Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 18.07.2025, Tartu 3-25-247 M.J.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025. a maksuteate nr 20250218099 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 09.06.2025. a määrus M.J.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.J.
RESOLUTSIOON
Rahuldada M.J.-i määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.06.2025. a määrus ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet väljastas 03.01.2025 maksuteate nr 20250218099, mille järgi kaebaja M.J.-i 2025. aasta mootorsõidukimaksu summa on 160,67 eurot. Maks tuleb tasuda kahes osas: 80,34 eurot tähtajaga 16.06.2025 ja 80,33 eurot tähtajaga 15.12.2025. Maksustatavaks sõidukiks on sõiduauto Subaru Forester, mille esmase registreerimise kuupäev on 28.05.2014.
2.Kaebaja esitas 31.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuteate tühistamise nõudes. Kaebaja hinnangul on maksuteade õigusvastane, kuna mootorsõidukimaksu seadus (MSMS) ja selle rakendamise eesmärgid on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse, maksukorralduse seaduse ja üldiste õiguslike põhimõtetega. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: - mootorsõidukimaks on keskkonnamaks, selle eesmärgiks on keskkonna ja inimeste tervise seisundi parandamine. Samal eesmärgil ehk keskkonna säästmise eesmärgil juba kogutakse kütuseaktsiisi. Tegemist on kahekordse maksustamisega; - kaebaja ei saanud sõiduki soetamisel arvestada mootorsõidukimaksu kehtestamisega; - kuna mootorsõidukimaks on keskkonnamaks, pidi seaduses olema reguleeritud maksutulu laekumise kasutamine või sihtotstarve. Seda ei ole tehtud; - seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäi vähem kui kuus kuud;
- tehtud ei ole analüüsi, kas mootorsõidukimaks saab täita oma keskkonnaeesmärki; - mootorsõiduki omanikud on samas olukorras, arvestamata sõiduki kasutamise intensiivsust ja keskkonnamõju. Maks ei soodusta keskkonnasäästlikuma sõiduki omandamist; - kaebajat mõjutatakse loobuma oma omandist (tarbeesemest) ning piiratakse kaebaja võimalust valida, millist sõidukit ta kasutab; - kaebajat koheldakse ebavõrdselt, kuna ühe ja sama mootori, kaalu ja väljaheitega, kuid erineva vanusega sõidukitele rakendatakse erineva määraga maksu; - uue maksu kehtestamine ei ole maksu- ja hinnatõuse arvestades proportsionaalne.
3.Halduskohus tagastas 09.06.2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning jättis taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: - HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. See tingimus on täidetud, kuna kaebaja vaidlustab maksukohustust suurusega 160,67 eurot; - lisaks käesolevale kohtuasjale tuleks läbi viia ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja võimalik kasu ei oleks tasakaalus õigusemõistmisega seotud kuludega; - kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline, sest kaebaja ei väida, et seadust kohaldati valesti, kaebaja etteheited seoses mootorsõidukimaksu kui keskkonnamaksuga langevad ära, õiguskantsleri selgitusel ei ole alust arvata, et maksu kehtestamisel pole arvestatud maksevõimelisust või et maks on sedavõrd suur, et autoomanikud on sunnitud sõidukist loobuma; - kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et 160,67 eurot kahes osas tasumisele kuuluva maksukohustuse tõttu on ta sunnitud sõidukist loobuma või et see seab ohtu tema igapäevase toimetuleku; - õiguskantsler on selgitanud, et mootorsõidukimaksu seadust ei ole põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks seetõttu, et uut autot soetades polnud võimalik lisakulu ette näha; - erineva vanusega sõidukite erinevat maksustamist on seaduse seletuskirjas kohaselt põhjendatud; - isegi kui möönda MKS §-s 41 sätestatud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahelise aja rikkumist, ei riivanud see olulisel määral kaebaja õigusi; - normikontroll põhineb konkreetse kohtuasja asjaoludel ning kohus ei hinda seda, kas norm võiks üldisemalt rikkuda mõne muu isiku õigusi.
