X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 ja 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 tühistamiseks Kaebaja – X. X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Menetluse osaline lõpetamine, tähtaja ennistamise taotluste lahendamine, kaebuse osaline tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Lugeda X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 tühistamiseks mittetähtaegseks.
2.Jätta X. X kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-25-2397 menetlus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 tühistamiseks kaebust menetlusse võtmata.
4.Tagastada X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 tühistamiseks.
5.Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Jätta võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega.
8.Edastada määrus teadmiseks Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 03.01.2025 X. Xle (kaebaja) maksuteate nr 20250153711 mootorsõidukimaksu kohta 2025. aastal. Kaebajale määrati mootorsõidukimaks summas 112,60 eurot tasumise tähtaegadega 16.06.2025 summas 56,30 eurot ja 15.12.2025 summas 56,30 eurot. Maksuteate tegi maksuhaldur kättesaadavaks e-maksuameti kaudu ning kaebaja avas maksuteate e-maksuametis 14.02.2025.
2.Kaebaja esitas 12.06.2025 vaide MTA 03.01.2025 maksuteatele nr 20250153711.
3.MTA andis 01.07.2025 teatega nr 6-1/5906-2 kaebajale aega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates teate kättesaamisest. Kaebajal tuli vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks märkida asutuse nimetus, kellele on vaie suunatud, kaebaja enda aadress, vaidlustatava haldusakti nimetus, selle andmise kuupäev ja haldusakti sisu. Kaebajal tuli kinnitada, et ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Teates hoiatati kaebajat, et kui kaebaja puudusi tähtaja jooksul ei kõrvalda, siis tema vaie tagastatakse. Kaebaja sai teate kätte e-maksuametis 01.07.2025 ning esitas samal päeval täiendatud vaide.
4.MTA andis 08.07.2025 teatega nr 6-1/6906-4 kaebajale aega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates teatise kättetoimetamisest. Teates selgitati kaebajale, et tema vaie on esitatud peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebaja sai maksuteate kätte 14.02.2025 ning vaie tuli tal esitada hiljemalt 16.03.2025. Kaebajal tuli esitada vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise põhjendustega. Kaebajat hoiatati, et kui ta ei esita määratud tähtajaks põhjendatud taotlust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, tagastab MTA vaide läbivaatamatult. Kaebaja sai teatise e-maksuametis kätte 09.07.2025 ning esitas samal päeval MTA-le teabenõude koos vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlusega.
5.MTA leidis 14.07.2025 otsusega nr 6-1/5906-6, et vaide esitamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud ning tagastas kaebaja vaide läbivaatamatult. Maksuteates on viidatud konkreetsetele õigusaktide sätetele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud.
6.Kaebaja esitas 17.07.2025 MTA-le kaebuse vaide tagastamise otsuse peale. Kaebaja leidis, et vaide tagastamine läbivaatamata on vastuolus hea halduse tava ning haldusmenetluse seaduse põhimõtetega. Lisaks oli vaides esitatud sisulised ja põhjendatud argumendid, mida oleks tulnud käsitleda. Maksuteates puudusid esialgselt piisavad andmed maksusumma arvutamise kohta, mis takistas maksuteate õigeaegset vaidlustamist. Lisaks esitas kaebaja täiendused niipea, kui oli saanud selgust maksusumma arvutamise kohta. Maksuteates ei olnud selgesõnaliselt lahti kirjutatud CO2 eriheite osa, baasmaksu arvutust ega viiteid kõikidele kasutatud koefitsientidele, mis muutis selle sisu tavakodanikule raskesti mõistetavaks. Kaebaja on kahe alaealise lapse vanem, tema majanduslik olukord on piiratud ja sellise maksu tasumine ilma sisulise aruteluta koormab ebaproportsionaalselt tema perekonda.
