A.U. hagi VKG Elektriehitus Aktsiaseltsi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 414 eurot 80 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.U. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. jaanuar 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.U. (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Vastustaja (kostja): VKG Elektriehitus Aktsiaselts (registrikood 11002506), esindaja vandeadvokaat Reesa Paatsi
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.U. kanda.
3.Välja mõista A.U.lt VKG Elektriehitus Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud ringkonnakohtus summas 1684 eurot 11 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1684 eurot 11 senti tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.U. (hageja) esitas 19. veebruaril 2016 Viru Maakohtule VKG Elektriehitus Aktsiaseltsi (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus: - tuvastada 14. jaanuaril 2016 hagejale kätteantud töötasu vähendamise teate ja hageja 22. jaanuari 2016 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus või alternatiivselt tuvastada hageja 27. jaanuaril 2016 kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamise avalduse kehtivus. - lõpetada pooltevaheline töösuhe alates 1. veebruarist 2016 (viimane tööpäev 31. jaanuar 2016) töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 10 414 eurot 80 senti, või alternatiivselt juhul, kui kohus tuvastab, et hageja 27. jaanuaril 2016 kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamise avaldus on kehtiv, tuvastada pooltevahelise töösuhte jätkumine ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2082 eurot 96 senti (alates 1. veebruarist 2016). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. septembril 2013 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle projektijuhina. 14. jaanuari 2016 sai hageja kätte kostja teate töötasu vähendamise kohta 50% kolmeks kuuks. Töötasu vähendamine oli põhjendamatu ja hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu 22. jaanuaril 2016 TLS § 37 lg 5 alusel üles. 27. jaanuaril 2016 saatis hageja kostjale teate, milles tühistab enda töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja andis
29.jaanuaril 2016 hagejale üle töölepingu lisa, mille kohaselt ta lõpetas poolte sõlmitud töölepingu TLS § 37 lg 5 alusel. Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning ei allkirjastanud töölepingu lisa. Kostja ei ole tõendanud töötasu vähendamise teates toodud asjaolusid ning seetõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Töötasu vähendamisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Nii ei ole kostja põhjendanud, miks vähendati töötasu vaid seitsmel töötajal (kes ei olnud ametiühingu
liikmed), mitte aga kõigil töötajatel. Lisaks kasvatab hageja kolmeaastast last. Ülesütlemise teade on tühine, kuna kostja ei järginud TLS § 37 lg-s 4 sätestatud töötajate konsulteerimise ega informeerimise korda. Kostja nõudis kirjavahetuses hagejalt TLS § 37 lg 5 alusel ülesütlemisavalduse esitamist. Hageja ütles ekslikult kostja survestamise tõttu töölepingu üles. Kuivõrd kostjapoolne kokkulepitud töötasu vähendamine on alusetu ja tühine, on tühine ka hageja esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus. Töötasu ebaseadusliku vähendamise tõttu tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohtu tuvastatud asjaoludel poolte töösuhe jätkub, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu).
KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja otsustas ehitusgrupi seitsme töötaja (sh hageja) töötasu vähendada, sest ta ei saanud ettenägematutest asjaoludest tulenevalt anda neile kokkulepitud tööd, kokkulepitud töötasu maksmine oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja esitas
14.jaanuaril 2016 hagejale teate töötasu vähendamise kohta alates 1. veebruarist kuni 30. aprillini 2016. Töötasu vähendamise aluseks oli Viru Keemia Grupp kontserni ettevõtete poolt kostjalt tellitud planeeritud elektrirajatiste ehitustöödest loobumine ning remondi- ja hooldustööde vähendamine. 22. jaanuaril 2016 esitas hageja kostjale TLS § 37 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemise avalduse. Tööleping lõppes 31. jaanuaril 2016. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja ei soovinud hagejat koondada. Kostja selgitas hagejale töötasu vähendamise põhjuseid ja kostja õigust töötasu vähendamisega mittenõustumisel tööleping üles öelda. Kostja ei ole nõudnud hagejalt ülesütlemisavalduse esitamist. Hageja 27. jaanuaril 2016 kostjale esitatud teade ei tühistanud hageja 22. jaanuari 2016 töölepingu ülesütlemisavaldust. Hageja töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv ja selle tühistamiseks alust ei ole. Kostja on seaduses ettenähtud hüvitised hagejale töölepingu lõpetamisel välja maksnud. Kostja maksis töölepingu lõpetamisel hagejale TLS § 37 lg 5 ja § 100 lg 1 alusel hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei rikkunud hageja töötasu vähendamisel seadust. Kostja vähendas töötasu kõigil suurenergeetika ja uute elektrirajatiste ehitusega tegelevatel töötajatel, st töötajatel, kelle tööde maht tellimuste (uute elektrirajatiste ehitamine) loobumiste tõttu reaalselt vähenes. Ülejäänud kostja töötajad on seotud VKG Elektrivõrgud OÜ Narvas asuvate alajaamade ja elektrivõrkude remondi- ja hooldustöödega, mille tööde maht ei ole vähenenud. Kostja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid kohtles kõiki töötajaid võrdselt. Kostja ei ole rikkunud TLS § 37 lg-s 4 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise korda (kostja informeeris kostja töötajaid esindavat Narva Elektrivõrgu AÜ-d kavandavast seitsme töötaja töötasu vähendamisest
6.jaanuaril 2016).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 14. juuli 2016 otsusega hageja hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, märkides, et osapooltele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja 22. jaanuari 2016 ülesütlemisavaldus kehtiv ning pooltevaheline tööleping on alates 1. veebruarist 2016 TLS § 37 lg 5 alusel lõppenud. Viidatud sätte järgi on töötajal õigus tööleping üles öelda, kui tööandja on töötasu vähendanud, teatades sellest viis tööpäeva ette. Poolte kirjavahetusest ei selgu, et kostja oleks viinud hagejat eksimusse, petnud või ähvardanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 92, 94 ja 96 ning § 90 lg 1). Kostja on selgitanud töölepingu lõpetamise tagajärgi ning põhjuseid. Hageja tahteavaldus on kätte toimetatud teisele osapoolele, mistõttu on see muutunud kehtivaks (TsÜS § 69 lg 1). Hageja 27. jaanuari 2016 tahteavaldust tagasivõttev avaldus enne tahteavalduse tegemist kostjani ei jõudnud (TsÜS § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust
või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus). Kuna tahteavaldus (töölepingu ülesütlemisavaldus) oli muutunud kehtivaks, sest see oli teisele poolele kätte toimetatud, pidi hageja saama pärast tahteavalduse tagasivõttu kostjalt sellekohase nõusoleku. Kehtivat tahteavaldust saab tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Hageja kinnitas, et sellekohast nõusolekut ei ole ta kostjalt saadud. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv ning tööleping on lõppenud, jääb rahuldamata ka hageja nõue lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ning mõista kostjalt tema kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 10 414 eurot 80 senti, samuti jäävad rahuldamata eeltoodud nõuetega kaasnevad alternatiivnõuded. Hagejat ei koheldud töötasu vähendamisel ebavõrdselt (TLS § 3, võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 1 lg 1, § 2 p 3, soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) § 6 lg 3). Hagejat ei ole koheldud ebavõrdselt selle tõttu, et ta ei kuulunud ametiühingusse, kuna kõikidel ehitusgrupi töötajatel (töötasu vähendati seitsmel töötajal) vähendati töötasu. Asjaolu, et neist