4.K. M.J. taotleb 25.06.2025. a määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse menetlusse võtmist koos riigilõivu hüvitamisega järgmiste põhjendustega: - kohtu hinnang riive intensiivsusele on ekslik. Kuigi vaidlusalune maksusumma on alla 1000 euro, ei tohiks see olla ainsaks määravaks teguriks. Vaidlus on seotud uue maksukohustusega, mis mõjutab kõiki sõidukiomanikke. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et varalise väärtuse kriteerium ei saa olla ainuke otsustuskriteerium HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamisel. Tuleb hinnata, kas vaidlus on olulise ühiskondliku tähendusega või kas see võib kaasa tuua laiemat mõju. Normi rakendamine ei ole kohane, kui arutelu keskmes on MSMS põhiseadusvastasus; - kohtunik ei saa piirata kaebuse menetlusse võtmist ja põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigust põhjendusega, et võimalik kasu ei ole tasakaalus õigusemõistmisega seotud kuludega; - õiguskantsler on leidnud MSMS vastuolu põhiseadusega, ka kohus tunnistab, et MSMS on jõustunud MKS § 41 rikkumisega, mis kinnitab, et seadus on vigadega. Põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine kuulub ainuüksi kohtule, mitte õiguskantslerile;
2
- mootorsõidukimaks kui keskkonnamaks ei täida oma eesmärki, maksu sihtotstarbe määratlus on segane ja seda ebaselgust tulebki kohtul kontrollida; - kohus on toetunud pelgalt õiguskantsleri subjektiivsele arvamusele. Mootorsõidukimaks ei ole ühekordne maksukohustus, vaid mõjutab määruskaebuse esitajat aastast aastasse korduvalt, samuti ei saa olla kindel, et maksukohustus jääb alati muutumatuks. Kohtumääruses on hinnatud subjektiivselt määruskaebuse esitaja majanduslikku olukorda, arvestamata üldist inflatsiooni, maksude ja aktsiiside tõusu ning isiklikke väljamakseid. Kohtul puudub info määruskaebuse esitaja majandusliku olukorra kohta ning ta ei ole ka täiendavaid andmeid küsinud; - vaidluse tuum ei ole maksustamise võimalus ise, vaid selle ebaproportsionaalne rakendamine, mis määruskaebuse esitajat riivab. Kohus ei lükanud ümber määruskaebuse väidet, et seadus eristab uuemate ja vanemate mootorsõidukite omanikke. Isegi sooduskordajaga jääb määruskaebuse esitaja sõiduki aastamaks kõrgemaks kui samaväärse CO2 väljaheite ja massiga vanematel sõidukitel ning selline soodustus ei tühista asjaolu, et MSMS on PS §-ga 12 vastuolus.
5.Maksu- ja Tolliamet taotleb 10.07.2025. a vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. MTA maksuteade on põhjendatud ja õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajale maksuteatest tulenev igakuine rahaline koormus on hinnanguliselt 13,39 eurot, mis ei ole selline kohustus, mis seaks ohtu kaebaja toimetuleku või omandi puutumatuse. Kaebuses ei ole välja toodud, et maks on arvutatud valesti. Väidetav normi õigusvastasus ei avalda kaebaja individuaalsetele õigustele sellist mõju, mis tingiks normi kohaldamata jätmise vajaduse. Tegemist ei ole keskkonnamaksu, vaid varamaksuga, mille eesmärk on laiemalt riigieelarve tulu kogumine, sarnaselt nt kinnisvaramaksuga. Kaebaja väited õiguspärase ootuse rikkumisest ei ole asjakohased – põhiseadus ei taga õigust maksuvabale tulevikule. Vanade ja uute sõidukite omanike erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud ega riku võrdsuspõhimõtet. MSMS ei ole vastu võetud MKS § 4 1 rikkudes, tegemist ei ole imperatiivse tähtajaga. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid, mis lubaksid järeldada MSMS ebaproportsionaalsust just kaebaja suhtes. Kaebajale seatud aastamaks summas 160,67 eurot ehk 13,39 eurot kuus ei ole sedavõrd ulatuslik, et see takistaks isiku normaalset toimetulekut või omandi kasutamist. Kaebaja väidab, et isegi vanuse sooduskordajaga jääb tema auto maks kõrgemaks kui teistel CO2 ja massilt samaväärsetel vanematel sõidukitel. MTA juhib tähelepanu, et selline võrdlus ei ole esitatud konkreetsete andmete, VIN-koodide või täpsete maksuarvutustega. Lisaks tuleb arvestada, et maksuerinevused võivad tekkida erinevate mõõtmismetoodikate (WLTP vs NEDC), mootori tüüpide, vanusekordaja või kategooriate tõttu. Võrdne kohtlemine ei tähenda, et iga isik maksab täpselt sama maksu. MSMS § 14 vanusekordaja rakendub objektiivsel alusel kõikidele vanematele sõidukitele, sh kaebaja sõidukile, ning tema maksuvähendus võrreldes ilma kordajata summaga on samuti realiseerunud. Isegi kui leidub üksikuid erandeid, ei tõenda see normi põhiseadusvastasust ega võrdsuspõhimõtte rikkumist, kui maksuarvutus lähtub selgest ja objektiivselt kohaldatavast valemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3
6.Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohtupraktika kohaselt võib kaebuse nimetatud alusel tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (RKHKm nr 3-21-1411, p 12; nr 3-21-980, p 11).