7.MTA jättis 21.07.2025 otsusega nr 6-1/5906-9 kaebaja kaebuse vaide tagastamise otsusele rahuldamata. Maksuhalduril tekib kaalutlusõigus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks üksnes juhul, kui vastav tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Antud juhul on ennistamise taotluses viidatud asjaolule, et maksuteates puudub viide konkreetse õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. Maksuhaldur on 14.07.2025 otsuses õigesti tuvastanud, et vaides esitatud väited ei vasta tõele. Maksuteates sisaldub faktiline ja juriidiline põhistus ning samuti on maksuteates viidatud ka selle vaidlustamise võimalustele ja korrale. Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata ning tagastanud vaide läbivaatamatult.
8.MTA kohustas 30.06.2025 korraldusega nr 13-11/45437 kaebajat tasuma maksuvõlg 56,25 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Kaebaja esitas 18.07.2025 vaide MTA 30.06.2025 korraldusele nr 13-11/45437.
9.MTA jättis 21.07.2025 korraldusega nr 6-1/5951-2 kaebaja vaide rahuldamata põhjusel, et korraldus on õiguspärane ja põhjendatud haldusakt, mistõttu puudub selle vaidemenetluses kehtetuks tunnistamiseks alus. Maksuteate vaidlustamine ei mõjuta 30.06.2025 korralduse õiguspärasust. Mootorsõidukimaksu teate täitmist ei olnud sundtäitmise hoiatuse tegemise aja seisuga peatatud, mistõttu oli maksuhalduril õigus koostada vaidlustatav korraldus. Maksuhaldur on vaidlustatud korraldusega andnud vaide esitajale tähtaja maksuvõla vabatahtlikuks täitmiseks ning alustab maksuvõla sundtäitmist üksnes juhul, kui vastava tähtaja jooksul maksuvõlga ei tasuta.
10.Kaebaja esitas 22.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 ja selle aluseks oleva maksuteate tühistamist. Kaebaja 2(9)
palub MTA 30.06.2025 korralduse nr korralduse nr 13-11/45437 täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks ning vabastada kaebaja pangakonto aresti alt. Kaebaja on kaebuses esitanud tähtaja ennistamise taotluse vaide esitamiseks mootorsõidukimaksu maksuteatele. Kaebuses on välja toodud, et kui kohus leiab mootorsõidukimaksu põhiseadusega vastuolus olevaks, palub kaebaja teha vastav otsus ja esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus Riigikohtule.
11.Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 4 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebajal tuli esitada kaebuses vaidlustatavad haldusaktid, selgitada kaebetähtaegsust koos põhjendustega, selgitada täiendavalt esialgse õiguskaitse vajadust ning tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõiv 20 eurot.
12.Kaebaja esitas 23.07.2025 ja 24.07.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse koos täiendavate dokumentidega.
13.Kohus palus 28.07.2025 kohtunõudega MTA-l esitada kõik haldusmenetluse dokumendid.
14.MTA esitas 29.07.2025 haldusmenetluse toimiku.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaline lõpetamine
15.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
16.Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles soovis MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 ja selle aluseks oleva 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 tühistamist (kaebuse kokkuvõtte ja taotluste peatükis 3. punkt, dtl 5). Kuna kaebaja on tühistamiskaebusega vaidlustanud talle mootorsõidukimaksu teate, tuleb kohtul kontrollida maksuteate tühistamise nõude tähtaegsust.
17.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab nii kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast kui ka kohustust esitada vaie, milles ei esine selle läbivaatamist takistavaid puudusi (vt ka Riigikohtu 28.06.2019 määrus nr 3-18-253, p 17). MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb maksuotsuse peale vaie esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Vaie peab vastama MKS § 139 nõuetele. Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ja see on jäetud õiguspäraselt ennistamata või kui vaide esitaja ei kõrvaldanud maksuhalduri määratud tähtaja jooksul vaide läbivaatamist takistavaid puudusi, ning vaie on sellest tulenevalt jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata, siis ei saa isik kaebusega halduskohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 toodud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2021 määrus nr 3-20-2082, p 11).