ükski ei kuulunud ametiühingusse, ei ole eeldus ebavõrdseks kohtlemiseks. Töötasu on vähendatud konkreetselt ehitusgrupil ning kõigil ehitusgrupi töötajatel, olenemata sellest, kas neil oli alaealisi lapsi või mitte. Seega ei saa ka väita, et isikuid on koheldud ebavõrdselt perekondlikel põhjustel. Hageja on rikkunud töötasu vähendamisel töötajate usaldusisiku seaduses (TUIS) sätestatud töötajate konsulteerimiskohustust. TLS § 37 lg-test 1 ja 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg-st 1 tulenevalt saab tööandja vähendada töötasu vaid juhul, kui töömahu vähenemine on ajutine, ettenägematu ja tingitud majanduslikest asjaoludest, mida tööandja mõjutada ei saa. Samas ei tohi olla tegemist hooajast tingitud muudatusega ning töötasu maksmine kokkulepitud mahus peab olema tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötajal on samas õigus keelduda vähendatud tasu ulatuses töö tegemisest. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd ning informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast ja konsulteerima nendega usaldusisiku seaduses ettenähtud korras. Töötajad ei ole valinud usaldusisikut. Kui usaldusisik puudub, siis tuleb töötajaid informeerida ja konsulteerida TUIS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 p 3 järgi. Kostja on töötajaid informeerinud töötasu vähendamisest seadusest ettenähtud ajal ja korras (täitnud informeerimiskohustuse), kuid enne töötajatele töötasu vähendamisest teavitamist ei ole toimunud töötajatega konsulteerimist. Usaldusisiku puudumisel võib see olla raskendatud, kuid see ei ole põhjuseks töötajaid mitte konsulteerida (võimalus on kokku kutsuda koosolek, kus selgitatakse olukorda). Kostja on informeerinud ametiühingut töötasu vähendamisest, kuid seda ei saa lugeda konsulteerimiseks, sest kiri nn. konsulteerimiseks on edastatud samal päeval, kui töötajatele on edastatud teade töötasu vähendamisest. Töötaja ei ole pädev hindama ettevõtte majanduslikku olukorda. Asjaolu, et ettevõttel ei ole maksuvõlga, ei kajasta tööandja reaalselt majanduslikku olukorda. Tööandja selgituste kohaselt ei olnud töötasu vähenemine tingitud hooajalisusest ning naftaturul toimuvast, vaid asjaolust, et lepingupartnerid loobusid oma lepingulistest kohustustest. Seega töömaht vähenes, mistõttu ei olnud tööandjal anda töötajale lepingus kokkulepitud ulatuses tööd. Ei saa kindalt väita, et tegemist on olnud majandusriskide maandamisega (tööandjal ei ole õigust majandusriske töötajate peal maandada). Ülemaailmsest majanduslikust olukorrast tulenevalt, mida tööandja ei saanud töölepingut sõlmides ette näha, loobusid kolmandad isikud projektidest ja tekkinud olukord viiski ajutiselt tööandja töömahu vähenemiseni. Kuigi kostja on rikkunud töötajate konsulteerimiskohustust, ei too konsulteerimiskohustuse rikkumine (TLS § 37 lg 4) kaasa tahteavalduse kehtetust (TLS § 37 lg 5). Töötasu vähendamise teates on märgitud alused, mis annavad põhjuse töötasu vähendamiseks, seega on sellele järgnenud hageja tahteavaldus tehtud pädeva informatsiooni alusel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus kohaldas valesti TLS § 37 lg-t 5, jättis põhjendamatult TLS § 104 lg 1 kohaldamata ja rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Kostjapoolne töötasu vähendamine oli tühine ja ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja pidi tõendama töötasu vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, kuid pole seda teinud. Maakohus jättis selle tähelepanuta ja luges ebaõigesti piisavaks vaid kostja selgitused. Maakohus jättis analüüsimata, kas töötasu ja tööaja vähendamine 50% oli mõistlik või mitte. Kui ka asuda seisukohale, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, tuleks hagi rahuldada. Nimelt kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS § 92 ja ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et hageja ei ole oma ülesütlemisavaldust eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus ei hinnanud, kas kõik kostja selgitused olid õiged või esines neis ebakõla, mis võisid viia hageja eksimusse. Kostjapoolne informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine aitas tekkida olukorral, kus hageja ei saanud kostjalt õiget ja piisavat teavet töötasu vähendamisega seotud asjaolude kohta. Samuti ei hinnanud maakohus oma järelduse tegemisel hageja 22. jaanuari 2016 e-kirja. Hageja märkis, et muus osas ta jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde.