7.Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause, RKHKm nr 3-21-1411, p 12; 3-18-763/15, p 9). Maksuteate kohaselt on kaebaja 2025. aasta mootorsõidukimaksu summa 160,67 eurot, mis ei ületa väheintensiivseks peetavat õiguse riivet. Maksu samaks jäädes ei ületaks maks 1000 euro piiri enne 7 aastat. Samas ei saa lähtuda kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsuse hindamisel ainult maksuteates märgitud summast. Kohtupraktika järgi tuleb arvestada ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (RKHKo 3-3-1-80-13, p 11), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat (RKHKm nr 3-21-1411, p 12).
8.Halduskohus leiab õigesti, et kaebuse rahuldamine praeguses asjas on võimalik üksnes eeldusel, et kohus hindab mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) kaebajat mõjutavas osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata (HKMS § 158 lg 4). Kaebuse võimalik rahuldamine võib seega omada mõju ka kaebaja järgnevate aastate maksukohustusele. Seega ei saa riive intensiivsuse üle otsustamisel lähtuda ainult ühe aasta kohta väljastatud maksuteatest. Ühtlasi ei saa üksikisiku omandis olevale vallas- või kinnisasjale seatud maksukohustust pidada riive mõju poolest väheintensiivseks. Isegi kui maksusumma suurus on vaidlusalusel juhtumil väheoluline, võib see aja jooksul muutuda ning maksu sissenõudmine mõjutada nii kaebaja praegusi kui tulevasi elulisi valikuid, sh mootorsõiduki või -sõidukite omamist ja kasutamist. Ilma kaebajaga seotud täpsemaid asjaolusid välja selgitamata on ka ennatlik teha järeldusi maksukohustuse väheintensiivse riive kohta. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul vähemalt üks kahest HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud kumulatiivsest eeldusest täidetud.
9.Kuigi ringkonnakohus ei pea kaebuse eduväljavaadet suureks, ei saa seda ka täielikult välistada. Halduskohus on kaebuse rahuldamise kesist väljavaadet prognoosides keskendunud määruskaebuse esitaja võimekusele mootorsõidukimaksu tasuda ilma, et oleks nõudnud selle kohta kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Määruskaebusest võib samas välja lugeda, et kaebuses ei vaidlustata niivõrd maksu suurust kuivõrd maksu ebaproportsionaalsust, st autoomanike ebavõrdset kohtlemist. See eeldab rohkemate asjaolude analüüsimist kui halduskohus määruses on vajalikuks pidanud.
10.MSMS eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk kehtestada Eestis keskkonna ja inimeste tervise seisundi parandamisele suunatud seadus, mis tagaks ka suurema maksutulu kogumise. Ühtlasi on tegemist iseloomult omandi- mitte tarbimismaksuga 1. Seega on seadusel mitu eesmärki, mistõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, nagu oleks kaebaja etteheited, mis on seotud mootorsõidukimaksu kui keskkonnamaksuga, ära langenud.
11.Ennatlik on ka anda veel enne kaebuse menetlusse võtmist lõplikku hinnangut kohtuasja edukusele, mille lahendamine eeldab seaduse põhiseadusega vastavuse kontrolli. Taolise kaebuse tagastamisel peaksid kaebuse väited põhiseadusega vastuolust olema 1
Mootorsõidukimaksu seadus - menetluskäik–Riigi Teataja 4
ilmselgelt asjakohatud. Keeruka õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse tagastamisele selle menetlusse võtmist ja sisulist läbivaatamist (vt ka RKHKm nr 3-3-1-5215, p 10; nr 3-3-1-35-12, p 12).
12.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et õiguskantsleri seisukohad on vaid soovitusliku iseloomuga (vt õiguskantsleri seaduse § 351 lg 2), mis ei saa mõjutada kohtute seisukohti õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel (TrtRnKo 08.07.2025, nr 3-20-759, p 20). Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et kaebaja poolt kaebusest saadav võimalik väike kasu võrreldes õigusemõistmise eeldatavate kuludega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimisel ei ole asjakohane põhjendus, mida saaks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamist kaaludes arvesse võtta.
13.Õige on samas halduskohtu seisukoht, et normikontroll põhineb konkreetse kohtuasja asjaoludel ning kohus ei hinda seda, kas norm võiks üldisemalt rikkuda mõne muu isiku, st teiste autoomanike õigusi. Sellest tuleneb, et kaebajal on kohustus kaebust faktiliselt põhjendada ning esitada kaebuses tõendid, mis tema väidetavaid asjaolusid kinnitavad (HKMS § 38 lg 1 p-d 7, 8). Vastasel korral ei pruugi kohus aru saada, millisel alusel on kaebus esitatud ning ka kaebuse enda eduväljavaated võivad seetõttu olla kesised. Samas peab ka kohus ise olema aktiivne, kui ta näeb, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu 09.06.2025. a määruse ning saadab asja halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.