. Rohevõrgustiku hävimine on pöördumatu, julgeolekuvajadus võib olla ajutine.
3.TTJA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada. Kaebajatel puudub kaebeõigus ja esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlus on esitatud lähtuvalt avalikest huvidest. Taotluse eesmärk on kaitsta olemasolevat looduskeskkonda. Puudub kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Väited õiguste riivest on hüpoteetilised ja kaudsed. Taotluses ei ole välja toodud, milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi õiguskaitse puudumine kahjustaks. Selgitatud on vaid, et haldusaktid ohustavad rohevõrgustiku toimimist, säilimist ja piirkonna looduslikke elupaikasid. Tegemist ei ole subjektiivsete õiguste riivega, mis tekitaks kaebajatele kahjulikke tagajärgi. Väide kaebajate kinnistute väärtuse kahanemisest on tõendamata ja hüpoteetiline. Kuna kavandatav varustusladu loob eelduslikult piirkonda töökohti, tekib piirkonnas nõudlus elamispindade järgi ning see avaldab kinnistute väärtusele pigem positiivset mõju. Samuti parandatakse läbi kavandatava tegevuse riigi üldist julgeolekut. Oht rohevõrgustiku toimimisele ja säilimisele on põhjendamata ja tõendamata. KMH eelhinnangu p-s 2.2.6 on leitud, et tegevuse teostumisel ei ole näha rohevõrgustiku olulist muutumist ja rohevõrgustiku eesmärgipärase toimimise vähenemist. Ehitamisega ei teki loodusobjektidele ega isikutele püsivat negatiivset mõju, mida kinnitab ka KMH eelhinnangu p 4.2, mille kohaselt on ehitusaegne mõju ajutise iseloomuga ning mööduv, ning taristu kasutamisel märkimisväärset mürataset, vibratsiooni ning saasteainete õhku paiskamist, mõju põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ette näha ei ole. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks avalikku huvi – varustusladu on riigikaitseline ehitis, millega aidatakse kaasa riigikaitse eesmärkide täitmisele. Kaebajate huvid ei kaalu üles avalikku huvi.
4.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus tagastada. Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ja neil puudub kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud lähtuvalt avalikust huvist. Kaebusest ei tulene ühtegi vahetut püsivat negatiivset mõju kaebajatele. Väited kaebajate õiguste riivest on hüpoteetilised ja kui üldse, siis kaudsed. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata. Väited seoses kaitsetööstuspargi eriplaneeringuga ja metsateatistega ei ole asjakohased, kuna tegemist on eraldiseisvate menetlustega ning ei ole vaidlustatud haldusaktidega seotud. Ehitusteatiste ja -lubade menetlus on vastustaja poolt õiguspäraselt läbi viidud. Keskkonnamõjud on piisavalt hinnatud. Kavandataval tegevusel ei ole olulist keskkonnamõju, sh on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Koostatud on KMH eelhinnang, mille alusel on otsustatud KMH algatamata jätta, kooskõlastades eelnevalt vastavad dokumendid vajalike asutustega. Vastustaja on hinnanud, et ehitamisega ei teki loodusobjektidele ega isikutele püsivat negatiivset mõju, mida kinnitab ka KMH eelhinnangu p-s 4.2 toodu. Kavandatavad riigikaitselased ehitised ei kuulu olulise 3(13)
3-25-1380 keskkonnamõjuga tegevuse alla, mil KMH algatamine oleks kohustuslik. Ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ei kohaldu planeerimisseaduse (PlanS) nõuded (PlanS § 2 lg 2). Kavandatav ladustamisega seotud riigikatseline ehitis ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal (PlanS § 125 lg 1). Kavandatav taristu ei ole vastuolus erinevate planeeringutega. Taristu ruumilisel planeerimisel on arvestatud võimalikult palju kaitstavate loodusobjektidega. Planeeritavale taristule on leitud sobivaim asukoht – planeeritava taristu liigutamisel rohevõrgustiku tugialal teise asukohta ei oleks tagatud riigikaitselise ehitise töövõimele seatud tingimused, lisaks tekitaks see suurema metsaalade killustatuse, kuna raadamine nihkuks suurematele metsaaladele, ja sellisel juhul mõjutaks taristu suuremal hulgal ümbruskonnas paiknevaid kaitsealuseid liike. Kaebaja märgitud kolme valla piirikivi kui pärandkultuuri objekti osas on konsulteeritud Muinsuskaitseametiga ning kokku on lepitud, et ehitustegevusel ja pärandkultuuriobjekti läheduses ca 15 m kaevamisel, tuleb arvestada võimalike muinsuskaitseliste leidude leidmisega ja leidude korral tuleb teavitada Muinsuskaitseametit. Kavandatava tegevusega ei kahjustata pärandkultuuri objekti. Rohevõrgustiku säilimine, toimimine ja sidusus on tagatud. Kehtestatud on rohevõrgustiku toimimist tagavad ja ruumilist planeerimist suunavad põhimõtted. Rohevõrgustiku olemasolu ei tähenda, et igasugune arendustegevus ja metsa raie on automaatselt keelatud. Kavandatav riigikaitseline taristu, hinnangulise pindalaga ca 114 ha, hõlmab Pärnu maakonna planeeringu kohasest 10 549 ha suurusest rohevõrgustiku alast ca 1%. Arvestatud on võimalikult suures mahus piirkonna looduskeskkonnaga, et vähendada konfliktikohtasid looduskaitseliste objektide osas, sh vähendada suuremate metsa-alade killustamist. Juurdepääsuteed on kavandatud olemasolevaid teetrasse jälgides, teatud kohtades neid pikendades. Tagatud on loomade liikumine rohevõrgustiku tugiala siseselt, sh Männiku jõe äärsel alal, väljaspool riigikaitselist taristut. Esineb ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja viidatud looduskaitselise huvi. Ehitusload ja -teatised on vajalikud selleks, et saaks kiiresti alustada Kaitseväele vajaliku taristu rajamisega. Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast maailmas ei ole aega viivitusteks, kriitiliselt vajalik on tugevdada Eesti kaitsevõimet ja tagada Kaitseväele selleks vajalik taristu. Huvide kaalumisel tuleb arvestada, et sõjalise ohu realiseerumisel on oluliselt raskendatud ka rahva tervise kaitse ning täisväärtusliku elukeskkonna tagamine.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2025 määrusega Q, C ja X kaebused (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata vastustaja ja kaasatud haldusorgani taotluse tagastada Päraküla selts MTÜ kaebus (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Q, C ja X kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus. Füüsiline isik ei saa kohtule esitatava kaebusega keskkonnaasjas kaitsta avalikke huve, vaid ainult enda isiklikke õigusi, nende seas KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust terviseja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline kokkupuude. Kaebajad ei ole sellist olulist kokkupuudet ära näidanud ega tõendanud. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada ehituslube ja -teatisi avalikes huvides. Seega ei saa füüsilistest isikutest kaebajad tugineda ehituslubade ja -teatiste objektiivse õigusvastasuse argumendile seoses lubade ja teatiste väidetava vastuoluga Pärnu maakonnaplaneeringule, leides et load ja teatised ei ole kooskõlas rohevõrgustiku tuumaala regulatsiooniga. Viidatud planeeringu eesmärk ei ole kaitsta füüsilistest isikutest kaebajate subjektiivseid õigusi seoses rohevõrgustiku toimimisega olukorras, kus kaebajad ei oma sellega otsest ja püsivat ning nende heaolu tõsiseltvõetavalt mõjutavat puutumust. Sellist puutumust ei ole kaebuses välja toodud ja seda on ka raske näha, 4(13)
3-25-1380 arvestades kaebajate elukoha kaugust ehitusaladest. PlanS § 2 lg 2 kohaselt ei kohaldata PlanS sätteid ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele, v.a juhul, kui ehitis asub sama seaduse § 125 lg-s 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal. Vaidlust ei ole, et tegemist ei ole PlanS § 125 lg-s 1 nimetatud alaga. Seega ei ole kaebajate väited, et koostada oleks tulnud detailplaneering, õiged ega asjakohased. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu koostamist. Kaebajate viidatud määrused (EL) 2023/1115 ja (EL) 2024/1991, looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 3 ja lg 4 ning keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ ei kaitse kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi, vaid on kehtestatud avalikes huvides. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus esitada nõudeid seoses ajaloolise kolme valla piirikiviga. Ehitusload ja -teatised ei anna luba raadamiseks. Raadamiseks antakse eraldi luba metsateatistega. Seega ei saa sel argumendil ka ehituslube ega -teatisi vaidlustada. Kaebajate viidatud erinevate strateegiliste dokumentide eesmärk ei ole kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad tuginevad ka omandiõiguse riivele. Füüsilistest isikutest kaebajate kinnistud (JüriJaani ja Kalju kinnistud) asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmedetel Audru metskond 52 ja Audru metskond 20 maa-aladest vastavalt üle 2,5 km ja üle 3 km kaugusel. Ehitusaegseid mõjusid ei saa käsitada selliste mõjudena, mis võinuks tingida ehitusloast andmise keeldumise. Ehitusaegsed mõjud on ajutised, mitte püsivad. Teiseks ei kaalu kaebajate huvi mitte taluda ehitusaegseid mõjutusi üles riigi kui maaomaniku õigust oma maad kasutada. Kaebajate kinnistute ja planeeritava kaitseväe objekti vahel asuvad põllumaad ja metsamaad. Kaebajate poolt välja toodud mõjude ulatumine nende kinnistuteni ei ole tõenäoline. Kaebajate väide, et lisaks hakatakse alal läbi viima logistikaõppuseid, ei ole seotud siinse vaidluse esemega, sest ehitiste kasutamist ei reguleeri ehitusload ja -teatised. Ehituslubade ja teatiste menetluses ei pidanud vastustaja lahendama kaebajate teoreetilist kahjunõuet (kinnisvara väärtuse vähenemine). Seega leiavad kaebajad ekslikult, et vastustaja on teinud selles osas kaalutlusvea. Väide, et kavandatav Kaitseväe objekt mõjutab negatiivselt kaebajate kinnistute väärtust, on paljasõnaline ja tõendamata. Usutavam on RKIK-i väide, et kuna kavandatava ehitise näol on tegemist Kaitseväe varustuslaoga, mis loob eelduslikult antud piirkonnas töökohti juurde ja tekitab seetõttu nõudluse piirkonna elamispindade järgi, avaldab ehitiste valmimine kinnistute väärtusele pigem positiivset mõju. Kuna objektid asuvad kaebajate kinnistutest üle kahe kilomeetri kaugusel, ei kaasne vaadete rikkumist, müra piirnormide ületamist vms. Samuti parandatakse