18.HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega saaks kohus kohaldada juhul, kui kaebaja vaide tagastamine oli õigusvastane. Kui vaie tagastati õigusvastaselt, saab lugeda kohtueelse menetluse kaebaja poolt nõuetekohaselt läbituks ja kaebus oleks tulnud esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks vaide tagastamise otsus. Kui vaie tagastati õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude vabatahtlikust kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ja kaebus oleks tulnud esitada 30 päeva jooksul arvates maksuotsuse kättetoimetamisest. 3(9)
19.Kohtule teadaolevalt sai kaebaja maksuteate kätte 14.02.2025 e-maksuameti kaudu. Kuna kaebaja ei ole maksteate kättesaamise aja osas vastu vaielnud ega kättesaamise aega ümber lükanud, siis puudub praeguses asjas vaidlus kaebajale haldusakti kättetoimetamise asjaolus. Seega oli MTA-le vaide või kohtule kaebuse esitamise tähtaeg 17.03.20251.
20.Käesoleval juhul soovis kaebaja maksuteadet vaidlustada esmalt MTA-le vaide esitamisega 12.06.2025. Kohtule nähtub haldusmenetluse toimikus, et MTA selgitas kaebajale (08.07.2025 teade nr 6-1/6906-4, dtl 120–121), et tema vaie on esitatud peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Kuna kaebaja ei olnud vaides esitanud vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust ning MTA-le olid teadmata mõjuvad põhjused, mis võimaldaksid maksuhalduril kaaluda vaide esitamise tähtaja ennistamist omal algatusel, tuli kaebajal taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist ning koos taotlusega esitada tähtaja möödalaskmise põhjendused. Kaebajale selgitati, et tema vaie tagastatakse, kui ta ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ning kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata (MKS § 149 lg 1 p-d 2–3). Kaebaja esitas 09.07.2025 vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse (dtl 123), milles selgitas, et kontrollides maksuteate sisu, selgus, et maksuteates puudub viide konkreetsele õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. Kaebaja leidis, et maksuteade ei vasta nõutud vorminõuetele ning see võib olla käsitletav puuduliku haldusaktina.
21.MTA tagastas 14.07.2025 otsusega nr 6-1/5906-6 kaebaja vaide, lähtudes otsuse tegemisel MKS § 143 lg 1 p-st 3, mille kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Vaide tagastamise otsuse põhjendavas osas on märgitud õiguslikuks aluseks ka MKS § 143 lg 1 p 2, mille kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul vaide puuduseid kõrvaldanud. MTA selgitas kaebajale, et maksuteade sisaldab konkreetseid sätteid, mille alusel on maks määratud ja maksuteade koostatud. Sealhulgas sisaldab maksuteade viiteid sätetele, mis reguleerivad, mis on mootorsõidukimaksu objekt, kes maksab mootorsõidukimaksu ning kellel tekib maksukohustus, milline on maksustamisperiood, maksu tasumise korda ja maksu määrasid. Samuti selgitas MTA kaebajale tema viidatud MKS § 98 lg 2 p 5 osas, et viidatud paragrahv reguleerib maksusumma aegumist ja et mainitud sätte lg-s 2 puudub p 5. Sellest tulenevalt leidis MTA, et maksuteate vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud ja tagastas kaebaja vaide läbivaatamatult.