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, pidades kaebust põhjendamatuks, ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise või muutmise aluseks.
7.Alusetu on hageja väide, et maakohus kohaldas valesti TLS § 37 lg-t 5 ning jättis põhjendamatult TLS § 104 lg 1 kohaldamata. TLS § 37 lg 5 kohaselt on töötajal õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel, teatades sellest viis tööpäeva ette. Kostja teatas hagejale TLS § 37 lg 1 alusel töötasu vähendamisest ning vastava teate sai hageja kätte 14.01.2016 (tl 11). Hageja esitas kostjale 22.01.2016 töölepingu ülesütlemise avalduse, milles ta viitega TLS § 37 lg-le 5 ütles töölepingu üles alates 01.02.2016. TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja poolt töölepingu ülesütlemise seadusest tulenevaks aluseks on TLS § 37 lg 1, s.o töölepingu ülesütlemine toimus seadusest tuleneval alusel. Samuti vastab töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele (nõuded ülesütlemisavaldusele tulenevad TLS §-st 95). Seega on ebaõige hageja seisukoht, et tema poolt kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Hagejapoolset töölepingu ülesütlemist ei muuda tühiseks hageja väide, et kostjapoolne töötasu vähendamine oli tühine. Isegi kui kostja vähendas alusetult hageja töötasu TLS § 37 lg 1 alusel, ei tooks see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid hagejal võiks nimetatud põhjusel olla lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue.
8.Samas ei ole kostja antud juhul hageja töötasu vähendamisel rikkunud TLS § 37 lg-t 1. TLS § 37 lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul esinesid TLS § 37 lg-s 1 sätestatud asjaolud töötasu vähendamiseks, ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata. Antud juhul ei saanud kostja tööandjana ettenägematutest, temast olenemata, majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda hagejale kokkulepitud ulatuses tööd, sest majanduslike olude tõttu loobusid paljud kliendid tellimustest ning projektid „külmutati“ (tl 48-49). Selline töömahu vähenemine oli ettenägematu ja kostja ei saanud hagejaga töölepingu sõlmimisel seda ette näha. Töömahu vähenemine ei olnud tulenev ega sõltuv kostja enda mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest. Kokkulepitud töötasu maksmine hagejale oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja väitel sõltub tema finantsmajanduslik olukord otseselt projektidest saadavast tulust ning olukorras, kus tellimusi (projekte) ei ole, ei ole ka tulu, mille arvelt töötajatele maksta töötasu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et maksuvõla puudumine ettevõttel ei kajasta tööandja reaalset majanduslikku olukorda ning olenemata maksuvõla puudumisest võib olla ikkagi kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale ebamõistlikult koormav.
9.Hageja väitel on maakohus jätnud analüüsimata, kas töötasu ja tööaja vähendamine 50% oli mõistlik või mitte. Kostjal oli õigus TLS § 37 lg 1 alusel vähendada hageja töötasu mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Maakohus on asunud seisukohale, et arvestades töömahu vähenemist oli kostja õigustatud vähendama töötasu 50% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et töötasu vähendamisel mõistliku ulatuseni on arvestatud kokkulepitud töötasu suurust 1800 eurot ja töötasu vähendamisel saadavat töötasu 900 eurot. TLS § 37 lg 3 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Kuna kostja oli õigustatud töötasu vähendama 50%, siis on ka õigesti vähendatud tööaega TLS § 37 lg 3 alusel.
10.Hageja väite kohaselt rikkus kostja töötasu vähendamisel TLS § 37 lg-s 4 sisalduvat informeerimis- ja konsulteerimiskohustust ning seetõttu on töötasu vähendamine tühine. TLS § 37 lg 4 kohaselt enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisiku või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaega. TUIS § 19 lg 1 alusel tähendab informeerimine usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. Sama paragrahvi lg 2 järgi tähendab konsulteerimine usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas.