läbi kavandatava tegevuse riigi üldist julgeolekut, mistõttu on tegevusel elanikonnale kui avalikule huvile positiivne mõju. Sõjaolukorras langeb aga kogu Eesti kinnisvara väärtus ning see ei ole kuidagi seotud kaebajate poolt vaidlustatud ehituslubade ja -teatistega. Kaebajate viide Nursipalu kaasusele ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist on kardinaalselt erinevate Kaitseväe rajatistega, millest tulenevad ka täiesti erinevad mõjud. Isegi kui füüsilistest isikutest kaebajatel oleks kaebeõigus, tuleks kaebus ülal toodud põhjustel (kaebajad ei saa esitada kaebust avalikes huvides keskkonna kaitseks ning kaebajate omandiõiguse riive on arvestades kaugust planeeritavatest ehitistest ja rajatistest väheintensiivne) tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Et Q, C ja X kaebus tuleb tagastada, jääb sel põhjusel rahuldamata ka nende esialgse õiguskaitse taotlus. Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel asub RKIK tõenäoliselt rakendama talle kuuluvat õigust realiseerida ehitusteatised ja -load, mille käigus teostatakse raadamine ca 75 ha seni metsaga suuremal või 5(13)
3-25-1380 vähemal määral kaetud roheala tuumala osal. Raadamine tähendab sisuliselt senise looduskeskkonna hävitamist eesmärgiga luua vajalik tehislik keskkond kavandatud ehitiste ja rajatiste püstitamiseks. Kavandatavad ehitised ei ole ajutised ja need jäävad pikaks ajaks oma asukohta, muutes selle senist ainult looduslikku olekut ehituskavadest nähtuvas ulatuses. Samuti toob ehitusõiguse realiseerimine sellesse piirkonda kaasa püsiva inimtegevuse. Raadamise ja ehitusõiguse teostamiseks tuleb lisaks ehitusteatistele ja -lubadele kõigepealt esitada metsateatised, mida on võimalik vaidlustada. Seega esineb sõltumata siinse asja menetlusest efektiivne õiguslik kaitse raadamise vastu. Lisaks tuleb raietöödele asumisel arvestada ajalisi piiranguid metsa langetamiseks seoses Kaitseväe taristu rajamise KMH eelhinnangu p 4.6 alap-s 11 tooduga ja muid selles punktis toodud ja seadustest tulenevaid piiranguid. Kaebuse eduväljavaated on eelkõige seonduvalt kaebaja väidetega seoses võimalike mõjude ja kahjudega loodusele, rohealale ja selle tuumalale, kasinad. Neid mõjusid on vastustaja hinnanud KMH eelhinnangus. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt ära näidata, milliseid lubamatuid ja õigusvastaseid kahjustusi toob ehitusõiguste realiseerimine kaasa. Raadamine puudutab u 1% roheala tuumalast ja see jääb selgelt alla planeeringutes seatud kuni 10% kahjustamise nõudele. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et realiseeritav ehitusõigus takistab oluliselt ühendust rohealade erinevate osade vahel või kahjustab Natura 2000 alasid. Lähtudes kavandatavast ehitusala ja olemasoleva roheala paigutusest sellist järeldust teha ei ole võimalik. Samuti jäävad Natura 2000 alad, millele kaebaja viitab, puhtfüüsiliselt ehitusalast nii kaugele, et nende kaitse-eesmärkide oluline kahjustamine ei ole tõenäoline. Kaebaja väited oluliste loodusrikkuste hävitamisest on paljasõnalised. KMH eelhinnangus on välja toodud ja vajaliku põhjalikkusega analüüsitud alal teadaolevate kaitsealuste liikidega seotud küsimusi. Ükski nendest liikidest ja isenditest ei ole vaidlusalusel alal esindatud eriti väärtuslikus koosluses või ulatuses ning ei ole ka ohualtis seisundis. Sellele viitab otseselt ka asjaolu, et raadamisalale jäävad liikide leiukohad ei ole määratud kaitsealaks, hoiualaks või püsielupaigaks. Ainukeseks kaitsealuseks liigiks, kelle ohualdis seisund Eesti Punases Nimestikus on kaitsealustest liikidest välja toodud, on kanakull, kelle pesituskoht ei asu aga otseselt ehitusalal, vaid külgneb sellega. Võimaliku pesapuu leidmisel on selle raiumine keelatud. Lisaks on KMH eelhinnangus välja toodud, et enamiku liikide puhul on ehitusala ümbruses mitmeid võimalikke uusi looduslikke pesitsuskohti või isegi veel täpselt kaardistamata levikualasid (laialehine neiuvaip). Kaebaja ei ole nendele seisukohtadele sisuliselt ja põhjendatult ning kohtule arusaadavate argumentidega vastu vaielnud. Arusaamatuks jäävad kaebaja väited seoses võimalike kumulatiivsete mõjudega. Kaebaja viidatud kaitsetööstuspargi puhul ei ole veel tehtud selle lõpliku asukoha valikut. Juba otsustatud laokompleksi ehitamise puhul puudub vajadus sellega arvestada. Kumulatiivsete mõjude hindamine tuleb teha juhul, kui vastav otsus langetatakse ja seda on vaja teha vastavas menetluses. KMH eelhinnangus p-s 4.5 on välja toodud, et: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering peab arvestama riigikaitselise objekti rajamise koosmõju rohevõrgustikule. Kavandatav kaitsetööstuspargi Pärnu 1 eelvalikuala hõlmab rohevõrgustiku alast veidi üle 2% ja Pärnu 2 eelvalikuala samuti 2%. Juba olemasolev tehisalana määratletav ala, mis sisaldab endas muuhulgas karjääre, teid ja hoonestatud alasid, hõlmab rohevõrgustiku alast ligikaudu 2%. Arvestades eeltoodud objektide (mõlemad eelvalikualad, riigikaitseline objekt) ja olemasolevate tehisalade osakaalu, võib tehisalade osakaal rohevõrgustiku alal kumulatiivselt ulatuda eeldatavalt 7%-ni. Seega on eeldatavalt tagatud tingimus, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90% rohevõrgustiku pindalast“. Samas punktis on toodud välja, et: „Teiste tegevuste piirkonda planeerimise tuleb arvestada riigikaitseliste ehitistega (piiranguvöönd) ja rohevõrgustiku alale kehtestatud tingimustega. Tuulepargi rajamine riigikaitselise objekti realiseerimisel ei ole tulevikus tõenäoliselt võimalik“. Eelhinnangu p-s 6(13)
