Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

liikmed), mitte aga kõigil töötajatel. Lisaks kasvatab hageja kolmeaastast last. Ülesütlemise teade on tühine, kuna kostja ei järginud TLS § 37 lg-s 4 sätestatud töötajate konsulteerimise ega informeerimise korda. Kostja nõudis kirjavahetuses hagejalt TLS § 37 lg 5 alusel ülesütlemisavalduse esitamist. Hageja ütles ekslikult kostja survestamise tõttu töölepingu üles. Kuivõrd kostjapoolne kokkulepitud töötasu vähendamine on alusetu ja tühine, on tühine ka hageja esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus. Töötasu ebaseadusliku vähendamise tõttu tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohtu tuvastatud asjaoludel poolte töösuhe jätkub, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu).

KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

MAAKOHTU LAHEND

või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus). Kuna tahteavaldus (töölepingu ülesütlemisavaldus) oli muutunud kehtivaks, sest see oli teisele poolele kätte toimetatud, pidi hageja saama pärast tahteavalduse tagasivõttu kostjalt sellekohase nõusoleku. Kehtivat tahteavaldust saab tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Hageja kinnitas, et sellekohast nõusolekut ei ole ta kostjalt saadud. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv ning tööleping on lõppenud, jääb rahuldamata ka hageja nõue lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ning mõista kostjalt tema kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 10 414 eurot 80 senti, samuti jäävad rahuldamata eeltoodud nõuetega kaasnevad alternatiivnõuded. Hagejat ei koheldud töötasu vähendamisel ebavõrdselt (TLS § 3, võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 1 lg 1, § 2 p 3, soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) § 6 lg 3). Hagejat ei ole koheldud ebavõrdselt selle tõttu, et ta ei kuulunud ametiühingusse, kuna kõikidel ehitusgrupi töötajatel (töötasu vähendati seitsmel töötajal) vähendati töötasu. Asjaolu, et neist ükski ei kuulunud ametiühingusse, ei ole eeldus ebavõrdseks kohtlemiseks. Töötasu on vähendatud konkreetselt ehitusgrupil ning kõigil ehitusgrupi töötajatel, olenemata sellest, kas neil oli alaealisi lapsi või mitte. Seega ei saa ka väita, et isikuid on koheldud ebavõrdselt perekondlikel põhjustel. Hageja on rikkunud töötasu vähendamisel töötajate usaldusisiku seaduses (TUIS) sätestatud töötajate konsulteerimiskohustust. TLS § 37 lg-test 1 ja 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg-st 1 tulenevalt saab tööandja vähendada töötasu vaid juhul, kui töömahu vähenemine on ajutine, ettenägematu ja tingitud majanduslikest asjaoludest, mida tööandja mõjutada ei saa. Samas ei tohi olla tegemist hooajast tingitud muudatusega ning töötasu maksmine kokkulepitud mahus peab olema tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötajal on samas õigus keelduda vähendatud tasu ulatuses töö tegemisest. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd ning informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast ja konsulteerima nendega usaldusisiku seaduses ettenähtud korras. Töötajad ei ole valinud usaldusisikut. Kui usaldusisik puudub, siis tuleb töötajaid informeerida ja konsulteerida TUIS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 p 3 järgi. Kostja on töötajaid informeerinud töötasu vähendamisest seadusest ettenähtud ajal ja korras (täitnud informeerimiskohustuse), kuid enne töötajatele töötasu vähendamisest teavitamist ei ole toimunud töötajatega konsulteerimist. Usaldusisiku puudumisel võib see olla raskendatud, kuid see ei ole põhjuseks töötajaid mitte konsulteerida (võimalus on kokku kutsuda koosolek, kus selgitatakse olukorda). Kostja on informeerinud ametiühingut töötasu vähendamisest, kuid seda ei saa lugeda konsulteerimiseks, sest kiri nn. konsulteerimiseks on edastatud samal päeval, kui töötajatele on edastatud teade töötasu vähendamisest. Töötaja ei ole pädev hindama ettevõtte majanduslikku olukorda. Asjaolu, et ettevõttel ei ole maksuvõlga, ei kajasta tööandja reaalselt majanduslikku olukorda. Tööandja selgituste kohaselt ei olnud töötasu vähenemine tingitud hooajalisusest ning naftaturul toimuvast, vaid asjaolust, et lepingupartnerid loobusid oma lepingulistest kohustustest. Seega töömaht vähenes, mistõttu ei olnud tööandjal anda töötajale lepingus kokkulepitud ulatuses tööd. Ei saa kindalt väita, et tegemist on olnud majandusriskide maandamisega (tööandjal ei ole õigust majandusriske töötajate peal maandada). Ülemaailmsest majanduslikust olukorrast tulenevalt, mida tööandja ei saanud töölepingut sõlmides ette näha, loobusid kolmandad isikud projektidest ja tekkinud olukord viiski ajutiselt tööandja töömahu vähenemiseni. Kuigi kostja on rikkunud töötajate konsulteerimiskohustust, ei too konsulteerimiskohustuse rikkumine (TLS § 37 lg 4) kaasa tahteavalduse kehtetust (TLS § 37 lg 5). Töötasu vähendamise teates on märgitud alused, mis annavad põhjuse töötasu vähendamiseks, seega on sellele järgnenud hageja tahteavaldus tehtud pädeva informatsiooni alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Asja materjalide kohaselt sai hageja kostja teate töötasu vähendamisest kätte 14.01.2016. Teates on märgitud asjaolud, mis tingisid töötasu vähendamise. Arvestades teate sisu ja selle hageja poolt kättesaamise tähtpäeva, siis ringkonnakohtu arvates on kostja tööandjana täitnud tähtaegselt informeerimise kohustuse. Konsulteerimiskohustuse osas on hageja seisukohal, et kostja ei täitnud seda. Kostja väite kohaselt ta täitis konsulteerimiskohustuse seeläbi, et teatas 06.01.2016 ametiühingule (s.o enne vastava teate saatmist hagejale) selgituse ettevõtte olukorrast ning selgitas töötasu ajutise vähendamise vajalikkust. Ringkonnakohus, hinnates kogumis kostja teadet ametiühingule (tl 80-81), kostja 13.01.2016 e-kirja ametiühingule ja ametiühingu vastust (tl 83-84) ning e-kirjavahetust hagejaga (tl 13-14; 17-18), leiab, et kostja täitis ka konsulteerimise kohustuse ning maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. TUIS § 19 lg-s 2 sätestatud konsulteerimise mõiste kohaselt saab pidada konsulteerimiseks ka tööandja ja ametiühingu vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist (tegemist on asjakohase tasandiga). Hageja ei kuulu küll ametiühingusse, kuid kollektiivlepingu p-de

10 tundi, apellandi esitatud taotlusele vastuse koostamine 2017 jaanuaris 2 tundi ja ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine 3 tundi). Ülejäänud osas ei ole ajakulu põhjendatud ning on hõlmatud nende toimingute ajakuluga, mida ringkonnakohus luges põhjendatuks. Põhjendatud menetluskuluks on ka transpordikulu (autokütuse maksumus) 34 eurot 11 senti, mis vastab eelduslikule kulule, mis tekkis sõiduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1684 eurot 11 senti (s.o 15 tundi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti).

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.