22.Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 17.07.2025 kaebuse tema vaide tagastamise otsusele, milles tõi välja, et tema vaide tagastamine on vastuolus hea halduse tava ja haldusmenetluse põhimõtetega. Lisaks leidis kaebaja, et vaides olid esitatud sisulised ja põhjendatud argumendid, mida tulnuks käsitleda. Kaebaja tõi välja, et kuigi vaie võis olla formaalselt hilinenult esitatud, toimus see lühikese aja jooksul pärast maksuteate saamist ja enne maksu sissenõudmise algust. Selline hilinemine ei kahjust avalikku huvi ega takista MTA tööd, mistõttu olnuks MTA-l võimalik vaide sisuline läbivaatamine, ennistades tähtaeg mõjuval põhjusel. Kaebaja märkis, et on kahe alaealise lapse vanem, tema majanduslik olukord on piiratud ja sellise maksu tasumine ilma sisulise aruteluta koormab ebaproportsionaalselt tema perekonda. MTA koostas 21.07.2025 otsuse nr 6-1/5906-9 (dtl 7–8), millega jättis kaebaja kaebuse vaide tagastamise otsuse peale rahuldamata, põhjendades otsust sellega, et maksuhalduril on kaalutlusõigus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks üksnes juhul, kui vastav tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. MTA asus seisukohale, et antud juhul on kaebaja vaide esitamiseks tähtaja ennistamise taotluses viidatud asjaolule, et maksuteates puudub viide konkreetse õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. MTA leidis, et vaide tagastamise otsuses on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et eelviidatud väide maksuteate kohta ei vasta tõele, kuna maksuteates sisaldub faktiline ja juriidiline põhistus ning samuti on maksuteates viidatud ka maksuteate vaidlustamise võimalustele ja korrale, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata ning tagastanud vaide läbivaatamatult. 1
MKS § 50 lg 1 koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 6 ja lg 8.
4(9)
23.Kohus leiab, et kaebajale vaide tagastamine oli õiguspärane. Kohtule nähtub haldusasja toimikusse esitatud dokumentidest, et kaebaja esitatud vaie ja selle täiendus koos vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlusega keskendusid üksnes maksuteate sisulisele vaidlustamisele. MTA selgitas kaebajale 08.07.2025 teates, et kaebajal tuleb tähtaja ennistamises taotluses esitada tähtaja möödalaskmise põhjused, kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks MTA-le esitatud menetlusdokumentides põhjendanud, miks ta esitas vaide pärast maksuteate vaidlustamiseks ettenähtud tähtaega. Seega nähtub kohtule, et kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, jättes põhjendused maksuteate vaidlustamise tähtaja möödalaskmise põhjustest esitamata. Sellest tulenevalt leidis MTA, et vaie on esitatud maksuteate vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumisega. Ehkki vaide tagastamise otsuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotluse osas MTA võtnud vastu otsustust tähtaja ennistamata jätmise osas, ei too see siiski kaasa vaide tagastamise otsuse õigusvastasust. Vaide tagastamine on toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses, millele ei kohaldu haldusaktile kehtestatud nõuded, sh ei pea toiming sisaldama nii põhjalikke selgitusi nagu haldusakt. Asjaolust, et MTA luges vaide esitamise tähtaja möödunuks, võib järeldada, et MTA jättis ka vaide esitamise tähtaja ennistamata. Sellist järeldust toetab ka MTA 21.07.2025 otsus vaide tagastamise otsusele esitatud kaebuse kohta, milles MTA leidis, et maksuhaldur on õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamise tähtaja ennistamata. Kaebaja on vaide esitamist tähtaja möödumisega kinnitanud ka vaide tagastamise otsusele esitatud kaebuses, sedastades üksnes, et vaide esitamine toimus lühikese aja jooksul pärast maksuteate saamist ning enne sissenõudmise algust (vt dtl 134–135). Kuid ka selles kaebuses ei ole kaebaja vaide esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjendusi välja toonud. Kuna kaebaja ei esitanud MTA-le põhjendusi vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmise mõjuvatest põhjustest, ei olnud MTA-l võimalik vaide esitamise tähtaega ka ennistada. Kohus nõustub MTA järeldusega, et kaebaja on tähtaja ennistamist taotlenud põhjusel, et maksuteates puudub viide konkreetse õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. Sellest tulenevalt on kohus ka seisukohal, et haldusakti õiguspärasusele tuginevaid põhjendusi ei saa lugeda vaide esitamise tähtaja ennistamise kontekstis mõjuvaks põhjuseks vaide esitamisega viivitamisel. Kuna kaebaja vaie oli esitatud vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja rikkumisega, siis peab kohus põhjendatuks MTA otsustust tagastada kaebaja vaie läbivaatamatult.