3-25-1380 4.6 on ette nähtud ka adekvaatsed ja looduskeskkonna edasist kahjustamist minimeerivad abinõud. Eeltoodut kokku võttes ei ole kaebaja suutnud piisavalt põhistada, et kaebusel oleks tõsiselt arvestatavaid eduväljavaateid. Pigem on need üpris kasinad. Põhilisteks huvideks, mida tuleb esialgse õiguskaitse rakendamisel kaaluda, on avalikud huvid keskkonna kaitsmiseks ning riigikaitse ja riikliku julgeoleku tagamiseks. Mõlemad huvid on kaalukad. Käesoleval ajahetkel on riigikaitse ja riikliku julgeoleku tagamise teema suurema kaaluga. Lisaks tuleb arvestada, et looduskaitselises mõttes on kavandatud ehitusala näol tegemist tavapärase loodusliku keskkonnaga (mitte väga kõrget looduskaitselist väärtust omava metsapiirkonnaga), mille kahjustamist teostatakse minimaalses ulatuses, püüdes säilitada kõik võimalikud väärtused. Riigikaitselises mõttes on paratamatu, et sellised laokompleksid ehitatakse looduskeskkonda, et muuta nende avastamine ja täppisründamine keerulisemaks ja vähendada nende tegevuste võimalikku mõju inimestele. Taoliste laokomplekside ehitamisel omab tähtsust ka kaugus vastase võimalikust asukohast ning lähedus võimalikele varustusteedele (ka varjatud või loodusesse peidetud teedele). Pole kahtlust, et praegusel juhul on neid küsimusi objekti asukoha valikul arvesse võetud. Neid argumente ja asjaolusid kokku võttes kaaluvad riigikaitselised huvid oluliselt üles looduskaitselise huvi. Riigikaitseliste huvide prioriteetsusest lähtudes ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Päraküla selts MTÜ, Q, C ja X paluvad 18.06.2025 määruskaebuses (täpsustatud 10.07.2025) tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3. Füüsilistest isikutest kaebajatel on kaebeõigus KeÜS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt. Riigikaitselised tegevused ei ole prioriteetsemad kõrgetasemelisest keskkonnakaitsest. Vaidlustatud haldusaktid vähendavad füüsilistest isikutest kaebajatele kuuluvate kinnistute väärtust, samuti rikub haldusaktide elluviimisel toimuv rohevõrgustiku tuumala raadamine kaebajate õigust tervise ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajad viibivad igapäevaselt mõjutatud keskkonnas, neil on otsene ja püsiv puutumus rohevõrgustiku tuumala toimimisega. Kaebajate subjektiivsed huvid eeltooduga seoses on: puhas õhk ja parem tervis (rohevõrgustiku osaks olevad metsad, haljasalad ja rohealad seovad õhusaastet, toodavad hapnikku, jahutavad õhutemperatuuri); veekaitse (rohealad aitavad puhastada pinnavett ja kaitsta põhjavee kvaliteeti); vaimne tervis ja stress (jalutamine metsas, linnulaulu kuulamine aitab kaasa inimese heaolule, vähendab stressi, ärevust ja parandab vaimset tervist); elurikkus ja toidujulgeolek (rohevõrgustik toetab elurikkust, sh tolmeldajaid, kes on hädavajalikud toidu tootmise jaoks); kliimamuutuste leevendamine (rohealad aitavad siduda süsihappegaasi ja jahutada õhutemperatuuri). Asjaolu, et ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisele ei kohaldata PlanS sätteid, ei muuda ehitusseadustiku § 44 p-s 1 toodud nõuet, mille kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Avalikõiguslik kitsendus on nii maakonna- kui üldplaneering. Rohevõrgustikku objektide kavandamisel tuleb läbi viia KMH, et tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Kaebajatel peab olema võimalik vaidlustada ka vastustaja kaalutlusõiguse puudulikku teostamist viidatud küsimustes. Haldusaktid vähendavad kaebajate kinnistute väärtust, sest varustuslao ehitamine toimub mitme aasta vältel ning ehitamine ja hilisem varustuslao 7(13)
3-25-1380 opereerimine toob kaasa liikluskoormuse kasvu, müra, vibratsiooni jm mõjutused, lisaks hakatakse alal läbi viima logistikaõppuseid. Logistikaõppuste läbiviimisega seonduvaid mõjusid tuli hinnata juba vaidlustatud haldusaktide andmisel. Hiljem on kaebajatel äärmiselt keeruline enda õigusi ellu viia, kuna mets on raadatud ja ehitised valmis ehitatud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist vaidlustab üksnes Päraküla selts MTÜ. Kaebaja eesmärk on ära hoida Kaitseväe varustusladude kompleksi ehitus rohevõrgustiku tuumalale ja sellega kaasnev muu tegevus (sh metsa raadamine), sest see kahjustab pöördumatult rohevõrgustiku toimivust, hävitab ja kahjustab olulisel määral seal asuvaid vääriselupaiku ja Natura elupaiku ning II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku. KMH eelhinnangu on koostanud vastustaja töötaja, kellele ei ole väljastatud keskkonnamõju hindamise litsentsi. Eelhinnangus on puudused (nt pole hinnatud nahkhiirte populatsiooniga seonduvat). KMH eelhinnang on pinnapealne, selle koostaja seisukohad on meelevaldsed ja otsitud ning see ei oma teaduslikku väärtust. Väited loodusrikkuste hävitamisest ei ole paljasõnalised, kuna ligi 100 ha ulatuses toimub olemasoleva tuumala muutmine tööstusalaks. KMH eelhinnangus on lähtutud eeldusest, et tuumalas on ainult looduslikud alad ning need on säilinud 100% ulatuses, mis ei vasta tõele. Pool-looduslikud alad on osa rohevõrgustiku tuumalast ning neid pole üldse käsitletud. Seega puudub tegelikult teadmine, kui palju on üldse säilinud looduslikke ja pool-looduslikke alasid tuumala sees. KMH eelhinnangu matemaatilistel tehetel põhinev arutlus on suvaline ja vale. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast, rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb läbi viia KMH, vältida tuleb negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Vastustaja ei ole KMH-d läbi viinud ning KMH eelhinnanguga ei ole ette nähtud isegi mitte rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Tuumalale kavandatavate objektide mõju on kumulatiivne, mistõttu on KMH läbiviimine vajalik. Asjaolu, et varustusladu on vaja ja poliitiline olukord on keeruline, ei õigusta ega kohusta seda ehitama justnimelt rohevõrgustiku tuumalale. Kuna olulised mõjud on jäetud hindamata, ei ole piisavalt tõendust, välistamaks ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna looduskaitsealadele. Natura hindamisest loobumine rikub keskkonnahoiu ja ettevaatuspõhimõtet. Tekib pöördumatu kahju rohevõrgustiku tuumalale. Varustuslao kompleks plaanitakse ehitada täielikult Männiku jõe valgalasse, mis võib oluliselt kahjustada jõe veerežiimi. Vette võivad sattuda ohtlikud ained. Lisaks varustuslaole on Kaitseministeerium vastu võtmas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringut, mis paikneb samuti Pärnu rohevõrgustiku tuumalal ning varustuslao lähedal. Samuti on menetluses mitmed kaevandustaotlused. Riigikaitselised huvid ei ole prioriteetsemad. Pelgalt sõjaoht ei õigusta täiendava põhjaliku kaalumise ja kontrollita ning korrektse menetluse läbiviimiseta varustusladude ehitamist rohevõrgustiku tuumalale. Plaanitav taristu on küll vajalik, kuid kaebaja kahtleb selles, et asukohavalik on õigesti langetatud.
7.Tallinna Ringkonnakohus võttis 04.07.2025 määrusega määruskaebuse menetlusse ja kohustas TTJA-d ning RKIK-i esitama hiljemalt 01.08.2025 vastus määruskaebusele koos kohtu poolt nõutud lisadokumentide ja andmetega.
8.Päraküla selts MTÜ esitas 09.07.2025 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus tõlgendas 18.06.2025 määruskaebuse tagamise taotlusena. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.07.2025 määrusega 18.06.2025 määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata. 8(13)
3-25-1380
9.TTJA palub 29.07.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Füüsilistest isikutest kaebajatel puudub kaebeõigus ja halduskohus on nende kaebuse õigesti tagastanud. Kaebajate kinnistud asuvad Audru metskond 52 ja Audru metskond 20 maaaladest vastavalt üle 2,5 ja 3 km kaugusel ning mõjude ulatumine nende kinnistuteni ei ole tõenäoline. Kaebajad ei ole ära näidanud ega tõendanud olulist kokkupuudet alal paikneva keskkonnaga. Ka määruskaebuses on kaebajad jäänud paljasõnaliste väidete juurde. Kaebajad ei ole ära näidanud, kui tihti nad kavandatava Kaitseväe taristu alal viibivad või kui sageli nad sealt pärinevat loodusvara kasutavad või milline on nende eriline seos selle alaga, et saaks lugeda tõendatuks kaebajate oluline puutumus alaga ja sellest tuleneva kaebeõiguse olemasolu. Ei ole usutav, et kaugele ehitatav Kaitseväe taristu saaks kuidagi rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Isegi kui mingid mõjud kaebajate kinnistuteni ulatuks, ei ole need sellise intensiivsusega, mida kaebajad ei peaks taluma. Kaebajatel puudub õigustatud ootus, et nende kinnistuid ümbritsev keskkond (seda enam üle 2,5 km kaugusel asuv keskkond) säilib muutumatuna. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad ei ole veenvalt ära näidanud, milliseid lubamatuid ja õigusvastaseid kahjustusi toob kaasa ehitusõiguste realiseerimine. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sellist rohevõrgustiku kahjustust, mida rohevõrgustik või selles leiduvad liigid ei suudaks üle elada. Kaitseväe taristu ehitamise näol ei ole tegemist sellise tegevusega, mis tooks endaga kaasa olulise keskkonnamõju (nt piirkonnale ainuomase liigi hävinemine või rohevõrgustiku hävinemine tervikuna või ulatuses, mis takistab selle toimimist). Samuti ei too ehitamine kaasa rohevõrgustiku selliseid mõjusid, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Kaebajate omandiõiguse rikkumine ei ole tõenäoline, kuna neile kuuluvate kinnistute kauguse tõttu ei ole tõenäoline, et mõjud nendeni üldse ulatuvad. Kaebuse perspektiiv on kasin. KMH läbiviimise kohustust ei ole, sest kavandatav tegevus ei kuulu KMH kohustusega ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) järgi ei ole KMH eelhindamise koostajal keskkonnamõju