Asja materjalide kohaselt sai hageja kostja teate töötasu vähendamisest kätte 14.01.2016. Teates on märgitud asjaolud, mis tingisid töötasu vähendamise. Arvestades teate sisu ja selle hageja poolt kättesaamise tähtpäeva, siis ringkonnakohtu arvates on kostja tööandjana täitnud tähtaegselt informeerimise kohustuse. Konsulteerimiskohustuse osas on hageja seisukohal, et kostja ei täitnud seda. Kostja väite kohaselt ta täitis konsulteerimiskohustuse seeläbi, et teatas 06.01.2016 ametiühingule (s.o enne vastava teate saatmist hagejale) selgituse ettevõtte olukorrast ning selgitas töötasu ajutise vähendamise vajalikkust. Ringkonnakohus, hinnates kogumis kostja teadet ametiühingule (tl 80-81), kostja 13.01.2016 e-kirja ametiühingule ja ametiühingu vastust (tl 83-84) ning e-kirjavahetust hagejaga (tl 13-14; 17-18), leiab, et kostja täitis ka konsulteerimise kohustuse ning maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. TUIS § 19 lg-s 2 sätestatud konsulteerimise mõiste kohaselt saab pidada konsulteerimiseks ka tööandja ja ametiühingu vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist (tegemist on asjakohase tasandiga). Hageja ei kuulu küll ametiühingusse, kuid kollektiivlepingu p-de
1.4.ja 2.4.1. kohaselt oli ametiühing kohustatud esindama hagejat kui töötajat töösuhtes tööandjaga. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu seisukohaga selles, et isegi kui kostja oleks rikkunud konsulteerimise kohustust, ei tooks see kaasa hageja töölepingu ülesütlemisavalduse tühisust ega töötasu vähendamise tühisust.
11.Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 92 ega hinnanud tõendeid kui leidis, et hageja ei ole oma ülesütlemisavaldust eksimuse tõttu tühistanud. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja väitel lõi kostja talle ebaõige mulje, et tal on õigus töötasu kolmeks kuuks vähendada ning ta tegi seda korrektselt ja hageja peab leppima töötasu vähendamisega või esitama ülesütlemisavalduse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei olnud töölepingu ülesütlemisavaldust esitades eksimuses ning seetõttu ei ole see kehtetu kui eksimuse mõjul tehtud tehing. Kostja oli õigustatud vähendama TLS § 37 lg 1 alusel hageja töötasu ning ei ole sellega loonud hagejale ebaõiget muljet. Samuti ei ole kostja suhtluses hagejaga avaldanud ebaõiget teavet ega jätnud olulisi asjaolusid avaldamata. Hageja poolt esitatud ülesütlemisavaldusest (tl 15) ja e-kirjavahetusest (tl 17 pöördel) nähtub hageja selge tahe lõpetada tööleping ning asjaolu, et tema seisukoha kohaselt oli kostja ebaõigesti töötasu vähendanud, ei anna alust järeldusele, et hageja oli ülesütlemisavaldust esitades eksimuses.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse ringkonnakohtus kantud menetluskulude 3664 eurot 11 senti (s.o 33 tundi õigusabi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti) (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Kostja palub samas mõista hagejalt tema kasuks välja viivis menetluskuludelt rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus peab osutatud õigusabi ajakulu 33 tundi ülepaisutatuks. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitu kohaselt saab asja keerukust ja mahtu arvestades lugeda õigusabiteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi (s.o asja materjalidega tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüs ja kaebusele vastuse koostamine 2016 septembris ja oktoobris
10 tundi, apellandi esitatud taotlusele vastuse koostamine 2017 jaanuaris 2 tundi ja ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine 3 tundi). Ülejäänud osas ei ole ajakulu põhjendatud ning on hõlmatud nende toimingute ajakuluga, mida ringkonnakohus luges põhjendatuks. Põhjendatud menetluskuluks on ka transpordikulu (autokütuse maksumus) 34 eurot 11 senti, mis vastab eelduslikule kulule, mis tekkis sõiduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1684 eurot 11 senti (s.o 15 tundi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.