24.Kuna kaebaja otsustas enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetluse ning vaide tagastamine oli kohtu hinnangul õiguspärane, ei saa käesoleval juhul kaebetähtaega arvestada HKMS § 47 lg 2 järgi, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st 1. HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuli kaebajal esitada kaebus MTA 03.01.2025 maksuteate tühistamiseks kohtule hiljemalt 17.03.2025. Kaebus on kohtule esitatud 22.07.2025, seega enam kui neljakuulise hilinemisega.
25.Kaebaja esitas kohtule taotluse MTA 30.06.2025 korraldusele nr 13-11/45437 vaide esitamise tähtaja ennistamiseks (kaebuse 1. peatükk, dtl 4). Sama taotluse on kaebaja esitanud ka 23.07.2025 puuduste kõrvaldamise avalduses (dtl 44) ning kaebaja on kohtule esitatud dokumentides läbivalt põhjendanud vaide esitamisega seotud takistusi. Sellest tulenevalt selgitab kohus, et HKMS § 124 lg-st 1, HMS §-st 77 ja MKS §-st 140 kohaselt ei ole kohtu pädevuses haldusmenetluses esitatud vaide tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, mistõttu kaebaja taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
26.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kaebaja esitas 18.07.2025 vaide MTA 30.06.2025 korraldusele, millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlgnevus, ning MTA on teinud 21.07.2025 vaideotsuse nr 6-1/5951-2 (dtl 12–14), millega jättis kaebaja 18.07.2025 esitatud vaide rahuldamata. Vaideotsuses leidis vastustaja, et 30.06.2025 korraldus on õiguspärane ja põhjendatud haldusakt, mistõttu puudub selle vaidemenetluses kehtetuks tunnistamiseks alus. Seega lahendas MTA kaebaja 18.07.2025 esitatud vaide 30.06.2025 korraldusele sisuliselt ning arvestades vaideotsuse tegemise ja kohtule kaebuse esitamise aega, on kaebus 30.06.2025 korraldusele esitatud tähtaegselt, mistõttu ei ole tähtaja ennistamine 30.06.2025 korralduse vaidlustamiseks vajalik. 5(9)
27.Ka juhul, kui kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistame taotlust tõlgendada HKMS § 2 lg 4 alusel taotlusena ennistada kaebuse esitamise tähtaeg maksuteate vaidlustamiseks, siis ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele.
28.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (nt ootamatu raske haigus, lähedase surm vms) ning tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohtupraktikas on ka leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-5702; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16), kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
29.Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks maksuteate vaidlustamiseks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei ole vastavalt kohtu 23.07.2025 määruse põhjendustele selgitanud, millised kohustused takistasid tal kaebuse õigeaegset esitamist. Kohtu hinnangul ei ole igapäevaste kohustuste täitmine või laste kasvatamine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis takistaksid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus leiab, et kaebajat ei saa pidada ka isikuks, kes ei olnud võimeline selgitama ise välja kaebetähtaja arvutamise korda, arvestades, et kaebaja on suutnud kohtule esitada põhjendused, miks ta peab talle määratud mootorsõidukimaksu õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtule nähtub, et vaidlustatavas maksuteates sisalduv vaidlustamisviide, mille kohaselt oli kaebajal õigus esitada 30 päeva jooksul maksuteate kättetoimetamise (MKS § 