hindamise litsentsi omamise kohustust. Selline kohustus on üksnes keskkonnamõju hindaval või hindamist juhtival füüsilisel isikul ehk juhteksperdil. Antud juhul on vaidlustatud haldusaktide andmise aluseks oleva KMH eelhinnangu koostanud TTJA ametnik, kellel on vastava valdkonna kõrgharidus ja varasem töökogemus ning keda saab pidada selle eriala spetsialistiks (vt vastuse lisad 2˗5). KMH on algatamata jäetud TTJA 02.04.2025 otsusega nr 16-12/25-03019-008 (vastuse lisa 1), mis on kehtiv haldusakt. KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule andsid oma seisukoha Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus, Maa- ja Ruumiamet ning Päästeamet (vastuse lisad 6˗9). Keskkonnaamet on kaitstavate loodusobjektide valitsejana andnud kooskõlastuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule (vastuse lisa 6). Kaitseväe taristu asukohavaliku protsessis TTJA ei osalenud.
10.RKIK palub 01.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktid ei riiva füüsilisest isikust kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa mõningasest puutumusest fakti või huvi tasandil. Määruskaebuse väited õiguste riivest on hüpoteetilised ja kaudsed. Kaebajad ei ole tõendanud, kuidas üle 2,5 ja üle 3 km kaugusel toimuvad tegevused nende õigusi saaks rikkuda. Kaebajatel puudub õigustatud ootus, et nende kinnistuid ümbritsev keskkond (seda enam üle 2,5 km kaugusel asuv keskkond) säilib muutumatuna. Ei ole usutav, et nii kauge objekt mõjutaks negatiivselt inimeste tervist, heaolu ja vara. Kõnealusele alale peamine ligipääsutee 9(13)
3-25-1380 on kaebajate kinnistutest kaugel (põhjasuunas asuv tee, Soomra küla lähedal) ning selle ääres ei asu ühtegi hoonestatud elamumaad. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust. Riigikaitselised huvid kaaluvad oluliselt üles looduskaitselise huvi. Ka määruskaebusest ei nähtu, milliseid lubamatuid ja õigusvastaseid kahjustusi tooks ehitusõiguse realiseerimine kaasa. KMH eelhinnang on koostatud kooskõlas KeHJS-ga ning hindamisel on arvestatud kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja ulatust. KMH eelhinnang võtab arvesse kumulatiivseid mõjusid, planeeringutega seatud nõudeid rohevõrgustiku toimivusele ja sidususele, Natura 2000 võrgustiku alasid jne. Kavandatav tegevus moodustab rohevõrgustiku alast ca 1%. Seatud on meetmed negatiivsete keskkonnamõjude tekke ennetamiseks (nt linnuliikide pesitsusperioodi piirangud jne). KMH algatamata jätmise otsus on kehtiv. TTJA on hinnanud, et ehitamisega ei teki loodusobjektidele ega isikutele püsivat negatiivset mõju, mida kinnitab ka KMH eelhinnangu p-s 4.2 leitu. Määruskaebuse p-s 2.21 toodud KMH eelhinnangu väljavõttes on selgelt kirjas, et rohevõrgustikule seatud tingimuste ja protsendi hindamisel on arvestatud kumulatiivsete mõjudega ja juba olemasolevate tehisaladena määratletavate aladega, mis sisaldavad mh karjääre, teid ja hoonestatud alasid. Seda, et rohevõrgustikule seatud üks olulisemaid kasutustingimusi, säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90%, on KMH eelhinnangus õigesti hinnatud, näitab ka kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH käigus läbi viidud KMH. Kavandatava riigikaitselise taristu asukoht on valitud selliselt, et oleks esmajoones tagatud selle töövõime ning inimeste tervis ja heaolu, samuti on taristu ruumilisel paigutamisel arvestatud ümbruskonna keskkonnatingimustega ning eraomandite vähesusega võimalikult suurel määral.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Täiendavad tõendid
11.Kaebajad on koos määruskaebusega esitanud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ alusuuringu „Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja tagamine“ (dtl 1858˗1930) ning Keskkonnaagentuuri 2024. a uuringu „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ (dtl 1931˗2300). Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata ja tagastab need kaebajatele, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Asja õigemaks lahendamiseks tuleb asja materjalide juurde võtta TTJA 29.07.2025 vastuse lisad 1˗9 (dtl 2346˗2390). Füüsilistest isikutest kaebajate kaebeõigus
12.Halduskohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastanud füüsilistest isikutest kaebajate kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Isik võib pöörduda halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Muul eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Keskkonnakaitse küsimustes on eriseaduseks KeÜS, mille § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud 10(13)
3-25-1380 keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Puutumuse korral peab isik näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huve, mõju isikule peab olema oluline ja reaalne. KeÜS-st füüsilisele isikule tulenev kaebeõigus hõlmab vaid subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma (Riigikohtu 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p-d 19 ja 20). Seega on ka keskkonnaasjades füüsilise isiku kaebeõiguse aluseks subjektiivse õiguse rikkumine.
14.Ringkonnakohtu hinnangul saab möönda kaebajate puutumust mõjutatud keskkonnaga. Kaebajate elukohad (Jüri-Jaani ja Kalju kinnistud) asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Audru metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutest u 2,5 ja 3 km kaugusel. Pelgalt sellest ei järeldu aga, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi. Selleks peab olema tuvastatav, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebuse materjalide pinnalt ei saa tuvastada kaebajate subjektiivsete õiguste riivet, kaebajate vastavasisulised väited jäävad selleks liiga üldsõnaliseks ja kaugeks, andes võimaluse järeldada, et neile lihtsalt ei meeldi riigikaitselise objekti ehitamine nende naabrusesse.
15.Kaebajad ei ole välja toonud asjaolusid, mis näitaksid, et vaidlustatud ehituslubade ja teatiste alusel Kaitseväe varustuslao rajatiste ja hoonete rajamisel avaldub tegelik ja oluline mõju nende subjektiivsetele avalikele õigustele ehk asjaomaste ehitiste rajamine rikub nende õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et seadus ei näe ette võimalust vaidlustada ehitusluba ega -teatist avalikes huvides. Kaebajate väited ehituslubade ja -teatiste vastuolust Pärnu maakonnaplaneeringuga, Tõstamaa valla üldplaneeringuga ja Audru valla üldplaneeringuga, detailplaneeringu koostamise kohustusest, keskkonnamõju hindamata jätmisest tuginevad üksnes vaidlustatud haldusaktide objektiivsele õigusvastasusele. Kaebajatel puudub subjektiivne avalik õigus esitada nõudeid seonduvalt kavandatava varustuslao alale jääva pärandkultuuri objektiks oleva kolme valla piirikiviga.
16.KeÜS (eelnõu 799 SE) seletuskirja3 järgi võib heaolu kahjustavaks pidada ärritavat lõhna jms mõjutusi, mis on küll häirivad, kuid ei pruugi tingimata tuua kaasa tervisekahjustust. Samuti võib heaolu siduda elukeskkonna vastavusega teatud tingimustele, nt rohealade olemasolu, nende kvaliteet ja juurdepääs neile (lk 30). Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Asja materjalidest ei nähtu ja kaebajad ei väida, et vaidlustatud haldusaktide alusel lubatud tegevus tingiks mõnes eriseaduses sätestatud piirväärtuse püsiva ületamise. Varustuslao ehitustegevusega kaasnevad ajutised mõjutused ega ka varustuslao hilisema opereerimisega kaasnevad võimalikud mõjud (nt müra, liikluskoormus, vibratsioon jms) ei ole praegusel juhul sellise ulatuse ja intensiivsusega, et saaks eeldada keskkonna muutumist kaebajate tervise- ja heaoluvajadustele mittevastavaks. Kaebajate kinnistud ei piirne vahetult Audru metskond 20 ja Audru metskond 52 kinnistutega, kinnistute ning kavandatava riigikaitselise objekti vahel asuvad põllu- ja metsamaad, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjutusi leevendada. Senise vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 22).
17.Halduskohtus on iseenesest kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9), kuid kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa siiski sellisest mõjust, mis isiku õigushüvesid ei kahjusta või võiks neid kahjustada vaid teoreetiliselt (vt Riigikohtu 14.04.2023 määrus nr 3-22-1312, p 17). KeÜS § 23 lg 5 näeb ette isiku õiguse 3
3-25-1380 nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Viidatud sättele tuginedes ei saa keskkonnaosa intensiivselt kasutav isik tõrjuda mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga tegevust, vaid keskkonna sellist mõjutamist, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest (Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2015 määrus nr 3-15-2432, p 9). Selliseid väiteid ega tõendeid pole kohtule usutavalt välja toodud. Seetõttu on paljasõnaline ka kaebajate väide kinnisvara väärtuse vähenemisest. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajate viidatud Nursipalu harjutusväljast ja Kaitseväe varustuslaost tulenevad mõjud ei ole võrreldavad. Praeguse vaidluse esemega ei seondu ka kaebajate väide, et kinnistutel hakatakse läbi viima logistikaõppuseid.
18.Kuna vaidlustatud ehituslubade ja -teatiste alusel toimuv tegevus ei riiva olulisel määral kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ega ei riku nende subjektiivseid õigusi, tagastas halduskohus õigesti füüsilistest isikutest kaebajate osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Esialgne õiguskaitse
19.Halduskohtu 03.06.2025 määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud ehtisulubade ja -teatiste kehtivuse peatamiseks. Päraküla selts MTÜ palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ja vaidlustatud haldusaktide kehtivus peatada.
20.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.