52—55) päevast arvates vaie Maksu- ja Tolliametile (MKS § 137 lg 1 ja lg 3 ning § 138 lg 1), või esitada kaebus kohtule. Seega sisaldas maksuteade selgitusi, kuhu vaie või kaebus esitada ja millise tähtaja jooksul tuleb seda teha. Kohtu hinnangul oleks hoolsa käitumise korral saanud kaebaja endale kaebetähtajad ja kaebuse koostamise suunised selgeks teha ning algatada kohtuvaidluse, või soovi korral vaidemenetluse, tähtaegselt. Asjaolu, et kaebajal puuduvad juriidilised teadmised või ligipääs juriidilisele abile sisulise vaidlustuse esitamiseks ei ole praegusel juhul selliseks asjaoluks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei ole 13.06.2025 esitatud vaides ega ka ülejäänud haldusmenetluses kasutanud juriidilist abi, vaid koostanud dokumendid ise. Samuti on kaebaja esitanud kohtule kaebuse iseseisvalt, mistõttu ei saanud juriidilise abi või teadmiste puudumine olla kaebuse õigeaegseks esitamiseks takistuseks. Lisaks on kaebaja hilinenud vaide esitamise järgselt suutnud haldusmenetluses tema suhtes koostatud haldusakte ja tehtud toiminguid vaidlustada tähtaegselt. Seega kohtu hinnangul oli kaebaja suuteline aru saama nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses sätestatud edasikaebetähtaegadest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatu aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi või vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole. Neil põhjustel ei ole alust tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks.
30.Kuna kaebus on kohtule esitatud kaebetähtaega ületades ning kohtu hinnangul puudub tähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 tühistamiseks lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). 6(9)
Kaebuse osaline tagastamine
31.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
32.Kaebaja vaidlustab käesolevas kaebuses ka MTA 30.06.2025 korraldust nr 13-11/45437, millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlg 56,25 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus tugineb mootorsõidukimaksu maksuteatele, mis kaebaja hinnangul on õigusvastane. Eelkõige põhjendab kaebaja talle määratud mootorsõidukimaksu õigusvastasust seeläbi, et see põhineb pelgalt sõiduki registris olemisele, sõltumata selle kasutusest või keskkonnamõjust. Seetõttu leiab kaebaja, et mootorsõidukimaksu seadus on vastuolus põhiseadusega.
33.Kohus selgitab, et MTA 30.06.2025 korralduse õiguspärasuse hindamisel ei hinda kohus maksuteate õiguspärasust. Samas mõjutab maksuteate õiguspärasus MTA 30.06.2025 korralduse õiguspärasust, kuna olukorras, kus maksuteade on õigusvastane, on õigusvastane ka maksu sisse nõudmine kaebajalt ja maksu sisse nõudmiseks tehtavad toimingud. Kohus asus aga eelnevalt seisukohale, et 03.01.2025 mootorsõidukimaksu määramise teade on kehtiv. Kaebaja ei ole vaidlustanud mootorsõidukimaksu maksuteadet õigeaegselt ning kohus jättis käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mida kaebaja talle määratud tähtaja jooksul ei täitnud, mistõttu tekkis kaebajal maksuvõlg (MKS § 32 lg 1 p 1). Seega on kaebajal kohustus mootorsõidukimaks tasuda vastavalt 03.01.2025 teatele.
34.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja jättis talle mootorsõidukimaksu maksuteates pandud kohustuse tasuda mootorsõidukimaks summas 56,30 eurot määratud tähtajaks, s.o 16.06.2025 tasumata. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et mootorsõidukimaksu teate täitmine olnuks peatatud.
35.MKS § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. MKS § 129 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates ning lähtuvalt sama paragrahvi lg-st 3 on korraldusse märgitud hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Vaidlustatud korraldusega on antud kaebajale tähtaeg maksuvõla vabatahtlikuks täitmiseks ning kaebajale on korralduses selgitatud, et maksuhaldur alustab maksuvõla sundtäitmist üksnes juhul, kui vastava tähtaja jooksul maksuvõlga ei tasuta. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud korraldus oleks õigusvastane, kuivõrd see vastab MKS-is sätestatud haldusakti põhilistele kohustuslikele nõuetele (MKS § 46 ja § 462). Vastustajal puudus kaalutlusõigus maksuvõla sissenõudmiseks, kuna MTA 03.01.2025 maksuteade on kehtiv. Eeltoodust põhjustel leiab kohus, et kaebuse rahuldamine MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 tühistamisnõudes oleks ebatõenäoline. Kuna vaidlustatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlgnevus 56,25 eurot, siis on riive kaebaja õigustele HKMS § 133 lg-t 1 silmas pidades ka vähese intensiivsusega.
36.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
37.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7(9)
38.HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
39.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.
40.Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks ning vabastada kaebaja pangakonto aresti alt. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tema majanduslik olukord on piiratud ning vaidlustatud korraldusega määratud maksusumma tasumine ilma sisulise aruteluta koormab ebaproportsionaalselt kaebaja perekonda. Pangakonto aresti tõttu ei ole kaebajal võimalik teha ülekandeid esmavajaduste katmiseks, sh toidu, ravimite ja laste koolitarvete ostmiseks, transpordi- ja eluasemekulude kandmiseks. Samuti ei saa kaebaja teha pangamakseid. Kaebaja sissetulek on piiratud ja tal puuduvad säästud, kinnisvara, väärtpaberid ja muu vara. Kui kohtumenetluse tulemusel selgub, et maksukohustus oli õigusvastane, ei saa kaebaja hilisemaid kahjusid (viivised, katkestatud teenused, täiendavad kulud) enam tagasi pöörata.
41.Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Mitte igasuguse rahalise kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebajal on automaatselt esialgse õiguskaitse vajadus, vaid selle kohustuse täitmisega peab kaasnema juba kohtumenetluse kestel kaebajale tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
42.Kohus leiab, et kaebaja ei ole enda esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud. Kohus palus kaebajal seostada talle pöördumatult raskete tagajärgede tekkimise oht enda majandusliku olukorraga ning selgitada, kuidas ja millises ulatuses korralduse täitmine kaebaja igapäevaelu ja pere-eelarvet mõjutab, millised toimingud jäävad korralduse täitmise korral kaebajal tegemata. Kaebaja ei ole taotluses välja toonud, millised on tema rahalised kohustused või millises ulatuses on korralduse sundtäitmisel tema pere-eelarve mõjutatud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul täit ülevaadet kaebaja tegelikust majanduslikust seisundist ning kohtul ei ole võimalik hinnata kaebajale saabuvate negatiivsete tagajärgede ohtu. Samas kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kaebaja perekond on toimetulev ning kaebajal on olemas ka teine pangakonto, millelt on kaebaja iseendale ülekandeid teinud, millest võib järeldada, et kaebajal on ka muid rahalisi vahendeid, mida ta ei ole kohtule avaldanud. Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud väljavõttest, et sõidukimaksu tasumise kohustuse täitmine 56,25 euro ulatuses jätaks kaebaja perekonna puudusesse. Sealjuures korralduse sundtäitmise korral kaebaja seatakse pangakontole arest maksuvõla summa ulatuses ning konto vabastatakse aresti alt kolme tööpäeva jooksul arvates maksuvõla tasumisest (MKS § 131 lg 4). Lisaks on kaebajal võimalik taotleda maksuhaldurilt maksusumma tasumise ajatamist, et tasuda nõutud maksusumma ositi, ning seda võimalust on kaebajale selgitatud ka vaidlustatud korralduses. Seega on kaebajale võimalike negatiivsete tagajärgede saabumise oht kaebaja enda mõjusfääris.
43.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebust MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 tühistamiseks menetlusse võtmata ning kohus tagastab kaebuse MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 tühistamiseks, siis ei ole kaebusel edulootusi.
44.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muud küsimused 8(9)
45.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse MTA 30.06.2025 korralduse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.
46.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.