21.Päraküla selts MTÜ-l esineb keskkonnaorganisatsioonina esialgse õiguskaitse vajadus, sest ehituslubade ja -teatiste alusel ehitamine toob kaasa sellised tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine on võimatu või oluliselt raskendatud. Kavandatavad ehitised ei ole ajutised ning lisaks toob ehitusõiguse realiseerimine piirkonda püsiva inimtegevuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mis puudutab Päraküla selts MTÜ kaebuse eduväljavaateid, pidamata vajalikuks neid üle korrata. Kohtule esitatud KMH eelhinnangust nähtub, et võimalikke mõjusid ja kahjusid looduskeskkonnale ja rohekoridoriga seonduvat on piisavalt hinnatud. Hindamisel on arvestatud kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja ulatust. Eelhinnangus on välja toodud ja analüüsitud erinevate kaitsealuste liikidega seotud küsimusi ning ette on nähtud meetmed negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks. TTJA on 29.07.2025 vastuses määruskaebusele selgitanud, et KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu on kooskõlastanud Keskkonnaamet ning seisukoha eelhinnangule on andnud Keskkonnaamet, Pärnu Linnavalitsus, Maa- ja Ruumiamet ning Päästeamet (lisad 6˗9, dtl 2382˗2390). TTJA 02.04.2025 otsus nr 16-12/25 „Kaitseväe taristu rajamise menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ on kehtiv. Ringkonnakohtule ei nähtu, et KMH eelhinnang oleks meelevaldne ning puudub alus selles kahtlemiseks. Lõpliku hinnangu kaebuse perspektiivile saab kohus anda asja sisulise läbivaatamise käigus.
22.Päraküla selts MTÜ on määruskaebuses seisukohal, et KMH eelhinnangu on koostanud vastustaja töötaja, kellele ei ole väljastatud keskkonnamõju hindamise litsentsi. KeHJS kohaselt on keskkonnamõju hindamise litsentsi omamise kohustus isikul, kes hindab keskkonnamõju või juhib keskkonnamõju hindamist (KeHJS § 14 lg 1). KMH eelhindamise koostajal seaduse kohaselt litsentsi omamise kohustust ei ole. TTJA on esitanud koos 12(13)
3-25-1380 29.07.2025 vastusega ringkonnakohtule ka KMH eelhinnangu koostanud ametniku TTJA ehituse- ja raudteeosakonna ehitusõiguse talituse peaspetsialisti Y ametisse nimetamise käskkirja (lisa 2, dtl 2376), ametijuhendi (lisa 3, dtl 2377˗2378) ning diplomid (lisad 4 ja 5, dtl 2379˗2380). Esitatud tõendite kohaselt on Y omandanud Eesti Maaülikoolis loodusteaduste magistrikraadi keskkonnakorralduse ja -poliitika erialal ning tema teenistusülesannete hulka kuuluvad valdkonna piires keskkonnamõju hindamisega seotud menetlustoimingute teostamine ning otsuste ja eelhinnangute koostamine. Eelneva põhjal puudub ringkonnakohtul alus kahelda KMH eelhinnangu koostanud ametniku pädevuses.
23.Viide EhS § 44 p-le 1 seonduvalt Pärnu maakonna planeeringust, Tõstamaa valla üldplaneeringust ja Audru valla üldplaneeringust tulenevate nõuetega ei ole kohane. PlanS § 2 lg 2, mis välistab PlanS sätete kohaldamise ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel, on erinorm EhS § 44 p 1 suhtes. Kui viidatud objekti puhul ei kohaldata PlanS regulatsiooni, ei saa ehitusloa andmisest keelduda ka planeerimispõhimõtete rikkumise tõttu. Eeltoodu ei tähenda siiski, et ladustamisega seotud riigikaitselist ehitist võiks planeerida ja ehitada täiesti suvaliselt. Praegusel juhul on koostatud KMH eelhinnang ja see on kooskõlastatud pädevate haldusorganite poolt. Asjas ei ole seni esitatud selliseid väiteid ega tõendeid, mis seaksid need dokumendid kahtluse alla. KMH eelhinnangu kohaselt asuvad lähimad Natura 2000 linnu- ja loodusalad kavandatavast taristust 3˗3,6 km kaugusel (Lindi loodusala KLO1000517; Nätsi-Võlla linnu- ja loodusala KLO1000201). Arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kaugust, võib eeldada, et Natura 2000 aladeni oluline mõju ei ulatu. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on ära toodud KMH eelhinnangu p-s 4.6 ja ehitamisel tuleb nendega arvestada.
24.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otsustamisel tuleb kaaluda ka erinevaid huve. Sisuliselt tuleb siinsel juhul hinnata negatiivseid tagajärgi riigi julgeolekule ja riigikaitsele, mis realiseeruksid juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu viibiks riigikaitselise rajatise valmimine. Teisalt tuleb hinnata riske keskkonnale, mis kaasneksid esialge õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et olemasolevat julgeolekuolukorda arvestades tuleb praegusel juhul riigikaitselise huvi kahjustamise riski, mis kaasneks riigikaitselise rajatise rajamise viibimisega, ning negatiivsete tagajärgede tõsidust, pidada oluliselt suuremaks kahjust, mis võib kaasneda varustuslao ehitamisega keskkonnale. Kuna kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada ülemäära suureks ning esineb ülekaalukas avalik huvi, ei ole esialgse õiskaitse kohaldamine põhjendatud.
25.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.